Tere, ma olen Arlet valmistaja, te kuulate uunikumi. Meelelahutaja Arlet Palmiste on tuntud nalja ja laulumees. Lauluoskused sai ta lastemuusikateatris Colombina lisaks jõudnud kolme hulka ka kaks takti ette finaalis. Ta on laulnud ansamblites seal pumba ja meeltmööda muusikast, nüüd temaga räägimegi. Muusikat mine õppinud nüüd ei ole kahjuks ja see on ausalt öeldes tekitanud minus nagu suurt kurbust, meelepaha nagu aastaid hiljem, et kui praegusel hetkel peaks nagu kuskil laval olemas oma pilliga kätte võtta ei saa, sest ma ei mängi kitarri ega klaverit ega mingit muud niimoodi, et võiks ka seda avalikult teha. Aga aga kuna meil on kodus kogu aeg hästi palju muusikat kuulatud ja mu vanaisa mängis pilli ja siis nagu muusikaga on hästi tihe side olnud, et meil on, emal oli, kui ma olin väike poiss, oli niisugune lintmakilinte hästi palju neid kogu aeg kuulatud ja ema lindistas üles kõik lastesaated, mis nagu telekast tulid, nii ma siis lapsepõlv möödus, käind lintide pealt tulid mingisugused mõmmi aabitsat jutt tuli sealt ja laulud ja mina tegin siis pilti juurde mingite nukkudega, et kuulen praegu mingisuguseid lastelaule või telliseid, siukene hoone, nostalgia meelde, kohe jälle mõmmi aabits ja edasi juba mingit laadimist mängijad ja, ja kui ma olin nagu keskkoolis, siis millegipärast tekkis mingil hetkel sihukene õudne plaadivaimustus, et neid vinüüle sai ostetud ikka hunnikute kaupa ja ma arvan, need kogu oma taskuraha eest ikka jälle jälle mingi uus vinüül vaadatud kuskilt ja ma arvan, et vinüüli praegu ka kõik alles kuskil kuskil ema juures. Sellised tore nõukogude aeg, et ega siis see ei olnud nagu eriti valikut ei soovitaks seda, mis nagu oli, et aga, aga, aga ma olen nagu ausalt öeldes kuulan tõesti palju just Eesti muusikat, et et need uuemad eestiplaadid, mis siis tollal nagu ilmusid Linüülid ma praktiliselt kõik ostsin ära ja seal oli täiesti alates mingist insteest, eks ole, kuni mingisuguste rockis aurusteni, kes meil siin olid, välja on ju nii, et et Gunnar, Graps ja Ruja ja mis iganes, onju noh, kõik kõik see kogu see valik oli praktiliselt kodus olemas ja mitte sellest, et need olid lihtsalt olemas vaid seda, seega kuulatud nende muusikavalik, mida ma tegelikult olen niimoodi läbi elu kuulanud. Äärmuslikult lai praegult on arvutis, et ka see on ikka väga lai lai klassikast kuni tõsise rokini välja. Ma ei ole elu sees ühtegi lugu internetist alla tõmmanud. See on lihtsalt, et kui sõbrad on näiteks salvestada endale nagu arvutisse plaadi ümber, on ju nii, et kõik on nagu originaalide pealt nagu ikkagi salvestatud. Seal on ka puhttehnilised põhjused, aga, aga noh, raha tuleb ikka kokkuhoid ja ka plaadid, onju tänapäeval enam ei saa seda luksust endale lubada, et ostad 10 plaati päevas, näiteks lähed poodi, võtad korraga ära. Mõtisklesin korra Singer Vingeri peale. Et Singer Vingeriga kuulata ülikooli oma kursusekaaslastega, kellega meil on siiamaani sihuke hea side hästi palju ja kohe need olid meeletud peod, kus öö otsa kuuled ainult ühte vinüülplaate keerata, jälle teine pool tuli jälle singi ringi. Aga, aga kui niimoodi nüüd välja pakkuda see lugu, siis see oleks hoopistükkis Tõnismäe repertuaarist Music Seif. Et see oli üks niisugune vinüülplaat, oli järjekordselt sihukene punasem. Ühesõnaga, kui ma õieti mäletan ja see oli selline, mida sa rohkem just nagu üksinda kuulatud või omaette või see oli minu jaoks niisugune hästi nagu müstiline plaat või kedagi. See oli nii nagu teistmoodi muusika, kõiguse, oma mõtisklustes ja ja natukene ka see tekstid ja kõik kokku. Sellel üks laul oli nagu unemuinasjutt. Harva kuuleb millegipärast teda raadiost, seda eriti ei taheta lasta, sest ta on niisugune mõtisklev lugu. Aga nii kui ta tuleb, siis kuidagi hinges hakkab nagu kraapima. Soojaks läheb kõige. Eesti 80.-te aastate rokimaastiku üks mitmepalgelise maid, ansambleid Muusik Seif kasvas asjahuviliste teada 1981. aasta paiku välja diskogrupist mobile, mille pildid meestele lisandusid Tõnis Mägi ja tänane Ultima Thule klahvimees Aare Põder. Algkoosseisus oli neile kahele lisaks veel Elmu Värk kitarril, Mati Vaarman, orelil Margus basskitarril ja hiljem mahavoki siirdunud Mikk Targo trummidel muusik seifi kui tolleaegsel suurel kodumaal palju tuuritanud bändi loomingut iseloomustab eripärane mitmekesisus. Seifi laulude seas on tuntud Rockilikud palad, veenus ja doktor aita näiteks kui samas rahulikumad ja ballaadi likumad, mille hulka kuulub ka unemuinasjutt. Selle muusika kirjutanud Elmu Värk sõnad on Tõnis Mägilt. Unemuinasjutusünniloost räägib nüüd Tõnis Mägi. Elmu mängis mulle ette hotellitoas tõenäoliselt oli see justkui justkui mulle meenub, veel mängis, et mul on üks selline ballaad. Et võiks, selle võiks selle ära laulda. Et ainult teksti ei ole, et näed, et otti päta ott ei võta telefoni vastu ja kuna mulle anna mulle kuulata, et võib-olla ma teen ise, teen teksti mille, millest võiks olla, isegi oma küsisin, mõtlesin, et tõesti ei tea praegu, et mis, mis lugu see võiks olla, et meloodia on selline. Ja siis ma natukene ma ei tea, üks üks õhtu puhul ma mäletan oma kontserdist vaba õhtu, isegi kui ma ei eksi. Istusin pastakaga lauale ja sealt tuli äkki selline tekst, nagu ta on siis udune, muinasjutt. Unemuinasjututekst ja, ja, ja siis oli peagi läksime stuudiosse lindistama. See on minu, minu, paljudele minu headele lähedastele sõpradele lugu meeldiks, meeldib väga laulist, mida, mida väga tihti tihti raadios ei mängita. Selline jah, mis ma ikka oskan öelda. Et nii ta vist oli, jah, olemegi ju rohkem rohkem ju Eestist väljas kui, kui ega Eestis tegime suhteliselt vähe kontserte. Sa võid toimusid kõik mujal minu mäletamist järgi võib-olla hirmunud teine, nüüd on juba tõesti Raivo aeg nii palju mööda läinud 25 ja rohkem, aga mulle tundub, et see oli kuskil hotelli kaasa. Ja Nõukogude Liidu suurtes avarustes Nõukogude liidule Vabariigis võis olla, seda ma küll enam ei mäleta. Me tegime tegelikult väga-väga palju eesti muidu inglisekeelset inglisekeelne repertuaar, oli, meil näed nii-öelda kohustuslikud vene hitid. Meie tantsu vahet ja olin peada Vootsindised. Issi-issi on muusiku näiteks. Et need neli viis laulu, mis olid kindlalt pidid justkui olemusest programmis ja tegime seda, mis meile endale meeldis väga. Ja need olid leitud, aga kuningSeinsbraanil it's Man's Man's World selle laulu nii välja, et et mida see oli tegelikult hämmastav, selliste asjade valt lubatud nõukogudes Raadil anname me ikkagi tegime. Laulsime neid laule ka, mis mulle endale väga, mis, mis olid justkui kapitalistlikus maailmast tulnud siia ja ei olnud, ootaks mitte head. Nõukogude osalast.