On jälle hingamispäeva saade. Tänane hingamispäeva saade on meil vast eriline, sest on kord aastas sellisel päeval kõigile kena head lihavõttepüha. Mina olen Siiri Oviir ja sedakorda avan mina oma kõrval istuva toreda inimese, kelle nimi on Raivo Vare. Isiksust. Me arutleme mitmesugustel teemadel nii majanduses, perest kui kõigest sellest, mida Raivo Vare teinud on ja vast avab ta ka selle, mida ta veel teha kavatseb. Tere, Raivo Vare. Tere. Miks ma kutsusin Raivo Vare täna saatesse, sest on ju see saade selliselt üles ehitatud hord kutsub naine meesterahva saatesse kõnelema ja pärast on Raivol pall väravas kutsuda järgmine külaline, kes seda korda kahe nädala pärast peab siis olema keegi naissoost. Mina ei ole teinud Raivoga koos ülikoolis, kui mina ülikooli lõpetasin, siis Raivo alles astus ülikooli sisse. Nii et need ajad meid ei seo. Kuid meid seob ühine töö, väga huvitav elu järk-aastad 90, kui me olime ühes valitsuses. Raivo Vare on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 80. aastal ja lõpetanud cum laude. Ja niimoodi cum laude, minu meelest on ta oma elu kõikidel etappidel toimetanud. Nende kursus oli üldse üks tugev kursus, kus on väga palju tublisid tugevaid täna tuntud isiksusi kas juriidilisel põllul või muul põllul. Näiteks Rein Lang oli sinu kursusevend. Jüri Raidla, täna üks tunnustatumaid vandeadvokaate Leon Glikman, Alar Kirs, prokuratuurist, Kalev rattus ja Urmas Kaju. Võib-olla sa räägiksid, miks sa läksid õigusteadust õppima, sest täna oled sa rohkem majanduspõllul. Kuigi hariduselt jurist. No võib-olla see oli natukene juhuslik valik selles mõttes, et sihtisin ma algselt lugu Kuigi veel enne seda sihtisin ma välismajandust, nii et ring on mõnes mõttes täis saanud ja ka välismajandusse tulevastes tingimustes oli võimalik astuda ainult ühes suures metropolis ja kahjuks kuidas nüüd öelda, teed toetatud ehk lihtsalt konkursi korras minevate inimeste jaoks ma hindasin, et mul lihtsalt ei jätkuvõimeid, et seal läbi lüüa, sest see konkurss oli nii kõva kuskil 200 inimest kohale. Nõnda nimelt töölistalupoegade kohtadele ja aga kuna ma käisin seal ettevalmistuskursustele, sest ma nägin äraga taseme, hindasin oma taset liiga nõrgaks selleks, et seal konkureerida. Ja siis valisin järgmist käiku, järgmine käik oli ajalugu, seda ajalugu on mind alati paelunud ja ma olen püüdnud nagu ajalugu enda jaoks selgeks mõelda. Ja, ja juba tulles Tartusse ülikooli sisseastumiseks ette valmistama. Ma lihtsalt, et vaatasin, et on ajalugu, on ka huvitav. Ta on väga täpselt samad, eksamid on õigusteaduskonda. Ja, ja hakkasin uurima, mis juhtub minuga, kui ajaloolase käia dollastes, ühiskondlikes tingimustes väga suure tõenäosusega oleks lõppenud pedagoogiametiga, vähemalt mina hindasin oma perspektiivi tol hetkel niimoodi oma kuueteistaastase aruga. Ja sõidad. Ma siis mõtlesin, et see mulle ei sobi katsuks ikka juures, sest noh, sisseastumiseksameid, sarnase juur oli ka huvitav ja seal oli väga palju kattuvaid aineid teatavasti, nii et nii see juhtuski. Sattusin ülikooli, olin kursuse pesamuna, hüüdnimi sai siiamaani lõpetasin olin 22. Ja, ja siis läksin tööle. Ma tahaks öelda, et see pesamuna, kes mu kõrval istub, on täna ligi kaks meetrit pikk ja kaalub ka oma oma 100 kilo. Aga ma tean, et sa keskkooli ajal ja mitte ainult keskkooli ajal või keskkooli ajal võib-olla lõpetasid oma karjääri balletis ja iluuisutamises. Kas teatripisik ja sa tegid seda väga hästi, seda ma tean ka. Ei, ei nakatanud sind. Ei, see päris nii jõle koreograafiline, lihtsalt üks koostisosa, ilusat ettevalmistus ja ma olin suhteliselt lootustandev paarisuisutaja. Aga, ja tõepoolest jah, mingi mõistmine, ütleme siis, koreograafiline mõistmine on säilinud tänase päevani, aga ma ei ütleks, et teatripisik väga tugev minu arust tugevalt minus istuks, aga ma naudin teatrit kaheldamatult. Aga sinu lapsed sul on, on kaks last tütar ja poeg. Kas nemad ka tantsivad, laulavad või mis iganes, mis nendest on saamas? Poeg on, on juba 18, temal on vist juba siht silme ees. Ja hakkab formeeruma ja peab ütlema, et on võtnud sihi rahvusvahelise hariduse omandamisele ja on teinud, et päris edukalt läbi esimese katsevooru Riia majanduskooli. Loodan, et ka teise vestlusvooru läbib edukalt väga loodan seda, sest see on väga, väga tunnustatud kool. Aga jah, lauljaid tantsida küll kindlasti ei ole, kuigi natukene muusikalist õpetust saanud küll, aga tütar on selline entusiast õpib klaverit, hästi, tantsib, meeldib, ise nii-öelda isegi komponeerib ja laulab pisut niimodi oma lõbuks, nii et. Nii et tema on võib-olla natukene teistlaadne. Jumal tänatud, tema on alles kümneaastane, nii et tal on kõik veel ees. Nii et ema-isa on juristid, sest Reedu kosisid savist Ülikooli kursuselt nojah, see oli kuulsusrikas rebasejaht, mis lõppes nelja abieluga kus olid siis kolm noormeest, üks tütarlaps meie kursuselt, kes siis järgmise kursuse ehk rebased siis ära võlusid ja sellest kolmpaaride tänaseni jätkavad. Tugev perekond on riigi alus aga ma küsiks nii juba sinu töödest. Et me olime sinuga koos 90 kuni 92 ühes valitsuses. Sa oled ka hiljem olnud lähedal valitsustele, kas siis sõltumatu eksperdina või 96 kuni 90 900 teede- ja sideministrina. Kas sa oskad neid valitsuse eristada või vastata näiteks nii, kus oli huvitavam, kus sai rohkem teha, rohkem luua kus oli ideelisem võrreldes ühte teist valitsust läbi oma silmade. Läbi selliste silmadega, kuidas me Eesti elu ehitasime aluse tänasele omariiklusele lõime. No ma ütleks niimoodi, et vast 90. aasta seis oli pisut teistsugune ja keskkond ja olukord ja selles mõttes oli keerulisem ja raskem kindlasti aga sedavõrd võib-olla mõnes mõttes isegi huvitav. See oli tõeline väljakutse, sest alustati teadmata, kuidas asjad edasi lähevad ja isegi võib-olla noh, riskeerides, mida täna armastatakse, võib olla pisut teisiti käsitleda. Aga, aga hiljem ega loominguliselt pole kadunud, eks olgem ausad, ka need aastad, mis nüüd teede sideministrina sai oldud, on, olid ka vägagi loomingulised, aga ütleme siis niimoodi riskid olid teistlaadsed ja riske võeti hoopis teistlaadselt ja, ja see oli võib-olla palju, palju see enesekindlam olemine kui, kui 90. aastal 90. aastal tehti hoopis midagi muud, loodi riiki ja see oli mul au selle juures lähedal olla. Ei jah, sest tookordne riigiministri ülesanded olid ikka tunduvalt laiemad, neid ei saagi võib-olla mõõta tänase riigisekretäri ülesannetega, kui riigi loomine seisis ees ja tema administratiivne rakendamine olgu ta siis piirivalve või haldusterritoriaalsed küsimused. Sest nii palju, kui ma mäletan, kõikide nende komisjonide eesotsas, olid sina ja kindlasti on seal hulgaliselt ka sinu tööd. Palju sellest on täna rakendunud või võetakse täna üles, kuna me jälle räägime haldusreformist vähemalt kolm korda kõlab ta raadios. Ühe päeva jooksul on see uuesti leitud vana. Ja noh, eks ta enamjaolt ikka kipub nii olema, eks vanasõnagi ütleb seda ja, ja laias laastus võib leida igavest, kuna see idee eelkäijat varasemast perioodist ja kindlasti võin mina ka sedasama moodi väita näiteks haldusreformi kohta, kus kus väga paljud positsioonid, mida täna alles uutena käsitletakse või tegelikult on taas leitud vanad käigud tollase haldusreformi komitee aegadest, nimelt eksisteeris valitsuse haldusreformi komitee, mida juhtis riigiministri ja mille ülesanne oli tegelikult haldusreformi rakendamine tol hetkel siis haldusreform koosnes tegelikult kahest reformist, korraga oli vaja tekitada omavalitsus. Tuletan meelde ja siis eksisteeris selle nii-öelda täitevkomiteede ja külanõukogude süsteem, eks ole. Ja kas mitte tookord ei olnud, et meil võiks kohaliku omavalitsuse üksuse olla 75 praegu me räägime. Tagasihoidlikud 60 kuni 80 75 jääbki sinna vahele. Jah, see vastab tõele, sellepärast et juba tol ajal oli meil selge, tegelikult see protsessi alguses muidugi varem ei olnud, 90. aastaselt 98, kui see protsess kohalike omavalitsuste taasloomise protsess alguse ja millal tollal veel töötasin veel mitte Toompeal, vaid ülemnõukogu presiidiumis hakkasingi seal sellega tegelema, juba siis oli tegelikult mõned postuleerita tõed selged, no näiteks, et eksisteerib nii-öelda absoluutne miinimum rahvaarv vastavas omavalitsusüksuses, mis teeb ta nii-öelda eluvõimeliseks. Tähendab noh, üleüldse teoreetiliselt võimeliseks mitte elama dotatsioonist. Jah, mida täna kolm neljandikku valdadest dotatsioonil on ja mida me oma seadustega oleme ise niimoodi soosinud. Paraku küll, aga sealtsamast on mul ka meeles üks selline kurblooline seik, soovimata praegu kellelegi liiga teha. Siiski tuletaksin meelde, et vaatamata meeleheitlikule vastupanule, mida osutasid spetsialistid, võeti poliitiline otsus vastu, üritati luua Torgu valda näiteks kolmesajaliikmelist 300 elanikuga põhiliselt pensionäridest koosnevad balda. Loomulikult selge see, et ega see see üritus ei olnud, kõige kavatsen küll, aga ta oli väga emotsionaalne, nii et eks haldusriik tahab saada omale kuningat, just, just, mitte ainult kuningas ei olnud tollal tegu, võib-olla teistes mehhanismid, kuningas lihtsalt pinna peal virvendusega. Aga ma peaks ütlema, et haldusreform ongi väga emotsionaalne, kui me jälgime praegu diskussioon haldusreformist. Paljud asjad uuesti korduvalt välja öeldud mõtted, kes iganes neid ei ütle, täna tegelikult on juba kord või kaks läbikäidud tee ühel või teisel põhiliselt isegi mõtleks poliitilisel kaalutlusel, et mingil hetkel kõrvale jäänud või jäetud ja nüüd täna tuleb uuesti üles, ainult et tihtipeale unustatakse see kopirait ära. Aga ju siis on osaliselt tingitud sellest, et inimesed lihtsalt ei tea. Ja ma olen hakanud mõtlema, et üks põhjuseid, miks unustatakse, on see, et tegelikult ajalooliselt tagasivaadet reeglina ka suurte reformide puhul ei tehta. Muuseas, ja see on hämmastav, see mind, see mind on üha rohkem hämmastanud. Ja haldusreform on tüüpiline näide. Teine näide on küll tehti tsirkust selle kolme mehe ettepanekut kui ümber, mis oli juba teises valitsusperioodis, 96. aasta lõpus käidi välja Leimann Opmann väga paljud asjad on nüüd uuesti välja käidud küll teiste nimede all. Aga tol hetkel need samad jõud, kes, kes, kes täna võib-olla mõtlevad teisiti toimetatud, teisiti seda ka usinalt kritiseeris, lehest võis lugeda igasuguseid asju nende mõtete kohta tänavatel oli. Täna on nad jälle jällegi kilbil ja põhjused on erinevad ja sellesse tuleb rahulikult, suhtun. Mina arvan, et võib-olla kõige parem, see on näide sellest, kuidas ajalugu mõistab õigust, on tegelikult seesama piirivalve küsimus. Ega see meetod, mil viisil seda piirivalvet tollal loo teiega ta nüüd ütleme, kõige demokraatlikum ei olnud, ma tunnistan seda, sest noh, komisjon sisuliselt konfiskeeris vara tollal veel riigiettevõtetelt selleks et üldse saaks midagi teha. Need tingimused ei olnud kõige paremad. Müts maha meeste ees, kes nendesse tingimustesse läksid, tegelikult relvitult alustasid ja, ja täna seda maha salata ja see oleks nagu patt, aga teisest küljest tuleb ka meelde, kuidas minul selle komisjoni esimehena ja lõigu eest vastutajana, sest tal oli ju kaitseministeeriumi siseministeeriumi sellisel kujul eksisteerinud, eks ole, ja see töö oli kõik riigi kantselei algus siis tuli käia üle nädala sõna otseses mõttes üle nädala tuli käia tollase ülemnõukogu kõnepuldis arupärimistele vastamas, miks me ikkagi seda õnnetut piiri tollal siis majanduspiiri teeme, ärme teda tee, ootame, kuni Tartuni rahuaegne piir saab taastatud ja siis hakkan piirivalvet looma. Kui oleks nüüd seda teed tollal läinud, ma ei tea, kuidas selleks välja näinud, aga tänaseks on, võib öelda, et meie piirivalvurite tubli töö on andnud tulemuseks tunnustuse ka Euroopa Liit on tunnustanud meie piirivalvetööd kui kõige paremat nende selles riikide grupis kuhu meiegi kuulume, nii et kõigele alustatud ja küllaltki julged poliitilised otsused, inimeste entusiasm ja kõik see kokku vaatamata poliitilistele, tuultele või tuulepuhangutele tegelikult on andnud hea tulemus lõppkokkuvõttes paljude teiste asjadega on samamoodi, käib muuseas rahastamise kohta, see käib muuseas ka väga paljude teiste sama haldusreform, Bigut, nii et ajalugu mõistab õigust küll, aga mitte alati kirjalikus vormis, sellepärast et mulle tundub Ajalugu kirjutatakse läbi ajaloolaste silmade, peab paika nii õpikute kui ka tegelikult igasuguste muude memuaar istika valdkonda kuuluvate teoste puhul ja, ja kipub ikka pinnale see jääma analüüsi tegelikult sellest perioodist direga tehtud muuseas sest see on politiseeritud siiamaani. No eks ta nii ole, et ajalugu tõesti käib läbi selle silmade, kõrvade ja südame, kes teda parasjagu kirjutab ja autorikaitse, kelle tänane peaautorikaitse ma ütleks nii, sest et autorikaitset puudutavad seadused on kõik käinud läbi Kalev rattuse käe oli sinu kursusekaaslane ja autorikaitse kaitseb täna tegelikult kõike muud ainult mitte seadusloomet poliitilisi mõtteid. Aga olgu ta selleks, sest kui poliitikutel ka emotsioone enam ei oleks, siis, siis oleksid nad surnud. Poliitikud. Ju. Theory. Sa oled nüüd viimased aastad olnud majanduses otse juriidikast kaugel, kuigi ega juriidikas ei saa kunagi kaugel olla. Küsimused on ikkagi läbi mingisuguste õigusnormide. Aga kust sai alguse majanduspisik sinu tegevustes ja kas sa tahad seal jätkata või tuled sa kunagi mõnele teisele tööalale tagasi? Ma ei mõtle, et see peab olema poliitika, kuigi sa olid küll erakondadeväline. Valitsuskabinet on poliitiline organisatsioon ikkagi poliitikas. Ükskõik, kus ja kuhu sa lähed. Miks sa oled täna majanduses, kus see pisik sai alguse? Kas sa oled teinud ka plaane sealt järgmisele astmele astuda ja missugune saaste võiks olla? No alustame sellest, et ega see pisik sai alguse 88. aastal ja sai alguse sellest õppereisist, mis oli esimene eestlastest grupp välisriigis õppimas modernsed majandust, jah, ütleme siis täiendatud õppe vormis. Tänases mõistes nimelt tule toimusid Iirimaal business managemendi kursused, kuhu siis saadeti tollase Tartu linnakomitee juhtivtegelase Tõnule magi tugeval eestvõttel üks grupp, kuhu pääsesid ka mõned tallinlased, mina nende hulgas pole kuulnudki, et sa oled käinud Iirival majandust, õpilasi? Jah, ja see oli kolmekuuline intensiivkursus, millest võtsid osa mitmed sellised küllaltki tuntud inimesed, näiteks. Jaak Lippmaa näiteks Peep Joonas Raivo Tamkivi, Indrek Saul, näiteks sellistest tuntumatest kaanepildi nägudest, nii et terve rida selliseid noori, tollele lootustandvaid härrasmehi, nõndanimetatud nooremaid spetsialiste, kes olid loomulikult kõrghariduse juba omandanud ja kes said siis korraliku esimese sellise pildiõpetuse, kuidas moderne majandus käib, see oli väga praktiline kursus. Suhteliselt vähe teooriat, kuid väga praktiline suures osas üles ehitatud case tädidele põhiliselt käisid rääkimas ärituusad oma kogemusi. Väga õpetlik oli sellisele äärmiselt õpetlik ja kasulik, eks ta sealt see pisik küll keegi vahepeal küll tuli tegeleda väga paljude muude asjadega, aga lõpuks eksringiga jõudsin tagasi esimest korda 92. aastal pangandusse minna, nüüd uuesti nüüd juba transiit. Kas sa arvad, et Eesti majanduse tõstmisel on transiit ainuke pääsetee? Ei, üldsegi mitte, ma arvan, et transiit on üks oluline komponent teatud arengumudelis ja see on seotud meie ressursiga. Eestil kahjuks see ressurss on äärmiselt piiratud, noh täitsa ütleme masendav on isegi öelda, kui, kui piiratud Susson tagades mis iganes nii-öelda võrreldavaid andmeid ja, ja, ja, ja leides, et tegelikult meid lihtsalt füüsiliselt vähem vananeme kiiresti, me, me oleme tegelikult ütleme, mitte eriti looduse poolt õnnistatud tänases majanduskeskkonnas, selles mõistes ma ei väida, et me ei ole üldse õnnistatud kaugel sellest, aga ma ei ole õnnistatud selle loodusvaradega tänase majandamise, efektiivse kasumlikku majandamise mõttes eriti ja nii edasi ja nii edasi. Ehk teisisõnu, meie ressurss põhiliselt on inimeste ja neidki on vähe. Ja meie potentsiaal olekski siis ainult vahendustegevus. Ei, seda on kurb kuulata. Ei, see ei ole päris nii, küll aga ma ütleks, et see teenindavat tüüpi majandus, see, see ei saa olla massiivne industraalne valik, ei saa lihtsalt füüsiliselt olla. Äkki oskad sa ka öelda, mis oleks siis eesti rahva, Nokia Nokia nokiks, võib-olla kõige paremini sellisel juhul tõepoolest logistika ja, ja, ja ütleme, jaotusteenuste osutamine ja kaasnevat tegevust. Sest meil on geograafiliselt sobiv. On aga kas see kujuneda nii välja, sinu poeg läheb õppima Riiga, mis on rahvusvahelise mainega majanduskool. Me õpetame oma lastele võõrkeeli. Ja samas loeme näiteks saksa lehtedes, et neil vajatakse 200000 informaatikaalast töötajat, et meie paremad ja tuligi Eestisse tagasi. Selle vastu tuleb võidelda teiste meetoditega, esiteks neid mitte keelates ja teiseks pakkudes võimalusi, aga need võimalused paraku jällegi on noh, ütleme sellesama ressursiga omamoodi seotud. Kui me eeldame tegelikult teenindavat majandus on suhteliselt globaalselt tüüpi ja ta ei ole väga lokaalne, ta on, aga ta ei ole väga seotud, see, ta natukene virtuaalsem, ütleme niimoodi, sellele lisandub veel Haytak ja see on väga lokaalne ja, ja, ja seesama kõrgtehnoloogiline tootmine, mis nõuab vähe tööjõuressurssi, ma rõhutan seda, mis nõuab vähe tööjõuressurssi kätega tegemise mõttes, kuid nõuab palju hallollust. On täpselt see, mis tegelikult meil on vaja kombinatsioon haid, tekist ja teenindusest, tegelikult tuleviku mudel, väikestel riikidel, ainuvõimalik mus ega tegelikult juba see on läbitud etapp, mõnedel teistel me lihtsalt ei ole tahtnud sellest õppust võtta. Ega see ei tähenda, et teised alad ei arene, aga teiste alade peal ei saa luua prioriteetsete arengupuder. Seda tahtsin mina väita. Ja see tähendab seda, et see eeldab haridust, see eeldab rahvusvahelistumist. See eeldab väga korrektset, ütleme poliitikat, mis seda soosib muuseas, hariduspoliitikat, ka sotsiaalpoliitikat, muuseas. All olnud kogu aeg seda meelt. Sotsiaalpoliitikat ei saa lahendada siis, kui majandus on lahendatud. Need peavad olema kõrvu. Täiesti õige ja eeldab infrastruktuuri kaasa arvatud, see tähendab juba väga konkreetselt ütleme sellist poliitilist ja majanduslikku kohustust riigi poolt ehk teisisõnu ühisressursi kasutamist selle infrastruktuuri loomiseks. Vaat siis ei teki seda momenti, et tahavad ära minna, sest kui elutingimustel viletsad, kui palgad on madalad, kui on üldiselt halb keskkond, siis loomulikult lähevad ära haritud inimestest, nende hallollus väärib enamat. Aga kui need tingimused on normaalsed, siis oma kodukeskkonnast ära ei taheta muuseas minna, siis eelistatakse pisut madalamad sissetulekute taset, mida kompenseerib kodukeskkond. No see on vast see eestlaste ühtehoidmine, ühtekuuluvustunne, mis meid saatis, kui me oma riigi eest tema vabanemise eest tööd tegime, mis täna kipub nagu vahest olema tahaplaanile jäänud. Kuulun kadunud eestlaste ideeline liit. Ma küsin provokatiivsel dada. Jah, see on ühise vaenlase puudumine. Mina nimetan seda fenomeni ühise vaenlase puudumiseks, siis otsime vaenlast teise eestlase näol. Jah, kahjuks kipub nii minema, sest Ta on hädavajalik ja mingiteks grupeerumisteks mingiteks identiteetide, eks on vajalik teatud vastaspoolus olemasolu noh, lõppude lõpuks poliitikale mitte midagi muud kui seesama asi, lihtsalt kontsentreeritud väljendusvormis. Aga, aga tegelikult ei ole see, ütleme täna meil võib-olla veel aktuaalne, reaalne, sest hetkel meile tundub, et keskkond meie ümber, see maailm meie ümber ei ole, meil eriti hetkel veel ähvardab. Seetõttu on väga paljude lahkarvamuste nii-öelda tekkimine, ilmnemine ja ka kontsentreeritud väljendumine täiesti loomulik tee. Ma väidan, et ega see seisund tavaline ja ega meie keskkond, eksistentsi keskkond, riiklusena rahvu see eksistentsi mõttes ei ole sugugi garanteeritud tingimuste halvenedes võib tekkida uus tõmme heas mõttes nii-öelda kokkutõmme ja, ja võib-olla kontsentratsioon. Aga täna ma ei näe, kuna keskkonda hinnatakse liiga positiivsest, ütleme niimoodi. Jah, uut loomeliitude pleenumil lähiajal kokku ei kutsu ja kui ka kokku kutsutakse, siis sellist tugevat väljundit tugevat teksti sealt enam ei tule vist. Ja ma kardan, et võib-olla ka alati tajute asju väga adekvaatselt, sellepärast et mul tuleb jällegi 90.-te algusest meelde üks. Üks selline seik. Palju on räägitud, mis toimus üheksakümnendatel aastatel ja väga palju on räägitud augustist 91 ja selles konsolideerimist, mis räägimegi oli. Jaanuar-mai ja august kõik olid aastal 91. Mul tulevad nad vahest öösel meelde, uni läheb pealt ära. Kuidas sina neid need täna peaaegu 10 aastat hiljem hindad? Nende peale vaatad, kas jumal hoidis tollel ajal eestimaad? Hoidis jumala hoidis mõistus ja natuke õnnega kõik kolm kokku, tegelikult andsid selle tulemusel, et suhteliselt rahulikult läbisime need, need, need, need veed. Me peame tänulikud olema ka meie lõunanaabritele, kes väga kõvasti valasid tegelikult verd selle nimel, et neil seda ei juhtuks. Olgem ausad. Ja ma pean silmas, olin ainukesena Balti riikidest, kellel inimesed ei hukkunud. Jah, ja see oli 91 jaanuar, tegelikult see kontrapunkt oli Eesti arengus minu silmade läbi 91 jaanuar, sugugi mitte august, ma väga vabandan kõikide ees, kes seda on teisiti käsitlenud. Aga olles asja sees väga sügavalt, olles just nimelt tegev selle valdkonnaga, mis puudutas ka informatsiooni toimuvast ja, ja vastutöötamist tollasele survestusele, siis siis tegelikult võin väita absoluutse kaljukindluse, et kontrapunkt, ehk see raskeim hetk meie taasiseseisvumise ajaloos oli jaanuar 1991. Siis kui Venemaa esinumber, kui nii võib öelda, Venemaa president Jeltsin. Eestit külastas. Absoluutselt ainuüksi juba see väärib nii talle kui teda siia toonud meestele, ma tahaksin nüüd spetsiaalselt, et jätta vahele, kes täpselt tõi, sellepärast et mul on oma teadmine lausa sellest tegema. Jäägu see teiseks korraks. Kuidas ta täpselt siia tuli, aga fakt on see, et tema, tema tuleks siia päästis meie jaoks olukorda oluliselt, sest selleks oleks pidanud olema ka veel täna hetkel peaministri eestoas. Selleks, et näha, kuidas kuldsest toast siis sellest vastas olevast vastuvõturuumist tulid välja tollased interliidrid. Kohtumiselt, mis oli privaatne koht, on nende ja tema ehk president Jeltsini privaatkohtumine kude, mis nägudega nad sealt välja tulid. Sellega on kõik öeldud. Ja, ja kõik, mis pärast seda toimus, oli juba loomulik jätk, aga seda ma võin ka öelda, et võib-olla jaanuaris oli see hetk, kui ma tõepoolest mõtlesin petmisele mitt, august. Jah, see on, see on ka ajalugu, aga noh, kuna. Tavat kirjutad sa memuaare peatselt päevikut, näiteks mina olen korduvalt kahetsenud, et ma ei ole tolle aja, sest nüüd läbi 10 aasta annab teistmoodi hinnanguid, ise oled targemaks saanud. Ja, ja vaatad asjadele võib-olla teistmoodi, see on paratamatu. Oleks tollel ajal päevikut pidanud, oleks väga huvitav, kas või nüüd sirvida, mitte et teda peab kuldköites avalikustama. Ta ei olegi võib-olla kõigile huvitav, aga oled sina pidanud päevikut või teinud märkmeid või kuidas iganes me seda nimetame? No päeviku pidamine minu jaoks on ikkagi oma emotsioonide ja, ja, ja selliste sügavamate tunnete kirjeldamine eelkõige siis võib-olla faktoloogia hagi esitamine. Ma ütleks, et mina olen pidanud mingil määral märkmeid juba ainuüksi töö iseloomust tulenevalt, mis faktoloogia seotud emotsioonidega tähendab emotsioonide juurde mõtlemine suures osas ilmselt jääbki siis sellisel juhul võib-olla isegi tegemata, aga jah, midagi taolist, et mul on olemas ka sellest ajast ja see on päris huvitav. Ma olen isegi mõned korrad sirvinud, kuna mul siin takkajärgi tuli mõningaid asju klaarida. Poliitilisel tasandil, ütleme niimoodi, siis ma olin sunnitud seda tegema, aga aga üldiselt jah, ma ütleks veelkord, et tegelikult see, see lõik ajaloost on tegelikult läbi kirjutamata. On kirjeldatud augustit, on kirjeldatud, et 80 kaheksandat aastat on, on väga palju nii-öelda eesti kongressi taasloomist kirjeldatud, mis on kõik väga hea, aga, aga ei ole tegelikult kirjeldatud seda, mis toimus ütleme, tollase veel ENSV nime all mis tegelikult toimus võimustruktuurides, mis toimus tollases riigiaparaadis, mis toimus tegelikult suhetes Moskvaga, mis toimisid väljaspool neid eelpool nimetatud nii-öelda ulatuvusi ja, ja nii edasi ja nii edasi, nii et ma ei tea, keegi peaks seda tegema, noh, mina, sina olla, ma ei ole. Et sinu töö Pakterminalis on kindlasti seotud ka suhetega Venemaaga, kuidas sa näed, et võiksid Eesti riigi suhted Eestile kasulikul moel areneda nüüd vene uue juhtkonna mõjul? No ma arvan, et kuni veel ei ole ikooni loomiseks läinud seal on veel võimalus natukene näha seda taustsüsteemidega Eesti seisukohast stsenaabrusena alati olnud äärmiselt keeruline ja, ja ütleme siis see sentiment, millega tegelikult tuldi neid võimule on ju tegelikult täiesti üheselt määratletav seal nähtavalt, see on seal rahvusliku haavatud rahvusliku eneseuhkuse taastamise tus, soov, meeleheitlik, selline tahtmine, et, et taastada nagu vene keeles öeldakse, bioloojeviliitši ehk endiste aegade suursugusus või hiilgus isegi jah, vast on õigem öelda nii et see on täpselt see, mille pärast tegelikult tehti. See valik tehti tegelikult päris jõuline valik. Iseasi, kuidas see kõik veel lavastasin, eraldi jutt, aga ma, ma praegu sellest ei räägi, me peame vaatama tulevikku, mis edasi. Mida sa soovitaksid? Mismoodi sa näeksid Eestit selle arengute keskel? Väga pragmaatiline, peab olema äärmiselt pragmaatiline, me ei suuda emotsionaalsus üleüldse enamikuga teiste rahvastega võistelda, põhimõtteliselt see on meile nii-öelda vastunäidustatud looduse poolt, aga niivõrd-kuivõrd üldse on võimalik, tuleb olla äärmiselt pragmaatiline. Ja, ja see on ainukene võimalus, sest ma väidan, et nüüd seesama uus hingamine vene riigi ajaloos on tegelikult tekkimas ja see on tekkimas kahes liinis väga pragmaatiline majanduspoliitiline liin mida võib-olla isegi üritatakse paiguta jõuliste meetoditega, et mitte öelda enamat ellu viia, sest see ongi vene majandus tõestatud fakt, et läbi tuhandeaastase ajaloo. Et ükski reform ei ole õnnestunud, kui teda on üritatud mingil muul viisil kui väga jõhkra administratiivse teostuse abil teostada. Teine pool asjast ütleme sellise poliitilise kehtestamise enese taaskehtestamise periood. Ei vot see on tegelikult see koht, kus meil on nagu raskusi, kui pragmaatilise majanduspoliitilise poole peal. Meil tegelikult ei ole olulisi raskusi ja siin on võimalik leida teatud kokkupuutepunkte, vastastikku kasulikku koostööd ja seltskond, kes täna on tulnud võimule naaberriigis, on tegelikult ülipragmaatiliselt orienteerida ja sealt ei tehta asjatuid. Kuidas nüüd öelda Ülle ideologiseeritud liigutusi selle poole pealt vaadates, küll aga on probleem, ütleme niimoodi emotsionaalses tasapinnas, emotsionaalses poliitilises tasapinnas retoorika jätkub ja suureneb. Aga see on ainult väljendusvorm. Tegelikult üritatakse taastada oma mõju, taastada mõjuvariaalisse biograafilisse reaalis, see on geopoliitiline lähenemine ja poliitiline mõtlemine on alati olnud iseloomulik just nimelt sellel maailmanurgale, sellele metropolile. Ja siin ei ole mitte midagi teha, sellega tuleb arvestada nüüd selle vastu ei aita ükski emotsioon. Ma rõhutan, seda ükski emotsioon ei aita. Tuim äärmiselt pragmaatiline lähenemine, see tähendab paindlikust järeleandlikkuses paluks mitte valesti aru saada, see tähendab väga rahumeelset analüütilist ette nägevat lähenemist ja väga tõsist tööd igas suunas. Nüüd me oleme Raivo rääkinud sinu töödest-tegemistest sinu nägemusest Eesti tulevikust olevikust ja mäletamisi minevikust. Täna pühapäeva õhtu. Su pere on koos. Võib-olla räägiks, mismoodi oma kiirel tööajal? Vaevalt, et sul laupäev alati puhkamise päev on ja pühapäev hingamise päev. Perega koos olete, mida te koos teete ja mida praegu su pere teeb, kui meie siin saadet teeme? Noh, võib-olla alati ei õnnestugi terve perega kokku enam saada, eks poeg elab juba suures osas oma elu. Vanus on juba selline. Aga sellegipoolest vähemalt kord nädalavahetusel püüame kõik koos minna, kasvõi kordki kuhugi lõunat sööma, näiteks. Lihtsalt yhe isee küpsetega smari kodus ei võt. Ilmselt antakse kuidagi talenti teatud piir hulgas ja kahjuks minul puudub absoluutselt oskus näiteks toiduvalmistamise kunsti isegi õppida, rääkimata tema valdamisest, mis tähendab lõppkokkuvõttes seda, et ma olen äärmiselt tänulik söömale. Liigitan ennast niimoodi pool gurmaanide seltskonda, kuid ma ei oska peaaegu mitte midagi ise teha. Abikaasa, mul on väga hea käega kokk, aga me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud, et, et üldiselt ka sellega väga ei pinguta. Ja, ja ma tean, et ta on, on väga hea kokk, aga mis on teie perekonnas niisugune meelistoit, mida tehakse peresündmustel või mida lapsed väga armastavad? Kindlasti mingisugune, sest te olete ju nüüd juba üle paarikümne aasta abielus midagi Unberes. Mõned on, aga ma toon ühe asja, mis on absoluutselt kõigil absoluutne lemmik seal kartulipudru Reeda moodi. See, see ei ole midagi keerulist iseenesest, aga see on lihtsalt väga hästi avate välja kukkumisi. Lihtsalt on nii ja, ja süsteem näeb niimoodi välja, et kuskil kord kahe nädala tagant keegi esitab täiesti tungiva nõudmise, et nädalavahetusel tehtaks kartuliputru reeglina see ei ole mina seejuures enam valetamine. Ja kartulipudru on tõesti üks asi mida sa pereelus. Peab tähtsaks, sest täna on paraku nii, et meil on väga palju peresid, kus lapsi kasvatab üks ainukene vanem ja 99-l protsendil on see ema. Tähtsaks pereelus ja milline peaks olema see naine, kes perekonna loomiseks on sobiv. See on raske küsimus ja, ja ma ütleks, et ega ühest vastust ilmselt ei ole nii palju, kui on inimesi, nii palju vastuseid, minu vastus oleks selline, et on inimene, kes kes on valmis võtma vastutust. See vist hakkab tänapäeval muutuma teatud määral defitsiidiks. Teiseks, see peab olema tasakaalus, peab olema see elu selles mõttes, et peab olema nagu mõistmine, ma arvan, et see on vist õige sõna mõistmine. Kui mõistmist ei ole, siis, siis ütleme ei päästa mitte miski sellele. Kui mõistmine on siis, siis tegelikult on võimalik, tuleb tahta. Jah, ma olen nõus, tähendab, tahtmine mõista võib olla väga õige, ma tänan, täpselt seda ongi vaja tahta, mõista ja see on ülioluline oskus, kas see on või ei ole, ma isegi arvan, et see on arendatav ja see on muuseas ka vanusega tuleb ma juba olen nii vana küll, et neid mugavamaks ja võin seda juba ka endale lubada, et niimoodi vaadata üle õla ja öelda, et ega noh, 20 aastat tagasi võib-olla seda ei olnud. Tänaseks on ja see, see loob sellise kindlustunde mõnes mõttes hea sellise tugeva tunde, ega, ega ei ole võimalik ühelgi rindel toimetada võidukalt, kui tagala järgi ei jõua, nagu öeldakse. Ja see eneseteostuse moment on ka küllaltki oluline, see tasakaalumomenti ja eneseteostus. Neid tasakaalu heas mõttes ei tähenda, noh, kuidas nüüd öelda sellist staatilist tasakaalu, palun mitte valesti aru saada, see tähendab, et naine on ainult pliidi juures ja mees ajab välja asju, see tähendab liikuvad tasandil väga oluline, meil peres näiteks on niimoodi kokku pandud see asi, et et kuigi võib-olla ei peakski põhimõtteliselt leivatüki pärast seda tööd tegema, aga eneseteostuse pärast peab tegema, need on mul juristi teatavasti tööinspektsioonis väga-väga lugupeetud jurist ja, ja ma olen väga tänulik aidanud oma spetsialiteediga, aga, aga ma ütlen eelkõige eneseteostuse küsimus. Samas ma ei usu sellesse jutlustatavasse väitesse, et kõik peab olema absoluutselt võrdselt jagatud. Ei, see võib olla koguseliselt mitte võrdselt tunnetuslikult võrdselt, need on kaksises koguseliselt põhimõttel, et sina pesed kolm taldrikute, mina kolm taldrikut, see, see, see lõpeb muuseas kohtuprotsessiga sinule poolteist taldrikut ja mulle poolteist taldrikut, sest osa juba katki läinud. Täiesti õige. Ma arvan, et ma arvan, et Reet on mõistnud ühte ja, ja ma olen väga tänulik talle selle eest ja ma arvan, et see on võti mõistnud, et tegelikult peab olema eneseteostus. Eneseteostus selles mõttes heas mõttes eneseteostus. Et mees peab olema, kuidas nüüd öelda, noh mitte rahul endaga ka rahul sellega, et ta suudab endaga ei saa rahul olla, ei tohi olla rahul, aga võib-olla rahul sellega, et siiski suudavad midagi ära teha, midagi toimetada, tähendab see tekitab sellise positiivse neutriinod voolu, mis võib-olla ületab kõik need, võib-olla ka negatiivsed, teinekord emotsioonid, mis, No praegu nüüd kujuneb ma naisõiguslasena sekkuks vahele, reet toetab sinu tegemisi, jäädes ise varju. Kas sa arvad, et Eesti ühiskonnas täna ongi see, et naine on see mehed toeta ja, või võiks olla Eesti ühiskonnas ka aeg kui näiteks Eesti riiki, valitsust, mis iganes, kus otsustustasandil on nad tunduvalt rohkem ma ütleks 100 korda rohkem naisi, kui neid on täna. Jah, ja ei, tähendab, jah, selles mõttes esiteks esimene küsimus, Jahreid toetab mind, jah, ta on selles mõttes varjus, see on tema teadlik valik ja. Mulle tundub, et ta seda ei kahetse. Aga seda peab tema, kes küsivad üle. Teine jah tähendab seda, et, et põhimõtteliselt see aeg kindlasti tuleb, aga see aeg tuleb päris ütleme selliste jõuliste, administratiivsete meetodite abil, sest ühiskond oma olemuselt on ikka üksjagu patriarhaalne ja ma ei pea seda sulle seletama, miks ja kuidas. Mõtled jõuliste meetodite abil, sest. Norra moderd, ma pean silmas täiesti konkreetse naised ei toeta kvoote ja tasubki seda ei, lihtsalt ei hakka tööle, tähendab, see, see on ja polnud pealekauba, meil on vaat erinevalt norrakatest meil muuseas veel ka nõukogude aegne kogemus ja me veel kõik seda mäletan, on vähemalt need, kes on veel sel ajal sündinud ja natukenegi kaela kandnud. Ja siia seetõttu täna ei ole see realistlik, kvoodisüsteemi realistlik, vot seda ma pidasin silmas küll, aga aeg annab arutust. Järsud hüpped ei toimi seal natukene kinniga isiksustest seal natukene kinniga sündmustes. Näide siit meie lõunanaabrite juurest, värskem näide, kus, kus tegelikult ikkagi ütleme, kui Freiberga tuli tegelikult eelkõige kompromisskandidaadina ja väga sobival viisil, eks ole. Me teame, milline eelnes, milline meeletu vaibaalune lausa madin siis siis et uue peaministri määramisega seoses tekkis omapärane olukord, kus isegi meie head lõunanaabrid avalikult arutlesid ajalehtedes, et et ei tea, kas ikka liiale ei lähe, et kaks naist on vist palju korraga, eks ole, eesotsas, nii et aia bodža, kes iseenesest noh, ilmselt kvaliteedilt ütleme, poliitiku kvaliteedilt igati sobiks sellele kohale, nii palju kui mina olen aru saanud. Midagi ei ole teha, vot siin siin hakkas juba tõrkuma miski ka neil seal selles poliitilises mängu reeglistikus ja nüüd tänaseks on siis hakatud otsima asendusvariante mis iganes nimele, sest nad ei ole. Jah, naisena seda kuulda on kurb, sest kui ei, ei arutlete naise võimekuse üle, vaid arvutatakse juuksevärvi üle. Ja selle alusel kas võetakse või jäetakse. Aga noh, ju siis riik peab veel üksjagu arenema ja naised ise tegema ennast kuuldavamaks. Täna on ühiskonnas ka arutelul, kas Eestis naisi diskrimineeritakse või mitte sotsiaalharta teatud punktid ratifitseerida või mitte. Kuidas sulle tundub, kas naisi ahistatakse, diskrimineeritakse, kuidas me seda nimetame või on neil võrdsed võimalused igal alal? Tea, kas on võrdsed võimalused tähenduses, mitte läbilöögivõimes, seda küll enam ei ole probleem minu arvates vähemalt minu kogemuse pinnalt küll, aga mul on küsimusi, kas, kas naised julgevad teha isegi valikuid, kui naine hakkab lenduriks, siis lehes, eks ole? Ma toon selle sellise ekstreemse näite, aga tegelikult ma näiteks panin tähele, et Euroopa transpordiministrite konverentsidel on naisministreid ja naisminister siis kogu temast tapp, kes endaga kaasa siis reeglina Euroopa, see on kombeks suurt staffi omada ja ka kaasas nii-öelda, sestap sõidab kaasa juhtidega, kõik naised ei ole aru saanud, miks samas ülejäänud seltskond eranditult maskuliinne eranditult mehed, transpordivaldkond on kuidagi niimoodi mehelikuks ja sealsamas on, me teame, et on terve rida sotsiaalvaldkondi, mis on ülinaiselikud, eks ole, mis on võib-olla noh, vastupidi, liialt femiinsed. Võib-olla tulevane Läti peaministrikandidaat Andres persinud oli väga hea sotsiaalminister Lätis ja peaaegu et 10 aastat. Ligi kahemeetrine ja väga jõuline, tugev mees, jah, aga sealsamas me arutleme tõe meile selle üle, et meil on hea küll, ma jätan sotsiaaltöötajad kõrvale, aga ma ma ütleks haridus ja pedagoogika ma ütleks, et liialt naise keskne, aga see on niimoodi välja kujunenud, siis on ka disproportsioon, nii et kõik on suhteline. Majanduslikes valdkondades liiga palju. Mehelikkust, sotsiaalvaldkondades, tasakaalustamatus, ilmselt majanduslikku tegevus põldu, liiga palju naiselikkust, on minu selline Vernik Ja nii ta siis need kaaluvihid lähevadki ühele poole, teisele minema kokku? Jah, nii et ikkagi tasakaalustav ja tasakaalus on ühiskond siis kui enam-vähem võrdselt on nii naise vaatenurka kui mehe vaatenurk. Just nimelt vaatenurka, mitte kvantitatiivselt mõõdetavaid gramme, vaid vaatenurka ja need on kaks ise asja. Täna hommiku nisugune tavad koksitakse mune, et kas vanaema-vanaisaga ka lapsed said mune kokku koksida, kelle muna tervemaks jäi? Aga otse loomulikult, tütrele on see suurim meelelahutus, ütleme niimoodi ikka veel. Kes mune värvis, ikka tüdrukut, see tähendab Bret ja Ragne kes siis veel ja kindlasti oli väga ilusaid ja lõbusaid, aga otseloomulikult neil on omad tehnikat selle jaoks. Jah, see on üks tore protseduur, köök on sodi täis ja, aga pärast on ilusad munad laua peal täpselt nii ja meil on ka traditsioon, et nii sõbrad kui, kui ka vanemad ikka kingivad veel omalt poolt mune. Meie viime ka teinekord, aga meile kindlasti kingitakse, nii et meil on pärast alati veel veel mõnedki niimoodi eriti ilusad eksemplarid, mis ei ole üldse meie enda toodang. Jah, mida ei raatsigi katki kaks sinust, on teil perekonnas mõni traditsioon või niisugune mänguline mida kõik ei pruugi uskuda, kuid siiski rõõmuga kaasa mängitakse. Ma arvan, et meil on üks üks väga ilus traditsioon, eriti mina reisin üpris palju, aga me oleme viimasel ajal kõik koos reisinud. Kui meil on selline komme, et alati enne reisile minekut. Me istume hetkeks maha ja oleme vaid isegi koer on vaid mis tavaliselt temaga kunagi juhtunud. Ja lihtsalt mõtleme hetkeks iseenda peale meie kõigi koos peale ja siis tõuseme uuesti püsti ja läheme lahku, sõidame ära. Aga see on selline väga ilus traditsioon, see on niisugune kuidagi, ma isegi ei oska öelda. Äärmiselt hinge pugev. See traditsioon on vist vist oma paarsada aastat vähemalt vana, sest mure jääb maha ja need inimesed, kellega koos istuti, nende juurde, tullakse tagasi ja see ongi meie pere, see ongi meie õnn. See on rahulolu, see annab jõudu homme hommikul jälle tööd täie pingega edasi teha. Meie saade hakkab lõppema, päevgi hakkab lõppema tänane pühapäev, hingamispäev. Soovin kõigile kuulajatele rahulikku und ja tänan teid, et te selle tunni vältel meie kahe hea kolleegi Raivo Vare ja Siiri Oviiri võtsite vaevaks kuulata ilusat kevadet kõigile. Ilusat kevadet kõigile ja tänan kutsumast.