Tere äsja kõlanud Rudolf Tobiase koraalieelmäng Essystkivisli Anderd sait on salvestatud Ines Maidre poolt orelil ja Rudolf Tobiase koraalieelmängudele oli ka pühendatud üks spetsiaalne ettekanne mille autoriks oli organist Piret Ta ei tule. Ja see ettekanne tehti seitsmendal aprillil teatri- ja muusikamuuseumis seoses muuseumi 75. juubeliga. Ja see õhtu kandis nimetust Rudolf Tobias 80 aastat surmast. Rudolf tobias 90 aastat oratooriumi Joonase lähetamine valmimisest. See oluline üritus tõi kokku päris palju rahvast ja seal kõlas ka muusika. Loomulikult kõlasid esimest korda minu teada järjest laste esid tuses Rudolf Tobiase 10 klaveripala lastele. Selle muusikaploki esituse organiseeris Kersti Sumera muusikakeskkooli klaveriõpetaja temale ja tema klaveriõpilastele avaldanud siin veel kord suur tänu. Ja kõlas ka muusika. Esinesid Urmas võlp Lille Randma, Karin hallingu Tallinna keelpillikvartett aga sellest kõigest veidi hiljem. Nüüd muusikaliste teaduslike ettekannete plokk oli siis järgmine. Pirettaidula rääkis Rudolf Tobias, sest ja tema koraalieelmängudest aga ka teiste Eesti heliloojate koraalieelmängudest. Nii nagu järgnevast jutust selgub, on koraalieelmänge eesti muusikas väga palju. Nad ei ole eriti palju trükitud eriti palju mängitud, aga see on omapärane muusikalõik ja see tasuks tulevikus palju täpsemalt tutvustamist. Nii et ma annangi sõna praegu Piret taidulale ja tema rääkis Rudolf Tobiase, sest teiste Eesti heliloojate korrali hell mängudest järgmist. See huvi asja vastu väikse sissejuhatusega alustada sai alguse puht praktilisest tegevusest, kuna ise olen organistiga organitel juba mitmeid aastaid ja ja hakkas huvi pakkuma see, et kui organism tavaliselt igal pühapäeval üsna mitu koraalieelmängu improviseerid et kas siis neid on ka palju eesti heliloojate hulgas, kes on oma niuksed võib-olla alguses katsetusenabeiga spetsiaalselt vastavale sisule vastavale koraaline kirjeldatud teosed üles märkinud. Ja kui selle teoste arvu alguses vaadates tundub, et neid ei olegi nii väga palju, et võib üsna lihtsalt ühele lehele kirja pannes võib-olla saada nii 40 tükki, siis hiljem, otsides kõikvõimalike ajaloo allikaid ja kolleegide raamatukogusid läbi ülekantud mõttes, siis selgus, et neid teoseid on tegelikult enam-vähem 151 tüki. Ja Ma ütlen niimoodi, et küllap praegu on mõni noor helilooja ka kirjutanud mõne loo juurde, nii et neid, kas neid on praegu minu andmetel 141 pluss 10 niisugust teost, mis on kirjutatud koraali teemale, et teeme siis öelda, et tegemist on julgesti poolesaja pooleteistaja koraalieelmänguga. Nende kohta võib öelda nii, et nad on nii nagu Rudolf Tobias seal kellel on 20 20 teost, mida, millest 12 on välja antud teatavasti ilusas köites ja üsna hiljaaegu veel on veel lisaks muid. Kuid eks nüüd aeg näitab, kas nende väljaandeks leitakse võimalust raha ja kas kõike on ka otstarbekas, kas välja anda teised heliloojad, keda tahaksin nimetada Artur Kapp, Priit Hargla, Alfred Karindi, eelmise nimega karantiin ja Johannes Kappel, Johannes Hiiob, Varro, Hugo Lepnurme, Roman Toi, Helen Tobias töös päev ja siis on siin veel Andres Uibo ja Robert Heinmets. Mõned teoses on yks maga eraldi nimetasin, on kirjutatud konkreetselt koraalieelmängu läks teised just nimelt muud sorti kasvaratsioonige meditatsioonid koraaliteemale. Veidi palju nende kohta praegu paraku andmeid ei ole, nii et kui ka eesti organistid soovi on need mängida, kas jumalateenistusele, kontsertmuusikana, siis paraku tuleb otsida just nimelt isiklike sidemete kaudu neid teoseid taga, sest avaldatud on nendest väga vähe, aga sellest võib-olla siis täpsemalt nüüd mispärast neid õieti ju nii väga vähe on uuritud ja mispärast neid nii vähe on avaldanud seal tegelikult enam-vähem selge, sest et viie aastakümne vältel, mis üsna hiljuti mööda saanud on teatavasti koraalieelmäng ei kuulunud sellise teose või sellist sellise ütleme sellist alalõiku, mida, mida nüüd eesti muusikali väga meelsasti oleks propageerinud ja ometigi Hoika eesti organistid neid kirikutes mängimas tihtipeale pandi lihtsalt pealkiri kas prelüüd või lihtsalt ainult selleks, et seda teost oleks võimalik esitada. No nii on praeguseks trükitud neidis 22 ja nendest kuus enne sõda ja ülejäänud ajavahemikus 1993 kuni 1995. Käsikirjades tasub siin teatri muusikamuuseumis ka väga vähe vaid Tobiase eelmängud Artur Kapi neli mängu Karindi kuus ja Hiiobi 18 teost koraaliteemale. Suures plaanis võidki need teosed kõik jagada enam-vähem kaheks, üks on kontsertmuusika ja teine osa niisugune niinimetatud tarbemuusika kuigi siin võib öelda täiesti praktilisest seisukohast lähtudes. Vahetevahel on seda piiri väga raske tõmmata sest mõneks puhuks teatan koraanist, mäng sobib väga hästi ka jumalateenistuse tarbeks, teisel puhul tundub see liialt pikk ja külm ka. Näiteks toetades Rolf Uusvälja kaua pikaajalistele kogemustele ja mida ma ise toetan oma oma uurimiste järgi siis on paljud nendest teostest kirjutatud ka telgis helistikus, mis tänapäevasel jumalateenistusel lihtsalt ei sobi, kuna nüüd on kirjutatud teatavasti ju puischeli koraalidele, mis olid suhteliselt kõrged helistikus, nii et tänapäeval neid enamasti madalamaks Trasboneeritud. Ja seetõttu tegelikult siin konkreetne küsimus, et kas siis transponeerida ära see koraalieelne. Kas võtta kätte ja transponeerida ära kõik Rudolf Tobiase koraalieelmängud vastavalt sellele, et neid oleks võimalik kasutada jumalateese koraalide ees? Võib võtta nii ja naa, kui on suuri fanaatikuid, siis miks mitte, kui inimesel on aega. Aga ma arvan, et selleni asi siiski ei lähe, sest et iga teos kirjutatud ju konkreetselt mingisugusesse. Ma arvan, et helilooja loonud oma kindel mõte, miks ta ühe teise teose kirjutas, teatavas helistikus mitte ainult sellest koraalist tähtedest. Kuulamegi nüüd veel ühte Rudolf Tobiase koraalieelmängu Zoltis maine mangot. Piret Aidule arendas veel Eesti koraalieelmängude teemat edasi ja ta mõtiskles selle üle mikspärast. Nad ei ole siiski nii käibel olnud, nagu nad oleksid võinud olla. Mispärast nad kontsert muusikast välja jäid, seda ma juba puudutasin ja, ja see on enam-vähem selge. Ja jumalateenistuse tarbeks jah, nad jäänud ka selle tõttu suure 1000 kasutamata, et laadi vara ei ole kättesaadav ja ja ei ole ka tuntud. Ja võib-olla nüüd siin viimased aastad selles osas on pisut edasiminekut ja loodame tulevikus veelgi, sest see varandus, mille otsas me istume, see on igatahes uhke. Rääkimata siin nüüd Rudolf Tobiase koraalieelmängudest, et 12, mis on avatud, on enam-vähem tuttavad ja ka nende hulgas on niisugused, mida kindlasti saab mängida. Edukalt kontsert muusikas, olla mõni niisugune, mis sobib hästi juhadenisuselegi juhul kui muidugi organistamist jagub, saab ja see on ka üks niisugune punkt, miks ilmselt osa nendest on jäänud ka nii kauaks kasutamata, sest teatavasti ju oreliõpetus oli meil kaua aega põlu all ja, ja niisugused inimesed, kes tahtsid kirikusse tööle minna noh, väga tihti üldse kõrgemasse muusikaõppeasutusse jõudnud. Mitmesugustel põhjustel. Ja, ja siin on ka veel niisugune punkt, võib-olla, mida tasub siiski meeles pidada, et kui need koraani Need mängud on kirjeldatud, siis kui nad uurisid kõike seda noodivara siis minu arvates lähtuvad nad kõik ikkagi sellest tekstist, et ei ole võetud ainult lihtsalt need võtame ühe, ühe meloodia, kirjutage sellele koraalieelmängu parandada niisuguse nime ja ta sobituks meile kontsertmuusikaks. Tegelikult on niisugused teosed siiski lähtunud ikkagi sügaval sellest kirja pandud tekstist. Ja miks ma nii ka väidan, on see, et kui vaadata kõiki neid heliloojaid, kes on kirjutanud koraalieelmänge siis nad kõik on nii või teisiti olnud mingisugusel oma eluperioodil seotud kirikuga rohkem või vähem, kes on hiljem asunud mingile muule tööle ja ka just nimelt konkreetsetel põhjustel, eks ole, sõja järel, nii et see on kõik niisugune asi, mis seal teada. Aga kui veel võib-olla rääkida sellest, et, et mikspärast ligi on ka nii vähe kasutatud ja just see kättesaadavus, siis ega paljud nendest heliloojatest, kes on oma teoseid kirjutanud, koraali Eelmegi kirjutanud ei ole võib-olla ise olnud ka väga usinad usinad leid teadvustama inimestele ja jälle selle samal põhjusel miks on jäänud näiteks Hugo Lepnurme 41 koraalieelmängu praktiliselt tundmatuks välja autu ainult üks nendes. Ega ta ei olnud ka ise huvitatud sellest, et tagada Nõukogude Eesti perioodil neil nüüd kellelegi nina alla kirjutama, ise ta neid mängis, aga ka ja võib-olla ka mõned tema õpilased ja tuttavad. Aga samas on tema Enda improvisatsioonianne ja oskus kõigil veel hästi meeles, nii et ega tal ei olnud põhjust mõelda, lugu välja, panna see kirja ja siis sedamoodi järgi mängida. See käis ikka teistmoodi. Teine niisugune helilooja, kelle teosed on jäänud ilmselt samal põhjusel unarusse ja teadmata Johannes Kappel, kuigi tema kogumikuga võivad need inimesed, kes siin kirikuga tihedamalt seotud ilmselt siiski tuttavaks saada, sest et 80.-te aastate keskel tehti nihukeseid fotokoopiaid ja köidetud kujul, need olid siiski lennud. Üks huvitav asi, mis veel selle koraalieelmängude Uurimise juures tuleb välja, on see, et neid ei ole kirjutatud mitte kogu aeg. Võiks ju arvata, et kõik need heliloojad ka, keda me siin ma nimetasin, et nad oma elu vältel aeg-ajalt jälle mõne kirjutasid, aga tuleb kuidagi välja, mingid niuksed jagavad voodid, näiteks Artur Kapp, Karindi Hiiob, enamus nendest on loodud aastatel 33933 kuni 34. Alfred Karindi võis vabalt inspireerida tööle asumine Tallinna Kaarli kirikusse, kus on ju teatavasti suur romantilist tüüpi orel. Ja Hugo Lepnurme näiteks on kirjutanud 23 koraalieelmängu aastal 1965 ja siis ta oli ju organistiks Rapla kirikus. Alfred Karindi või siis Hugo Lepnurme koraalieelmänge ei ole õnnestunud saada nende salvestusi. Nüüd praegu, aga kuulama vahepeal veel edasi Rudolf Tobiase omi. Jaa, praegu kõlab koraalieelmäng nimega Frealif Solmann härdse Špringe. Ehk eesti keeles öeldud rõõmsalt peab mu süda hüppama. Nii kõlas siis Rudolf Tobiase koraalieelmäng Frealist Solmann hertse Spring. Selle esitas organist Ines Maidre. Aga nüüd veel Pirettaid olla ettekande juurde ja tema jätkas. Mis puutub nüüd veel konkreetselt tänasest teemaga just lähemalt võib-olla sellele sellele teatud aeg, et Rudolf Tobiase koraalieelmängud, kui neid vaadata, neid, mis on välja antud siis kahtlemata on siin suruk fantastilist kontsertmuusikat, kuid nii mitmedki sobivad hästi jumalateenistusele, nagu ma juba eelpool mainisin. Tahaksin siinjuures loota, et ka need ülejäänud ikkagi välja antakse niivõrd-kuivõrd siis selleks võimalusi leitakse. Ja Tobiase koraalieelmängude puhul tundub nõnda, et et ta just Need teosed sobivad väga hästi meie romantiliste loorberitele ja seal on palju niisuguseid väga uhkeid paisutusi, kaunis, niisuguseid puhangud, mis noku nüüd mängida lõdvefoonilisele oreli tuleksid ju ka välja, aga niisugused nüansid jääksid võib-olla tabamata. Ja mida veel, Tobiase puhul tahaksin mainida, et kui nüüd raamatutest lugeda, siis ka kindlasti paljud teist on on lugenud tema kohta mälestusi, et siis tema ise jumalateenistust armastas siduda ühe teatava kindla teemaga ja võib öelda, et siin nähes ka teatavat suurvormi kogu selles jumala teenistuses. Nii et kõik need suured teosed, mis on tema kirjutanud ja mida on kirjutanud siin paljud, teised veel kellest võib-olla tõesti ei jõua, ei jõua rääkida. Ma tahaksin ainult loota, et need saavad rohkem inimestele teatavaks ja need oleks ka võimalik kätte saada mitte ainult heliplaadi vahendusel, vaid ta nootidena. Ja et Eesti organistid neid oma igapäevases töös, kas siis jumalateenistust mängides või kontsertidel, et ta on rohkem kasutaksid. Sest nagu ma juba ütlesin, varandus on uhke. Ja selle saateploki lõpetuseks kuulame veel Rudolf Tobiase koraalieelmängu kammfaili kärn kaest oherre. Tule, püha vaim, mu jumal. Ja selle esitajaks on samuti Ines Maidre. Tobiase õhtul kõneles ka Anu Kõlar ja tema teemaks oli Karl lehter Rudolf Tobias ja Johannes Hiiob. Neist viimane on suur helilooja, kuid tema loomingut, kuna me küllaltki vähe. Ja kui vaadata koraalieelmängude seisukohast, siis ka raadio fonoteegis puuduvad Hiiobi koraalieelmängud. Aga mikspärast just Hiiob ja Tobias siis Anu Kõlar jutu järgi on nemad mõlemad suuremastaabilised heliloojad kirjutanud mõlemad suuri oratooriumi ja kantaate. Aga laseme siis rääkida ano kõlaril, endal. Jõevett ei saa teeklaasi nühkima, siis osutub selline suurvaimu. Mingisse ajastusse või mingisse mõtlemisse paigutamine kah problemaatiliseks. Ja Tobiase puhul on küll vist samamoodi. Temast on arvatud ja kirjutatud palju. Ja mind intrigeerib see, mida kirjutati käest 38. aasta sügisel ja kahes järjestikuses muusikalehes 38, september. Ja oktoober avaldati seoses Tobiase 20. surma-aastapäevaga. Enamik neist oli Toby asestaga, aga mõni oli Tobieselt endalt ka. Ja selle sarja avasse Johannes Yok septembrinumbris. Ja nüüd ma loeksin, mida tema kirjutas. Midagi on palju suuremat veel kui riik, rahvas, rahvuslus ja rahvuslik omapära. Ja see on puhas ristiusu kirik kelle ideaaliks on kõik inimesed, rahvad ja maad ühendada üheks riigiks. Sellepärast ei võigi jutt olla rahvuslikust kirikumuusikast, vaid ainult kirikumuusikast. Edasi ütleksid Iiob, et selles mõttes on Tobiase kirikumuusika sisult üldinimlik, aga kuulub Eestile selle looja päritolu tõttu. Ja juba järgmises numbris vastab Karl Ester teravalt. On liigselt üllatav, et tänapäeval rahvusliku muusika kohta avaldatakse sääraseid mõtteid. Sääraseid mõtteid leides ei saa nagu uskuda, et sa pole sattunud keskaega ning sa ei saa tagasi hoida ihkamasti ootamast peatset renessanssi. Igas täisväärtuslikus kunstiteoses peab leiduma rahvuslikult omapäraseid jooni. Niisugused arvamused siis? Jaa tõepoolest, kuna kuna suur vaimust seletades, et võib arvata, et, et nad peegeldavad rohkem seda ajastut, millal arvatud ja, ja neid inimesi ka, kes on arvajad siis on ka selged. Nendes arvamustes peegeldub 30.-te aastate kuum teema ja see on rahvuslikus. Et igaüks teab seda kuidagi. Kuidagi käsitlema aga teine asi, et kindlasti peegelduvad kahed isiksused. Hiiob oli teadupärast tuline kirikumuusikakaitsja ja tema selline puhtuse eest võitleja. Aga siis, kui jälle lugeda neisteri kirjutisi siis mina olen küll märganud, et et just kolmekümnendatel aastatel on tal niisugused artiklid, kus ta eriti püüab nagu sügavamalt, mõtestada rahvuslikust ja, ja püüab leida rahvuslikkusele selliseid. Tõesti sügavamaid tasatasandeid nii et kumbagi neist peegeldavad ka. Ja loomulikult peegeldavad nad ka Tobijast. Ma arvan, et et ei ole liialdus, kui öelda niimoodi, et et kirikumuusika on Tobiase, muusikalise ja rahvuslikkuse ideed tema sõnalise kunstiloomingu kõige olulisematest alussammastest. Enne kui Anu Kõlar räägib neist alussammastest veel edasi, kuulame katkendit Rudolf Tobiase teosest, otsekui hirv kisendab. Selle esitab Eesti raadio segakoor Toomas kapteni juhatusel, orelil Tiit Kiik. Ja Anu Kõlar jätkas. Ja järgnevalt ma tahaksingi natukene kummastki rääkida teades juba ette, et rahvuslikkusest rääkides võid kergesti libedale sattuda ja et see on üldse üks väga-väga keeruline teema. No kes oli kahtlemata rahvuslik helilooja. Aga me hakkame rääkima, missugune see tema rahvuslikus oli siis, siis tekib selliseid huvitavaid vastuolusid. Et näiteks on ju teada, Tobiste tobias kirjutas neli sütitavat artiklid selleks, et toetada rahvaviiside kogumist. Neist kolm viimast kirjutas ta Saksamaalt tähendab päris kaugel olles Eestimaalt. Ja, ja need on tõepoolest väga sellised kirglikud, nii nagu ta ikka oma kirjutistes on. Ja samas on ka teada, et tobias küll kordagi ise käinud kepp käes, mööda külavahe teid rahvalaulikuid kuulamas ja siis me teame ju seda, et et süda ja saar ja kreek kopeerisid kõvasti üksteise pealt neid üles kirjutatud. Ja üleskorjatud rahvalaule ei ole vist ka teada, et tobias oleks seda teinud. Nii et ühelt poolt niisugune kõva innustamine teiselt poolt et ise ta ei käinud ega sellest ju midagi pahasti siis ei ole. Siis teine asi, mis jälle mulle tundub. Huvitav on see, et tobias kirjutas ka sellest, et kui targad ja kui müstiliselt muistset tarkust on vanades rahva laulikutesse tobias kirjutas samas, et selle rahvamuusika rahvakunstiks saamise tee on nii pikk et seda võiks küll ainult kas Kreutzwaldi suurune vaimusuurust teha või siis vähemalt tuleb minna bürger mussestaja ja, ja hiljem ka Vanemuisesse kuulama, oma maitset arendama, et, et sellest rahvamuusikast midagi võiks saada. Siiasamasse käib ju ka see, et tobias ise leidis inspiratsiooni just nimelt kalevipojast mis ei olnud nii-öelda see puhas rahvalooming, vaid juba juba Inim inimloomingu kaudu eelistatud. Looming. Ta arendas Rudolf Tobiase loomingu rahvuslikkuse teemat veel põhjalikult edasi ja sellele ettekandele järgnes üsna elav arutelu. Jutu haakus ka muusikateadlane Johannes Jürisson. Tema rääkis ka Tobiase rahvusliku eest, aga ootamatult kaldus jutt liidertafelile ja üldse sellega seonduvale liider tahvli Eesti muusika laiemalt. Ja Johannes Jürisson siis rääkis niiviisi. Nüüd muidugi mõned huvitavad niuksed, tähelepanekud otsis oma liider, tahvli probleem, liider, tahvli sõimamine nüüd pärast Tubjast läks nüüd niimoodi kah, nagu siin räägiti 24. aastal, mil isegi Neumann, kes oli ka muidugi oleks arukas mees, pika kasutab seda tahveliki, uuritab eesti muusikatele liide tahvli pärast ja vähe sellest pensi liidri tahvelmuutus ja sõimusõnaks. Ja see käis kuni nõukogude ajani välja. Võib-olla Artur Vahter mäletab, meil pärast sõda oli see ikka veel käibel ja see liider tahvli Saimusena nõndanimetatud. Ja kõige naljakam on see, et ta on vist praegugi veel kusagil pool käibel. Mulle rääkis üks maakooli õpetaja, kurtis niimoodi, et lastelaulude puhul olevat seda silti kasutatud ja see ja teine laulan, liider tahvlit laulis, seda ei kõlba laulda ja siis ta ütles niimoodi, et kus vähegi natuke emotsionaalsed värvingud laudadel laste, laulmise, žanri, kooli lauludes, seal pannakse liidrit, afilisid küsib. Siis ma arvan niimoodi, et et kui see tõesti niimoodi nagu see kooliõpetaja rääkis, siis tänapäeval peaks selle liider tahvli mõte ka ikka ümber hindama kuidagi. On, mis ta on, kas ta nüüd sobib meile või ei sobi, aga me peame aru andma selles, et meie kultuur, meie koorilaul ei oleks kuidagi teistmoodi saanud välja kujuneda kui ainult piider, tahvel Jädalu laulupinnal või on kellelgi teine korje välja pakkuda sessil liider tahvlit laul oli lihtne nendele maakooridele möödunud sajandil, kui meie kooriv kultuur algas, nendel oli emotsionaalne maik juures, nadolid meloodiliselt ja tänu sellele hakkas meie rahvas alla. Aga et see edaspidi nüüd jah, kui juba tulid uued mehed seal mart saared ja nii edasi, siis liider tabelit laul oli nisuke jah, et et ta juba kippus seda Eesti variant jala varjutama, siis oli muidugi Tobiase asi õigel kohal. Aga nüüd edaspidi, kas nüüd edaspidi võib-olla isegi ma arvan, et Neumanni aeg ehk oleks võinud juba aru saada ka sellest, et liider, tahvel oli ikkagi üks saksa kultuuri osa. Ja hulk suur saksa kultuuri Bofonia seotud sellega ja nendele kaasa arvatud. Ja eks igal rahval on oma kultuur ju kallis ja ja meie, kes me oleme haritud ja targad inimesed siin. Me peame Canikultuuri siiski hindama rahvuslikust seisukoht. Kui ta jah, meile ei sobi, noh selles mõttes muidugi ei pruugi võtta ju, aga see liiderdafeli sildi külgeriputamine raputamine võiks tänapäeval küll nagu ära jääda ja ja selles mõttes võiks seda saksa kultuuri siiski hinnata, aga ta on katke saksa rahvakultuurist välja kasvanud ja ja nii edasi. Johannes Jürisson arendas liiderdafelli teemat nii põhjalikult ja nii kirglikult, nii huvitavalt, et sellest tasuks kunagi hiljem eraldi saates rääkida. Aga rahvas, kes oli saalis haakus teemaga väga, toimus päris äge vaidlus, täiendati teineteist igasuguste mõtetega. Aga praegusel hetkel läheme siiski edasi, sest jutujärje võttis üle Urve Lippus. Tema jutu põhirõhk kaldus küll rohkem sellele, et Rudolf Tobias oli sajandi alguses eesti muusikas uute ideede genereerijaks, aga Urve Lippus jätkab ise. Mina tahtsin selle küsimuse panna selle nurga alt, et. Mõned ideed, tundub, et on eestik kultuuriruumi üldse tulnud tobias. Või kas nüüd ainult temalt, aga kindlasti on tema mõjuvõimsa isiksusena olnud väga oluline nende levitamisel. Ja ta kõik tobiaseartiklid, mida me teame, andsid raamatus olemas siis sulle, et kõik on seda lugenud. Ja järgnev jutt Urve lippaselt oli Rudolf Tobiase mõnelt mõnest artiklist, kus jällegi jutt liiderdafellist jällegi jutt saksa kultuuri mõjust eesti muusikale ja kuulame siis ühte katkendit, Urve Lippuse jutust veel. Vist oli see artikkel pilk meie muusika valda, mis algab niiviisi, et kuni meil oma ooperit ei ole ja suuremaid kooriteoseid ka noh siis me peame leppima nende paremate koorilauludega, tehkem neidki hästi ja nii edasi. Nii, aga see algus, see tähendab, et ta ei saa olla täisväärtuslik, kui meil ei ole oma ooperit. Võiks ju mõelda, et noh, kas siis peab igal rahval just ooper olema võib-olla näiteks sümfooniat vist ja võib-olla võib-olla mõni rahvas võiks olla, kes näiteks ainult kvartetti ja kohutavalt ilusaid kvarteti kirjutab. Aga see hierarhia on just niiviisi, et ooper peab olema ja seda oma ooperit oodati, kuni siis haava pikerdlased lõpuks tõesti tunnistati selleks omaks. Ta tobias ütleb, et aga varsti see pilt võib muutuda, sest et Lempa kirjutab Lembitu tütar. Aga noh, kui see Lembitu tütar lõpuks välja tuli, siis leiti, et pole oma vene vene süžee ja. Nii et see tollane saksa väärtushierarhia kuigi tobias ei ole midagi otseselt muusika ajaloost kirjutanud. Tema üksikutes niisugustes, see on hea, see on õige, vot see peab olema korralikus rahvuskultuuril. Ma usun, et muidugi mitte ainult Tobiase kaudu tobias oli üks võimas sugune vahendaja just sellega lääne muusikast mõtlemise ja siis Eestis siin muusikast mõtlemise vahel. Urve Lippuse põhjalik ettekanne käsitles veel õige mitmeid aspekte. Rudolf Tobiase ajast ja ulatus kuni tänapäevani välja. Juttu oli veel Jonase lähetamisest selle ettekannetest, mis seisavad ees tulevikus. Aga kuna siiski selle väikese konverentsi põhirõhk oli suunatud Rudolf Tobiase vaimulikule muusikale, siis selle saate lõpetamegi ühe vaimuliku lauluga, mille nimi on üles läinud taeva ja selle Eestit esitab Eesti projekti kammerkoor, dirigendiks Anne-Liis Treimann. Nüüd ütlen veel, et järgmisel nädalal täpselt nädala pärast on kolmas saade teatri- ja muusikamuuseum 75. Ja see saade puudutab naan Põllu mälestusõhtut. Kohtumiseni.