Tere, mina olen Andres Puustusmaa. Te kuulate Venemaal läbi löönud Andres Puustusmaa on öelnud, et eestlaseks olemine ei ole elukutse. Varem räägiti, et ma olen eesti režissöör, aga ma vaidlesin vastu, ma olen eesti näitleja, aga režissöör sai minust Venemaal, on Puustusmaa öelnud. Tänu punasele elavhõbedale on Andres Puustusmaa seda viimast ehk režissööritööd saanud teha, nüüd ka Eestimaal, aga läheme muusika juurde. Muusika nagu ilmselt iga inimese elus mängib väga suurt rolli, olenemata sellest, kas kas inimene on sellega otseselt või kaudselt seotud oleks ilmselt minu eriala töö ja, ja eluga on see väga tihedalt muidugi seotud, kuigi ma pean tunnistama, et ma tean väga-väga vähe kahjuks ja ikka suht harimatu selles suhtes. Aga muusika mõju inimesel ta ilmselt nagu muusika on, on, võib niimoodi nimetada, kui see nüüd väga suurustavalt kõla, ilmselt mitte muusikal kõrgeim kunstidest, küll temas on, tema saab kõik. Ja see kõiksus siis, kui suisa nii-öelda muusika ütleme filmi seisuga, sest on ju nagu me kõik teame, tihtipeale välu aistingud isegi hakkavad filmis elust tihtipeale helidega muusikaga pihta mis viivad meid siis USAs kas siis mälestustesse või mingitesse mälupiltidesse või, ja nii edasi ja nii edasi. Sellest võiks palju palju rääkida ja fantaseerida ja heietada. Olin päris algkoolis, ma ei mäleta, kolmas, neljas klass, ma oleksin muul ajal kooli, oli kaks vaestus hommikupoole ja õhtupoole. Ja ma olin üksi kodus, sättisin oma kooliasjad valmis. Ja millegipärast alati läksin vinüülplaadimängija juurde, võtsin plaatide vahel tõesti, see ei ole selline väljamõeldis. Läksin plaatide juurde, võtsin sealt tiitlite plaadi ja panin enamjaolt alati käima. Voodi või mingisugune fluidum selles ilmselt mõjutas mind mõnusasti üldse biitleid, mulle meeldivad, näiteks ma mäletan, et selles selles toas suures toas menüüd raamaturiiulitel nagu lapsena, enne kui lugema õppisin jäid mulle meelde raamat, seljad. Ja kui ma hiljem siis klassideks kaaslaste juurde koju läksin külla mängima. Millegipärast alati nägin tuttavaid raamatute selgi ja siis öeldi, et vaat kui tubli võistluse raamatute vastu ja tegelikult see oli hoopis teine otsimine äratundmine. Hiljem muidugi kui sai sisuliselt juba nendega tutvutud, siis siis see mõte muutus. Teiseks juba. Et see on, see on alati hästi meeldiv ja mõnus, mõnus tunne, nii nagu me vahest tunneme lapsepõlvelõhnasi või eks ta nüüd läheb sinna romantika ja olutsemise kanti, aga noh, kui ta selle loo nüüd käima panete, küll te saate aru, mis ma silmas pean. Kui päris täpne olla, pärineb Laul Women John Lennoni sooloalbumilt. Tablett Fantasy aastast 1980. Yoko onule pühendatud palab jõudis Suurbritannias number üheks, tõugates troonilt Lennoni eelmise hiti. Räägin, mis oli John Lennoni mõrvamise järel uuesti avaldatud, nii et women edust Lennon ise teada ei saanud. Viimati oli üks ja sama ja endise briti singlimüügitabeli eesotsas välja vahetanud 1963. aastal, kui tiitlite Schillaversi ja händ liidrikoha vahetasid. Kunagi läbidutsi albumil rabers soul ilmunud laul. John Lennoni sõnul oli Women selle täiskasvanulik versioon.