Tere õhtut, mina olen Jüri Mõis, igapäevatööks on mul Tallinna linnapea ja, ja täna ma olen saatejuhi rollis. Minu vestluskaaslaseks on Sirje Keevallik. Praegu peab Sirje Eesti kõrgema kommertskooli balti uuringute keskuse teadussekretäri ametit. Aga tema senine tööalane, nii nagu ka elukäik on olnud hästi kirju, nii et siit jätkuks vähemasti mitme saate jaoks mahtu. Aga esimene küsimus sulle on selline, ma vaatan, sinu teadustöö loetav, et elust, et sina oled väljunud sageli ka ka maapinnalt, et kui lugeda pealkirju, atmosfääri suuremõõtmelise tsirkulatsioonitüübid ja, ja satelliidimeetodite arendamine kliimauuringuks, satelliidimeetodite arendamine keskkonnamonitooringuks ja nii edasi, kuidas kõik sinu jaoks algas, mis olin sõnul lapsepõlv, et sa niisugusele teele jõudsid? Ma pean kohe vastama, et see, mis tundub kirev võõrale, see tegelikult on väga üksluine olnud. Ja see viimane pööre minu elus, kui ma võtsin vastu pakkumise minna eesti kõrgemasse kommertskooli tööle. See oli võib-olla ainukene järsk pööre minu elus, sest kõik on läinud väga ludinal ja väga lihtsalt koolist ülikooli ülikoolist, aspirantuuri, aspirantuurist Tõraveres tööle ja see juba ütleb nii vist kõik mikspärast on minut teadustööde loetelus sellised sõnad nagu satelliitide-lt ja paljugi, mis seal veel kõik on. Aga kohe pean Tõravere kohta ütlema, et see ei ole mitte ainult Ta astronoomia, observatoorium ja täheinstituut, vaid seal on ka juba 50.-test aastatest alates on tegeldud atmosfääri füüsikaga. Ja kui hakkasid lendamas putnikud siis tekkis ka niisugune teadusharu nagu satelliidi, meteoroloogia või satelliidi hematoloogia, kus kosmosest vaadatakse maa peale. Nii et see on lühike seletus sellele, mis on eluloos kirjas. Ka missugusest perekonnast sa üldse oled, kas see perekonnal oli mõju sinu saamiseks? Astrofüüsik? No muidugi oli sellepärast, et isa on füüsik ja ema on pediaater Sa oled olnud ka ka välismaal. Kuidas Eesti füüsikute tase välismaal on, kas ta on piisav? Välismaal on samasugune nagu Eestis, ega ma päris vetika kohta ei ole õige vastuseid andma, sellepärast et ma kaldusin kõrvale, kaldusin atmosfääri füüsikas, see tähendab rohkem niisugust päikesekiirgust ja pilvi ja tuult ja ja päris füüsika, see, sellel on kaks võimalust, kas tegeleda laboratooriumis keeruliste uuringutega või siis vanasti paberi ja pliiatsiga nüüd arvutiga rehkendusi teha. Ja sellest ma olen nagu kõrvale jäänud. Missugune on olnud sinu vaade Eestile, kui sa oled välismaal, kas seal on põhjust tunda temast head meelt, põhjust häbeneda oma kodumaad. Missuguste tunnetega oled sa siit läinud? Oled sa seal olnud ja oled tagasi tulnud? Minu põlvkonnal on suur õnn olnud elada väga mitmesugustes ühiskondlikes formatsioonides ja selle tõttu on kogemused väga mitmesugused. Omal ajal. See oli vist 1982. aastal, kui ma täiesti juhuslikult kedagi asendades kadunud olev avastit asendades sattusin esimesele väliskonverentsile ja siis oli sealt vaade Eestile muidugi, kui nagu aiast välja sattunud koeravaade tagasi sinna, kus tema kuut on, sellepärast et see oli nagu ainuke võimalus üldse informatsiooni saada, mis väljas toimub. Ja teadmine, et kohe tuleb tagasi minna sinna, kuskohas on barjäär vahel. See oli niisugune vaade tol ajal siis oli väga huvitav periood, oli 80.-te lõpp, 90.-te algus, vot siis oli tunda küll väga palju külas olles niisugust sooja suhtumist, kuidas teil läheb. Ja siis ka oli aru saada väga palju inimeste enda maailmavaadet. Üks saksa professor tõi mulle pidevalt, kuna me olime Nõukogude delegatsiooni koosseisus, siis tõi pidevalt niimoodi teiste paberitega kaetud artikleid, mis oli ilmunud Molotov-Ribbentropi pakti kohta. Tema huvi oli see, et seal kohas õiglus saaks valitsema. Aga siis oli ka üks väga armas saksa pere, kus ma olin kahe tütrega külas 90. aastal ja siis nad kutsusid meid kohe vaatama, kui televiisorist tuli midagi, mis puudutas Eestit, kui sinimustvalge kuskil lehvis või oli mingisugune koosolek. Aga nüüd on jälle kolmas olukord. Nüüd õieti tasapisi on see läinud. See soov oli alguses väga tugev, et kui sattusin kusagile puhtasse kaunisse korrastatud ümbrusesse, siis tahta ja tunda, et vaat nii peab Eestis ka olema, et nüüd me hakkame kõik nii tegema. See on nagu läinud, nüüd ütleme realistliku Se piiridesse, et kadunud on selline uljus ja, ja ütleme, põhjendamatu optimism. Aga ikkagi soojalt taas vaadata sealt koju tagasi. Kas vaadates nüüd tagasi sinu sinu teaduskarjäärile, kas see on õige väide, et Eesti teadus on alafinantseeritud? Kui vaadata keskmisi palkasid, siis jah, sellepärast, et parimate teadlaste keskmised palgad oleneb palju instituudist, aga ma võin konkreetselt öelda Tõravere kohta, et seal on nad ikka Eesti keskmise tasemel, aga see nagu eriti kui presidendi aastapäeva kõnest silmas pidades võiks olla teisiti. Aga võib-olla läheme nüüd edasi, Eesti merehariduskeskus oli samuti üks väga tähtis osa sinu tööst, mis seal õieti toimus ja mis saab Eesti mereharidusest? Sellele ma ei oska nüüd üldse vastata, sellepärast et mina tegin seal ainult nisukest tükitööd ühe loengukursuse lugemist tulevastele meteoloogidele, siis mulle muidugi väga meeldis, mulle üldse meeldib noori õpetada, nii, ma teen seda pedagoogikaülikoolis, aga mis toimus seal mujal, sest meteoroloogia see on nagu üks väga kitsas osa ainult sellest hariduskeskusest. Aga nüüd Eesti kõrgemas kommertskoolis, millega tegeleb balti uuringute keskus See on täitsa uus allüksus kõrgemas kommertskoolis. See loodi alles juunikuus ja selle direktoriks Peeter Loorents. Ja siis ilmselt mängisid mingit rolli ka see, et tema on hariduselt matemaatik, mina füüsik, et ta siis kutsus mind sinna teadussekretäriks. Ja oleks ta pole pikemalt aega andnud mõtelda, siis ma võib-olla poleks julgenud teha niisugust pööret. Aga ta andis mulle kaks ja pool päeva. Kas teil on praegu balti uuringute keskuse kaudu ka kokkupuude Eesti kõrgema kommertskooli üliõpilastega? Nii palju on, et Peeter Loorents peab seal loenguid loogikat ja aga mina ise võib-olla mõne aasta pärast võib-olla räägiksid teadustöö metodoloogiat. Aga võib-olla räägime hobidest? Ongi õige, ma olen kuulnud, et insaatest teest ei peaks palju rääkiv noh elu jooksul on mitmesuguseid olnud, aga praegu juba 10 aastat on prantsuse kirjanduse tõlkimine eesti keelde mida ma kirglikult tahan teha, mis mulle meeldib ja ei jõua ära oodata vaba momenti. Milliseid geelide valdate, milline on lemmik? Keelt valdan eesti vene inglise-Aga ja tulen toime prantsuse saksa keelega. Valemi keelt ei saa ju öelda emakeel mõistlik. Kas see tähendab, et kui te tõlgiti prantsuse kirjandust, tõlgiti seda inglise? Ei, ma tõlgin seda prantsuse keelest, aga see on üks asi on tõlkida. See tähendab süvendatud lugemist. See tähendab, et mul on võimalik mõtelda sõna tähenduse üle ja teda sõnaraamatust otsida ja kontrollida igatemoodi. Aga teine asi on keeld, vallatas on siis, kui on vajal rääkida, kiirelt aru saada, kirjutada see on hoopis teine asi. Kas see tähendab ka seda, et te peate tundma muidugi Prantsusmaad, et kas Prantsusmaa on teatud mõttes teile üks üks eeskuju, maid üks, üks ideaalmaid. Nojah, see on tänu Laurile esile. Kui ma läksin tema juurde prantsuse keele kursustele, siis selgus, et ei õpeta mitte ainult prantsuse keelt, vaid prantsuse kultuuri, prantsuse geograafiat teatrit, filmi, kõike. Kas see tähendab ka seda, et Prantsusmaa on sinu lemmik? Ma niimoodi ei saa jälle öelda, kuigi ma olen käinud tõesti mitmel mandril ja ja ma võiks öelda, et Euroopa lemmikmaa, sest Euroopas on tunda seda kultuuri sügavust võib-olla ka selle tõttu, et meil siin Tallinnas oleme ära hellitatud kootikaga ja pika ajalooga ja nüüd viimasel ajal räägitakse koguni viiest 1000-st aastast, mida me kõik oleme siin olnud. Aga niisuguses maas, kus on heaolu kõrge ja ja rahvas isegi väga uhke oma riigi üle nagu Austraalia. Seal oli väga kummaline see igal sammul tunda, et kultuurikiht on väga õhuke, kui antaks valida. Muidugi oli huvitav ükskord Austraalias ära käia. Aga kui antaks valida, et selle sama raha eest midagi muud teha, siis ma läheks küll võib-olla kolm korda mingisse Euroopa maasse, kui ükskord Austraalias Sa rääkisid, kultuur on ühel maal sügav, teisel maal õhuke, mis on sinu jaoks kultuurisügavus ja, ja miks see on sulle tähtis. Aga ma vist juba natukene viitasin ka, et võib-olla Tallinn ja Eesti on rikkunud seda, et see tunne on juba olemas, et kultuur peab olema sügav, et peab olema pikk ajalugu, et meil on mälestusmärke 14-st sajandist. Isegi 11-st sajandist, võib-olla. Aga kui riik eksponeerib või mingi maa eksponeerib, et see on meil väga-väga vana, see on meil 18.-st sajandist siis sealt tulebki niisugune tunne, et nad ei teagi tegelikult, mis on vana. Kas sa arvad, et see on millegipärast oluline, et tunda seda, mis oli 1000 aastat tagasi, mis oli 1500 aastat tagasi? Ma ei arva, et on oluline sellepärast, et iga inimese jaoks on ise asjad olulised. Aga see on huvitav, lihtsalt. No näiteks, kui ma olen fermeeri maalilt näinud. Telliskivimaju no tal on väga palju detaile, pesunaine läheb korviga võib-olla jah. Ja kui ma siis näen delt lihtsalt sama maja kanali ääres see äratundmise rõõm, võised, selline emotsioon, see on lihtsalt kirjeldamatu. Ja täpselt sama natult kogesin Pariisis, kui Lauri Leesi oli õpetanud meile Pariisi kaardi selgeks. Ja ei rääkinud, mis toimub mingis linnaosas näiteks emotsionaalselt, nagu ta räägib, et aknad seal ei lähegi magama. Õhtul mon, Martril vestlevad, joovad veini ja hommikul lähevad mon Barnassile kohvi jooma ja kui kõiki neid kohti koha pealtnäha ja kui veel, siis. Seista Marleeini kiriku ees ja mõelda, et tõepoolest melamiin väljus siit. Ja mis ta siis nägi, on kirjeldanud vabassaa. Või siis näha, et on olemas niisugune tänav nagu Diaagi levi tänav, siis tulevad meelde venese soonid sajandi alguses kui isa võttis kaasa vene balletikunstnikud muusikud ja läks Pariisi. Nii et võib-olla need seosed on, on huvitavad. Kas selline kultuurihuvi on õnnestunud sul ka kanda edasi oma järeltulevates põlvedes lastele ja ja nüüd vist juba ka lastelastele? Lapselapsel on vara kanda. Ta ei oska isegi veel võõristada, ta alles naeratab kõigile. Aga ta ütles, et vist tõepoolest on seda huvi jah, nagu omandanud, aga ma ei ole kindel, et minu käest võib-olla kool. Nad mõlemad käisid Tallinna seitsmendas keskkoolis, mis on väga hea kuu. Siit tuleb jälle välja Tallinna seitsmes keskkool on vist praeguse nimega Inglise kolledž, et keelte õppimine on olnud üks tegur, mis, mis inimesele avardab maailma. Kas lasteaia jaoks oli oli omaaegne 77. keskkool teadlik valik või oli see lihtsalt elukohaga seotud? See oli kindlasti mul teadlik valik, sellepärast et kui nad kooli läksid, siis oli ju 1977 ja 79 siis nagu ei olnudki midagi muud oma lastele kaasa anda, kui et nad oskaksid keeli. Kas tollel ajal osati koolis üldse inglise keelt korralikult rääkida? Seal küll seitsmendas keskkoolis kindlasti sellepärast, et seal käisid õpetajad Inglismaal stažeerimas. Kindlasti tean mitmeid, kes olid käinud ja, ja nad olid, keel oli tasemel ja üldse kool oli ka väga meeldiv kool. Või sina rääkisid enda saatusest ja elukutse valikust, millel oli kodul, oli suur osa mõjutustel, kas ka lastel nende praeguses elukutses on, on kodul olnud suur osa? Kaudselt kindlasti sellepärast, et kui nad näevad, mis kodus toimub, siis nad iseenesest nagu minagi ei kujuta nagu muud ette. Et eluviisteistmoodi minna. Ühest ütles, sai filoloogia, teisest sai teatrikunstnik, aga muidugi valisid selle ikka ise. Ta tähendab kui, kui üldse mingisugune suunamine jah, sealt vanemate poolt oli siis ainult sel viisil, et nad tulid küsima kas teha nii või teisiti ja siis me isaga otsustasid või mitte, ei otsustanud või püüdsime nõu anda või analüüsida. Minu nime seostatakse sageli rahaga ja sellepärast on ka loomulik, et ma küsin ka mõnda asja raha kohta kõigepealt, kas raha on sinu peres olnud tähtsal kohal ja kas tänapäeval on võimalik nii-öelda siiski humanitaaraladel ka normaalselt teenida, et ühiskonnas elamisväärset elu elada? Sel teemal ma olen sõbrannadega vestelnud küll ja küll. Kõigepealt peab täpsustama, mis on normaalselt. Ja siis, et kui palju raha on palju raha. Sest elu näitab, et kui on vähe raha, siis tullakse toime, kui on rohkem raha, siis tullakse ka toime ja ja ikka tundub, et ei ole veel küllalt. Nii et sellele küsimusele üldiselt ei oskagi vastata, aga peate te arvestama igapäevaselt oma oma väljaminekuid? No ikka soovidelegi, tule ju lõppu, kui on palju raha, taastikad oleks. Aga sul on ka nagu ma tean terve rida teisi hobisid, käsitöö ja, ja mingil määral veel veel Kehakultuur õmblemine. Ja see on nüüd küll huvitav informatsioon, kus kohal on jõudnud Tegelikult ei ole nüüd enam selle jaoks aega, aga omal ajal küll, kasvõi näiteks 87. aastal, kui meil siin ärkamisaeg oli, siis oli rahvariiete tegemise Muum siis mitte maininud ainult endale riideid, vaid ka tütardele ja õieti ütleme nii, et Ma juhendasin ka tütreid, et nad teeksid omale rahvariideid. Pluss veel üks terve lend. Tüdrukuid, kes lõpetas Tallinna seitsmenda keskkooli. Niisugust aega enam ei ole, praegu lihtsalt on kahju, istuda maha, kuulata raadiot ja kududa, mida vanasti sai kogu aeg tehtud. Võib-olla on ka asi selles, et siis kui lapsed on väikesed, siis niikuinii peab kodus istuma, siis nagunii peab kas neid valla või abistama või või lihtsalt nende juures olema ja siis midagi näppude vahel teha oli väga tore. Aga nüüd tahaks ringi tõmmata, nagu mul üks kolleeg ütleb, et kui me noored olime, siis meile tegime vist liiga vähe tööd, et nüüd tuleb see töö kõik tagantjärgi ära teha. Ja ma teen seda meelega ja huvi ka sellepärast, et nii palju võimalusi nagu praegu töö tegemiseks pole kunagi varem olnud. Ja on läinud ka ajalukku. Õnneks see periood, kus kohas ajalehed olid täis kuulutusi et otsime naist tööle, aga palun üle 35. eluaasta, palun mitte pakkuda. Sa vaatad ikka etet, mis tuleb varsti ja mis tuleb kaugemas tulevikus. Millisena sina usud Eesti tuleviku näiteks 10 aasta pärast ja näiteks 50 aasta pärast? Ikka usun hästi, sellepärast et kui ei usuks, siis poleks mõtet elada. Aga teiselt poolt ja niisugust asja nagu lõpmatu areng või lõpmatu kasv või lõpmatu heaolu paranemine see on mõttetu, see on ka vastu igasuguseid füüsikaseadusi, sellepärast et et füüsikat on protsessid. Kolme liiki kas on kasvavad jõuda kuskile platoole või on kahanevad, sumbuvad nulliks, võnkuvad. Kas sa oled Eesti ühinemise pooldaja Euroopa Liiduga, NATOga, milliseid plusse ja miinuseid sa seal näed? NATO kohta ma ei oska midagi öelda aga Euroopa Liiduga ühinemise plussiks näen ma seda, et, et võib-olla siis korrastab siin ka elu natukene, mis gipostnu, kuidas öelda, üle ära ajama või vohama või, või mullitama. Ja nagu ma juba siin ütlesingi natuke aega tagasi, et alguses oli see optimism ja rõõm nii suured, kõik tahtsid käed külge panna ja siis tuli pessimism ja siis tekkisid niisugused negatiivsed nähtused. Et kes ajas raha oma taskusse, kes ajas kätt võõrasse taskusse. Aga tundub, et kui see Euroopas läbi proovitud süsteem meile laieneks, et võib-olla siis tekiksid niisugused raamid et äärmusi taltsutada. Kindlasti mitte, kindel reglement, et nii peab ja teisiti ei tohi, aga just ma mõtlen, et, et niisugused raamid, mis, mis lõikab Para nii hurraa-optimismi kui ka negatiivsed asjad. Mis sa arvad, kas selline seisukoht on sinu põlvkonna seas kvaldas? Jälle peab nüüd defineerima, mis on põlvkond, sellepärast et et kui nii palju on ilmas elatud, siis palju oleneb sellest, missugune on see elu olnud ja kuidas sellesse on suhtutud, nii et ühevanused, inimesed võivad kuuluda täiesti erinevasse põlvkonda ja mulle tundub, et mina minust nooremat vist. Tahaksid küll. Et Eesti kuuluks Euroopa liitu. Ja kui pessimism on, siis saamist on vanemate hulgas rohkem. Mul on niisugune tunne. Miks sa arvad, millest see on tingitud, et vanemad inimesed on Euroopaga ühinemise suhtes pessimistlik ning mul on muuseas samasugune tunne. Kas see võib-olla võib olla tingitud sellest, et läänest tuleb oht meiega tuurile on osutanud isegi suuremaks kui, kui omal ajal idast tulnud ütleme, kui tuua mõni näide, siis vene keel ei levinud Eestis vaatamata tema sunduslikule kasutamisele. Ei levinud kuigi hästi. Et praktiliselt 10 aastaga on inglise keel vaated sama palju levinud, kui, kui levis vene keel. Terve viiekümneaastane ja samas üks on olnud kohustuslik, teine päris vabatahtlik. Kas sa arvad, et võib olla põhjus selles, et, et nähakse meie ohtu meie kultuuriliselt? Tehakse ohtu igas suunas, nii kultuurile kui ka majandusele ja kas või tööjõuturule. Aga ma ei ole õige otsustaja, kas need kartused on põhjendatud ja kas need ohud on olemas. Aga mis puutub keeles ja siis see on tõepoolest huvitav. Omal ajal oli väga populaarne kõik, ütlesid paka lahkumisel, mille vastu estofiilid hakkasid võitlema ja püüdsin ka ise, et miks ma pean seda venekeelset pakad kasutama, et kui eesti keeles on head aega ja iga kord, kui madalin juba ütelnud, siis tuli meelde, et ahjaa, ma otsustasin, et ma ei kasuta teda enam. Üleminek džaule toimus Eesti ühiskonnas võib-olla poole aasta jooksul pagaa kadus, tšau, tuli asemele. Nii et ma ei tea, kes seda peab selgitama, võib-olla sotsioloogid, Sotsio lingvistid. Mis sa arvad, milline on sinu isiklik seisukoht keelestandardi osas, kas maailmas tekib standardiseeritud keel kunagi kas väikeste rahvaste keeled? Säilivad need on küll nii, et sa peaksid pöörduma minu tütre poole, kes on just sotsiolingvistika erialal, milline oleks tema vastus, aga tema rääkis seltskond seda juttu võrupäevadel. Ja tal on omad kriteeriumid teada, vaevalt et ta ise nad välja mõtles, et kus on see piir, kus keel hakkab kaduma, mingid niisugused tunnused, et igas kodus räägitakse seda keelt veel, see on võib-olla viimane aste siis, kas tavasuhtlemine naabrite vahel käib selles keeles, kas koolis õpetatakse seda keelt kuni lõpuks viimase astmeni, kas on olema seadus, terminoloogia selles keeles ja kirjandus. Nii kusagil on see piir, kust allapoole juba on lootusetu, et keel kaob. Eesti keelega seda veel niimoodi ei ole, aga võru keel oli selle piiri peal ja ma mäletan, et ta tuli sealt tagasi, oli väga erutatud, et kuidas tema vastu astuti välja, et ometi ta esitles teaduslikke vaateid, aga et võrurahvas võttis seda kui isiklikku solvumist või mingisugust ennustamist. Räägiks veidi siis ka Eesti riigi tänasest päevast, mis tunduvad sinu jaoks Eesti riigi tänased suuremad probleemid. Võib-olla sugune, teise jala puudumine, ma tsiteerin praegu oma kolleegi Juhan Sillaste, et kes on Ida-Virumaaspetsialist ja kes ütles, et riigil on vaja kahte jalga ühte jalga selleks, et anda võimalusi edendada, uuendada, arendada, abistada neid inimesi, kes on aktiivsed, edukad, hea tervise juures. Aga teist jalga on ka vaja. Et välja ei sureks või ennast ei tunneks tõrjutuna või õnnetuna, need, kellel on kas terviseprobleemid või, või lihtsalt ajutine ebaõnn elus või, või on nad üldse kuidagi tahaplaanile jäänud. Vaat see teine jalg vist on väga nõrk praegu Eestis. Muuseas, ma olen ka ise tundnud seda kuus-seitse aastat tagasi, seda niisugust kibedat tunnet, et kas siis nüüd mind tõesti ei olegi enam vaja. Aga sellest õnnestus välja tulla. Kas sa võid seda tunnet kirjeldada, missugune see on? Sealt võib, võibki tekkida niisugune tahtmine viriseda, kiruda, et kõik on halb, minu jaoks ei ole mitte midagi, aga põhiline ikkagi see nisugune tarbetuse tunne, et ma olen ma nagu oskan midagi, ma olen nagu midagi isegi teinud, ma olen millekski võimeline, aga vot kellelegi ei ole mind vaja. Aga missugust nõus annaksid neile inimestele, kes, kellel täna on selline tunne Kellel täna võib-olla selline tunne, seda nõue on väga raske anda, sellepärast et inimesed on erinevates keskkondades ja üldse erinevad. Kahte sarnast inimest ei ole ju olemas. Aga mind võib-olla aitas see, et ma olin samasuguste inimeste keskel. Ja me hoidsime üksteise võidu üleval rõõmsat meelt. Ma pean ennekõike silmas eesti naisi Leplas seltsi vilistlaskogu kus olid kõik haritud naised, kõik, mitte esimeses nooruses, kõik suhteliselt siis madalapalgalised tollal nüüd on nagu ju haritlaste palk läinud ka märksa paremaks, aga see on oli aastal 93, neli, viis. Aga siis, kui me koos olime, siis tegime isegi heitsime nalja nende asjade üle ja see turgutas, et ei läinud niisuguse kibestumise või, või tigedus teele. Kui tähtis on sinu jaoks see? Missugused poliitilised rühmitused on parasjagu võimu juures, sa ise ei kuulu ühtegi parteisse. Kuulaja ja tegelikult ka ei olegi nii väga tähtis, sellepärast et seda vilt võimendatakse Eestis üldse üle, et kes käib kellega ja kes on kelle parteis ja isegi kole on kuulata neid niisugusi ühe mütsiga lööbisi, et nemad on üldse halvad, nemad ei kõlba üldse kuskile. Mulle tundub, et need programmid ei olegi nii väga erinevad, mis eriparteidel on aga lihtsalt, et seda veelahe tehakse kunstlikult teravaks ja suureks. Kas Eestis on demokraatia, sinu arvates? Nüüd peab jälle defineerima, mis on demokraatia. Sest et keegi tark mees on öelnud, kui võim on rahva käes, siis ta ei ole kellegi käes. Demokraatia on rahvavõim. Ja vist on ka nii, et demokraatia on väga mitu definitsiooni ja viskiga. Riik mõtleb seda demokraatiat isemoodi. Küsime siis sellesama küsimuse teisiti, kas sina tunned, et sinu kodanikuvabadused on Eesti riigis tagatud? Kodanikuvabadused on tagatud jah, sellepärast et ma ei tunne ennast mitte mingil moel piiratud olevat ja teiselt poolt. Ega ma ei ole küll proovinud, aga mulle tundub, et kui ma tahaksin midagi väga muuta et siis ja kuval oleksid need võimed ja siis vist ei takistaks keegi, et koguda enda ümber mingi mõttekaaslaste rühma siis selgitada oma tõekspidamisi. Need tuleb muidugi väga täpselt formuleerida ja osata neid esitada. Ja et selle rühmaga läbi viia seda, mida ma tingimata tahan läbi viia. Ma ei usu, et sellele tuleks takistusi või vähemalt mul on tunne, et sellele Võtame järgmise teema, tänapäeva noored, sa oled neid tööl Eesti kõrgemas kommertskoolis ja noortega sagedasti ka suhtlemas. Kas tänapäeva noored on halvemad kui omaaegsed, ütleme nii, nii sinu kui minu põlvkonna noored võib-olla, või on nad halvemad kui teistes Euroopa riikides või on nad vastupidi, paremad? Eestis? Nad on teistmoodi, kindlasti eelmised põlvkonnad, aga aga see on alati niimoodi olnud. Noored on ka väga mitmesugused. Oleneb just nimelt, kust nad on kõrgemas kommertskoolis, ma puutun kokku noortega suhteliselt vähe, sellepärast teadust sekretäritöö, see on rohkem. Aruannete kirjutamine, teadustööde planeerimine, siis grantide taotlemine, niisugused Need asjad, aga muidu kasvõi seal merehariduskeskuses või praegu pedagoogikaülikoolis noortega suhtlemine on võrratu sealt nende juurest loengust, ma tulen alati hea tujuga, sellepärast et, et nad on toredad. Aga ma olen kindel, et tehnikaülikoolinoored erinevad Tartu Ülikoolinoortest ja kommertskoolinoortest ja siis võib-olla veel nendest noortest, kes üldse kusagil ei õpi. Nii et tõenäoliselt on väga erinevad noortegrupid olemas. Aga mingit üldist hinnangut oskaksid anda, kas noored on tänapäeval rohkem õpihimulised, kui nad olid näiteks 30 aastat tagasi? Jälle ei saa öelda rohkem või vähem. Sest et paarkümmend aastat tagasi oli, oli rohkem. Nii et noored õppisid seda, mis neile meeldis. Loomulikult oli ka see et osa erialasid oli politiseeritud, osa ei olnud, sellepärast oli ka tung omal ajal väga suur füüsika, keemia, matemaatika erialadele, sest et seal ei olnud kuidagimoodi võimalik asja seostada ideoloogiaga. Aga praegu vist noored rehkendavad rohkem, mida õppida ja miks õppida. Ja kui nad on selle otsuse langetanud, siis nad vist õpivad väga hoolikalt. Eriti kui selle eest peab maksma. Üheülbaliseks ei saa seda võtta. Sest et tasulise hariduse juures on veel see puudus, et kui on võimalik saada raha, olgu vanematelt, võisid firmalt siis võib nimetada seda asjaga diplomi ostmiseks. Aga teiselt poolt jälle, kui on olemas riigi toetus, nagu oli merehariduskeskuses, kus üliõpilastel oli tasuta ülalpidamine siis oli seal terve kategooria noori, kes tulid lihtsalt oma lapsepõlve pikendama Tallinnasse või lihtsalt et neli aastat olla kusagil teha midagi muud peale õppimise. Kui sinul oleks valida veel oma eriala, kas sa ütleme, et oleks, saaks aega tagasi pöörata. Kas lõpetatud Tartu Ülikool füüsik erialal on olnud heaks aluseks edaspidise edaspidises elu tegevusi, mida sa valiksid täna tänastes Eesti oludes? Ma räägin selle peale, kuidas ma Tallinnasse pikal tänaval sügisel kohtasin oma ülikooliaegset sõbrannat, kes on iga füüsik ja kes töötab nüüd kusagil Toompeal kaubanduskojas või mingis niisuguses kohas. Ja ütlesin talle, et näed, läksin kõrgemasse kommertskooli. Et füüsiku haridusega jõuab kõrgele. Ta naeris mulle vastu, ütles igale poole. Nii et ma olen oma haridusega väga rahul. Jätkame võib-olla võib-olla noorte teemat. Palju on räägitud noorte tervisest ja selle selle halvenemisest üldiselt, kas sa oled selle väitega nõus? Olen nõus küll sellepärast et kui ma vaatasin omagi lapsi no see on juba ka, ütleme pool põlvkonda tagasi. Praegustest noortest Nad põdesid palju rohkem kui mina omal ajal. See tähendab, et, Niisugune tundlikus viiruste ja kergete nakkuste suhtes, see tundlikkus oli siis juba suurenenud. Aga see vist ei ole Eesti probleem, sellistel ülemaailmne probleem, kõik see. Liikumine ühest riigist teise, mis on kergeks tehtud ja nii edasi. Aga muidugi, nüüd ma umbes kujutan ette, et sa sihid narkootikumide peale. Ja seda võib ka küsida, kas ilmselt on veel asju peale narkootikumi tegi, mis, mis seda tervislikku seisundit võivad halvendada noh sealhulgas meie suurem Marb autosid, millega saab sõita, mis ei pane nii palju jala käima ja noh, igasuguseid muud elupõletamise viisid. See liikumisvaegus on muidugi tõesti probleem, sellepärast et noh, võib ju vaadata, iga mees, kes ostab autosse, võtab kohe 10 kilo juurde. Aga aga võib-olla on kahju nendest noortest, kes ei saa aru, kui suurt rõõmu pakub liikumine, et see ei ole mitte niivõrd mõtlemine oma tervisele või et hirm haiguste ees või, või mingisugune mõtlemisviis, et vaat niimoodi peab. No on kombeks näiteks kindlasti käia golfi mängimas või squashi või tähtsam on see, et kui noor hakkab aru saama, et üldse inimene hakkab aru saama, et liikumisest tekib rõõm lihtsalt siis on see õigetel alustel. Aga nüüd, sina oled uurinud ka ka maapinda nagu ülevaltpoolt vaadates, kas, kas sealtpoolt ei tule mingit ohtu meie elule ja tervisele? Kas selles selles võime kindlad olla? Kosmoseno, mida sealt võiks tulla? Midagi muud, kui on tulnud juba miljardite aastate jooksul. Kuidas asi on nii kaua kestnud, küll ta kestab edasi. Kui midagi muud ei tule, mida ei näe, siis kas sa, kas sa usud ufodis? Kesköö tunnil on paras rääkida Ufadest jah, kuigi see teema on juba vana. Et ufo, mis on, see on objekt, mille kohta me ei tea, mis ta on. Muidugi usam. Aga noh, küsida nüüd ikka veel täpsemalt, et ma usun ka, et on olemas selliseid objekte, mida, mida me ei tea, mis nad on, aga sa usud neid nõndanimetatud lendavate taldrikute teooriaid, et on olemas armsad olendid, tulnukad, kes võivad sealt tulla. Ühel päeval siiamaale vist ei ole ikka seda asjaaparaatidega tuvastatud. Oli 1984. aastal vist või no igatahes 80.-te aastate alguses oli Eestis oli konverents seti maaväliste tsivilisatsioonide otsimise-alane konverents, siis sai päris hea ettekujutuse kuidasmoodi, milliste vahenditega kosmoses ringi vaadatakse, et kas on mingit signaali olemasolevast mõistuslikust elust ei olnud siis ja nii palju, kui ma tean, ei ole ka praegu leitud. Kuigi see muidugi on niisugune probleem, et kui see signaal kohale jõuab, et siis see ei tähenda, et see tsivilisatsioon praegu veel eksisteerib valgusel võtab aega, enne, kui ta meieni jõuab ja igasugune muu elektromagnetiline signaal ka tuleb lõpliku kiirgusega. No räägime veel suurtest asjadest, mis väljuvad justkui kui maakeralt. Palju räägitakse meil ka kliima soojenemisest, kas see tundub sulle usutaks seondes? Nonii nüüd jõudsime minu töö juurde. Selleks ma võiks jäädagi rääkima, kokku võtta võiks ühe episoodi ka 1995. aastal kui istus koos Madriidis. Valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertnõukogu ja seal vaieldi poolteist tundi ühe lause üle. Kuidas seda sõnastada. Ja see on ajalooline lause, mis ütleb, et umbes nii ja väga ettevaatlikult, et ei ole välistatud, mitmed märgid näitavad, et ei ole välistatud, et inimtegevusel võib olla mingi märgatav mõju kliimamuutustele. Kuni selle aastani 1995. Ei julgenud ükski tõsiteadlane öelda, et toimub mingisugune niisugune soojenemine. Sest et kliima on alati muutunud, jääb alati muutuma jääajad, troopilised, Triias, juura, kriit, kui kasvasid suureks sõnajalad ja oli väga soe. Nii et kui neid meenutada, siis ei ole midagi imelikku, et kliima muutub. Aga küsimus on selles, et kas ta muutub inimtegevuse tagajärjel, kas me saame midagi teha selleks, et ta ei muutuks. Ainult selles on küsimus. Kas see võiks olla millegipärast oluline, et kliima ei muutuks? Võib-olla võib ka nii mõelda, et oleks päris tore, kui meil oleks näiteks Eestis kaks, kolm kraadi soojem, keskmine kliima. Aga ta niimoodi kipub praegu olema. Ainult et niisugused unistused tuleb panna süsteemi. Me ei saa võtta ühte kohta maakeralt välja, et me tahame, et seal oleks niisugune kliima jääd, et katsume sinnapoole siis nüüd püüda. Olid ju omal ajal suured plaanid Siberi jõgede ümberpööramisest ja Beringi väina sulgemisest. Aga kui siis hakati lähemalt vaatama, et see teeb head ühes kohas, siis selgus, et samal ajal teete halba teises kohas. Ja täpselt samuti on selle kliimaga, et tahaksime, et meil läheb soojemaks, siis kusagil mujal läheb kas kuivemaks või see tähendab põuasemaks kohe või siis tekivad kusagil üleujutused. Ja isegi siin veel meil ei tarvitse jääda, nii et kui toimub globaalne soojenemine, siis meil läheb soojemaks ja paremaks, ütles, et läheb vähem ja talvesaapaid pole vaja. Sest et see kliimasüsteem on nii ühtne ja nii komplitseeritud. Üldise globaalse soojenemise taustal võib juhtuda, et näiteks golfi hoovus nõrgeneb ja mis siis saab meist kui golfi hoovus tõepoolest äkki lõpetab Euroopa soojendamise? See on niisugune ja neid kliimamuutuste paradoks on teisigi. Kas Eesti keskkond, kui rääkida keskkonnakaitsest tulles maapinnale tagasi, kas? Kliimat võib mõjutada ka kohalik mikrokeskkond, ma pean silmas ühe ühe riigi keskkonnaalane olukord. Vist ei õnnestu, nii väiksel riigil nagu Eesti kliimat mõjutada. Aga küll võib Liivat mõjutada suuremalt territooriumilt metsade maharaiumine või või siis mis muudab kohe temperatuuri ja tuult ja ja seda, kui palju päikest neeldub aluspinnas. Ja kui see suuremal territooriumil toimub, siis võib selle paikkonna kliima küll muutuda ja kui juba ühes paikkonnas kliima muutub, siis ta vist haarab kaasa ka teisi. Kas teie olete kursis ka ka niisuguste asjaga nagu nagu tuumaenergeetika ja ja võimalikud katastroofid selles vallas? Ma ei mäleta. 185. aastal oli vist Tšernobõli katastroof mis oli Eestist veel suhteliselt kaugele, näiteks võrreldes võrreldes nende elektrijaamadega, nagu Ignalina või Sosnovõi Bor. Kas kliimaspetsialistid on on käsitlenud ka võimalikke mõjusid, kui kui juhtub siis tuumaenergiavabasse loodusse, pääsmite soovitaval viisil. Need jaamad vist ei mõjuta kliimat, sest et sealt tuleb ainult radioaktiivsus koos õhuosakestega ja ja siis vihmana alla ja. Küll aga oli omal ajal väga populaarne tuumatalv siis, kui aatomipommi tagajärgi püüti ennustada. Et seal ei ole mitte ainult. Otsesed tagajärjed, mida kõik õppisid omal ajal tsiviilkaitseõppustel vaid ka, et tekib väga palju õhus lenduvad osakesi mis varjavad päikese ja siis toimub jahtumine, mäletan selgesti niisugusi, teaduslikke töid. Arvestades hilist aega, et ei olegi meil enam põhjust tõsiste asjadega edasi minna vaid lõpuosa võib-olla räägime Tallinnast, sa oled suurema osa oma elust elanud Tallinnas. Ja võib-olla esimene küsimus on selline, et kuidas oled vaadanud Tallinna arengut läbi aegade, millal on olnud see kiirem, millel on olnud aeglane, milles tasub meil viimase poole sajandi jooksul head meelt tunda ja mille üle tasub meil muret tunda? See on õige ja tegin kiire rehkenduse. Nüüd on juba täiesti üle poole elust lakk Tallinnas. Sest esimese poole elasin ma Tartus. Aga praegu teeb Tallinnas rõõmu see, et fassaadid lähevad korda, tänavad lähevad siledamaks. Õieti see toimub tükati, see hakkas toimuma kohe niipea, kui asjad hakkasid minema eraomandusse. Ja ja teeb suurt rõõmu. Ükskõik kellele see maja kuulub või kes seda teeb või või mis temast pärast saab, kuigi aga vist ei tule ka meelde niisugust juhtumit, et pärast oleks unarusse jäänud, mis kunagi on korda tehtud. Hoovid puhtaks, vanalinnas on praegu rõõm ringi käia. No läheme sama küsimusega edasi, hakka täna on Tallinnas, ma võin öelda seda, täna on Tallinnas meil suhteliselt hea olukord selles mõttes, et Tallinna linn ja linnavõimud ei ole võtnud kuigi palju laenu. Neurone iga linlane on võlgu ainult 1350 krooni ja, ja selle ja oleme suutnud oma asjad kõik enam-vähem korrashoid. Võib mõelda ka niimoodi, et võib-olla me võiksime noh siis lisaks igapäevastele töödele Ta veel laenu ühe või teise asja kordategemiseks rajamiseks Tallinnas, mis oleks sinu eelistused sellisel juhul? Eesti vanasõna ütleb, et võlg on võõra oma. Mina ei tahaks üldse võtta laenu ei eraelus ega vihka Sis. Linnal. Et sina pooldaksid sellist konservatiivset tasast arengut, et elada selle järgi nii palju, kui meil raha just jooksvalt on. Nojah, sellepärast, et see tuleb ju tagasi maksta. Kui mitte meil, siis lastel. Küsime siis sama küsimuse teisiti. Mida sina kui tallinlane näeksid, et mida peaks praegu linnas korda tegema teisiti tegema, kuhu peaks suunama linna linna suured rahad kui me räägime suurtest asjadest, on see, on see mõne pargi rajamine, on, see, on see mõne staadioni tuuri objekti rajamine, on see mingite olmemurede, näiteks tänava tänavaaugud või ühistransport, mis, mis võiks olla need sinu eelistused? Pole kunagi sellele mõelnud, aga praegu tõepoolest see ühistransport paneb küll natuke mõtlema. Sellest samast küsimusest sain inspiratsiooni et. Ta ei ole ju paremaks läinud võrreldes nõukogude ajaga. Aga piletihind on tõusnud oioi, kui palju jõudis äsja jälle? Kuidas seda lahendada, seda mina ei oska öelda, aga tundub mingisugune ebakõla küll selles asjas olevat. Ega ma muud ei oskagi ütelda, sest ma tõesti pole selle peale mõelnud. Kui ei ole transpordiga noh, kui, kui sellele ei ole nagu mõelnud, aga aga kas sul iga päev sinu päevast päeva elades ei ole tekkinud mingisugust sellist mõtet ja muret mingil muul alal on nagu suhteliselt igapäevane mingi üks ja konkreetne probleem, mida ei ole siin ühiskonnas suudetud lahendada. Ma ei tea, kas ma ei oska vaadata või ma ei näe või, või ma näen rohkem rohkem seda, mis on hästi läinud, et ei oska tõesti isegi viriseda juba nagu ütlesin, et kui midagi on toredat, midagi ilusat, tekkinud linna või midagi on puhtaks või korda tehtud, siis rõõm on nii suur, et nagu ei sinna rõõmu kõrval ei mahugi midagi niisugust rahulolematust või et otsiks midagi, mis puudu on. Aitäh sellega vist võibki oma saate täna lõpetada. Saates vastas küsimustele Eesti kõrgema kommertskooli balti uuringute keskuse teadussekretär Sirje Keevallik ja küsis Jüri Mõis, kes on igapäevaelus Tallinna linnapea, aga seekord siis küsija rollis.