Kuidas tol ajal ansambleid lindistati? Ansambleid alguses püüti niukse vana süsteemi järgi nagu His Masters poiss tegi oma grammofoniplaate. Et pandi ülesse üks mikrofon. Sellega saavutati niisugune üldine ühtne helipilt, aga aegamööda, kui mikrofone hakkas rohkem liikuma ja raadiomajja neid juurde tuli siis ikka avastasime, et tuleb igale pillile panna eraldi mikrofoni. Ja nii saavutati suur, võrdlemisi hea kvaliteet, kuna meil olid telefunky mikrofonid. Ja siis oli veel Gerlachi mikrofon, oli meil mis siis veel olitele, funken nõimanit, hiljem korralikud saksa mikrofonid, ikka kvaliteet väga hea. Ei ütleks, et tänapäeva omad eriti paremad oleks, oleks isegi mõne koha pealt seda, et siin kaheksa reaalselt tehtud lindistused kohati jäävad, mõnel puhul ehk natuke isegi alla, praegu ma võtaks seda tolleaegsete Linstamist suisa omaettestiilina ning miks mitte mõnikord ka praegu tänasele, kel taolist Redrot kasutada lindistamisel näiteks kassist halvemini tehti meie kas just halvemini tänapäeval tehakse, seda ma ei usu, aga tol korral oli jah teine stiil ja üldsegi mängumaneer ja teised lood ja kõiki neid nõudeid nagu teistmoodi lähenemist interpreteerimist. Ja Poppy seda tookord ju polnudki. Niisiis arvas rahvas, kuulame seda head vana stiili, teile laulab Tiiu Varik ja Laansoo ansambli satele. Lugu Guando konda. Et kindlasti raadiooludes on taust nagu teatridekoratsioon sest kui soovime ja raadiosaadet, siis peab tal olema ka usutav ja hästi läbimõeldud foon, mis annab asjale oma torni. Taustu olen ma valmistanud ikka päris mitmel viisil. Kõigepealt niuksed. Natuurast nagu öeldakse või loodusest püütud hääled, mida me ei saagi igal võimalusel kodusel teel valmistada, noh see oleks nagu autod ja liiklus ja alusel, et olustik ja linnuhääled ja osa, muidugi ma eksin, kui ma ütlen, et sina oled siiski esimene mees, kes hakkas Eestis linnuhääli koguma. Jah, see oli tõesti nii maa, nii et ma ei eksi ja ei eksi. Ja kui oli Tartus esimene Baltimaade vist oli Baltimaade ornitoloogiakokkutulek, siis professor Kumari pöördus, minu olek. Näitaksin demonstreeriks siin oma niisugust toodangut, mis ma olen jõudnud püüdla, Matsalus. Püüdsin vanad tekki ikka koguda kõiki neid toredaid hääli, mis seal on. Ja seal käisin üle kaheksa aasta. Kohaliku looduskaitsemehed olid väga vastutulelikud, eriti meenutan hea sõnaga paakspuud, mis on ka väga kaua aastaid seal töötanud, abistasid ikka mind paadiga ja puhvaika, aga, ja läksin sinna hanede aladele ja kukkusin seal jah, siis sellest rabedalt aprillikuu jääst läbi. Aga aitamas polnud kedagi. Oma jõududega tuli meil šaakali vett täis ja samal õhtul veel siiski Saindanud kord lindistada veel. Elektrilambi võivad mikrofoni ja. Nii see asi nõnda hull ka polnud, aga sealt ma sain niukse ja haiguse nagu radiku liidi, mis tänapäevani mind ei ole rahule jätnud. Siis sai nagu Eestimaa selle põhi. Enda kätte Fred Jüssi ja käisime varem koos minuga ja peidan ta noorem mees ka ja mis tal vedas käia. Ta väga tubli mees, kui oli sama aprillikuu teine aasta, siis imetlesin, et ta hüppas jäätükkide vahele. Supla ei tundnud tema külma, kui meil mul oli puhvaika seljas. Aga võib-olla Eiro veel taustadest. See nagu sa räägid, poolenesed tausta võib teha niisugused loodusest püütud taustad. Teiseks niuksed tehistaustad, mida oleks võimalik demonstreerida isegi ma võtan praegu. Ja teen sulle näiteks, kuidas heinalile tõstab heina, heina. Reiljan. Võiks kuulajate käest kodudes küsima, kas tuli ka selline heinakuu tunne peale. Aga nüüd avalda saladus. Tegelikult siis Eero Sepling tõusis korraks sümboolikast püsti, võttis raadiolindi säsi. Magnetofonilindijäätmed muidugi natuke peoslased, sahistas neid ning sellest tuligi selline heli, mis umbes heinasahinate ja võib ka tulekahju teha, näiteks mul ei ole paberit, küll. Ma püüan. Tulekahjutule takin näiteks. Me ei ole vastavad paberid. Ma mõtlesin praegu site juhuslikult tema kätte sain. Eero Sepling praegu lihtsalt sõrmede vahel mudis, natuke sigaretipaki. Ja milline see õige paber peaks olema, sa ütlesid, vastavad paberid pole, ei peaks olema mingit pärgament. Klient. Siin me juba läksime imekergesti tavaliselt tule praginalt üle kuuele. Ainult et omavahel öeldes, see kõuehääl on tekitatud stuudios ja tavalise plekktahvliga, nii et raadius on hääl teinekord üsna petlik. Voldemar Panso lavastus Draamateatris seitset venda. Panusta minu käest teha sellele lavastusele kujunduse, kusagilt ei saanud talle vajalike härg asi, mis pidid olema väga tigedad, seitsme hulgas oli. Ja siis külma, proovisin talle igasuguseid multikaid ja muud kraami viia. Isegi sõitsin ärni Järpsuga koos Kuusalu kolhoosi, et võib-olla nendele tige pull seal ärritaks, seda mingil moel ja siis Panso rahul. Aga ei tulnud välja, siis avastasin väikse kavaluse. Ma võtsin pull mullikas vasika ja mängisin ta poole aeglasemalt maha. Ja panin kolme magnetofoni peale, nii et kokku siis mängisin magnetofoni pealt, kuhu. Ja tuli niisugune ehtne härjakari. Vansuletas no näed, kui sa tahad, siis sa saad kõike. Taustade tegemisel ei tohi unustada niisugust vahendit nagu van muusikariistad näiteks kahjad. Ukse rääksu, mida ma tegin lumivalgeke ja seitse pöialpoiss, laste kuuldemäng. Seda ma lasin tšellomängija lihtsalt allpool roopi tõmmata. Missugused kombineeritud mõttes? Panna pillid grupiviisiliselt imiteerima, näiteks, mul on siin üks taust, mis on tehtud, ma ei mäleta, mis kuulda. Kas mitte aatomit. Võiksime seda kuulata. Ja neljas liik taustu, mis meil sageli tuleb raadiost tarvis, need on niuksed, ulme, taustad, mingi lõbusad fantastilised helid, mida mingisuguste maiste vahenditega välja võluda peaaegu pole üldse võimalik. Siis tuleb appi võtta kõigile teised pillid, süntesaatori või muud generaatorid mida siis eraldi magnetofoni teilt kokku mängides saavutame siis vastava kontsentratsiooni ja vastava vajaduse. Muidugi kasutades siinjuures veel kajaefekt Meil on isegi praegu tänases saates võimalik mängida maha lugusid kus helitaustad ei ole sugugi vähetähtsad. Jah, see ongi nii, nagu sa näed, siin on karbikene demonstreerida näiteks sellesama saate ettevalmistamise käigus sain ma teada, et sina oled selle omaaegse minu arust üsna populaarse Kuusa seenekorjamise laulu sõnade autor. Nii ta on, jah, ma olin väike poiss, nagu ma kuulsin raadiost seda lugu metsa söönöö, oo kuidagi ta oli nii naljakas, humoorikas ning samas verd autosõidud ja kõik muud asjad sinna juurde. Nii et ta oli minu arust küll üks kihvt lugu. Aga see kontseptsioon hakkas hoidile meeldima, et võib ka niimoodi teha, sest see laul kujutab endast taust, jutustust mitte nii tavalises žanris mingisugust niisugust olmelaulukest väga, tal on oma mõttest jutustus, lauljutust Läheme korraks väikseks kursiga aastasse 1964, just sellest aastast pärineb seal lindistus Aarne Oidi viisi ja Eero Sepling sõnad seenekorjamise laul. Unustasin ütlemata, et tol korral seda Leida Sibul, Helmi hukke, Kalju terasmaa, Elmar Kruus, Aarne Ruus. Hinge Kivirähk. Armet, haug, eriklass ja muidugi Laansoo ansambel on siin. Saate ansamblil. Tööl ja ta rohked päevad ma ju uudis, et. See ene korri. Miinale hänna ideega. Vello. Meie le hõlbol Kaaga. Kodutee jäi selja, ta pilgud pöörati nüüd ma. Jõudu oli see neeemmets. Tuur Depaksuku. D aga sondi söödi, see. Šampinjone. Ämmale, siis on ta hea. Tehke. Nii kaarjame. See näeme, et see seal ja too ike heitis varjudma. Seenekorvid see nüüd med naginaid. Asi pole nõnda hull, ujudes värske kartul, seenepraad, hapukurgiga marinaadis, viisikad tuubis, dünov viisakalt kupatatud, kukeseen vähe ennegi hapukoorega Kiievi puravik, kas küünla, sibulat ja pipart peal? Valge viinaga on hea. Sa oled läbinisti Aarne, Oidi, Uno Naissoo, Valdo Pandi põlvkonnaaegne mees. Milline see põlvkond õigupoolest ka oli, kui sa neid püüaksid natuke tagantjärele seda meenutada, iseloomustada? Võrreldes tänapäeva noortega, kellega mul siin raadiomajas on võimalus kokku puutuda olnud, tundub, et nad on kuidagi väsinud. Meil nagu jätkus niisugust otsingut ja tahtmist ja otsimisi, tahtmisi ja niisugust teotahet ühesõnaga vaid rohkem näiteks pandiga, kui me tegime suuri mammut saata, tõid nagu uue aasta saated. Siis tuli ette, et me istusime kaks ööd-päeva, et teha nelja tunni saadet. Ja ei olnud meil väsimust ega ei olnud nina kirtsutamistega olnud niisugust mentaliteeti, hoiakud, et oi, kell on kuus, poisid lane koju. Kus esimene, niikaua kui valmis oli, aga süüa saite? No pandil näiteks Elsa tee järele, tema lasin paar maja edasi. Ja hoolitses ikka sellest, et meil kõigil oleks midagi hambal. Aga teil oli vist selline hea tiim, selline hea kambavaim, sest paljud laulud on sul kirjutatud Arnoodiga kahasse, sina oled tekste kirjutanud. Ja peamiselt just pandi niisuke hakkaja hoiak. See meelitas ka teisi asjahuvilisi ligi tulid siia. Kübada sai Laansoo ansambliga, kaubale tehti kõik otsesaated ja kujundus, muusika sai sisse mängitud stuudiot. Sellele kaasnesid juba pillimehed, heliloojad, kes olid tol korral selles ansamblis. Tol ajal oli päris tavaline, et mõne saate jaoks mängiti ekstra muusikakujundus muusika sisse. Rameeto laupäeva õhtu kõigile saated ikka ansambel eraldi mängisid. Ja kui õnnest jõudeldab kangelt kraamikast, lõikaks poest põõsavad natu apteeke kähku tühjaks, juuakse. Meile rahva abielu peeti ka veel Göttiot. Joodiga koos vendi poodi, toodiga olid naljade nöögiga väiksel mat lööniga. Kimmel teeteid mees. Tere küla köiteid, me, ta ta. Alla tere külake. Omal ajal oli ju üsna populaarne see rameeto raadiomäng ja küllap ka sellepärast, et auhinnad olid teinekord seal üsna soolased ja uhked. Ja seal olid väärtuslikud auhinnad. Mäletan Valdo Pant viis ühele võitjale, kes elas Aegviidus. Stereoraadio, mis oli välja pandud Reti poolt, viis talle koju ja tegi ka sellest eraldi veel looma, oleks võinud selle kuskilt üles otsida, arhiiviski olemas. Aga no räägime ehitustest, lõi auhindadest edasi. Auhindadeks olid riietusesemed ja, ja floora pani igasuguseid komplekte välja, ma mäletan. Ja lohutusauhindadeks oli ka igasugust kraami grammofoniplaate ja muid meeneid. Meilgi hea võimalus üks selline väike raadiomänguelement endale saatesse sisse võtta, sest miks muidu me siis oleme ikka otse-eetris, kui me ei kasuta ära ja ei asu otsekontaktiga kuulajatega. Niisiis arvas rahvas, head kuulajad. Me mängime teile ette kohe ühe helitaustahelitaust on mõeldud vast eeskätt kõigile neile, kes on mingil moel. Mootorite tehnikahuvilised noh, mis teha, see on meie tänapäeva märk, et tehnika igale poole jõuab, nii et eeskätt on võib-olla ta mõeldud nendele, kes mootoritest ütles, jagavad sest see taust on ühe tehnikavahendi hääl. Teil jääb ülesandeks ära arvata, mis mootoriga, mis masinaga on täpselt tegemist ja et praegusel ajal Soomega meil muutunud kontaktid juba päris tavaliseks, siis paneb Eesti raadio välja siia auhinnaks ühe viiepäevase tuusiku Soomemaale. Nii et head sõbrad maksab vast küll, võtta korraks telefonikõne ning tervitada oma tähelepanu. Ja eelistada meile, sest tuusik Soomemaale tuleb ju ainult ühe telefonikõne läbi teile kätte ja taust, mis on tänase asja võti, on siis järgmine. Niisiis tähelepanumootorite huvilised Nii head kuulajad, meie telefoninumber on 434 204 seega arvake ära ning öelge meile siis, mis tehnikavahendiga oli tegemist ja helistage telefonil 434 204 ja mina asun siinkohal nüüd teie telefonikõnesid vastu võtma ja õiget vastust ootama. Eero Sepling-kamandada jääb nõnda öelda soovikontsert Eero Sepling omal valikul vanadest headest viisidest. Muide, Emil Laansoo pidas oma sünnipäeva 12. märtsil. Ansambli sünnipäev peeti kuuendal märtsil, ansambel sai siis 35 aastaseks. Milles küsimus, Eero, küllap tuleb seda head bändi siis meenutada. Evio ovaal joosta. Saaja. Niipea sinu. Iga komaatosoga. Oma suu ennetanovee. Kui tookord Nii saama nooreks. Sa ja o sinu hääl. Noore. Mul on see no hääl Oraalne armu. Kuulge, me ei löö, no. Õrnas. Eas. Armastan temas. Ikka nooreks. Armastan maas. Valge nõelu. Anudki merepinna hääled, mida te rattottegi, mis ratast? Mis ratas on Katrin 125 kuupsentimeetrine mootorratas Milk, mee, kust ta selle kohe nii ära jagasite. Aga mul on vanem vend, kes ühe sellise Ah niimoodi, Katrin, teil on tubli vanem vend, ma laseksin siin teha temale suisa aplausi, aga teie vastus on siiski vale, see ei ole mootorratast. Teate, kuulake hoolega raadiot. Me laseme kuskil 10 minuti pärast uuesti seda tausta, nii et teil jääb veel kord proovida. Soome tuusik on veel ikkagi ära arvamate saamata. Mul raudtee on otse maja ukse ees, mul raudtee, annate maja ukse ees. Ja kui on rongide möödumis paravad nädala Kiirrong punkt iga päev kell kolm, pilk saab mööda, kui linn teda hetkeks meenutama jääb. Suits ja tolm. See kõik ei häiri minna. Aga siis, kui kell on kolmveerand viis maounelmat. Veduri ja läbi visiit tõstab tervituseks käekolle, tõstatab lõpeks. Mul raudtee annate maja ukse ees, raudtee on otse maja ukse ees. Mul raudtee on otse maja ukse ees mul raudtee olnud maja ukse ees. On hetki, mil veidi kurb on mu meel Jabayon mõttesse maaga ega tea ju õigupoolest sedagi ma veel, miks mul leviipata, aga siis on tal selline naeretjoba uskuma, jään. Mul raudtee on otse maja ukse ees, mul raudtee on otse maja ukse ees. Seinad ja lae Murr raudtee on otse maja ukse ees. Tere, tere, tere Siim, keski Mosaic. DVB algretallina, no väga meeldiv, Peeter, kuidas siis oled suutnud ära arvata selle masina mootori? Paadi kahelt ahnii. Kust ta nii täpselt seda tead, et ta just Neptun Kakson. Meil suvilas on üks selline ja veider, aga see ei ole Neptun kaks ja see ei ole ka mitte paadimootor. No miks ta siis ei ole, ma tunnen ära. Ei, Peeter, ära hoia telefon rohkem kinni, see ei ole Neptun kaks ei ole ka paadimootor ei ole mootor mitte aeg-ajalt on jääda nüüd kuula rahulikult meie saadet edasi, maja annan sulle kuskil viie minuti pärast, mängime seda tausta uuesti veelkord, et ole mõnus. Automaadiga. Automaadi. Tatata kelladega. Praegu pole seal vee või. Rakverre. Linna peaagu geriaatria. Rokk. Rokkmerega rock rock. Rock trammid, Rakvere Rakaisakellad. Kata kakatele Karjala. Kuigi vahepeal on saanud siin juba 31.-st märtsist esimene aprill, ikkagi on telefoni vastused kõik enamalt jaolt ikkagi valed, mis enamalt jaolt kõik on olnud lihtsalt valed, Eero aga üks asi meie saates on tänanud küll juhtunud nimelt esimesel aprillil, mis praegu vaadates kell on käes, on sinul Eero sünnipäev. Sa sündisid 1929 ja täna saad sa 60 täis. Palju õnne sulle, palju õnne sulle, palju õnne, palju õnne, palju õnne sul. Eero ja mitte juhuslikult on mul kaasas. Mitte juhuslikult, sugugi pole mul kaasas. Eks lihtne, Bulgaaria vein, Akiniemm, itaaniats, son Krasnaja Hojevi Nooja üsna lahjem, mõtlen, et me võime täna ikkagi endale seda lubada. Nii ero tugevat tervist, head hakkamist, palju õnne sulle, suurim tänu. Küllaltki hapu vein on hea. Kuule, aga mis see õige vastus siiski on, see huvitab mindki. Sa vala natuke mulle veini veel, siis ma ütlen, mis see õige vastus on. Head sõbrad, arvas rahvas. Täna saates on nagu kaks asja. Esimesel aprillil on tõepoolest eero sünnipäev, aga see mootor, mis oli vahepeal ära arvata, tegelikult nõnda öelda. Dünamo hääl, Te, kõik olete saanud noorte keeli öelduna väikese dünamo oma kodudesse ja ta töötab tegelikult niimoodi, nagu mina praegu suuga teen, vaadake. Mina teen Vaat selline dünamo on teil kõigil täna kodudes ja noh, esimene aprill oli ka täna. Nii et sa ju ei pikalt teha, saab bensiin otsa. Bensiin saab otsa, head sõbrad, meie igatahes peame siit nüüd lõpetama. Vaata see Arno siga, Arno on magama jäänud, aga aga koera vist võtame küll kaaslasest valges saalis, just praegu on algamas sinu. Lähme tuleb võtta ise minu peale kuri. Ja vahepeal ta natuke magada. On mikrofon käes, sellepärast. Igatahes oota, ma olen eessõnaga, meie otseülekanne keskemosaiigi stuudiost lõppeb. Me läheme Eesti raadio valgesse saali, just seal on praegu algamas Eero Sepling kuu 60. juubeli pidulik bankett. Aga lõpuloo parem ikkagi ka kõigile tänastele kuulajatele. Mis lugu see võiks olla, millega lõpetada ja võib-olla see, millega alustasime seda ja see saal? Muidugi, armas rahvas, lõpetame taas seis aprillis ja juba salsarütmis. Oota, sa unustasid ühe väga tähtsa asja, etemad meile. Saate koostas Ivar Vigla. Kah mul asi, ma ei oska diktori moodi ütelda, ma ütlen uuesti. Vaata, aitab, aitab, aitab aitavaid sell arvas Rõivase mõnusat aprillikuu jätku teile.