Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele siin. Kuidas on kolmik, kes on juba enne oma suud vahule rääkinud, peaaegu päevateemad, vägisi kipuvad eetrisse Heidit Kaio, Eesti Ekspress, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht Aarne Rannamäe on siis tänase kolmik. Kes teid tahab oma jutuga mõtlema panna ja nädala kõige olulisemad asjad kokku võtta on esimene mai ja nagu me kuulsime ka uudistest, ilmateade on täna kõige tähtsam teada, sellepärast et 20000 ja pluss talgulist on täna väljas, need on siis vähemalt see arv, kes on registreerinud ennast tänastele talgutele. Ja, ja nende jaoks on see väga tähtis, kas sealt ülevalt tilgub midagi krae vahele või ei tilgu, aga kõigil leotati alates Tallinna ilmajaamast ja lõpetades kaugemate ka ütlevad, et kohe-kohe peaks hakkama ka päike välja piiluma, nii et ootame seda. Aga 20000 talgulist on kõva sõna. Kõva sõna ja tore, kusjuures ikkagi see näitab seda, et, et see koristusaktsioon on see, mis eestlastele kõige paremini peale läheb, et eelmine aasta mõttetalgud olid ka toredad, aga ikka koristamine on see, mis on hingelähedane. Seni on ka reaalne tulemus, et mina ootan ära, et see seepärast esimesi talguid välja käidud see mõte, et hakata mingite talgutega lammutama üle-üle-eestiliselt neid kunagisi kolhoosihooneid, mis tühjana seisavad, olgu need siis mingid laudad või lihtsalt mingid ehitushooned või tehnikahooned, et see oleks kindlasti väga tänuväärne tegevus. Ja, ja muudaks meie sellist üldist ilmet maapiirkondades oluliselt nagu rõõmsamaks. Eestlane on ikka niisugune projekti mees, kui on ikka siht silme ees, mida toda või ehitada, siis ta tuleb ja ehitab või, või lammutab täpselt täpselt nii nagu vaja. Eelmise aasta värk olid, natuke jäigi segaseks, kuigi siin mul üks kolleeg alles täna hommikul ütles, et ära ära sa ütle midagi, et eelmine aasta oli mõttetu, et näiteks tänu mõttetalgutele Paldiski linnavõim vahetus. Algselt Te pidanud sel aastal ju olema üldse koristustalguid. Algselt pidid sel aastal olema eestlaste venelaste kohtumist salgud tulevad eestlased ja venelased kokku ja kallistavad 11. See oli üks hull idee, aga õnnest õnneks sellest sellest loobuti üsna üsna ruttu. Niatega kallistamise jäi ära, nüüd kallistatakse rohkem labidaid rehasid, mis on seal märksa kasulikum. No jumala eest, see on ju hea mõte, et, et see asi, mis on ennast tõestanud, et tõesti see koristamise üritus sobis inimestele, et inimesed tunnevad seda vajadust nende kodukorras oleks nende koduümbrust korras, oleks, et. Et eestlased ja venelased hakkavad palju paremini suhtlema, mitte siis, kui need sundkorras pannakse kallistama, vaid, kui nad koosnevad labidad ja hangud ja rehad. Mul tulevad, et iseenesest olekski nagu huvitav pärast näha, et kui palju nendest 20-st 1000-st ilmselt neid tuleb täna kindlasti rohkem. Talgulisest olid siinsed mitte-eestlased. Kahjuks ma ei usu, et selle kohta nüüd tehakse statistikat, et sa ei saa ju rahvuse põhjal, et palun kirjuta. Noh, laias laastus ju võiks ju mingeid suurusjärgud teada olla, kui vaadata, et teeme ära, koduleheküljele minna, et seal on need kus neid talguid tehakse, on seal vist Google'i kaardi peale väga hästi nagu ära ära märgitud. Et see võiks aimu anda, et ka need objektid on jäeta, mida koristatakse. Jah, ja tore on ka see, et talgud langevad esimesele maile, esimene mai kevadpüha ja see on täpselt õige aeg, jumal tänatud, et on ka vaba päev, inimesed saavad tulla välja ja teha oma kodu puhtaks, nii nagu meie riigiisad ka eeskuju näitavad. Üks härmal, teine Tartus, koristavad oma oma aedasid ja, ja väga tore ka need maalapid saavad palju puhtamaks. Minul on tegelikult südamel üks asi ja ma usun, et ka heiditel ja Urmetil seal see Nõmme turuasi. See, kui ma rahulikust unest ärkasin eile hommikul ja terevisiooni uudiseid vaatasin ja seda seda koledat vaatepilti nägin, siis, siis oli see ikka paras šokk küll. Oli shokk, ma sain juba öösel teada seda, et selline tulekahju käimas on ja ma pean tunnistama, et kõigi nende kogu selle kogu selle õnnetuse juures on meil üks asi, mis mind väga imestama paneb, on ja ma tahaksin väga nagu isegi kiita meie Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra, kes saabus sündmuskohale ehk siis põlengukohale koos esimeste tuletõrjeautodega. Et teatavasti ju sai häirekeskus vaataja kahe minuti pärast olid juba tuletõrjekomandod liikvel ja Rainer Vakra Vakra linnaosa vanem öösel kell pool 12, valge särgiga, pintsak seljas, Keskerakonna sall kaelas, seisab Nõmme turu kõrvale, et vaat See oli küll Nõmme Kalju Nõmme Kalju jalgpalli võistkonna sall. Nii, aga uskumatu operette operatiivsus öösel kell 12, et ma isegi mõtlesin, et kui ma oleksin Nõmme linnaosa vanem. Mul oleks võtnud rohkem aega. Ei no seal läheb nagu ta ütles, et läheb käima selline käsuliin, et kus kaudu see informatsioon liigub, et et see on täiesti normaalne, et ta välja tuli ja näitas ka seda, et et no nüüd on oluline see. Aga noh, eks selle Nõmme turuhoone põlemine selles mõttes ikkagi noh, väga silma torkas, ilmselt tegu on ju väga olulise sümboliga Nõmme Nõmme jaoks ja tegelikult ka kogu Tallinna jaoks, et et. Selle Tigmani unikaalse puidust turuhoonega, mille, mille arhitekt oli Robert natus, kes, kes kes ei ole võib-olla nii-öelda laiadele massidele tuntud, aga piisab, kui võib-olla vaadata Tallinna kesklinnas avalduse platsi ümber olevaid neid punastest tellistest hooned, teiste hulgas näiteks praegust linnavalitsuse hoonet. Sest sees on see on ka tema tehtud, et et kahtlemata väga silmapaistev kultuurilooline objektariisned mis on kindlasti suurepärane, on nõmmekad ja mulle tundub lugedes neid netikommentaare, et mitte ainult nõmmekad, selline solidaarsus, kes sinagi võist, aga mina täitsin Nõmmetkonnaga oma. Kusjuures mul on ka plaanis, et ma sinu käest kuulsin, et selline võimalus on olemas, annetada jääma. Ainult et ma nagu ma ütlesin ka juba enne saadet ja, ja see on, ma arvan, selline mõte, mida võiks ka üle korrata, siin mikrofonide ees on, on see, et et need rahaasjad peaksid nagu korras olema ja, ja inimesed, kes annetavad, peavad ka teadma, et, et raha läheb õigesse kohta. Et sellega ei tehta, mitte midagi muud ei võeta, et, et siin noh, mingisugused vasturääkivusi, no loomulikult selle kogu selle põlenguga on, on vandenõuteooriaid tekkinud nagu nagu seeni pärast vihma sügisel, et võimalike seinast seina, aga, aga rahaasjad peavad tõepoolest korras olema ja kui siin on räägitud, et see hoone nii-öelda eilne ülesehitamine muinsuskaitsjate valvsa silma all läks maksma kuni kuni neli miljonit ja kui hoone on kindlustatud viiele miljonile neile, siis, siis tõenäoliselt selle kindlustusseltsilt saadava rahaga peaks ka selle hoone üles ehitama, et siis peaks nagu selgitama ka inimestele, et et kuhu see nii-öelda annetuste teel laekunud raha läheb. Et, et sellega ei hakata mingisuguseid noh, alates partei asjadest ja lõpetades asjadega, et inimesed on ikkagi südamega annetanud selle summa suurus ei ole tähtis, kas seal on 25 krooni, siis sinna korjanduskarpi või, või, või et seda midagi mingi selline oht ka reaalselt üldse olemas oleks, aga noh, võib-olla see nojah, aga selgus on vajalik. Ma arvan küll, jah. Et see, see on nagu, nagu südamest tulnud ja, ja rohkem rohkem südamest kui rahakotist, et see selliseid summasid suudab iga inimene tänapäeval randa. Aga jah, et annaks jumal, et need vandenõuteooriad ei, ei peaks paika, sest et siin nii üks kui teine, millega linnaisa on, on poetanud midagi sellist, mis mida ta ilmselt kahetsenud. Et ei oleks vaja nagu välja öelda, kuigi seal öeldud nii-öelda mulle tundub puhta oletuse pealt või puhta, sellise esimese emotsiooni, mida sa mõtled noh, igasuguseid asju, et lina, lina saab olema, ise ütles. Et kas ei ole kummaline, et see läks põlema. Väidetavalt siis tema tema tema andmetel tänava poolt. Et kus ei olnud väga palju selliseid seadmeid, mis oleks võinud põhjustada nagu põlengutega. Aga nii palju, kui mina olen aru saanud, lõpliku tõe toob ikkagi juurdlus, on, on praegu ikkagi peamine tööversioon ikkagi see, et et oli tegu mingi elektriprobleemi ja elektrile. Jah, ja ma ja lisaks politseile ma loodan väga kindlustusfirma enda juurde sellest, sest et kindlustusfirmad on üle maailma tuntud kui, kui, kui suuremad juurdlusorganisatsioonid kui, kui foto vahel politsei, et nende, nende jaoks on see nagu elu küsimus, et et, et see summa on nagu välja maksta. Kusjuures nende puitmajade põlenguid on Eestis varemgi olnud, et Tartu jaamahoone ju ka põles mõned aastad tagasi, et tookord vist oli tegemist siiski süütamisega. Tõestatud. Aga näiteks Niguliste puhul alles vaatasin eile internetist järele suured põlengu juhtumeid, noh Tartu ülikool tuleb meelde, mis oli juba 40 ja viis aastat tagasi. Aga Niguliste, mis oli siis ütleme säraval stagnaajal 82. aastal ja selle selle sümptomi või, või noh, ma tahan süütamise, aga, aga tulekahju asjaolud on siiamaani eba ebaselgeks. Nii et eile õhtul oli aktuaalseks avaras linna muinsuskaitse ekspert, kes ütles, et Tallinnas on ainuüksi 30 muinsuskaitse all olevat puithoonet, mis on, seisavad tühjana ja mille puhul on kas siis süütamine või mingist muust põhjusest tingitud oht üsnagi suured. Noh, kõige parem näide on siinsamas. Kadriorus Musta Luige kõrval olev see villa, mis oli tingimustele korda tegemine, must luik veidi maha võtta, musliku õieti maha, sinna asemele pole midagi tehtud. See villa on aknad kinni löödud, see hävineb iga päevaga, lisaks on selle kõrval üks teine kõrge hoone, mis seisab tühjana, kus oli juba talvel juba üks suur põleng ja napilt napilt, ainult tänu päästjate kiirele tegutsemisele see villa ei näinudki. Nojah, ütleme Kadriorg tegelikult on ju täis selliseid väärtuslikke vanu puitmaju, ütleme kasvõi need ka Kadrioru kõige vanemad, need kaks puitmaja, mis on õnneks õnneks Poska maja õnnestus päästa, nii et, et see on nüüd tõeline pärl siin siinsamas, meie meie külje all, kus meie praegu praegu olema. Aga jah, loodame siis, et, et Nõmme turuhoone nõmmeturg, mis täna peaksime lahti olema vähemalt nii oli lubatud, et jah, et elektritööd on lõpetatud ja, ja siis hommikul see turg taas meie andmetel avati ja et siis ka see turuhoone, mis oli siis nii-öelda sümbol, pärl, siis sega. Ma arvan, et sügiseks võiks juba täies täies hiilguses taas seal püsti seista. Loodame jah, tegemist ei ole ju keerulise konstruktsiooniga ehitusega, et lõppude lõpuks on see ju puinud hall, et ja ei maksa ka nii koledasti ja kindlustusrahade annetusrahad juurde, et sealt võiks veel palju palju ilusat tulla. Aga nüüd Heidit ja Urmet nii-öelda nagu öeldakse, põrand on teie. Järgmise teemaga on teil täiesti isiklikud isiklikud sidemed, ehk siis võib-olla sellel nädala kõige kuumem teema, kui me nüüd tulelõõma kuumuse välja välja jätame, ehk siis Tallinna linnavalitsuse otsus peatada laste sügisene vastuvõtt lasteaedadesse ja selle kohtus vaidlustamine. See on tõsi, et need ei ole mingid transatlantilised suhted või NATO tippkohtumine, et see on, see on teema, mis meid vähem mind väga isiklikult otseselt puudutab, et mul on kodus põnn, kes peaks minema nüüd selle satsiga lasteaeda ja, ja ma saan aru, et lasteaia lasteaedade kohta komplekteerimine on peatunud ja minu lapsed on käinud sellises lasteaias siiani Kaczeegaks eelmist last, kus on, kus on siis need, mis ei vasta tervisekaitse nõuetele, et siiani oleme hakkama saanud, aga nüüd on siis olukord, kus enam enam ei saa. Ja mulle see olukord meenutab ka ühte sellist aafrika küla, kus kus on üks päev, kus tuleb ilgelt sogast vett ja mis on täiesti saastunud ja siis tuleb sinna kohale. Tervisekaitseametnik ütleb, et teate, et teie vesi on ilgelt saastunud. Põhimõtteliselt teaksime sellest ele trahvi maksma. Aga see on küll ainuke kaev ja ma arvan, et külaelanikud selle peale küsitavad õlgu. Kohale tormab külavanem, kes ütleb, et mees, tulesind, tõuka minu külas, ütled, et on siin vesi saastunud, ma panen selle kaevu kinni, kui sa siin tuled, ütled, et on saastunud. Nii et. Ja, ja külalisvett ei ole, eks ole. Mulle meenutab see tegelikult veel selle küla edasiarendust, et et jooge seda vett edasi, tehke mis tahate, aga makske jätkuvalt meile trahvi ja me ütleme, et kõik pigistame silma kinni ja kõik on okei. Just nimelt, et, et see on nende olukord, kus, kus tegelikult mõlemad pooled, nii tervisekaitseamet kui ka Tallinna linnavalitsus on uskumatult jäigalt ja väga veidralt käitunud, et et nii tervisekaitseamet loomulikult nendele peab jääma õigus ja nendel on õigus teha ettekirjutusi, töötada välja määrusi tervisekaitsenõuete kohta, et see on, see on nende töö, et see, see, see on tõsi, aga, aga ka tervisekaitseametnike nagu sõnavõtud, et kui siin Ringvaates Anu Välba küsis tervisekaitseametniku käest, et et aga mis me siis vanemad edasi teevad, nad peavad ju lapsed panema lasteaeda vastaste tervisekaitseametnik, et ei, nad ei pea panema, nad võivad panna, et tule, tule taevas appi. Ärge unustagem, et lasteaiad on siiski laste jaoks ja mitte ei tervisekaitse jaoks ega ka mitte mitte ka linna linnaametnike jaoks. Probleemi juured peituvad kuskil aastast 2001 2002 kui ei osatud ette näha või noh, tolle hetke kõikvõimalikud rahvastikuprognoosid näitasid ka seda, et laste arv pidevalt väheneb. Aga, aga vanemahüvitise tulek ilmselt osaliselt, aga ka mingid muud põhjused, ilmselt selline üldine heaolu, mis nendel järgnevatel aastatel tuli ja inimeste kindlustunnet vabandust tõi kaasa selle, et laps hakkas sündima oluliselt rohkem. Aga aastatel 2001 2002 pandi väga palju lasteaedu mitte ainult Tallinnas, vaid ka üle kogu Eesti kinni. Neid lasteaiarühm anti mingiteks muudeks tegevusteks renditi pikalt välja, nõnda edasi. Ehk see esimene nagu viga või ütleme, nagu suutmatus ette näha tehti toona. Edasi, noh, ma olen nagu teiega nõu nõus, et, et praeguses juhtumis on pigem see, et pada sõimab katelt ja mustad on nad mõlemad selles. Et minu laps maja ka lasteaia nime ütleme, käib ühes neist lasteaedadest mida juba aasta algul toodi välja, kui kus laps, ruutmeetri arv Üks üks väiksemaid Tallinnas ja, ja selle põhjus on asjaolu, et tegu on nende ühe kortermajas oleva lasteaia rühmaga kahe rühmaga ja, ja sinna ei ole kuidagi võimalik neid ruutmeetreid juurde tekitada ja vahetult enne eelmisi kohalikke valimisi tegi ju linn sellise otsuse, et ühelt poolt tõmmati lasteaedade raha vähemaks. Aga teisalt, et enne valimiste eel taguda vastu enda rindu, et me oleme lasteaiajärjekordade probleemi lahendanud kästi lasteaiarühmi suurendada nelja lapse võrra ja vaeselt lasteaiakasvatajad, kui nende raha vähem või lasteaia juhatajad raha vähenes, mis nendele anti. Loomulikult nad olid huvitatud sellest, et lapsi rohkem vastu võtta. Et see oli nagu üks probleem, aga teine probleem, milles linnriiki süüdistab, on tegelikult ka mõnedki, nagu mõistetav, et kui sa nagu riigi tegemata see on ju see, et et viimaste valimiste eel oli väga populaarne teema igale lapsele lasteaiakoht. Ja, ja kui ma vaatan seda toonast projekti, mida siis ka praegused võimul olevad erakonnad nagu toona välja lubasid, oli see programmi eelarve perioodil antakse lasteaedadele kokk aastatel 2000 82011 1,4 miljardit krooni. Kusjuures kirjutajatega koalitsioonilepingusse sisse Sellest pool on kavandatud Ma loen sellest sellest riiklike investeeringute programmist, sest pool 700 miljonit on kavandatud uute lasteaia ehitamiseks ning olemasolevate laiendamiseks renoveerimiseks mis peaks oluliselt leevendama lasteaiakohtade järjekordi ja ruumipuudust. Niiet, aga tegelikult, mis juhtus, oli see, et et näiteks 2008. aasta riigieelarve seadusesse oli kavandatud sellele programmile 300 miljonit krooni. Tegelikult rahastas riik seda programmi 200-ga 25 miljoni krooniga 2009.-ks 2010.-ks aastaks oli siis vastavalt ette plaanitud selle programmi järgi 300 ja 400 miljonit krooni. Aga mis te arvate, mitu senti ette mati päris maha, jah? Null mõlemal korral, et selles mõttes on, on kahetsusväärselt maanteega nagu nõus, et, et on, on, on nii linn kui ka kui ka riik käitunud selles küsimuses. Mõlema tegevuses on ikka väga tublisid vajakajäämisi, no ütleme otse välja, et lausa väiklane mõlemalt poolt ja see nii-öelda Tallinna ja, ja riigi ehk siis Keskerakonna ja Reformierakonna omavaheline Madistamine viia nüüd laste peale ja veel hullemini lastevanemate peale, kes, kes peavad siis ise nuputama, kuhu nad panna, see on, see on noh, annab sellist nõmedat käitumist ikka. Otsime ikka tõesti, ütleme otse välja, et tegemist on ilmselgelt väljapressimisega, et kus, kus noh, ütleme, linnavalitsus on, on tekitanud sundolukorra, mida saab nimetada väljapressimiseks. Ainuke asi, ma ei saa, on see, et ma ei saa aru, mida nad välja pressivad, et no ei saa ju olukorda, kus. Seda välja, et võetaks maha see nõue, et arvestatakse linn soovib, et jääks järgi see, et mitte mitte lasteaia registreeritud laste järgi arvestatakse ruutmeetrit ette nähtud vaid valged aga mis on nagu selles mõttes jällegi, mis on mõnes mõttes nagu väga õige, õige seisukoht. Aga teisalt ma ütlen, et ise lapsevanem olles ei ole niimoodi, noh, sa ei saa lapse haigus, kuid ette paneerida haigused on mingi mingis kuus on lapsed rohkem haiges mingis mõttes mingi mingis näiteks mingitel talvekuudel võib-olla tõesti rühma täituvus 50 60 protsenti aga näiteks kevadkuudel, kui on juba soojemad ilmad, kui on viirusi vähem liikvel. On see täituvus 70 80 protsenti, et ei ole nii, et nagu mind praeguses selle vaidluse käigus natuke häirib see, et öeldakse, et oi, sõimedes on meil täituvus 50 protsenti ja suuremates rühmades 60 70 protsenti, see ei ole nii, ei ole sellist üldist ühtset numbrit, siis on iga kuu erinev, aga väljapressimine ja ikkagi väljapressimiseks ja eesmärk on ikkagi see, et mitte nii-öelda lastele teha vaba tee ilusasse puhtasse lasteaeda, mis peaks olema nagu ülim eesmärk, vaid vaid eesmärk on see, et teine, teine pool, kes on ju veri ja vihavaen, annaks lihtsalt järele ja, ja ongi jah, aga samas ütleme mõtleme ka riigi poolt, et riik sotsiaalminister Aktuaalse kaamera stuudios väitis, et mingi trahve ei tule, aga, aga noh, kus linnajuttu siis on Tallinn Tallinna no need trahvid juba saadet on ikka saadetud ja Tallinn on need vaidlustanud ja üks lasteaiakasvataja-juhataja ütles otse välja, et maksame jah, trahve, trahvid saabuvad ja, ja maksamegi meil ei olegi mitte midagi muud teha, aga lapsed jäävad meie lasteaeda edasi. Kusjuures ma tahan siin ikkagi öelda, et tervisekaitseametile peab jääma vintsiga, peab jääma õigusnorme kehtestada ja neid ka kontrollida, et see õigus neil peab olema, et, et see, seda ei saa nagu üks omavalitsus hageda. Et selline õigus peab olema. Küsimus on kompromissid asjaga selles näiteks, et ma saan aru Aga mis seal nende nende võimude vahel ei tule, eks ole, see on selge ja lõpuks muidugi saavutatakse kõik, need lapsed lähevad lasteaeda, ega see noh, see jää nii, see on meile praegu täitsa selge. Aga, aga noh, kui me isegi vaatame neid norme meenutab see ikkagi väga nii sihukesi 2004. aastaeelseid aegu, kui kui me hakkasime, astume Euroopa Liitu ja siis me lugesime neid väikses kirjas norme, mis olid igasugustele noh, ettevõtetelt, toitlustusasutustele, arstidele ja nii edasi kehtestatud, eks ole, üks üks lollim kui teine, tähendab igasse tahatuppa mingi käte pesemise võimalus, soe vesi. Juba toona me rääkisime siin mingi suvalisse Lõuna-Euroopa linna ja minu meelest Brüsselis, vaadake, vaadake, mis seal toimub, missugune, missugune mustus vohab, et kus need euroametnikud ja kust need normid seal on, eks ole, sama asi minu jaoks, ma vaatasin neid, neid nii-öelda lasteaedadele esitatavaid nõudeid. Üheksa kui rühmas on üheksa last, eks ole, siis WC peab olema üheksa ruutmeetrine. Ehk siis laps ruutmeeter ka WC mõttes. No tule taevas appi, kui, kui seal on üheksa last ja kui see WC viie ruutmeetrine, aga ta on, puhastan korrastada kogu aeg kasitakse ja hooldatakse ja hoitakse haigused eemal. No no milleks, milleks sellised sellised lollid nõuded? Absoluutselt, et noh, minu, minu eesmärgiks minu mõttes oleks see, et see kompromiss võiks kehtida uute lasteaedade kohta, ma saan sellest aru. Jah, järk-järgult minnakse üle, ei hakka ja lasteaedu ümber ehitama, sellepärast et seda raha ei ole. Inspektsiooni jutt, et, et ega me nüüd täna neid ei avastanud, me juba talvel saatsime need need nõuded laiali ja need kehtivad talvest. No aga ega siis ju kolme kuuga lasteaeda ei ehitatud, kolme kuuga ei muuda siin mitte midagi, et okei, saatsite laiali. Tore, et seda olemas on, aga, aga see, seda ei ole võimalik kahe või kolme kuuga selliseid muudatusi viia, et seal on ikkagi päris lapsed on seal taga, et mitte mitte lihtsalt laps, ruutmeetrid. Jah, ja noh, et see on see niisugune poliitiline kemplemine, seda näitab ka see, mis on järgnenud nendele nendele sündmustele, kui ajakirjandus kargas nagu Hogijatena Tallinna haridusameti juhile ja sotsiaalministrile turie hakkas nõudma, eks ole, väga õigesti tegi muidugi aga päev hiljem või, või kaks vistiga, päev hiljem kutsus sotsiaalminister Tallinna linnapea kohtumisele, et räägime nagu asjad selgeks ja Tallinna linnapea kutsus nii-öelda ütles, et ei, ma ei saa tulla esites kutsutud varasemaks, ühesõnaga see triangel jätkub nagu, nagu täie hooga. Mõnes mõttes on jällegi tore, et kui valimistel ka kui teema on sellised, mis reaalselt inimesi puudutavad, et mõnes mõttes on see hästi tülgastav, kuidas näide, ma ei näinud kohalike omavalitsuste teda tervisekaitseametniku esinemist ringvaates, aga kui sa ütled, et see nii oli, et siis tõsiselt mõtlema, et millised inimesed teerivad avalikkuses, et see nagu kõige jubedam. Aga, aga noh, selles mõttes, et noh sellistel teemadel diskuteerimine on minu meelest mõnes mõttes nagu parem, kui me räägime, et kuskil loosungile, et aitab jamast või kord majja või noh, plats puhtaks. No mis iganes minuga nõus, et tegelikult on juriidiriigilised tegemata tegemata töö just seesama, et nad on ise koalitsioonileppes kokku leppinud ja näinud neid vahendeid ja lasteaia ehitamiseks. Et selles mõttes ma olen nõus, et seda võib vabalt, võib riiki survestada. Ja, ja minu meelest on see ka hea, et noored pered on nüüd tõusnud ka valimiste eel nagu mingis mõttes nagu selleks sihtgrupiks, kelle asjade üle nagu vaieldakse, et minu meelest nagu tihti unustatakse see seltskond ja et kuna nad ei ole vist kõige aktiivsemad valimas käijad, et praegu diskuteeritakse. Aga põhimõtteliselt see, et see probleem on ju selge, et peab saama lahenduse, et seda sellist olukorda, et et ükski uus laps ei saa lasteaeda ja mis oli mitusada 600 last, umbes, kes praegu lasteaias käib, veel läks lasteaiast lahkuma, see ei saa olla lahen 600, teine pooletab 6000. Nojah, need numbrid on olnud väga-väga kõikuvad, aga selge on see, et see puudutab sadu lapsi, et see ei ole ei kümmetega kahtekümmend, vaid see, see puudutab praegu sadu lapsi, kusjuures ma ise olen väga erutanud juba ainuüksi sellepärast, et minu laps on lastejärjekorras ja meil pole niikuinii kindlust, et me saame selle lasteaiakoha. Ja nüüd veel tulevad sellised tuulepuhangud sinna sinna vahel, et see on, see on küll tõesti väga-väga häirinud. Aga noh, üks asi on see, et tore, et sellised asjad välja tulevad ja nende üle nagu vaieldakse, aga samas tegelikult see olukord Eesti eri piirkondades on väga-väga erinev, et muidugi Tallinn on üks nii-öelda rohk kõige erand tulejoonel olevat. See on jällegi raske öelda, et kui vaadata, kuidas näiteks Tartu on käitunud, siis Tartu on ütleme nii, et paar kolmas aastaid tagasi oli Tartu palju suurem probleem kui Tallinnas lasteaia ostetakse seisukohal, et Tartu need viimastel aastatel pigem siis võtnud selle teed on rajanud neid uusi lasteaedu juurde, kus on need neid nõudeid nagu rohkem arvestatud, aga järjekorrad on seal endiselt pikalt, et Tallinn on minema läinud teed, et lapsi lasteaedadesse juurde panna, Prismi suurendada. Ehk siis tagada võimalikult paljudele see lasteaiapääs, aga, aga ma ütlen, et samas nagu ma ei mõistaks nagu üheselt tervisekaitse tervisekaitsetegevust hukka, et no tõesti, kui, kui kui on nüüd siin kevade poole ka minu lapse lasteaias neid lapsi seal rohkem kohal selles ühes suures ruumis, siis paratamatult kasvatajad ise ütlevad või õpetajatena tavaline andeks neid õpetatakse, tunnistavad, et nad ei suuda kõiki lapsi jälgida. Et, et selles mõttes tervisekaitsjate tegevus ei ole ka nüüd päris mingisugune kiusu ajamine, vaid seal on ikkagi ka üsnagi nagu põhjendatud sellega osaliselt ei ega ega ei ole vist keegi öelnud, kes mingi kiusu ajamine lihtsalt mõned normid on, on sellised, mis noh, pehmelt öeldes sunnib näha kulme kergitama, et samamoodi jah, et ütleme, Euroopa liitu minnes toodi nagu meil näiteks on mingit akna aknalaudade kaldenurgad ja nõnda edasi, mis muutsid selle asja nagu naeruväärseks noh, võib-olla kõverused, mis olid normid tegelikult ja mis on nüüd juba ära muudetud. Kui niisugused asjad nagu vältida, siis kui, kui normiga põhisuund on õige sellele põhimõttele, et lastel oleks seal, kuhu nad hommikul viiakse, õhtul tuuakse, oleks seal hea olla ja igas mõttes hea olla, siis, siis on see ju küll ja küll, et, et oleks hästi kõik, aga kui normid on sellised, et, et nad on lihtsalt normid ja nad on lihtsalt jäigad ja keegi nagu muuta neid ei kavatse, siis, siis on nagu kehast. Aga nüüd sotsiaalminister on lubanud, et ja öelnud, et, et ta nädala jooksul ootab terviseametilt nagu, nagu mingeid seisukohti siis on nagu, mis mõttes seisukohti? Ta ise välja andnud ja allkirjastanud, et mida, mida ta siis ootab, et trahv ei saadetaks laiali või, või mis siis on, et ootame kuni kuni nagu olukord lasteaedadega paraneb ja, ja siis noh, niikaua jätame trahvid välja kirjutamata nagu talitama umbes nagu nagu Tallinna Tartu maantee kiiruskaamerad, et nad plõksima taga agarad veel pauku ei tee, eks ole. 10.-st maist hakkavad pauku tegema ja siis hakkavad ka trahvi lendama, aga aga see siis tekib jälle küsimus, et kui mingisugune otsus võetakse vastu, et metrahvideeaa, milleks siis seadused? Riigikogu on küll ja küll võtnud vastu seadusi, mis, mis võetakse ainult sellepärast vastu, et, et noh, nii peab või, või nii tuli välja mingisuguse poliitilise kompromissi tagajärjel, aga tegelikult nagu keegi ei kavatsegi neid seadusi täitma hakata. Noh, neid on ju küll ja küll, aga me oleme siinsamas, kõige käegakatsutavam on seesama liiklusasjad, eks olemine. Mobiiltelefonidele räägitakse autoroolis jäädaksegi rääkima ja seadus ütleb, et ei tohi lahtise õllepudeliga linnas liikuda ei tohi ja kui palju me näeme lahtiseid, õllepudeleid suu juurde kummutatamas, eks ole. Sellel nädalal ka selliseid arvamusi juba tulnud ka, et Eesti riik on valmis, et võiks nagu nende seadus seadustena nagu uut kinnimise nagu Dimimise natuke rahulikumalt võtta, et, et tõesti, et seda väikest riiki ei saa üle regulo. Ta kirjutas Aarne, vabandan, mul järjekordselt läks meelest ära selle Marju Lauristini raamatu. Raamatu eessõnas kirjutab Luik, et Eesti riiki on saanud liiga palju. Ta peabki silmas seda, et me reguleerime oma riiki nagu üle igasuguste asjadega. See päris nagu hea ees, mis ta kirjutanud väga heale raamatule. Mis aga ses mõttes täpne, et meil on tegelikult tegemist riigiga, mis seal sama suur nagu mõni linn, et seda, seda, seda tõesti noh, on väga lihtne üle reguleerida, et. No üks väiksemat sorti linn Hiinas esimene väiksemat sorti Leonid, nii et jäi mul lihtsalt veel üks, vaatasin ühte fakti ette, et näiteks Pärnus Ako rääkis sellest, et Pärnus 14 kümnendat lasteaiast vastab sotsiaalministri sellele kehtivale määrusele vaid üks, nii et noh, kõva kõva suhe külge. 14.. Tallinnas on ka minu meelest, kas mitte ainult kolm ei vasta need uued uued, mis on ehitatud, et need on nagu vastavad normidele, et Tallinnas ka siis on mingid Tallinnal mingi sadakond lasteaeda ju nendest mitte ükski. Asja teeb kummaliseks ka see, et tegelikult on ju riigikogu menetlusse antud eelnõu haridusministri poolt minu meelest millega võetakse seda rühma ruutmeetrite arvestamisel see arvesse just see, et kohal käia, lasteaiad nagu protsent et mitte see, kui palju sinna rühm registreeritud, et on kohe see nii-öelda riigi tasandil, on muutus tulemus, et et seda kummalisem on, et viimasel hetkel neid trahve saadetakse. Ja see kusjuures juhtinud tähelepanu ka sellele, et, et see, et see rihmas kohalkäijate protsendi arvestamine, et see, et see on nii ja naa, et tõesti on perioode, kus käib rohkem ja perioode, kus käib vähem lapsi lasteaias, aga ma tooksin näite lasteaias, kus mõnda lauset käivad, kus juhataja ütles, et et sõime sõimerühmas pole kaks vanemat mitte ühte korda toonud oma last lasteaeda, nüüd on saanud koha, hoiavad seda kinni, aga nende jaoks tõesti tervisekaitse ruutmeeter kehtib täpselt samamoodi. Või siis Ma näiteks toon enda näite, et seal praegu, kui ma olen lapsega kodus, siis ma teist last ei vii väga sageli laste, ma arvan, et ta on 30 protsenti lasteaiapäevadest olnud kohal kui sedagi, et see tegelikult ütleme, et tema hingatav õhk on teiste kasutada, ütleme kui need tervisekaitsetermineid kasutada. Mida vastate meie tänase jutu kõige uuematele parameetritele kohe täiega, naudid emapalka? Kaks last, näiteid nagu nagu varrukast, kaks last lasteaias sellel lool ja kui me oma nii-öelda ajakirjanduslikke teadmisi või igapäevatöö teadmisi kasutama, seal on veel mitu nurka, millest millest üks üks masendavam vaid on, on veel see et kui, kui ajakirjanik siis avalikkuse huvides tahab rääkida näiteks lasteaia juhatajaga siis minge rääkige, mitu see protsent on veel hullem kui neli, 14 üks nagu ma siin Pärnu puhul näite tõid. Et, et ma arvan, et 20-st, üks üks räägib või 25-st, et nendele ei saa pahaks panna, ei, mitte pahaks panna, vaid, vaid nad on nii ära hirmutanud, tatud. Et siin, kui me ka seda alkolugu tegime, siis meie käest küsiti otse, et mis te arvate, et, et kas, kas see lasteaiakasvatajaga homme siin töötab. Kes julgesime teile suurt suud pruukida, et asi on ikka täiesti košmaarne. Meie kallis vaba ühiskond, kus, kus sõnavabadus peaks olema nagu, nagu ülim tipp, eks ole. Kusjuures noh, see pole ühekordne protsess, et siin on ikkagi terve eelmise aasta jooksul on ju lasteaedade eelarvet kärbitud, et seal on pidevalt mõista antud, et, et inimesi võib lahti lasta või et inimesed ei ole igavesed, et seal on noh, ütleme, et kasvatajad kindlasti on, õpetajad on väga, väga nagu ära hirmuda. Ja ongi, ongi, tulebki lõpuks nii välja, et ei olegi selleks, et seda normaalset saaksid elada ja normaalselt väljenduda ja oma oma muresid rääkida avalikud, selleks peadki kuskil mingisugusesse parteisse minema või parteisindajaid partei sind kaitseks, muidu muidu sa oled täiesti kaitsetu, tähendab kodanikuna ja selle ametipostitäitjana ei, ei kaitse sind mitte keegi, et, et see on, see on ju noh, veel üks veel üks tahk, mis on mu meelest täiesti õudne. Nii on, nii, on jah, aga parteid tulid jutuks, räägime edasi parteidest, meil on üks partei, kes vaagub elu ja surma piiril ja teeb seda vaakumis ja iseenda jaoks. Kui mitte ülimalt-ülimalt raskeks, siis siis naeruväärseks avaliku public igal juhul põnev jälgida, publikul on huvitav jälgida ja õnneks valimistel piisavalt aeglane, et me jõuame veel piisavalt palju veel pihku itsitada. Need, need, kellele see nii-öelda Ma tunnistan, et mina väga naudin seda vaatemängu, näiteks sõnumid härra Janno Reiljanit, et noortele ikka ei tohi juhtimist andajad. Jah, jutt käib rahvaliidus või rohelistesse, millest mõlemast, aga rahvaliit, markantsem näide. Ja rohelised tagatoa peasekretäri vist lahti kangutama, et see on nagu viimane nende puhul, aga jätame need rohelised, täna räägime rahvaliidust. Sest et siia mitu jällegi mitu aspekti, millest, mis need olulised on? No mina arvan, et tänasel päeval on küll ikkagi üsnagi selge, et et ei toimu Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatide ühinemist, et et rahvaliidu sees on küll see, kuidas Janno Reiljan ütles, et need noortel ei tohi juhtimisneed, noored, kes, kes väga selgelt interisiklikest ambitsioonidest johtuvalt poolduvad, pooldavad siis sotsiaaldemokraatidega ühinemist. No selles nii-öelda lepingulise baasi kõik ette valmistanud. Tõenäoliselt, kui siis see, kus 23 ja 25 maima taskuga ei mäleta, toimub rahvaliidu kongress, kes peaks selle heaks kiitma Eurovisiooni lauluvõistluse esimene poolfinaal. Aitäh, kus osaleb ka Eesti laul maailma asjaga sündmusele ja et et ma arvan, et jäävad rahvaliidu kongressile noored kaotajaks ja ja mingi osa siis nendest noortest ja nende taga seisvatest inimestest lihtsalt isiklike liitumisavalduste sooviavaldustega liituvad sotsidega, aga rahvaliit läheb, läheb järgmistel valimistel ikkagi iseseisva erakonnana. Ja nagu ma juba kuulnud olema, et Arnold Rüütel ise pole küll seda avalikult kinnitanud, aga, aga mitmed rahvaliidu allikad on seda kinnitanud, et väga suure tõenäosusega saab siis rahvaliidu esinejaks kuni valimisteni. Noh, siis üks rüütel asendatakse teise rüütliga, aga Arnold Rüütel ja kahtlemata on ta kindlasti vaatamata oma eale selline isik, kes ise kindlasti isikumandaadi võiks saada küsimusena, et kas rahvaliit erakonnana ületab selle valimiskünnis. Kunagine poplaulu suurepärane lüürika ütles, et Eesti või nende nende linnade lemmik spordiala on meeleheide. Peab ikka olema meeleheide inimeste sees kes kohe-kohe 82 aastaseks saava eks riigipea on rakendanud jällegi valimisvankri ette ja ja ennäe imet, eks riigipea, ekspresident Arnold Rüütel ka mööda Eestimaad jälle ringi kappab ja, ja rahvaliidu ühe tõe ühe, ühe ühe poole tõdega kuulutab varmalt ja teeb seda väga, vägagi rapsakalt, nii et Auda olla seal põhiline niiditõmbaja, olen mina aru saanud, et on Villu Reiljan ikkagi, et kes on, kes on inimesed, kes mina olen temaga kohtunud, et viimastel nädalatel. Aga võitnud poliitikud teistest erakondadest on öelnud, et ta viimase paari-kolme nädalaga nagu teinud Sellises käitumises või mentaalsuses nagu kannapöörde ta võitlemas meeleolus, aga heas toonuses, et ei tea, kas on tulemas kohtuasja suhtes mingeid selliseid, tema tema jaoks positiivseid indikatsioone, et et Villu jätkab võitlusi ja ilmselt selle võitlusega rahvlil sees, võidame. Igatahes on suvi tulema, et ma saan aru, et kastralleerimised rahvaliidu juhtide kastralleerimised Eesti peal jätkuvad ja täitsa võimalik, et nad isegi suudavad selle seltskonna nagu noh, mõnevõrra koos hoida, et ma millegipärast arvan, et seal on ülejooksikuid ikkagi need, kes karda, need, need, kellel Jalg vedelaks lööb ja ikkagi mõne ütleme, kõige tõenäolisema võimuparteiga liituvad. Aga see saab, see saab olema väga seikluslik suvi ja, aga seda, seda põnevam järgmine kevadet, et kas, kas sellest piisab, et erakond püsib, kas sellest piisab ka valimistel häälte saamiseks? Seda tagumist piiri või tärminid, kust saaks nagu edasi minna, kui 23. mail see kongress ära toimub? Praegu käib nagunii juba võitlus, eks ole, eelmise kongressi tulemuste pinnale, kus üks pool, kes ei, ei poolda ühinemist, ütleb, et kongressi otsused on pühad ja, ja neid ei hakka mingisugune juhatus vaidlustama. Noh tegelikult ju jutt jumala õige. Käesolev on iga erakonna selline suurem nagu kogu, kes otsustab asjad ära ja see nagu loomulik. Tegelikult see ongi niisugune sunniitlik käitumine, mida, mida praegune juhatus on ette võtnud, aga no see nende mure tähendab, kui nad leiavad, et et hetkel on neile kasulik ja, ja see toob neile võimalikult mingisuguseid soovitud tulemusi, siis lasku käia. Ega seal polegi midagi. Aga kui nüüd on uus kongress, kus, kus on kõik kaardid on ju tegelikult lahti, kus kõik on avatud, kus kõik räägivad täiesti nii-öelda lahtise suuga kõik asjad ära pärast seda ei ole nagu kähmelda enam just nagu millegi üle, et siis võetakse vastu otsus, et tõenäoliselt jah, nagu ma ütlesin, et et rahvaliit jätkab iseseisva erakonnana ja las ta siis jätkab. Kui minnakse nii-öelda Camikaatse vabasurma vähemalt esialgu nii-öelda teoreetilise, siis on see nende otsus ja igaühele, mina ei ole nii sugugi kindel, et rahvaliit läheb vabasurma, kui nad iseseisvana jätkata, et ma arvan, et selline noh, kui, kui sealt lahkuvad need paarsada inimest või, või ütleme või see võib ka rohkem olla, kes, kes praegu sotsidega liitumist pooldavad. Ma arvan, et see erakond muutub sisemiseks väga ühtseks mobiilseks ja, ja ma arvan, et nendel on ikkagi päris suur šanss valimiskünnise ületada ja veel ütleme nii, et üks kuu aega tagasi seda seda võimalust ei oleks uskunud, aga aga aga Villu Reiljan tegelikult Erakonna sellise esimehena või noh, ütleme varjatud esimehe on ikkagi üsna nagu võimekas võimekas mees, et et ma arvan, et rahvaliidu puhul on see tõena võimalus vähemalt olemas, et nad valimiskünnise ületavad. Mina sinu optimismi jagaks, sest et praegu praegu noh, ütleme mulje, mis jääb väljapoole, ma ma usun täiesti Villu Reiljani ja analüüsivõimekusse see seltskond uuesti koondada. Aga kas see mulje, mis neist jääb, on võim võimu pärast erakond erakonna pärast? Nad suudavad erakonna päästa nende sõnumit. Oled kunagi rahvaliit valinud? Ei ole. Aga siis, ega, ega, ega rahvaliidu sõnumid ei olegi sinusugusele valijale. Et Rahvaliit tegutseb ennekõike väga tugevalt maapiirkondades, nendel on väga tugev taust Jõgevamaal, Tartumaal ja seal on hoopis teistsugused, teistsugused sõnumid, millega nad lähevad välja ja ja ma arvan, et noh, ma ei usu, et see väga väga nagu Sõnumit juba mõnda aega on, et siis õnneks on nii palju probleeme, mida kritiseerides lõppude lõpuks ikkagi tema sõna ei taha lapsi ja seal on, seal on üks moment veel, et et noh, ilus ütlemine, et maaslamajat ei lööda. No rahvaliit on praegu maaslamaja ja teda pekstakse mõnuga jalgadega ja kätega ja ja alati sünnitab sellist sümpaatiat maaslamaja suhtes ja vabalt võib selliseid sümpaatia hääli tulla, nii et ma pigem kui ma peaksin nii-öelda praegu poolt valima, et kas ulmet või eelid oleksin pigem Heiditi poolt, aga ma ma üldse ei välista, et nad tõepoolest künnise minimaalselt ületavad. Üks üks naljakas nüanss, et et kui, kui toimuks ühinemine sotside ja rahvaliidu ühinemist, siis saaks selle Eestimaa Rahvaliidu ja Eesti sotsiaaldemokraatliku erakonna ühinemine, siis saaks selle erakonna uueks erakonna nimeks Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ja nii ma loen teile teisest jaanuarist 2007 ühe inimese blogist väikese kaks lauset, et võiks lausa on siin ja pakkuge välja, millise erakonna poliitik ja milline poliitik selle kirjutama kõrva kriibib. Roheliste erakonna nimes sõna Eestimaa. Meil oli ju Eestimaa kommunistlik partei, kui nüüdsel ajal on korralikud erakonnad lihtsalt. See on, ei ole Eestimaa, vaid seal mingi sotswa tsensorid. Pole enam juba soe jah, et noh, ütleme see, tahtsime sotsi ära, arvasid, et Hannes Rumm vana kolleeg päeva eest on, on selle teisel jaanuaril 2007 oma blogis kirjutanud, aga aga nüüd seesama sõna Eestimaa tuleks siis ka sotsiaaldemokraatliku erakonna ette kuivemaks. Sellega seoses tuleb meelde, et kunagi nõuka ajal ilmusid raamatud näiteks niukseid Eesti NSV metsad. Metsad olid nagu nõukogude sotsialistlikud, eks ole. See ei saa lihtsalt mets olla. Nojah, aga see, keegi kas oli Argo Ideon või keegi, keegi väga tabavalt mainis, et see oli nagu Hoiupanga ja Hansapanga ühinemine. Et ühest, ühest sõnast tuli hansa, teises tuli, tuli pank, see oli alles äsja, lugesin mingist mingist lehest loen sageli lehti niimoodi, et ma ei mäleta, mis lehe päises on kirjutatud, milline lehte parasjagu. Aga noh, ühinemine, vabandust, aga mis, mis algusest peale on selge, et ei ole see mingisugune ühinemine, et, et seal on mingisugune näo päästmine, et suur suur vend ja väikevend kuigi liikmete arvu poolest on, on tegelikult ju olukord vastupidine, et et sotsid on antud juhul ikkagi selle nende jaoks küll väga harjumatus suure venna rollis ja, ja nende nende ideoloogia on, on selge, neid, neid toetab pool maailma, eks ole, aga rahvaliit noh, see on niisama mis on väga-väga kohalike lokaalne, mida, mis, mis meie Mil nagu öelda, et siin noh, sõnum on, on nagu hägune. Samas rahvaliit erakonnana Euroopas on, kuulub nende üleeuroopalist erakondade jutumärkides fraktsiooni, kellel on viimastel aastatel siin, Belgias ja mitmel pool väga hästi läinud. On, on need on need, kes piima kallavad ja sigu Toompeale viivad või kuhu iganes parlamendi ette. Ja on, on ka siin midagi ikka väga, ma ei pidanud isegi siukseid agraartausta silmas, pigem pidasin silmas sellist suurimaid särke või just seda, seda küll jah. Ja ega me saimegi selle lõhenemise alguses teada, et rahvaliit on paremtsentristlik partei, ma arvasin kogu aeg, et ta purupuru vasak, aga, aga ei olegi. Aga noh, ei jumala eest, kui, kui kui, kui see koonda, mis oli, mis oli rahvaliidul aastaid tagasi ja, ja mida ta on säilitanud tegelikult siiamaani noorte poiste pingutustele vaatamata. Ja, ja kui neile meeldivad vanad kolhoosi esimehed, mõnusat toredat jõmisevad, õlut libisevad ja ümmargused ja selline kuvand ja me pidime, täiendab nagu jutt, et Eestimaa ja, ja, ja Eestimaa ja nii edasi, eks ole Eesti põllumajandus Eesti tooteid ja noh, mis siis ikka noh, ega siis küllap nad siis leiavad ka valijaid. Las nad siis leiavad. Aga ootame ära. 23 Mai on juba ukse kolm nädalat ja sellega tuleb üks teine huvitav kongress, aga, aga sa silmas pead? Ah jaa, see on juba lausa järgmine. Järgmisel ei jah, see seal on reede ja on, on seitsmes mainet, sellest saab siis veel rääkida siis, kui ta on juba toimunud seal parasjagu siis ära toimunud, kui kui, kui rahva teenrid järgmine järgmine saade mitmete tegevpoliitikute seas on ikka ikka nii suur hirm, et kardetakse, et sellest moodustub mingi uus partei, keskpärane pettunute või, või, või mittehääletanud muidu hääletama tulevad inimeste hääled ja sellest kardetakse selle, selle teatri muutmist prodeixiga mingeid mitmete poliitikute poolt päris palju. Mis muudabki selle intriigi päris toredad. Just nimelt peamiselt see muudabki selle intriigi toredaks, sest muidu see on ju lihtsalt teada. Jah, aga seal ainult riigil peab ka mingisugune käega katsutav lõpp olema, et, et siiamaani on kõik ju päraselt tehtud ja isegi siis, kui me eelmise nädala siis mitte eile ilmunud täna lehede ilmuga nädal varem intervjuud Semperi ja Ojasooga lugesime siis. No super retoorika tähendab sellises suulises kõnes välja paisatud tekst super super ei ole midagi öelda, tähendab väga-väga-väga terased teatritegijad ja mõtlen, et Priit Pullerits jah, Postimehe ja mida siis kaameraga üles võeti ja mida nad siis ilmselt ka kasutavad Saku Suurhallis seitsmendal, aga, aga see tekst no täpselt nii nagu nagu valatud kuhugi kuhugi suhu ja kaua-kaua välja mõeldud ja, ja väga-väga hästi, väga hästi esitatud mõnusa poliitikuid, mõnusalt ründav ja, ja midagi sellist, nii konkreetset ja nii nii vahedate ei olegi nagu Eesti poliitikas noh, väga väga tihti kuulda olnud. Nojah, eks seal, kuuldavasti seal täna on väga-väga tugev selline kommunikatsiooniekspertide nõustamisgrupp, et et töö on tagatubades, aga põhjalikult ära teha tehtud. No mis, mis iganes tähendab siis päris stsenaarium, päris erakondadel on ta siis tegemata vähemalt mõned neist, kui, kui nad teda kardavad, eks ole. Tervitame siinkohal ühte Tallinna Ülikooli doktorant ja ühte suhtekorraldusfirma juht, just. Ma tean, et Urmet tahtis ka Eesti panga prognoosist rääkida. Noh, ma ei oska öelda, kas ma tahan, et oluline selles mõttes, et et me võime rääkida selle taustal nii-öelda ka euro tulekust ja, ja Kreekast ja millest veel, mis sel nädalal nii-öelda sõlmusid mõned asjad lahti, noh, ütleme siis Kreeka puhul see, et Euroopa Liidu ja rahvusvahelise valuutafondi abipakett hakkab mingisuguseid konkreetsemaid piirjooni võtma. Aga samas olukord on ikka väga-väga nutune nakkus, mis, kus, mis aidaku Kreekast alguse levib reitingufirmad on juba kahe Euroopa liidu ühe ütleme pindala poolest suurriigi ja teise pindala poolest, aga, aga ka väga olulise riigi reitinguid lahendanud. Ja aga Eesti Panga prognoos siis räägib põhiliselt tööpuudus Eesti majanduskasvust. Jah, et Eesti Panga majandusprognoos ei erine tegelikult väga palju teistest majandusprognoosidest, kes on siin, mis on siin tehtud. Et prognoositakse käesolevaks aastaks üheprotsendilist majanduskasvu aastaks 2010, nelja protsendilist Aastaks 2011 kolmeprotsendilist. Ja tööpuuduseks prognoositakse, kui mu mälu ei peta, oli see vist 16 protsenti. Et milles näiteks oma olemuselt eriline, et Eesti Panga rahandusministeeriumi prognoosis siis näiteks tööpuuduse seisukohal, kui see number on tööpuuduse protsente nendel suhteliselt sarnane siis rahandusministeerium on minu meelest natukene pessimistliku heitunute osas. Et nemad, rahandusministeerium prognoosib seda, et neid heitanud nendes pikaaegsed need inimesed, kes on kaotanud lootuse saada tööd, et nende hulka saab rohkem, kui on see Eesti Panga prognoosis. Ja noh, ma ise olen kohtunud nii eelmisel aastal majandusprognoosi järel kui sellel aastal Eesti Panga juhtidega ja ja kui see eelmise aasta meeleolu oli Eesti Panga juhtide poolt ikkagi üsnagi nagu üsnagi nagu mustades toonides, siis seal lastel nad olid nagu noh, ütleme siuksed neutraalses toonis, et vaatasid need rohkem nagu tulevikku, et et ei olnud seal ei otsest sügavat pessimismi ega ka mingit suurt optimismi, et pigem selline äraootav nagu seisukoht on üldse, et et endiselt on ikkagi see kogu see prognoos ikkagi toetab väga paljuski sellele, mis mujal toimuma hakkab, toimub edasi, et et näiteks kui väga palju majandus on seotud siin meie peamiste eksportturgude Soome-Rootsiga, siis näiteks Soomes oli see prognoositud majanduse kukkumine reaalsuses tegelikult oluliselt suurem. Ehk et me ei tea, kuidas Soome Oodatust halvem seis tegelikkuses meid nagu mõjutama hakkab ja mis see meile kaasa toob? Et ühe asja mäe võib-olla ma ei tea, kas nüüd otseselt sellega seotud olid, aga see nädal oli üsnagi märgiline sõnum oli, et kui Rovaniemi pidi jagatama ehitama ühte suurt objekti, siis toodi ametlik põhjus see, et ja pidi võetama selleks 40 eesti ehitus, sest siis ametlikuks põhjuseks toodi, et see nii sensitiivne objekt, et me jõua taustakontrolli teha. Aga tegelikult oli see üsnagi selge märk, et Eesti Eesti ehitajaid, eesti töölissellele, soome saadetakse taha nagu kriitilisemalt vaatama. Aga nüüd ütleme selle majandusprognoosi juurde tagasi tulles, siis, siis mul on jäänud mulje, et siiski see ütleme, et väga suurt kindlust selles suhtes ei ole, et, et kas selle languse põhi on käes ja kui ja kui on ka käes, siis kaua see veel kaua see, ütleme, see Ljuubel või see see põhjal ju pikkus kestab. Et, et kui sina, noh, nagu kogu aeg avaldatud lootust, et tegelikult 2010 teine pool peaks peaks juba hakkama nagu majandusolukord kosuma, siis tegelikult mulle jääb mulje, et enam seda kindlasti nii väga ei ole, et et selliste kosumist ju ei ole tulnud, et ma olen rääkinud siin jaekaubanduse juhtidega, siis, siis nad ütlevad ikkagi seda, et, et sellist ütleme, et ostujõud ei ole taastunud siin vahepeal oli lootusi, nagu, et inimesed käituvad optimistlikult, võib-olla ostavad natukene rohkem, aga, aga siiski. Meil on toiminud ju tööpuuduse märgatav kasv ja inimeste sissetulekud, märgatav langus. Aga mida meil tegelikult ju Eestis toimunud ei ole, ei ole ju tegelikult teenused ja kaubad märgatavalt odavnenud. Ja, ja selle põhjus on muidugi väga lihtne, et me oleme nii väike, väike turg, et kui sa siin väga palju alla annad, siis sa nagu võid juhtuda, Sa oled, varsti on pankrotis. Et et see on ka võib-olla üks põhjusi, mis seda nagu mõjutab, aga aga jah, tõepoolest on Eesti Panga majandusprognoosis ikkagi pigem nagu kumas tõesti läbi see, et, et see väliskeskkond on endiselt endiselt ebastabiilne, et me ei tea, mida toob kaasa see, kui need abipaketid nagu läbi saavad. Et kui on riiklikud majandus turgustatud, et kas need majandused ka pärast seda nagu. Paremuse suunas edasi lähevad või oli see riiklikud abipaketid nagu selline mõnus äraelamine vahepeal, et kus nagu mingeid põhimõttelisi otsuseid lükati edasi et seda, seda ei oska praegu selles osas kellelgi ei ole kindlasti. Mulle jäi kõrvu Jüri Raidla advokaadi üks üks sõnavõtte, kus ta ütles, et, et tema oletab, et, et selline põhivõi ütleme kõiges langus õige, kõige raskem osa veel sellel suvel ees. Et et, et see nagu, mis, mis mind üllatas, tegelikult ma sisimas lootsin, et ehk hakkab ka märguandeid tulema selle kohta, et et raskemad ajad on möödas ja Millega ta seda põhjendas, ma kahjuks ma seisukohta kuulnud suvi tavaliselt on selles mõttes vähemalt tööpuuduse jaoks nagu ju positiivne poisina aeg-ajalt tulevad hooajalised tööd, aga paljudes uusi ajutisi töökohti Näete, kuidas tavaliselt just nimelt mulle käia jäi selle võrra kõrvad ütles seda hommikul televisioonis ja, ja see tundus mulle tähelepanu väärne ja tähelepanu väärne sellest samast tööpuuduse kontekstis ja ka sellepärast ma olles veel samal ajal rääkinud just nende samade jaekaubandusinimestega, siis tavaliselt juuni on ju ka väga positiivne kuu, sest seal on jaanipäev, selline tüüpiline osturalli nagu, nagu jõulud ja sellel aastal nagu seda optimismi juunikuus misse, mis viiks neid eelarveprognoose, mida jaekaubandusettevõtte enda jaoks on teinud, võiks täita, et seda seal, seda nagu näha ei ole. Minu käest küsis üks kaupmees, et teenuste hinnainfost, mida Urmas siin rääkis, et et öelda, kui maa, kusjuures kus ma tean, et miks, miks teenuste hinnad tõusevad praegu kas selle selle põhjuseks on hoopiski see, ma arvan, et see on väga lihtne eurootus, just eurodes tõstetakse euro tulekuga ilmselt arvavad paljud, et, et ei ole võimalik hindu tõsta, seda kontrollitakse järgnevaga enne seda, aga tegelikult paljud paljud ikkagi ka majanduseksperdid räägivad, et tegelikult praeguses nii-öelda eurootses vargsi, vaikselt ja vaikselt ta pidevalt käib, käib see hinna tõstmine jah, et et siis kui esimene jaanuar on kukkunud ja euro tõesti on, on, on meil käes, et siis kontrollnisu suureta ja ja selline ühiskonna meelsus ka, et vaata no ma kujutan ette, et hakkab igat kohvitassi ja seal töötab see kaabakas, kes nüüd euro ähvardamise ajal oma omahind, eks ole, see ei ole, paljud hinnad olid juba praegu. Jajah, aga noh, euro suhtes on meil oodata veel väga vähe. 12, mai oli see kaks nädalat vist on jah, on jah, et saabub esimene ja lõplik on siis juunis, niiet ootame ära, ärme selle üle rohkem spekuleerime ja ongi meile antud täna aeg otsas, Heidit Kaio, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja vaadates aknast välja, tundub, et ei taha paremaks minna. Tuleb anda ilmajaamad, kõik need, kes ennustasid teistsuguste ilma kohtusse. Aga ootame, ootame ja vaatame, aitäh kurvast.