Tere hilisõhtust, head kuulajad. Hetkel oleme astumas valgesse pikka koridori, mis ühendab Eesti Raadio uut ja vana maja ning tasapisi hakkan siit Need edasi astuma. Õla peal on mul saatjaga mikrofon ning teile uudiseks, et see tänane kiskja mosaiik läheb otsesaatena mikspärast otse. Te arvate kindlasti, et võiks ju seda juttu rääkida rahulikus stuudio vaikuses. Häda nüüd siin siin mõnesaja meetri pärast selles majas ringi pendeldada, praegu läksinus tööst väiksest foonikast mööda kus kostis ka mõni hääl, siis nii, et mul on saatega mikrofon, siis ei hakkama liftiga sõitma. Ma kardan, et see raud lihtneelab minu hääle ja ma ei jõua saatesse, aga praegu olen ma jõudnud juba siis vanasse majasse. Ahjaa, ma jäin, istuge sinna, miks? Mastuudio vaikuses teie arust ikka sellepärast, et väga oluline on elus tegelikult ka see, millises keskkonnas me räägime. Inimest mõjutab alati see, mis teda ümbritseb. Mis hääled, mis inimesed ning nagu olete tähele pannud teinekord stuudio vaikuses jutuna äärmiselt steriilne ja natuke isegi igav. Oleneb muidugi ka inimestest, aga praegu olen jõudnud siis juba viiendale korrusele Eesti Raadio vanas majas ning praegu peab ainult üle astuda foonikasse number 21, kust meie tänane saade eetrisse läheb. Lasen natuke ennast siit mikrofoniga jalgade juurde rohkem ja käigu pealt saate kuulda siis neid saatuslike minu samme teel otsesaatesse. Praegu ümbritsevad siis mind sellised hääled nii ja 21. foonikuks. There, ero tere, tere. Olevat koeraga täna või ja näed nagu võõrast tulema hakkab lori. Kutsu kutsu, kutsu, kutsu, kutsu, kutsu näide Rasaku võõras. Erastele natuke kaugemale, seada kinni või midagi. No vaikselt. Ega ta ei taha vait jääda, vasta augud omaette seal. Kuule, aga mis, mis, mis seal veel, keegi siin vä? Tahate tänast saadet tuksi keerata või ei ole, seal on ette nähtud. Mart Siimann lubatu seaga tulla foosikesse. Valvsust läbi tulid, no ega koeraga ei tohi pidada. Aga noh, nii ta on. Liha pole alati saada omal siga kaasas. Viimase peal see on, ma olen, seda ma küll ei uskunud, muide praegu olen otsesaate mikrofone siit. Kuule, anname seal süüa ka midagi, aga minu arust süüa nii palju, kui ma jagan kohe, et kinen ma lähen toon talle midagi, vaata, pea vastuseks. Kuule, oota, ära praegu veel anna, tõstame, tõstame need lindikarbid natuke kõrvale. Vaata need lingid kõrvale lükata laadale valandale. Ma ikka imestan seda, kuidas raadio juhtkond lasi seal sea ja koeraga siia üles tassida. Näed? Näed, neid tahab kah, tahab ka süüa. Koerdaka ei ole ära unustanud, täna läheb meil otse saadasid, kuidas nende loomadega hakkama saame. Igavad, mis segan. Ma annan koerale ka midagi ette. Oota, aga kui me anname süüa endale ära, eks nad jäävad Vaitsesi ja kohe-kohe-kohe järgselt. Nüüd söövad, söövad, söövad. Või ikka nina isi on hea siis rahul jah, nii, ta on küll. Omal siin. Nii, aga ma mõtlen, et kuulajad kodudes natuke ei ole rahul, nendel oleks paslik mingi lugu mängida, niikaua kui siin meil linnupetet võetakse paneme käimasid muusika, siis salsa ja. Ja no eks raadiole ikka see kanal, mis kõige rohkem inimese meeli ja fantaasiat mõjutab kindlasti kuleeroga, kuidas sa ise sattusid raadiosse tööle? Ma konkursi korras, sest tol korral selle töö peale vabariigis on vaja rohkem kui neli inimest. Ja kusagil spetsiaalselt selle töö peale välja õpetatud mehi ei olnud saada. Mis aastal sa tulid siis? Mina tulin ametlikult koosseisud, olin seal 53 54. Aga enne seda töötasin ma mitte koosseisulise, mitte koosseisulise kaastöötajana. Tegin laste raadiole väikseid aastaid ja sealt ma nagu hakkasin huvi tundma raadio töö vastu rohkem kui seda varem oskasin arvata. Mis haridus sul on? Eriharidust ei ole, sest et siin õpetati nende inimeste poolt mind välja, kes valitsusele raadiomaja kokku pannud insenerid ja vanemad. Mehed, kes selle tööga siin olid enne mind tegelenud. Jah, aga sa said ikkagi mahti ka kaks aastat õppida konservatooriumis rahvapillide dirigeerimist. Kas ta just nii oli, aga eks ma proovisin õppida muusikat mingil moel. Euroga, mis olid su esimesed tööd siin, raadios, kuidas siis päris algus, kus oli ka esimesed tööd. Kui ma mitte koosseisulise töötasin, siis oli siis nagu ma ütlesin juba, et ma tegin laste raadiole kaastööd tegin niisuguseid Viktoriinikesi ja igasuguseid mälumängutaolisi asju ja ja hiljem veel loodushäältelehekülg oli niisugune saatesari, kus tutvustasin Eesti linde. Et suitsu, suitsupääsuke on Eesti rahvuslik lind ja noh, nii edasi. Ja samuti tegin siis niisuguseid esse nagu muinasjutuainelisi kuuldepildikesi sest ma töötasin tol ajal veel kinostuudios, kus dubleerisime lastele, multifilm osaleb ja sealt oli siis võimalik mul saada neid fonogramme ja tekste, mille mille abiga oli võimalik koostada mitmesuguseid uitlapsi, huvitavaid sahh. Praegu, kui me seda juttu räägime, istume me siin sinu lapsepõlvemaal Laitses maja taga õunaaias pingi peal, see maja selline raudkividest ja heas 30.-te stiilis ehitatud. Ja siin majas oli kunagi meierei olnud, kui ma kuigi ma ise pole seda näinud siin ei olnud. Ja vanaisa ostis selle ära ja ehitas selle ümber kaupluseks ülemise korruse peale siis elamispind. Huvitav on märkida veel niisugust fakti, põllumeeste saate avakujunduse kukk, elas kunagi näed selles, selles väikeses kanala hoones ja sealt ta siis sattuski raadiosse esinema mikrofoni ette, aga selle kujunduse muusika kirjutas, kes, sest ma tean, et omal ajal omal ajal oli see ju päris laulunaist ja Aarne Oit kirjutas selle muusika ja selle sõnad kirjutasin siis mina. Ja mis puutub sellesse kukesis igal hommikul ka praegusel ajal võib sinu vanaisa kuke siis pühapäeva hommikuti kiremas kuulda? Ei, enam mitte, ta suri vanaduse kätte. Ja nüüd hääl jäi lindi peale. Seda küll veidi peale jäi, aga kuna ta oli kapitalistlikus perekonnalt, siis nähtavasti tuli ta välja vahetama. Sain mina sellest aru, nüüd on üks noorempukk. Ega vanad vahetatakse ikka välja. Tere hommikust, põllumehed. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere hommikust. Põllumeeter soovime. Kutsume kuulama. Viima mõtteid nagu Meie korda siireti kriitikat, Kommentaare künnis külvist lõikudes väikseid nalja, killuste, uurid. Mäed kuulava välje saade. Jälle kuulmiseni tuleval pühapäeval. Teile soovin jõudu tööle. Ja nüüd jätkame taas juba siit otsestuudiost on 31. märts 1989 ja te kuulate Kesko mosaiiki naljakad helid. Eero Sepling, mis oli raadius sulle esimene suurem töö, puunukk Buratino seiklused, Tolstoi raamatu järgi kuuldemänge ja ma püüdsin seada niukse kuuldepilt või kuuldemängu, õigemini mida sa tegid seal täpselt selle Buratino, aga ma tean, et see Buratino on minuealiste nüüd praegu juba juba suurte inimeste lapsepõlves olnud väga legendaarne kuju. Paistab küll ta tol korral meeldis kõigile, see kuuldemäng on mulle sellepärast ka hästi meelde jäänud, et ma kirjutasin sellele nii laulusõnad kui ka viisi q koos helilooja Jaan kohaga. Nii, sina kirjutad selle Buratino laulu, sellelt mul Puura teenoni väiks, ärge pange, ei, eks see oli rohkem kahasse tehtud. Kuna koha tundis paremini orkistreerimist ja pillide kunsti, mis sinu Ridaali sõnad, mina mängisin talle ette. Niukse viisijuppi ja sõnad muidugi oli minu poolt ja siis kahepeale panime need kokku. Laulis Ferdinand, Väike-legendaarne Buratino jah, alguses küll pidi selle osa peal esinema Raivo Kuremaaga, ta jäi haigeks või kadus. Kuhugi nii, et Ferdinand Veikese sai selle rolli endale muidugi hiljem. Sai ta selle Buratino hääle tegemise selgeks ilma tehniliste vahenditeta, nii et ta teenis sellega leiba päris mitukümmend aastat. Ja tuli tal päris ilusti ka välja. Aga kuidas hääl siis alguses tehti, algselt ma nägin tükk maad vaeva sellega, et saavutada tehnilise osa korrektsust, ülemat tuli rääkida sissepoole aeglasemalt, kuna mahamängimine. Ma mängisin, siis tähendab poole kiiremini, samuti saatemuusika tuli mängida poole aeglasemalt selles taktis, kuna kuidas, rääkis Buratino ja siis poole kiiremini maha mängides saavutasime selle Buratino efekti. Head kuulajad, legendaarne omaaegne hittlugu Buratino. Äppi äppi ei tee ja ei ärka. See aeg oli vist põnev ja tore aeg, sellepärast et raadiosse jagus üsna palju tublisid hakkajaid raadiotegijaid. Ja kui ma siia majja tulin, siis torkas silma kohe Valdo Pant oma vaimukuse ja niisuguse raadiopärasusega oma reportaaži tehes ja ta oli üks niisugune esimene tore mees, kes oskas kasutada raadiopärasust ühesõnaga raadio võimeid, võimalusi ja raadio. Vahendeid muidu oli tol ajal ikkagi selline lugu, et tuldi laua taha, seal oli mikrofon ning tekst oli ette kirjutatud ning mitu korda kontrollitud. Ja tol ajal Glavlitist käis tekst läbi ja samuti ka viseeris, peatoimetaja küsimused ja vastused olid siin paika pandud ja pandile ei jäänud siis muud üle, kui välja sõita ja esinejale esitada oma paber. Vaata, ma vaatan, sul on siin täna ka stuudiolaua peal kaasas pilte. Siin ma näengi, et Valdo Pant on kuskil väljas ja, ja igaks juhuks mõne kaasa intervjueerib kedagi ning ongi tal paber näpus. Ja see on sellepärast, et ülikool peab näpuga järge. Mul sellepärast tuligi see asi hästi meelde, et seda pilti vaatasin, aga see oli ju kole aeg siis või mis ta nii kole inimesed olid sellega harjunud, et nii käib. Muide, pant oli ka esimene mees, kes püüdis sellest tekstist vabaneda. Sest see oli küllaltki tüütu tegevus ja inimesele võib-olla isegi alavääristada või solvav, et ma panen sulle sõnad suhu, et mis, mis aja mida ja mismoodi sa räägid. Sellepärast pahandusi ei tulnud, kuidas sellest lollist paberites üldse lõpuks lahti saadi? No ma sain asjast nii aru, et, Pikkamööda saadi aru, et pole vaja tühja tööd teha. Loominguline moment peab ikka jääma reporteriga koos. Laupäeva õhtu kõigile oli pandil nende algusaastate üks populaarsemaid saateid. Saate mõte oli populariseerida toredaid inimesi, anda huvitavaid, helilõike ja head muusikat. No meenutame siis seda saadet laupäeva õhtu kõigile. See pärineb esimesest aprillist 1961. Noh, ja mõnus tunne astuda täis meele. Vähenes kuidagi üle tänava, otse naabrite juurde, otse üle tänava. Populaarne maja, vanasti öeldi Ararat nime enam pole, Ararat on ja madal mägi. Aga kõik muu peaks olema järjekord, pole küll õige, aga siiski astu sisse. Tere. Kaks korda 100. Mis seal see on? Vist liiga vähe v? Aga tavaline tellimus, kui palju sinna? 200 järelvankriga, nagu öeldakse Bell kahe järelvankerlist k najale? Kas oled vahel tellijani virgutada ka, et 100. lähevad rohkem? Meil on telje, kellele ei anna peksa koguni need, teil tuleb rohkem pidurit kasutada kui gaasi anda. Teil oli varem külmutuskapil, seal, kus praegu on paju Urvad, oli üks, teine asi oli mingi tempel, oli vist lipuke. Ja mis sinna peale kirjutatud parimale kauplusele, esikohani ainukene nii ei lähe ja kõige parem teenindamine. Aga kuidas siin eeskujulik teenindamine nii üldse välja näeb või ütleme, kommunistlikud brigaadideni? Kommunistliku töö brigaadi neil ei ole taotlenud? Plaani täidab plaani, täidame praegu väga hästi üle 100 endale kohast. Aga kuidas see töö ära tasub, kuidas teil siit jääb nii palju raha läbi, kui suured palgad on võrreldes tavaliste müüjatarida ka mujal, näiteks? Palka peaks ikka teada, te ju kirjutate lepingule alla, tulite Balkan, lükkad, leiate palke. Tahab või kuskile hea meelega küsiks paar Janssoni populaarnedega. Miks ta praegu just nii eriti populaarne on seoses sellega järk kohvikutes aha selge, kohvikus võetakse vähem, teil aga aiva rohkem. Normaalsel need, teie päralt on tulevik, meie päralt on tulevik ja tervelt terves linnas. Nii et pärast seda, kui kohvikutes seal hindu pisut reguleeriti peaksite müüma tohutult tohutult üks veerand juurde 25 protsenti rohvele näite restoran Gloria plaan on 75000 või vanas rahas 750000 ja meie plaan on segu 90000 või 900000. Ja täidame miljon miljon kuus, anname segu. Nad, ei teagi, käime mööda ja kui palju me siia aastas rannale 12 miljonit aastas, 12 miljonit aastas? Ai, see on spetsialiseeritud veini kauplus, kus on võimalik kohapeal veene kõike veini proovida enne, kui ost tehakse enne, kui ost tehakse eksisteerida just täpselt. Üle kahe aasta varem, kas te töötasite ka kaubandusvõrgus või veinide alal või, või, või oli see nii-öelda uus spetsialiteet? 12 aastat töötasin tähendab parteile esimehena, kes omas ka veinitööstuse tarbijaprodukt, nii et tee tulite üle tootmises tarbimisse nii-öelda meie omasime tol ajal juba kaubandusvõrgu ka, nii et mõlemad alad selged. Ja isiklikult käisin Gruusias veel tehnoloogiad õppimas ja kuidas Gruusia tehnoloogia teile tundus? Väga nii-ütelda pealtnäha väga lihtne, muidugi, esialgsel vaatlusel siiski iga nagu igala nõuab lähenemist süvenemist põhjani põhjani. Ma olen näinud, et Gruusias on näiteks tegu staatoritel, väga jõukad mehed neil kõigil igalühel on, on, on seal, mõtlesin, Salmedegustaator sõitis oma tal Simm, kui ma ei eksi, vist oli seal Salmegi näitekunst. Siis kui te toote riigile sellist suurt kasumit, kas siis teie töötajad saavad sellest preemiat ka mingisuguseid progressiivtasu, tähendab, plaaniületamisega on, on ka preemia Premial progressiivtasu töötasu, näete kohe, protsendid on siin 101 kuni 105 protsenti ületamine annab 20 protsenti palgalisa. Ei ole nii ebadiskreetseid, neid, kuidas, kui palju see annab umbes juurde minu minu palgast annab juba juurde ligi 30 rubla ligi 30 rubla kuus ja kui ma selle 101 kuni 105 täidan. Aga me oleme täitnud näiteks jaanuar-veebruar, täitsime maksimumi. Nii et ühesõnaga, tarbimises on, on mõnusam ütelda kui tootmises või vastupidi, kuidas teile tundub kätte mõne, mis on omad raskused ka tootmises on, võiks ütelda materjalile raskus tarbijatarbimises on väga hea, tähendab nii-ütelda, inimeste tundmine peab olema üks asi, mitte ainult, et sa tunned kaupa paika inimesi, kuidas kellelegi klientuuri, kuidas kellelegi käituda, et ei oleks mingisugust pahandusi, mingisuguse tähendab ühtegi pretensiooni. Kõik need seisavad ka kõige selle selle taga, et saada seda progressiivtasu. Ja minu põhimaantee on olnud see, et öelda. Me oleme rahva teenistuses ka siin rahvateenistusse ja siin peab ka rahvale alati õigus jääma ja ma vaatasin, et graafiku tegime kuni miljonini, et juba eelda ainult kaks aastat tagasi arvestasin kuidagi ette rumalast peast muidugi tol ajal oli plaan 550000, tegite igaks juhuks miljoneid ja nüüd seal tavaline kuube, nüüd peate tegema graafikele uue raami ei mahu enam ära. Tulp. See on õigus. Liigena Andres, tegelikult me töötasime, hüpanud tootjad midagi kinni panna, midagi pakkuda just niisugusi. See oli õige mõte õigeaegselt kontakt välja tõmmata, see on suur kunst, igaüks sellega toime ei tulegi. No hõõrumist tunnerrinud seda katkendit kuulates ma saan aru, siin oli Valdo pandile abiks veel Uno Laht ja minust rääkimata, muidugi mina tassisin magnetofoni. Meie esimene ja pirukapaaris käisime. Tol ajal oli see uudis, selle saate mõte oli, ma saan aru siis taoline ringkäik, reportaaž jah, et vaadata, mis Tallinnas ja aprilli puhul ka, et mis seal natukene naljakat on. Mis naljas puutub, siis mulle tundub, taoline katkenud on veel ka olemas. Ja see mulle ka meelde jäänud. Tallinna kunstihoone tuhandet teist olid siin alles äsja ja seekord piirdumegi vahest märkusega, et meie põhjanaabrite mööblimeistrid ja kodukultuur ei vaja kommentaare. Aga külastajad kindlasti, kui palju ilusaid inimesi, kui palju ilusaid soenguid loetel lõi, käid kui palju kõrgeid valgeid kübaraid kui palju ilusaid, sportlikult sirgeid noori kui palju haritud inimesed. Just praegu seisab grupp noori inimesi elavas vestluses näituse sümbol ees. Nimelt on Soome tarbekunstinimi märgiks juba aastakümneid olnud muna ja, ja valge täiesti kanamunakujuline, ainult linnuvaba ja mõõtudelt inimesest kõrgem. Räägitakse siledad, ovaalsed pinnad mõjuvad filosoofiliselt. Kuigi läheks ja kuulaks, millest need noored inimesed nii elavalt vestlevad. Vabandage, kas te ütleksite meile, mida teie arvates kujutab see mula? Mulle tundub, et see muna kujutab enesest ühte loodusliku vormi niisugust, mis ei ole päris päris matemaatiline daami looduslikult kuidagi juba kujunenud. Tähendab ta läheneb, läheneb, teatas pärale, kera on nagu kuivem vorm, see on niisugune elavam looduslikum vorm, millest annab, on kõikide aegade jooksul. Seal on toodud näiteks Antiik-Kreeka baas ja ka Hillemates paraboloidides kaartes angaarides on kasutatud neid vorme ja sellepärast ta nii oma vormilt jäljendab või mittejäljend kujutab. Või sümboliseerib just selle, selle, selle, nende, nende joonte vot seda ei oska ütelda, kuidas ta, tema tähendab. Ei no on see vorm, millest saab tuletada neid või mis vorm, mis, mis on looduses olemas ja kajastab neid kunstlikke ümaraid, paraboloitsid vorme, mis me kasutame dekoratiivkunstis, jaga konstruktsioonides umbes aine struktuur. See kajastab teatavas mõttes materjali terviklikkust ja näitab seda, et iga materjal peab vastama sellele, mis ta tegelikult on. Teda ei tule mitte millegiga katta. Ja et materjali on piiramatud võimalused, mis just juba struktuur neid võimalusi annab. Ja selle struktuuri õieti kasutades me saame just niisugused vormid, mis vastavad antud materjalile. Sisu mis mõttes sisu tähendab? Siin noh, see on, jah, see on, see sümboliseerib otstarbekust, otstarbekust. Aga siiski ma ütleks, et mitte enam otstarbekust seal, kus natuke mõtlema, kuidas otstarbeks sümbolist, aga, aga oletades, et muna on tuhmi kindlasti ta sümboliseerib ka tarbekunsti sisu, ma oletan. Et selle koha pealt ei oskaks nagu öelda. Tarbekunsti sisu ja seda ma ei tea. Mis te arvate, kas muna on tühi või on ta täis. Näitusele on ta kindlasti täis. Tühi, ma tahtsin. Aga teise embleemi mesilase kärje kohta mesilase kohta ma ei tahaks rääkida, ma ei saanud tarus. Alati on kasulik kontakt õigeaegselt välja tõmmata. No selle kohta vist, kuidas öelda, nüüd reporter tegi inimese lolliks. Ma kardan, et inimene tegi ennast ise lolliks kuna ei suuda vastata küsimusele. Ma ei mäleta küll, keda, kes siin sellesse ossa jäi? Ega siin lavastusega polnud, tegemist ei olnud lavastuseni olenevalt olenevalt aastaajast, kui oli maidemonstratsioon, siis pütti mingil moel ka sellest rääkida. Aga kui oli esimene aprill, siis läks ta ikka nalja peale. 61. aastal oli ju ka omamoodi selline põnev ja naljakas. Laulukonkursi korraldamine laupäeva õhtu saates. No see oli jah, Uno lahe välja mõeldud. Heino Jüri salu oli siis tookord põhiliselt selle muusika autor. Need olid niisugused pilalaulud, mis püüdsid nagu olukorrale oma pilti või pitserit. Meil on olemas siin, head kuulajad, teile üks katkenud ka mängima, arutame kindlasti, ega mul kahju pole, ainult ma vaatan, et siin löövad kaasa ka sellised omaaegsed mehed nagu Klaus Mikko ja Jüri Miller ja Harri külvanud. Seega ei olnud see ju päris Valdo Pandi pärusmaa, see saade laupäevast kõigile võitma kellelgi vähegi oli hakkamist ja kes soovis osaleda. Koridori pealt labati hoobilt koed. Tule siia, sul on vist ikkagi 10 minutit aeg-ajalt ära see sõna. Ja seega tekkiski niisugune lähemat esinejate kaader nagu Harry külvanud, kes kadunukene juba samuti lausmiku. Ja Jüri Milleriga on juba manalamees. Nii et praegu on neid võimalus kuulda. Algab ametkondlike laulutekstide ja laulude võistlus. Tutvugem võistluse senise käiguga ja esialgu kuulame kokkuvõtliku heliülesvõtet laupäeval, 18. märtsil toimunud avakontserdilt. Lugupeetud raadiokuulajad. Nagu teate, juba möödunud sügisel kuulutas meie estraadisaadete osakond välja ametkondlike laulutekstide ja laulude võistluse. Selle ürituse eesmärgiks oli ajakohaste ametkondlike laulude saamine, mis aitaksid sisustada raadiokuulajate, see tähendab kõikide teie mitte ametkondliku aega. Õigemini see tähendab Teie vaba aega. Kõigepealt ma mõtlen, võiks ajada paar sõna jutuga tekstide autoritega. Siin üks neist, palun, teie märgusõna oli amfiibinimene täiesti õige, teist õige jutustage, palun, kuidas tekkis teil laulu loomisega? D see tähendab idee. Ujumine oli väga ilus, veealused, värvid, igavese vaikuseliik, ainult kalad liigutavad oma uimi. Mina mõtlesin, et miks meil põle ilusat lüürilist, laulu, julgetest, mehisest, allveespordist ei kahtle, et teie ise olete ka tubli järgus sportlane, tuntud akvalangist, Michtellid ega kahjuks ütlema, ma pisut kardan, et aga ma varsti õpin ujuma ka ikka ja ma usun kindlasti talvespordi, tantsu suur tulevik. Täiesti õige, täiesti õige. Me oleme kindlad, et õpite ujuma ja et meie allveespordi arendamise ees seisab palju niisuguseid tublisid ja toredaid sportlasena olete teie nüüd aga kuuleme niisiis allveesportlaste valts tša. Ja. Kui. Üks neiu, kui saab ka lase ekseeloodel suu ja kõlab vees. Allveesportlane ei karda ehk avalik Jani. Toovad aasta ja klaar. Puuetskujutnikute maal ja soo. Kaks poega kui meeljaste. Uju ka saatel mull-mull. Kuulasime siin hammust linti. Eero, kas nüüd tagantjärele ei tule ka kuidagi selline kibestumus tunne peale, et sa ennist rääkisid Valdo Pandi sellisest vaimukas ta säravast maneeristaga. Aga milline on nüüd sinu osa siin, nagu selle lindi peal ju polegi? Nii ta on, jah, ega pillimees ei pääse kunagi tantsupõrandale ja samuti lindistaja või helirežissöör. Ta peab istuma mikrofoni teises otsas panti muidugi huvitas tehnika kvaliteet ja tehnilised võimalused mida tolleaegses kaheksanda stuudios, kus minu peamine töökoht oli. Aeg-ajalt sai täiendatud näiteks nihuke, pisiasi. Ma näitan sulle praegu praktiliselt. Kunagi istus selle magnetfoori magnetofoni juures, eks ole, operaator ja pidi käivitama seda. Nii käsid Foonika seal magnetofon vähemalt neli, viis. Tol ajal oli meil ainult kaks magnetofon. Praegu saab seda teha niimoodi, et näete siit puldist puldist, lükkad mikseri peale, palun vererakke kaupa, eks ole. Jääb seisma naisest, aga vanasti pidi iga magnetofoni juures olema üks inimene. Seega juba praegu, kui selles ruumis on siin kaheksa magnet, oleks pidanud siin istuma kaheksa inimest, muidu ei saa neid käivitada. See oli minu niisugune tehniline täiustus ühes ruumis. Lasin teha lahti võetud põranda ja selle põranda lue, nende luukide all oli valatud teine põrand, mis oli siis? Koosnes niukestest ringidest, üks Ridaali tsemendist, üks ring. Nii et kui ma käisin tsement ringi mööda mikrofon oli keskel, siis jäi kuulajale mulje, et ma kõnnin tänaval asfaldile. Järgmine riba oli siis kuus või niisugune killustik selle peal kõndides saimaa külavahe teed astuda. Ja keskel oli liiv, mida oli võimalik labidaga tõsta, ei kaevata seal. No ma mäletan, kas mitte Hamlet? Hauakaevamise asjad said kõik selle liivadest tehtud mikrofoniga metsa ei läinud, kus, kus praeguse taoline põrand on kuna teada üldiselt põlesse stuudiumi maa kunagi aastaid tagasi. Ja nüüd on ehitatud uus, kuid seal juba niisugused võimalused puuduvad. Näiteks isegi niisugune asi on unustatud, et stuudiotes võiks olla puidust põrandad, laudpõrandad, praegu on nad kaetud kõik plastmassiga või linoleumi ka. Nii et isegi niuksed tere liikumist teha, kus on vaja. Teen samme, Need, neid ei saa teha, seal need ei tule, muidugi sammuda saab, aga ta ei ole kuulda, eks ole. Pehme pinna peal ei tule Sammell euro kas ma eksin, kui ütlen, et selle kaheksanda stuudiopõlemisega jäi sinu sellist hakkamist ja entusiasmi nagu vähemaks sellepärast et sinna pole seda ära ka mitmed sinu lindistused ja üsna unikaalsed lindistused ja see oli sulle suur löök. Aga kahtlemata ma ikka üle 20 aasta nokitsesin selle kallal. Ja see oli viimasel ajal tehniliselt küllaltki täiuslik, seal võiks kõike teha ja kõike teab. Tähendab alates trite kasutamisega, mis oli ka tol ajal kost normide poolt piiratud samuti kajaplaadi, mis ma ise tegin, see seda veel liidus ei tuntud. No ja veel palju veel nipet-näpet, tulegi korraga meelde, põles ära ja sealt meie allamäge sõit hakkas, sest et siin, selles ühes väikeses stuudios, mille pärast seda anti ei osanud midagi ära, motide. Sinu suured hiilgeajad olid kindlasti siis, kui läksid sellised saated nagu laupäeva õhtu kõigile ja kui tuli rameeto, siis ikka võis julgesti öelda, et sa olid noh, heliasjanduses, raadiomajas, isa. No nii kui nii võib öelda küll. Sest pandile meeldis eriti see tehnika tasemis selles kaheksandas stuudios pikkamööda oli saavutatud ja nii ma ei niida siiski siis mind oma meeskonda. Nii. Hakkasime koos tegema neid laupäeva õhtu kõigile saateid hiljem. Jaagupi lugusid rameeto saated olid kõik minu lindistada ja minu kujundada. Aga praegu ei saa öelda, et sa oled enam nüüd raadiomajas troonil ajad on muutunud ja kõik on kuidagi teiseks viskunud. Vaatad sa kuidagi nukralt, praegune? Mitte nukralt aga. Ma mul on kahju, et nii palju tehnilisi võimalusi, mis meil vanasti oli ja. Niisugust hakkamist nagu. Või head tahet, nagu paistab, et jääb, puudub kellelegi sest kõike saab ju paremini teha ja huvitavamalt. Aga millegipärast on niisugune suund võetud, et et miks siis keeruliselt teha, kui lihtsalt saab. Neid saksofoni, ta mängib kammipilli loomane jõule, nii ta mängib seal. Püüdame. Meelist. Võõras aias trenni üks noormees õhtutunnil ja mängib kammipilli omane jõule ei mängida trombooniflööti saksofoni, ta mängib kammipilli, seal omane jõule. Ta mängib seal.