Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 11.-st veebruarist toimetaja Mall Mälberg. Peaminister Juhan Parts soovitab reformierakonnal kibestumisest tema vastu üle saada jätkata koalitsioonis. Parts kinnitas, et ei kavatse valitsusliidu püsimise nimel ise tagasi astuda. Rahvaliidu juht arvab, et Reformierakond ja Res Publica peaksid asjad selgeks rääkima. See on ainus tee koos jätkamiseks. Opositsioonierakondade esindajad väga tõenäoliseks, et praegune valitsuskoalitsioon säilib, kuid et muudetakse koalitsioonilepingut ja võib-olla vahetatakse ka peaministrid. Kuid valitsusjuhikoht jääb. Res Publica le Keskerakonna juht Edgar Savisaar kinnitab, et Keskerakond vale valitsuses osalemise pakkumis tehtud ei ole. Riigikohtu esimees Märt Rask soovib, et kohtute sõltumatuse tagamiseks eraldaks riik sarnaselt kaitsekulutustega ka kohtutele kindla protsenti SKPst Rootsis. Swedbank soovib omandada protsenti Hansapanga aktsiatest, tehes väikeaktsionäridele kui aktsiate müügiks. Mitme aktsionäri sõnul on pakutav hind liiga madal. Tallinna kunstihoones avati kunstnike liidu aastanäitus. Kuraator Harry Liivrand soovis näidata kunstnike reageerimist viimase kardinaalsetele muutustele Eestis. Rahvusooperis tuleb täna lavale Eesti uus Oper, mina Napoleon. USA ei nõustu pidama Põhja-Koreaga kahepoolseid tuumakriisiläbirääkimisi, vaid nõuab kuuepoolsete jätkamist. Briti peaminister Tony Blair alustas valimiskampaaniat, pannes rõhu brittide majanduslikule heaolule. Homme on pilves peamiselt kuiv ilm. Õhutemperatuur on pluss ühe ja miinus nelja vahel. Alustame poliitilisest olukorrast riigis. Millistel seisukohtadel on pingelise nädala lõppedes peaminister Juhan Parts? Hanno Tomberg intervjuu. Härra peaminister, Reformierakond on esitanud ultimaatumi. Kui lahkub välisminister, peab lahkuma ka peaminister. Kas te selle nimel, et säilitada koalitsioon, olete valmis, ise lahkub vaatumitega kunagi ei saa tagata riigile stabiilset valitsust ja koostöövõimelist valitsust, nii et esimene ja kõige olulisem samm peab olema reformierakonnapoolne kandidaat uueks välisministriks. Millega kindlasti ei tohiks viivitada, on Eesti välispoliitika, vajab edasiviimist, vajab juhti ja seetõttu esmaspäev on maakond, mõistlik aeg, millal seda ma ootan. Kas olete valmis iga hinna eest seda koalitsiooni hoidma? Noh, kindlasti, et Peame arvestama seda, et tegelikult ju sisuline töö ja sisuline poliitika on olnud riiki edasiviiv ja kui see jätkub, siis on alati mõistlikum edasi liikuda juba sisse töötanud meeskonnaga, kui hakata tegema suuremaid muutusi. Aga loomulikult on selge see, et esimene samm, välisminister, ma loodan, et Reformierakond mõistab, et nende välja öeldu on ületanud osaliselt piirid. Ühe erakonna liikme nimel ei maksa seda teha. Kas te näete võimalust kompromissiks valitsusremondi näol, vahetades mõne teise liikme valitsuses veener? Ärme unustame kogu aeg seda põhiprobleem, see, me ei ole ju erakondadevaheline mingi vastuolu. Põhiprobleem on ikkagi välisministris ja selle nii-öelda väga tugevas kaitsmises. Ja ma ei näe ühelgi teisel valitsuse liikme puhul, miks nemad peaksid oma töö pooleli jätma välisministri tehtud vigadest ja nende mittetunnistamise eest. Kui tähtis on Res Publical praeguse koalitsiooni säilitamise? Kas publik on tähtis, et kodanik teab, et riik on juhitud ja see on tegelikult tähtsam kui mis iganes eksprompt, ideed või muud sammud, mis tekitavad lihtsalt täiendavat ebastabiilsus. Kindlasti on kuulajad natuke hämmelduses, kuidas saavad need partnerid jätkata pärast seda, mida selle nädala jooksul on välja öeldud, kas pärast neid väljaütlemisi on võimalik Publical ja Reformierakonna koalitsioon seal nagu ma ütlesin, et Reformierakond on oma ühe erakonna liikme kaitsmisel läinud teatud üle piiride, ma arvan, et noh, nad peaks ka selle peale ise mõtlema. Selle peaministri nõuanne on oma kibestumine alla suruda ja jätkata samas koalitsioonis just nimelt nii nagu tegelikult. Me oleme vedanud seda koalitsiooni ei, peaaegu kaks aastat. Poliitilistes ringkondades on välja pakutud mitu võimaliku uue välisministri kandidaati, kuid reformierakonna esindajate kinnitusel ei maksa neid tõsiselt võtta. Väidetavalt on mõeldud Reformierakonna esimehele Andrus Ansipile, Tallinna Kesklinna vanemale Keit Pentusel, suursaadik Paul etendusele ja kaitseminister Jaak Jõerüütlile, reformierakondlasest riigikogu aseesimees. Asjade komisjoni esimees Rein Lang ütles BNS-ile, et tegemist on spekulatsiooniga, millel pole tõepõhja all koalitsiooni kolmas osapool. Rahvaliit peab kujunenud olukorda keeruliseks, kuid arvab, et koalitsiooni peaks olema võimalik säilitada. Rahvaliidu juht Villu Reiljan. Kõigepealt ma tahan ütelda muidugi seda, et koalitsiooni funktsioneerimise aluseks on selline tihe, kõikehõlmav kommunikeerimine ja kaalukate otsuste läbi tekkimine ettevalmistamine, mis võiks üteldagi, ongi terve selle protsessi vallandanud. Kui mulle oleks näidatud, Neid dokumente, mille ma eile lugesin valitsuse kabinetis, siis mul ei oleks küsimusi olnud Juhan Partsile ja ma usun, et et ka Andrus Ansipile oleks need suhteliselt vähe olnud. Antud juhul tekkis muidugi probleem sellest, et kuna informatsiooni ei vahetatud piisaval määral, siis puudutas Reformierakonda väga Hellast kohast, sest otsus tehti sisuliselt ilma arutamata nende aseesimehe suhtes. Praegu on seis kahe erakonna vahel tõepoolest väga terav ja, ja me väga suure murega jälgime seda koalitsioonile juba matusena hakata korjama, värv on natuke varavõitu. Aga ja asjad oleks vaja selgeks rääkida küll ja täiesti ilma emotsioonideta, sest see on ainukene tee jätkamiseks ja kui ei, siis tõepoolest tuleb teisi ideid otsida ja et esiplaanile jääksid ikka riigi arengu ja rahva teenimise huvid. Tänases Eesti raadio argipäeva saates väljendasid opositsioonierakondade esindajad oma arvamust koalitsiooni võimaliku jätkamise kohta ja Uku Toom teeb sellest kokkuvõtte. Üldiselt domineeris arvamus, et koalitsioon ei lagune. Keskerakonna esindaja Toivo Tootsen sõnul on tegu perekonnatüliga, aga seda perekonda hoiavad koos materiaalsed huvid. Eks keskkonnainvesteeringute fond oleks vaja, et ära hoida ja eks sadamalgi on vaja, et oleks korralik peremees ja eks kinnisvara aktsiaselts Ki tahaks kasvatamistika hoolsa isa käe all ja ja neljas, lapsukene on veel tulemas. Vedelkütuse riigi. Nii et noh, jah, arvan, et tegemist on on perekonnatüliga, kus nüüd istuti jälle maha ja võeti esmaspäevani siis aega ja küllap ost lepitakse ära. Iseasi muidugi, et kas sellest perekonnaelust korraliku asja saab. Tülija tappelussad viisid laiba otsast pääle sisse programmeeritud. Helir-Valdor Seeder Isamaaliidust oli sama meelt. Ma kaldun ka arvama, et praegune koalitsioon jätkab, kas siis selle peaministriga või mitte, selle peaministriga ka tõenäoliselt jätkatakse. Sest et alternatiivsed valikud selle riigikogu koosseisu juures on küllaltki rasked ja ümbermängimise võimalused on väga keerukad ja suuremahulised, kas või, ma kujutan ette, Keskerakonna kaasamine Toompeal on keeruline, sellepärast et see on seotud kindlasti võimuvõitlusega, siis Tallinna linnas, millest on ju samuti Keskerakond huvitatud, siis oma võimupositsioonide taastamisest ja nii edasi. Mitte keegi ei arvanud, et lahkhelide põhjus on välisministri isik, vaid et kriis on sügavam. Sotsiaaldemokraatide liider Ivari Padar leidis, et koalitsioon on algusest saadik kriisis olnud, kuid toetas kolleege. Kindlasti igal võimuerakonnal on, kusagil on oma lehm ojas ehk omahuvi, mille pärast kindlasti valitsuses olla ja, ja see võib-olla see koonda jõudmist nende mõistuseabielu siis laseb jätkata kuni järgmise skandaali, nii et et see on täiesti võimalik, et lepitakse ära. Ja siiski leidis Toivo Tootsen, et koalitsiooni lagunemiseks on praegune aeg soodsam kui nii mõnigi teine. Aga muidugi välistatud ei ole ta lahku läheb paras võimalus ja praegu oleks sellega mõtteril sees. Järgmine võimalus. Prognoosinud tekib sügisel pärast omavalitsuse valimisi uus eelarve ja presidendivalimised, siis on järgmine selline kriisikoht. Ja kuigi oldi seda meelt, et koalitsioon jääb, oldi sama kindlad, et midagi muutub. Ja kõige suurem võitja praegu, kui üldse võitjat saaks nimetada, on eelkõige rahvaliit, kellel on kõige stabiilsem olukord ja praegu on pigem koitnud rahvaliidu tähetund ja esimest korda selle valitsuskoalitsiooni jooksul saaksid nemad midagi dikteerida. Ja ma kujutan ette, et rahvalik siit lähitulevikus tuleb kindlasti välja just nüüd oma selge nõudmisega, mida ta on kogu aeg pidanud tagasi lükkama. Mis puudutab tulumaksureformi ja seob oma jätkamise selles koalitsioonis koalitsioon lepingu muutmise ja oma selle ühe peamise nõudmise täitmisega, nii et ilmselt kui ka koalitsioon jätkub, koalitsioonileping läheb ikkagi muutmisele. Igal juhul on praegu muutumiste aeg. Kui seesama koalitsioon jätkub, siis igal juhul vaadatakse üle need positsioonid, millest edasi jätkatakse. See asi on see, et mis puudutab nüüd võtmeisikuid, ma arvan, et Res Publica vaevalt tahab peaministri kohast loobuda, küll aga võib-olla isikust, kes on peaminister, et noh, ütleme niimoodi, et reformile praegu anud, vahetab välja välisministri. Res Publica vahetab välja peaministri. Keskerakonna juht Edgar Savisaar leiab, et võimuliit lahendab oma tuli, jätkab valitsemist. Savisaare sõnul keskerakonnale pakkumist uue valitsuse moodustamiseks tehtud ei ole. Ma ise usun, et Reformierakond, et tõepoolest taltub sest et ühe ministri vahetumine ei ole nüüd see asi, mille pärast valitsust lõhki ajada, aga kõik, mis on välja pakutud, on kuidagi liiga lihtsustatud ja mõnikord võib-olla isegi väiklane. Me kõik saame aru, et reform lihtsalt püüab distsiplineerida oblikat, kuna Res Publical madal reiting, erakorralised valimised oleks talle ääretult kahjulikult, ta kaotaks võib-olla kolmveerand Parlamendi kohtadest, siis eks neid püütakse distsiplineerida lihtsalt meie oleme küll seisukohal, et lask koalitsiooniparteid omavahel klaarivad selle asja ära, me ei lähe kellegi jaoks kastaneid tulest välja tooma ja ja seetõttu ma ei näegi, et neil oleks mingeid muid häid käike, kui mõned asjad alla neelata, omavahel uuesti kokku leppida. Armid muidugi jäävad, aga eks ajaga need ka hakkavad kinni kasvama. Ja edasi ülevaade tänastest välisuudistest. Kai Vare. USA lükkas tagasi. Põhja-Korea nõudmise alustada tuumaprogrammi üle kahepoolseid kõnelusi ning avaldas lootust, et Pyongyang naaseb kuuepoolsetele kõnelustele, kus osalevad ka Lõuna-Korea, Jaapan, Hiina ja Venemaa. Valge Maja esindaja sõnul on Põhja-Koreal küllalt võimalusi otsekõnelusteks ka kuueboolse nendel läbirääkimistel ja USA ei näe põhjust järeleandmisi teha. Eile tunnistas Põhja-Korea esmakordselt, et tal on tuumarelv ja teatas, et loobub kuuepoolsetest läbirääkimistest, kuna USA poliitika on vaenulik ja kõnelused seega mõttetud. Paljud maailma liidrid on Põhja-Korea otsust kritiseerinud. Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa kutsusid Pyongyangi ümber mõtlema. Lõuna-Korea kõrge ametniku sõnul on selge, et Põhja-Korea tuumarelv ei ole vastu. Bagdadi lõunaosas toimus ühe šiiidi mošee juures enesetapuplahvatuses. Surma sai vähemalt 13 inimest. Hommikul avasid relvastatud isikud tule ühes saiapoes. Surma sai vähemalt üheksa šiiti. Šiiidid moodustavad 60 protsenti Iraagi elanikkonnast. Saddam Husseini võimu ajal olid need allasurutud, enamasti sunniitide hulka kuuluvad mässulised korraldavad šiiitide vastu pidevalt rünnakuid. Šiiitide liidrid on kinnitanud, et ei lasen kodusõtta kiskuda. USA kaitseminister Donald Rumsfeld oli täna Iraagis, et üle vaadata USA poolt koolitatud kohalike julgeolekut lõksusi. Ramsfaldi sõnul peavad Iraagi julgeolekujõud vastutuse mässuliste ohjeldamise eest enda peale võtma. Aga see võtab veel aega ja niikaua on USA valmis Iraagi julgeolekujõude toetama. Briti peaminister Tony Blair alustas valimiskampaaniat, seades esiplaanile majanduslikku heaolu. Tööpartei loodab, et majanduslik stabiilsus ja heaolu aitavad neil valitsusse jääda. Kolmandaks valimisperioodiks. Tony Blairi, kes on tuntud kui USA presidendi George Bushi lähedane liitlane vähendab lähiajal oma välissõite ja keskendub valijate veenmisele. Tema sõbralikud suhted Bushiga on Suurbritannias ebapopulaarsed. Valimiskampaaniat alustas Blair sõbralikult koos rahandusminister Gordon Browniga, keda peetakse tema rivaaliks Tööparteis. Nad tõid esile viimaste aastate hea majanduskasvu, madalad intresside inflatsiooni ning väikese tööpuuduse. Opositsioonilised konservatiivid süüdistavad aga Tööpartei tühjades lubadustes ning märgivad, et leiboristide võimu ajal on 66 korda makse tõstetud ning keskmisel perekonnal kulub maksudeks 5000 naela rohkem kui seni. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et Tööparteid toetab 41 ja konservatiive 32 protsenti valijatest. Valimised peaksid toimuma mais. Hansapanga suuromanik Rootsi Swedbank teeb Hansapanga väikeaktsionäridele pakkumise nende osaluse väljaostmiseks hinnaga 11 eurot ehk 172,11 krooni aktsia kohta. Väärtpaberiinspektsiooni juhi André stringi kinnitust mööda Pole ülevõtmispakkumises midagi halba. Väikeaktsionäride hinnangul on pakutav hind aga liiga madal. Hanno Tomberg jätkab. Swedbank teatas täna ametlikult pakkumise kavatsusest 100 protsendi Hansapanga aktsiate omandamiseks hinnaga, mis juba täna õhtuks jäi alla Hansapanga aktsiate sulgemishinnale Tallinna börsil. Swedbanki tegevjuht Jan Lideen. Lyden kinnitas, et on näinud ka varem, kuidas aktsia hind on reageerinud ülevõtmispakkumistele. Tema sõnul on pakutav hind 172,11 krooni aktsia eest hea ja vastab Hansapanga praegusele arengule. Swedbanki juhatuse esimees Karl-Erik stuulberi kinnitas, et Swedbank soovib liita Hansapanga oma kontserni. Kavatseb hakata senisest jõulisemalt tegutsema Balti riikides. Peri sõnul näeb Swedbank mitmeid võimalusi oma kulude optimeerimiseks ja sünergia saavutamiseks väikepankade vahel. Tema sõnul võib madalate maksu ja tööjõukulude tõttu Eestis osas Swedbanki teenindussektorist kolida tulevikus Hansapanka. Eriti tõi ta esile Hansapanga arengut infotehnoloogia vallas. Mitmed hansapangas mõjukad eraisikutest väikeaktsionärid teatasid täna, et nemad sellise aktsia hinnaga ei lepi. Hansapanga aktsia hind kerkis täna börsil üle 10 protsendi 181,5 kroonini. Ettevõtja Neinar Seli ütles BNS-ile, et peab hinda liiga madalaks. Tavaliselt on taoline pakkumine kõrgem, eriti arvestades Hansapanga kasvupotentsiaali, lausus Heldur. Meeritsal sõnul on Swedbanki pakkumine vastuolus nende varasemate väljaütlemistega koostööst väike aktsionäridega. Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Andres Trink ei pea pakkumist siiski ebaRiilikuks ja leiab, et Hansapanga kliendid sellest petta ei saa. Rootsi pangandus on tegelikult väga konkurentsivõimeline ka rahvusvahelises mastaabis ja ja ma arvan panganduse usaldusväärsuse mõttes kindlasti klientide jaoks siin mingisuguseid riske ei suurene, pigem pigem vastupidi. Sellist emotsionaalset suhtumist puudutab siis siis kahtlemata see on igaühe enda hinnata. Aktsiate väljaostmispakkumise väärtus oleks rootslaste ettepaneku läbimineku korral 22 miljardit Eesti krooni. Pakkumine sisaldab tingimust, et ülevõtmise järgselt peab Swedbanki-le kuuluva vähemalt 95 protsenti Hansapanga aktsiatest. Swedbank avalikustab ülevõtmisteate 28. veebruaril. Riigikogu saali kogunes täna kohtunike täiskogu. Indrek Kiisler käid kuulamas. Kohtunike täiskogu on üks kord aastas kogunev õigusemõistjate omavalitsusorgan, kus arutatakse kohtute ning õigusemõistmise põhiküsimusi. Riigikohtu esimees Märt Rask nentis, et täitevvõim ei ole Eestis sekkunud kohtupidamisse. Samas võiks kohtute sõltumatust veelgi suurendada. Lihtsa mudel selleks on poliitiliste jõudude kindel kokkulepe, mille kohaselt tuleks Eesti õigusemõistmist rahastada loogiliselt kaitsekulutustega kindla protsendi ulatuses SKP-st. Leian, et igapäevaselt toimiv õigusemõistmine ei ole vähetähtsam igapäevaselt riigi kaitseks valmisolekust kindla piiriline ja stabiilne ning läbipaistev finantseerimine tagab stabiilse õigusemõistmise ning loob vundamendi selleks, et kohtunik kond saaks võtta vastutuse õigusemõistmise olukorra eest riigis. Kohtuvõimufinantseerimise kindlapiirilisus tekitab olukorra, kus ühiskond teab, et maksumaksja annab aastas näiteks 0,5 protsenti SKP-s kohtutele selleks, et osta kvaliteetset avalikku teenust. Ja iga kohtunik tea, et selle raha eest tuleb mõistliku aja jooksul kõiki ühiskonnas tekkinud õigus konfliktid lahendada. Justiitsminister Ken-Marti Vaheri sõnul seisab selline reform poliitikute taga. Sellised muudatused, mille üle on vaieldud siin kogu aeg 20. sajandi lõpul Eesti vabariigis vajavad kindlasti väga suurt poliitilist konsensust. Need muudatused ei tule kindlasti üle. Kui nad tulevad, kui neid peetakse mõistlikuteks. Tallinna kunstihoones avati Kunstnike Liidu aastanäitus kuraator Harry Liivranna, valitud teema on identiteedid. Näitusel käis Riina Eentalu. Harry Liivrand on näituse tegemisel lähtunud poliitilisest, sotsiaalsest, seksuaalsest ja usulise identiteedist ja käsitleb kardinaalseid muutusi, mis Eestis on toimunud. Ehk kuidas kunst reageerib, konstateerib või analüüsib. Ei ole nii, et lähed näitusesaali, arvad, et võid argielu tänavale unustada mõneks ajaks elu seisab seal põigite ees ka näitusesaali seintes väljendab oma suhtumist neisse samasse asjasse, millest iga päev räägime. See on vaatamislõbu, aga samal ajal ka väitluse dialoog. Harry Liivrannasoov oligi omamoodi provotseerida kunstnike sekkuma ühiskondlike protsesside mõtestamisel. Minu ainus pettumus ehk on seotud sellega, et ma lootsin palju rohkem töid, mis oleksid käsitlenud eesti suhestamist maailma sündmustega ning võib-olla kõige enam, millega kunstnikud sellel näitusel suhestuvad. Nii huvitav, kui see ka ei ole, tegelikult on suhtumine religiooni mitme töö puhul on, on näha, kuivõrd nad tegelikult vastanduvad religioonile kui sellisele, mis tegelikult annab ehk tunnistust sellest, et ristiusk ei ole tegelikult maarahvale kunagi väga omaseks saanud. Üsna palju kohtab näitusel iroonilist suhtumist, olgu siis viimase aja muudatustesse suhtumises riigi valitsejatesse. Esile tuleb ka võimu võõrandumine rahvast. Mida ehk võrdlemisi muheda karikeerimisega näitavad Laurentsiuse president Rüütli port, Ivar Kaasiku president Putini portree ning Marco Laimre portree, peaminister Juhan Partsist. Harry Liivrand väidab, et esteetiline aspekt on tema jaoks vägagi oluline. Kui teha sotsiaalset kunsti ühiskondlikult terava rõhuasetusega kunsti, siis selles on võimalik kasutada täpselt samamoodi ilu oma mõtte edasiandmisel. Kui midagi muud, nagu vaataja tuleb sellele näitusele, siis ta võib saada siit nii iluelamuse, ühtlasi Xhaka. Elamuse nii, et Tallinna kunstihoones kunstnike liidu aasta näitas identiteedid kraater on Harry Liivrand ja kujundas selle näituse Andres Talts. Rahvusooperis Estonia esietendub täna uus Eesti algupärane ooper Tanis, Kaumani, mina Napoleon. See on lugu poisist, kes ei viitsinud koolis käia, vaid unistas suureks saada ja tal avanebki võimalus proovida, mis tunne on olla kasvult väike, kuid võimult suur, räägib ooperi muusikaline juht Arvo Volmer. Töödeldud küllaltki kompaktne muusika ja, ja tekstivahekorrad, selles ooperis on teksti suhteline rohkus müütilise, ütleme ooperile jumal on alati esitajatele teatud probleem. Siin pooletunnises vaatuses on nii palju tehtud, et me polnud veel teile südamest kõike seda vähemalt kaks korda vaatamas käia, kui mitte kolm korda, et mõned nüansid kohale jõuad, siis seal on väga tõsine ooper tõsiselt mõeldud kõigile. Ta on ilmateade veel. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Enne keskööd sajab Ida-Eestis paiguti vähest lund. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa, Läänerannikul null kraadi. Homme hommikupoolikul on muutliku pilvisusega ilm. Pärastlõunat pilvisus tiheneb, kuid ilm on olulise sajuta. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni üheksa, saartel kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 15993. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.