Head raadiokuulajad, kohalolek sammu tagasi laevale kujutab. Sõja sellele rahulisele. Räägivad. Tere päevast, räägivad, on eetris. On reede, 19. märts aasta 2010. Avalikkusele oskavad poliitikud oma tegemiste ja tegematajätmise õigustuseks ikka midagi peent ja vastutusest kõrvale hiilivalt öelda, nagu näiteks turg paneb kõik paika, seda öeldakse siis, kui ei taheta või ei osata midagi teha. Või kui kõik on läinud taas untsu ja käib suur varastamine, öeldakse. Riik on halb peremees, ehk et ongi loomulik, et varastatakse. Et see peabki nii olema. Kuid öeldakse ka nii. Riigikogu olla läbilõige ühiskonnast ehk seda, et riigikogulaste eetika ja riigikogus toimuv ei küüni nii-öelda üle harju keskmise. Tuleb mõista ja tolereerida, sest ka nemad on lihtsurelikud. Kuid võidakse öelda ka nii. Poliitilist kultuuri muudab vaid aeg, ehk siis see, kuidas poliitikud käituvad või kuidas poliitika tegemine välja paistab ei sõltu mitte poliitikuis endist hoopiski mitte, vaid mingisugusest poliitilisest kultuurist. Aga selle muutmine nagu teate, ise pole nende võimuses, et seda muutvat vaid aeg. Tõsi, viimasel ajal seal on hakatud siiski tunnistama, et poliitiline kultuur ei tähenda üksnes eliidi, sealhulgas poliitikute askeldamist passiivset fikseerimist. Et see pole asi iseeneses, vaid et poliitiline kultuur on tuletis eliidi enda käitumisest, tema väärtushinnangutest, et poliitilist kultuuri härradki eliit ise ei keegi muu. Kuid kes otsustab siis selle, kes kuulub eliiti või kes peaksime kuuluma, kas seda otsustab valija ehk siis rahvas läbi demokraatlikku protsessi, meedia, juhus või hoopis raha. Ehk küsige otse, kelle sigitada on Eesti eliit. Minu vestluskaaslased on meelelahutaja Mihkel raudteele. Tervist, tervist. Filmimees Kiur Aarma. Tere. Mina olen arhitekt Ignar Fjuk. Hüva, arvan, et, et olete kõik märganud, et viimastel aastatel on kasvanud rahulolematus eliidiga. On see siis nüüd meie rahva pärast, et me oleme nagu muutunud või arenenud või on see eliidi pärast. Mis on see põhjus õieti teie meelest? Sama klassikaline küsimus, kuigi tema nii-öelda formuleering on mulle mulle aktiivselt vastu vahetanud, kas me sellist Eestit siis tahtsimegi? Et ja noh, see see, see eliidi kujunemine ja tema käitumismuster ja, ja noh, siin on nagu väga erinevad erinevad põhjused ja, ja väga erinevaid ühiskonna ajaloolised põhjused, miks asjad niimoodi on. Ja ma kõigepealt nagu esmalt siis pean tunnistama, et ma saan küll sõnadest aru, aga ma ei ole päris kindel, et ma et ma teemast päris täpselt aru saan, aga, aga hea ongi, et tegelikult võiks ju küsida, et ega see äkki kogemata ei ole, nii et üks seltskond ütleb esmalt, et meie oleme eliit ja siis hakkab tundma muret selle üle, et, et miks nii-ütelda rahvas, kes on nii-ütelda, nemad nüüd korraga meiega rahul ei ole. Et kuidas nad võtavad seal õiguse meiega mitte rahul olla, et kuidas sinna eliidi sisse saada? Sa nimetasid Ignaar siin poliitikuid ja nii edasi, et kas see päris nii lihtne on, et et kuskil partei nimekirjast kogemata? Ta nagu riigikokku Monksates oledki sa nagu justkui eliidi hulgas ja siis on sul õigus kuidagi kanda vimma, et näed, rahvas ei ole muga rahul ja tänitab raip. Väga õige ja eliidi definitsiooni küsimus on mind vaevanud liits lõppude lõpuks on kas Olga Sõtnik Liit, väiken, Aarne Üksküla, et see on siin, on ka nagu väga, sõltub sellest, kust otsast sa seda asja vaatad. Ja, ja võib-olla see on ka meie probleem, suuresti seda liiti võib-olla kipume, kipume nagu defineeri, ei ma ma niisuguses klassikalises mudeli seadveliid. No need on need tüübid, eks ole, kes presidendi vastuvõtul on, need tüübid istuvad riigikogus. Need on need inimesed, kes on, on Eesti valitsuses. Rahvakillu jaoks on liit ka minu meelest stressi Toivo või, või, või, või, või Uhke Olga või, või kes on need, kes seal elu 24 ees pidevalt figureerivad, mingil põhjusel seal figureerivad mingil põhjusel nad inimesi huvitavad, võib-olla on ka nemad osahelisid. No kindlasti eliidis on nagu kaks poolust, et üks on see nii-öelda vaimueliit ja sinna kuuluvad need inimesed, kes paistavad silma millegipärast oma isikuomaduste tõttu nad on teistest nagu erinevad, paremad, nende teod on silmapaistvad. Noh, on see eriklass või Jaan Kross või, või sportlastest veerpalu Šmigun kui ainult mõnda nimetada, nemad on üldiselt ja eelkõige nagu eeskujuandjad, Nad mõtestavad teatud küsimusi ühiskonnas lahti ja nad teatud tingimustel nad ühendavad rahvast, aga siis on olemas nii-öelda võimueliit. Ja nii naljakas, kui see ei ole selle võimueliidi, me oleme nagu ise tekitanud enamjaolt demokraatliku protsessiga valimistel neile hääle andes. Ja kui korra juba see nad on oma nagu öeldakse, võimu saanud, siis hakkab võimu kindlustamine hakkab käituma hoopis teistsugusena, kui ta oli siis kui ta Ma ei ole päris ühte asja, ma ei ole päris nõus sellega. Meie oleme selle liidu kujunenud klassikaline jutt, mida mõned ärimehed räägivad, et nii-öelda päeval number null olime me kõik täpselt sama piirjoone taga. Ega ikka ei olnud küll 50 krooni. Mõned mehed olid ikka 100 meetrit eespool ja see jutt, et me oleme neid tekitanud. Me oleme neile justkui andnud mingisuguse mandaadi, et see kõik on kohutavalt demokraatlik. Ma ei ole sellega nagu 100 protsenti lõpule nous. Jah, vaid ikka ju on ju lähiajaloost teada hetki, eksju, kus nii-öelda saalis pandi tuled kustu, siis pandi uuesti põlema ja siis selgus, et näiteks, et endisel peaministril on korraga mingid tehased ja mingi üks linn ja sadamad ja üht-teist. No kui küsimus saatel saatel oli, et kelle sigitada on eliit, siis loomulikult kui, kui sa, Mihkel läksid sinna päris algusesse, et kes selle esimese nii-öelda, kuidas esimene miljon teeniti, et seal pidi olema ikkagi teatud eelis ning järjeloomi mingi kontekst selleks, aga aga kui me nüüd satume sellest vanast ajast tänasesse, siis võiks ju siis öelda, et eliit toodab eliit ise. Nad loovad oma reeglistiku oma oma mingisugust mängureeglid, kus meil on sellega nõus, me võime sellega ainult nõustuda, aga meil ei ole nagu vahendeid seda muuta. Nii et eliit toodab Iseli. Täpsete sõnamäng on siin väga oluline minu meelest sellepärast et ajakirjandus võib ju teha teinekord väga niisugust kurje nägu ja kirjutada mingitest kurjadest asjadest ja poliitikud võivad meile kõigile kurjalt vastata, aga lõbustavad ikka kusagil kohtuvad kusagil Parlamendi suitsunurgas, patsutatakse 11 pepu peale, aetakse mõnusasti juttu, tehakse koos suitsu ja teinud on selleks suur mäng ja meil ei olegi tegelikult väga muud nagu varianti või võimalust. Aga kui seda lihtsalt pealt vaadata ja hääletamata jätmine või valimas käimata jätmine on ka järsku nagu paha asi, et noh, et kui sa seda ei tee, siis sa justkui justkui justkui justkui nagu ei osale oma riigi oma ühiskonnategevuses ja ja sul justkui olevat õigust siis oma riiki ja, ja, ja selle suundi kritiseerida. Kas sellega on mul väga keeruline nõustuda? Aga kust sa seda eliidi kallal tänitamist siis nimega näed, et, et sa nimetasid Aarne Üksküla Jaan Krossi eriklassi, et on see siis nüüd nii nii levinud klassi kallal haukuda ajalehtedes, raadios? Just see ongi, mida võib-olla ma jätsin sisse nagu rõhutamata, et et see nii-öelda vaimueliit, et ta on fikseeritav, nähtav ainult eliidile liidina, kui me teda aktsepteerime, kui me nõustume, siis ta meie jaoks on midagi nii, kui ta meie jaoks midagi ei ole, siis me teda ei märka, me ka ei kritiseeri teda, aga võimueliit on see, et ta ju parasiteerib meie rahaga. Ta on võtnud omale õiguse rahva rahakotijärgselt oma privileege kasvatada või siis nii-öelda õigus õiglust ühiskonnas luua oma näpunäidete ja oma kavade järgi. Aga täpselt sama kuritegu tegelikult on võimalik krimineerida ka vaimueliidile, me ütleme seda teha, tahaksime halvast, ma ei ole sellega kindlasti nõus. Aga on siit ja sealt kukkust kostud Jürinat, et maksumaksja rahast toodetakse halvu, ebahuvitavaid, mingit kunstipäraseid, filme, teater, see ei tee rahvalikke tükke. See on ka ju tegelikult nii-öelda maksumaksja raha kuritarvitamine. Aga siin ei ole ju, ega need teatrimehed toredad kirjanikud ei ole seda raha iseendale võtnud, seda neile antud ja teatud ka ikkagi mingisuguse tagamõttega, aga teatud hetkel on nende hääl ehk vajalik, aga. Maksumaksjana ju ka justkui nagu anname seda raha ega meilt võetakse, okei, ma olen sinuga nõus, põhimõtteliselt muidugi võetakse aga nii nagu ta välja paistab või ühed ühe demokraatliku riigina korralduses välja peaks nägema, me ju anname oma maksud selleks, et ja ma annaksin hea meelega need maksud. Kuid minu arusaamist mööda õigesti nagu jaotaks ja, ja on vaja vaadata haiglaid, haridussüsteem ja, ja pensionärile edasi. Aga, aga ta ei tee seda. No lisaks lisaks sellele, et, et mis kogu kisakoori puudutab, siis on ju suhteliselt tore, on plaksid asjade kallal, mis hoomatavad, mis on, mis on plõks ja terminoloogia, sest kui kirjeldatavad ehk et võib-olla mingisugused tegelike rahade tegelikud liikumised eksimis tegelikult midagi ka otsustavad ekse, mis ei ole kellelegi palk 15 25 või 35000 krooni, eks ju, vaid on, vaid on noh, suurusjärkude võrra suuremad summad, eks ju, mis, mis, mis jäävadki hoomamatuks, millest lihtsalt ei saa aru. No üldiselt on ikkagi minu meelest viimastel aastatel nii nagu see Eesti kodanikuühiskond kasvab ja areneb ikkagi ka rahvas, saanud nagu mingil moel julgustama oma arvamust avaldada, juurde oma oma sõna kasutada ja selles suhtes see, et on täheldatav selline eliidi kriitilisus ehk võimukriitilisus on, on kindlasti seotud noh, loomulikult sellega, et me hakkame nagu vabaks rahvaks saama. Aga seda on võimalik ka väga mõnusasti usurpeerida ja seda, seda, seda nii-öelda rahva sõna on osutuda üsna ägedaste marginaseerima mina vanade paraparanoia teooriate fanaadikuna, usun väga neid kuuldusi, et sellega tegelevad needsamad poliitilised parteid ise, ehk see niisugune rahva kritiseerimine või tähendab rahvapoolne eliidi kritiseerimine toimub valdavalt, eks ole, internetis ja nendesamade kurikuulsate internetikommentaar kommentaari täna. Need on nii-öelda oma nii-öelda süntaksi ja vaimsuse poolest üsna-üsna küsitavad kohati ja minu väide jällegi tahetud tahtis rõhutada ja pidades vajalikuks rõhutada ohjateooria on see, et, et needsamad poliitilised parteid neidsamu kommentaare vormivad vastavalt siis vajadusele ikka selleks, et esiteks A panna anama konkurendile MB, et muuta kogu see niisugune vaimne või kogu see nii-öelda diskussioon, mis, mis riigi kohta ja eliidi aadresse, kuigi see liitsõna minu jaoks natuke kõlab natsionaalsotsialistlikult, aga olgu peale, et muuta see nagu nagu mitte tõsiselt võetavaks, et see on marginaalne, see mingisugune jama, millised Prankureid laulavad, aga tegelikult vaikiv enamus on ikkagi nõus sellega, mis heligist ajab. Ja see on ju tegelikult skeemi järgi tüüpiline leninlik käitumine, eks ju, et kõigepealt peksta puruks ja siis korjata üles maas lebav võim. Oi kui te nüüd Leninit nimetasite, siis siia riburadu tuua väga palju seda nii-öelda idamaist või, või vene mentaliteeti, mida me, millest me oleme nii-öelda selles samas võtmes haaratud vene mentaliteet, arusaam on kaks täiesti erinevat asja, aga, aga lubage mul siis näiteks tuua välja selle, et samamoodi nagu sa nimetasid seda kommentaariumites, tekivad nagu müra, mida siis kasutatakse nagu üldise teema hägustamiseks ära näiteks see et toimub nii-öelda vaenlaste loomine või, või demoniseerimine. Et siis kui tema vastu olla, juhtub see olema siis vene või venega et siis selle varjus võib ise askeldada ükskõik mida teha või siis see, et, et meil nüüd seda näiteks Tšehhovi tsiteerides kuidagi mitte väga täpselt oli see, et need vene rahvale on jumaldamist väärt minevik, põlgust väärt olevik ja tuleviku kardetakse, et meil on täpselt see labi seesama, et tulevikust me suurt ei taha rääkida. Aga selle asemel, et olevikus olla Me nagu vehime mingisuguste ajalooliste instrumentidega ja kes seda ajalugu, mis on siis instituut, ratsionaliseeritud see õige alu, kes seda ei tunnista, see on jälle vaenlane. Teda saaks materdada ja selle varjus saaks jälle askeldada, jälle saaks midagi teha, sa oled kriitikavaba. Nähtsuse kuulus punaprofessorite teemaga, aga kiud on ju väga-väga kihvt. Mitte nüüd küll väga ajalooline, aga siiski ajalooline dokfilm disko ja tuumasõda suurepärane, absoluutselt suurepärane. Tahame sind kiita siin absoluutselt suurepärane, et, et sul on kindlasti, sul on kindlasti selles osas säravaid mõttes siis mille sa saad selles osas, millest igal rääkis ikka seesama ajalooliste instrumentidega vehkimine ja sellega nii-öelda hirmu tekitamine ja, ja, ja, ja, ja, ja nii-öelda oponeeriva seisukoha nii-öelda ebamugavaks muutmine. Ma ei ole, kas, kas see hirm on nii üldlevinud? Teise üldlevinud on, ma arvan, et see on nende inimeste hulgas, kes võib-olla avaldavad õigesti, näiteks tahaksin avaldada nii-öelda sotsiaalkriitilisi materjale, aga keda on selle võrra just nimelt nendesamade instrumentidega vehkides, millest Einar rääkis väga noh, kerge küll tembeldada punaprofessoriks, küll ma ei tea, mingis vene luure, eks, ja nii edasi. Ma vist ei oska väga täpselt ütelda, mina nagu ei, ei karda. Ajalugu. Ma ei ole kindel, kas ei ole ka üks niisugune veidi nagu pseudoprobleem, et keegi kuskil on, on kuskil kommentaaris karjumis midagi hõiganud, eks ju. Võib-olla hoopis mingitel varjatud põhjustel, nagu Mihkelson viitas. Ja, ja, ja siis sellest tehakse niisugune laia joonega üldine järeldus, et näed, et eesti rahvas laias laastus lahutab oma professoreid asja eest teist taga. Ja nood vaesekesed ei tea, kuidas edasi elada ja ja millega nad niisuguse rahva nüüd on ära teeninud. Ja võib-olla täpselt samas võtmes on ka nagu eliit lõpuks saab ise ka, nagu öeldakse, pihta sellesamaga, et, et selle asemel et nüüd rääkida sellest, mida eliit arvab, mida üks või teine ühiskonnale ideelises tasandil võiks pakkuda on keskendutakse ainult nende privileegide üle, sest et kui meil nüüd võimust uuesti räägime selles kahes kogumis, et üks on see võimueliit ja teine on see vaimueliit, et siis tegelikult vaimueliidilt privileege pole. Privileegid on ainult võimu eliidil, mida ta endale ise loonud. Nendega tegid all silmas peavad mingeid riiklikke toetusi või tuusikuid. See on väga lai ampluaa, no see on esiteks see, et, et neil on olemas instrumendid ja keskkond, kuidas nad jagavad ameteid, eestkostet, et kõiksuguseid hüvesid ehk maksumaksja raha. See on seesama Öeldakse, et võim korrupeerub, et nendel on kas kaude või, või, või, või otseselt ikkagi pääs mingisuguste seid suuri asju mõjutada, millele Kiur ütles, et, et see ei ole mitte kroonides, vaid suurusjärkude võrra suuremates summades, mida ühiskond ei hoomagi, selle üldise kriitika varjus ei märkagi Jah, see võib väga vabalt nii ollagi ja noh, tõeliselt puudumisel on meil selles mõttes väga raske rääkida. Muidugi. Vabandust, aga lihtsalt viitaks, eks ju, et et hiljutine kaasus nimega Mikko Fritze palk, eks ju. Täiesti tüüpiline näide, kuidas, kuidas niisugune niisugune asi nagu toimub. Et, et see pilt väga mustaks siin niimoodi armsal armsal reede hommikul kujuneks, ma käisin Kambodžas ja kui me räägime nagu korruptsioonist, siis ma lihtsalt soovitan kõigil külastada mõnda mõnda mõnda teistsugust riiki ka vahepeal isegi Lätit. Ma tea, kuidas praegu olukord on, nagu veel mõned aastad tagasi olin ma Lätis ületasin kiirust maaga, vabandan tagantjärele loomulikult järel esscortes mind politseiväärsemad juhatuseks, politseiauto sõitis ees teene järel mind lähema ATM-ini ehk siis sularahaautomaadi sama vesises raha ja andsin neile ühtegi trahvikviitungit vastu saamata, nüüd Kambodžas on asi veel 10 korda hullem, tee ääres istuvadki politseipolitseinikud, kes on ka selle kohaliku eliidi nii-öelda instrumendid kunagised nii-öelda pool potti punakmeerida nii-öelda liikmed suures osas siis sealne eliit istuvad politseinikud tee ääres, auto peatab lihtsalt kinni, annab politseinikule raha, ilma selleta oleks nagu tee ääres kinni pidanud. Ühesõnaga, et ma tahan mööda, on tegelikult see, see korruptsioon ja, ja kogu see nii-öelda võimukramp veerumine, et sellel on ka väga erinevaid astmeid, võime ikkagi olla selles mõttes Eesti eluga ikka ka üsna üsna rahul, et see asi on meil ikkagi kordades paremal järjel kui, kui nii väga mitmeski teises maailma riigis absoluutselt seda Lätti asja sa varem ei teadnud või ei, ma väga tihti seal ei käinud ja ma ei ole ma kursis, sellest on mõned aastad möödas, aga täpselt nii see käiski. See on, see on, see on ka praegu nii, jah, seal on see pikk, ilus Liivimaa ranniku tee, kus on, kus on üks politsei, kes tahab Moviis latti saada, vanasti oli viis, võib-olla nüüd on 10, aga mari küsimuse peale, et Mihkli, viimane raamat räägib ju tegelikult sellest milline on selle nii-ütelda vaimse eliidi maa siin paneks selle jutumärkidesse see kapital, eksju, kus on peategelane, kes, kes oma sõnade järgi on nii kuradi kuulus, eks ju. Et et see tõesõna on, on see kapital, mis on siis pööratav vastavalt eelisteks rahaks. Kuidas siis tarvis? No üldiselt on ju niimoodi, et hea paarkümmend aastat on, meil on selline lipukiri ühiskonnas ja eks see ongi nii-öelda parempoolse poliitika maailmavaade, lipukiri, et riik aitab, aitab seda, kes ennast ise aitab. Ja ma arvan, et nüüd üks selline eliidi kriitika, kui tulla välja selliste isiklikust rahakotist sorimisest ja, ja privileegide eest on ka see, et ja võib-olla ka seda masu võimendanud, et ollakse sellest väsinud, et milles see tegelikult avaneb, avaldub see, et iga riik aitab seda, kes ennast isa aitab, see on muutunud noh, kõige niimoodi grotesksed val kujul on näiteks see, et viimastel valimistel leiti õige olevat kuulutada välja maamaksust, tuleb vabastada kõik eramaade omanikud linnas, kellel on oma koduse nime öelda. Mis tähendab, et nii Nõmmel Pirital suured kahe 3000 ruutmeetrised krundid, kes, kes kus elavad inimesed, kes ei peaks puudust tundma, kellel ei peaks maksumaksja rahast ehk ühisest eelarvest mingisuguseid nagu soodustusi tegema, sest maamaks on ju tegelikult maks sellest, et sul täna koristatakse lumesahaga sõidude puhtaks, et on tänavavalgustus, on politsei, käid seal ringi, et miks peaks seda tegema või või noh, samamoodi ka see emapalga nii-öelda väga kõrge ülempiir, et see on toetus neile, kes niigi hakkama saavad, et see näitab, et see riik tõesti toidab neid, kes endaga nagunii hakkama saavad, on ju suhteliselt üsna amoraalne ja sellise raske aja ühiskonna suhtes minu meelest ka täitsa sobimatu. Ma olen sellega väga nõus. Kus aga ma ei ole päris sellega see halb nagu parempoolne väide, et see tegelikult ikka vähemalt ennast vasakpoolsena identifitseerivad parteide tegevuspraktika, kas sedasama Keskerakonna paadimaks näiteks seal nii-öelda eelistatakse neid paadiomanikke, kellel on naguniisugused nagu väikepaarid seal üsna marginaalne näide, aga ikkagi ometi nagu sele sellest sellest jamast pääsevad nagu, nagu need mehed, kes korralikud, võimsad ikka vaimselt kütust söövad paadid ja see ei ole ka ainult niimoodi, et riik aitab ainult neid, kes ennast ise aitavad. Riik aitab neid, kes aitavad riiki, kes aitavad Kliki ehklik, aitab neid, kes aitavad kliki, kas see on jällegi ennast üsna selgelt vasakpoolse parteina? Siis identifitseerinud keskkonnalaeva panna tavaline praktika, kõik need toredad konkursid, koolide hooldamise programmil edasi tuleb kaks, kolm mingeid ärimeestel on omad raha ja siis võidavad ka need nõndanimetatud konkursid, et see, see, see ei ole nagu ainult parempoolsetele parteidele nii-öelda inkrimineerida asi, et see tegelikult on valdav see tegelikult on kogu skaalal nii, nii et põhimõtteliselt ei ole vahet, kas see partei on enda meelest vasakpoolne, kas partei on enda meelest parempoolne? Ma tahan ennast nagu üle korrutada, aga mõned päevad tagasi kuulsime, et rahvaliit on üks kuradi parempoolne partei. No tule taevas appi. Aga see ei ole, no ei, nad on ju võidelnud kogu aeg selle eest, et nii-öelda põllumajandustootjate toetuste kaudu toetada põllumajandussuurtootjaid, nad on sattunud kolhoosi esimees kolhoosiesimeeste partei ja mina ei ole aru saanud, mille eest võidelnud. Aga no minu jaoks tuli see teatava üllatusena, aga eks see, millest te nüüd räägite, Ta ongi see, et kui sa ütled, et, et pole vahet, on see vasakpoolne või parempoolne tulemus, on seesama, et ongi maailma vaatilisus. Poliitikas see vasak ja parem, traditsiooniline jaotus ongi. Kadunud intelligentse solvamine, kui me räägime mingist parem-vasakpoolsest jaotusest ja kuidas Just võimalik just nende samade niimoodi kõrval poliittehnoloogiate kaudu selle nii-öelda sotsiaalse või poliitilise müra kaudu, et tõmmatakse tähelepanu olulistest asjadest kõrvale ja siis räägitaksegi nii-öelda kas siis vastasest vaenlasest, Vene kaardist, punaprofessoritest ükskõik millest ajaloost, aga mitte sellest olevikust ja tulevikust, mida me tahame ja peame ise elama. Ei oleks suurtükke Reformierakonda jah. Täitsa mõistlik inimene. Vaata välja visatud. Vaata mihkel, tähendab nüüd ma näen, sinus avaldub ka teatud mõttes nagu nagu rikutus, tähendab sa eeldad, et, et kõige reformierakonnas vasarat. Ei, see on inimese oma valik, tähendab, kas ta nüüd noh, ma juba kaheksa aastat või üheksa aastat pole aktiivses poliitikas, aga see ei tähenda, et, et minus võiks olla mingi idealismi, et see maailmavaatelises on oluline, et, et selle nimel tasuks ka nagus midagi kriitilist vahele öelda absoluutselt esimese pika tiraadiga, kus sa mõistsid mõtteliselt õigesti, tegin ma sinuga nõus hukka kõik Reformierakonnale põhialustalad. Ei, need ei ole Reformierakonna, need on lihtsalt praeguse hetke poliitiliste valikute alustalad, aga, aga Reformierakonna alas talad on siis, kui me selle erakonna kunagi palunud siia stuudiosse saatejuht rünnata jumala pärast relva. Tegelikult on ju lahenduse vastu skaalas päris lihtne, et, et kas sa vaatad inimesele silma sisse, laias laastus näed, kas tegu on ausa inimesega või, või ei. Ja ka vastupidi, sa võid näha silma kuidagi väga ebaaus inimene. Jaa, absoluutselt absoluutselt, et, et see oleks mu poolt nagu lühike vastus Ignari küsimusele. Püstitatakse niisugune tore, ma tea, nimetame seda silmavaatepolitseiks, sellised autod sõidavad ringi, vaatavad inimestele silma ja siis otsustavad. Laias laastus ajakirjandus on see silma, seda küll, ehkki jällegi tahame jõuda ka selleni, et ega see ajakirjanduse silmavaade ka nagu alati väga korrektne ei ole ja me ikka loeme kuritahtlikult tihti lugusid, kus absurdsed faktid on kontrollimatud mingis seal väga ebamugavasse, ebameeldivasse konteksti on kistud rasvaselt targemate inimeste nimed, kes ei ole selle kontekstiga kuidagi seotud ja nii edasi ja nii edasi. Ajakirjanik ei kõiges süüdi ajakirjaga, ma tahan. Võrreldes erapuhas ei ole päris keegi, et Tahtmata kuidagi nagu väga pessimistlikult negativistlikult kõlada lihtsalt ei ole ka päris nii halvad poliitikud ja ajakirjandus. Tere päevast, head raadiokuulajad. Pisukese siis sead, sa tahaksid, aga tema jaoks on sammu tagasi astuda. Me oleme praegu kärist püks. Konteksti avardada, ma tahtsin öelda humoristliku vaherepliik kuulajate tähelepanu juhtida sellele mina esindan siis luuletajaid ja minu jaoks on poliitika psühholoogiline probleem, võib-olla täpsustaksime. Võib-olla kõik ei saanud aru, mis sa selle all mõtlesid ka? Muidugi on olemas veel üks vaated, see on eestlase vaate, kas siis selle maa keel, laulutuules, reetsed, küsimused, mul on väike saladus vabandamise tiriaadleks pikale, kas see oli küll väga asjalik? Materjalid on väga hurituvad, aitäh. Hüva räägivad, on eetris, oleme stuudios nagu ikka, kolmekesi. Meelelahutaja Mihkel raudfilmitegija, Kiur Aarma, mine arhitekt Ignar Fjuk ja me küsisime saate algul, kelle sigitada Eesti Liit. Aga kindel on see, et, et neil on teatud edumaa, nad on nende korraldada seadusruum, õigusruum ja pahatihti me näeme, et see ei ole midagi muud kui vaid selleks, et oma võimu kindlustada. Aga jumala pärast, ega siis meie rahvas pole ka ju mingi lambakari. Et kas me ehkki ennast alahindama või ei, ei, ei tee kõike seda, mis oleks meie võimuses. Me noh, nagu Jaan Tõnisson ütles, laske vähemalt õhku, aga tulistage. Et, et võib-olla me ei tee. Ei käitu kodanikena nii nagu peaks, ei kasuta piisavalt oma õigusi omavalt vabadusi. Milles asi? Ma ei tea, mulle tundub, et tulistatakse populismi, keskustelisime, valimisaktiivsus ei ole üldse paha, ilmselt jäävad, valivad, see on ju põhiline instrument, millega kodanikkond saab sekkuda. Poliitilisse diskussiooni, saab nii-öelda demonstreerida oma valikuid. Et neelatakse alla demagoogiliste valimispropagandat, mida poliitikud ise möönavad, et see on väga primitiivne nende suhtes Vorma valijaga ja selles ei tule üldse tõsiselt suhtuda. Noh, ma ei oska öelda, kas, kas, kas, kui, kuidas või mis, mis valguses me nagu paistame selle alla neelama. Ja mul on väga keeruline rääkida nagu meie vormis et ma natuke liiga noor ka selleks ehk et ütleme oluliselt üle 10 inimese mingisuguse meie alla hõlmata, et meie rahvas Vot, ma ei tea Aga mis on siis see, mis meid nagu kinni hoiab, ikkagi üks asi, mis minule isiklikult kunagi ei meeldi ja ma ma ei jäta kunagi kasutamata juhust, et seda öelda, on see üldine põlgus, igasuguse rituaal, paali ja rituaale ritualiseerituse vastu, sest ma kas otse või niimoodi külje pealt vaadates on ikkagi, et see ongi ainult võimuinstrument, et ennast, oma tegemisi ja oma staatust Heroli heroiseerida, et, et on see siis mis iganes noh, kasvõi sellesama 24. veebruariga seotud Eesti Televisioonis, toiduülekanne, see on ju tegelikult mingisugune mingisugune para mingisugusest staatusest, mingisugusest mingisuguste erilisusest mingisuguste õukonnast. No miks ei võiks selle asemel kogu see tähelepanu ja, ja, ja ka raha, mis ei ole muidugi küll väga suur raisata abis mingisugustele mingisugustele märksa Maystematele ja inimlike metele eesmärkidele kunagi oli aastaid tagasi, võib-olla see oli ka lausa 100 aastat tagasi, aga aga ma lihtsalt tean ajaloost ühte sellist juhtumit, et kui oli päevakorras Poola 1000 aasta juubeli tähistamine, siis küll mõeldi, kuidas teha ühte ja teist, kuidas katab poola monumentidega ja ja, ja teha neid ja teisi pidustusi ja siis otsustati, et tehakse korda või ehitatakse 1000 kooli. Et miks me ei mõtle nendes kategooriates ja miks on meil vaja mingisuguseid puuslikke, mingeid sambaid, mingisuguseid paraade? Poola on muidugi, võib-olla ei ole selles mõttes kõige parem näide, et et Poola tõenäoliselt on üks Euroopa kõige monumendi ja niisuguse ironiseeritud ajaloolembesem maid, rahvaid, et vaata kasvõi leedu kõrval noh, tõenäoliselt eks on enam-vähem nagu üks ja sama tõug, eks ju, aga aga et vaevalt et seal nagu niisugust tagasihoidlikkuse kui vooruse eeskuju maksab otsida, ehkki Poola on, on, on jube tore koht ja väga toredad, toredad inimesed. Presidendiballi puudutab seda siis selle nagu ühe näitena, et miks me seda televiisorist tavaline telesaade telesaade nagu nagu mai tea, tantsud tähtedega või, või mis iganes. Telesaade, mida inimesed vähemalt kui reitinguid uskuda tahavad vaadata 24. veebruaril õhtul televiisorist. Seda korraldatakse riigi rahadega. Seda maksustame tähendab seda finantseeritakse läbi maksumaksja raha, aga nagu reitingud kinnitavad, maksumaksja tahab seda saadet vaadata. Ta tahab näha neid kangelasi seada, tahab nende üle korra aastas ilkuda. Ta tahab televiisori suunas sajatada või siis vastupidi, vaadata nagu väga rahulikult öelda. Näe, sellel on päris kena kleit, võis näe, sellel on väga kole kleit. Sellesse tulebki täpselt niimoodi juhtuda. See on üks tavaline toode, millel on oma eelarve. Riigitelevisioon saateid finantseeritakse läbi riigieelarve. Vaata selles mõttes kallis stuudio on tasuta teatri näol osalised või näitlejad on, on tasuta, tulevad oma bensiini sinna kohale, eks seisavad järjega. Ära lase, pead ennast pildistada, kannatavad kõik selle selle kisakoori ära, mis, mis vastavatel hetkedele vallandub eksija siis lähevad. Ilgelt söövad ka üsna vähe, eks ju. Söövad aeglaselt, pisikesed niuksed, Mäksikesed on väga maitsvad, tuleb tunnistada, aga, aga jah, põhimõtteliselt ega täpselt, kirjutab väga õigesti. Reality show näitlejatega, keda kellel ei ole vaja maksta selle eest kohale tulevad tõepoolest oma oma transpordiga kaabel. No nüüd ma ilmselt teen väga halva näite, sest ma ei tahtnud üldse keskenduda sellele Ma tahan öelda, et selle samba oleks püstitamata selle mailis, mis iganes, 100 miljoni krooni eest peaks olema midagi targemat teha. Kahtlemata ma olen sellega absoluutselt nõus. Mitte selles mõttes, et samas a priori oleks vaja. Kindlasti on vaja inimestele inimestele väga suur hulk inimesi, nagu me teame, seda tahab lihtsalt konkreetne junn suhteliselt kole ja, ja selle peale see 100 miljonit kulutada oli tõepoolest ilmselge jama. Isegi ütleme, et see kõik, mis sa räägid, on õigus, aga ma ei taha isegi selle samma kohta öelda, on ta hea või halb, vaid see, milline asjad taas selle ümber toimuv, kuidas on, on proovitud märgistada neid, kes algul seda ei tahtnud ja, ja siis, kui ta nüüd tekkis ja seadsid üles mingisuguse kahtluse või kõhkluse, kas see on nüüd hea või halb, siis kohe öeldi. Ahah, te olete mingisuguse muu võimu teenistuses mingisuguste välisagentide. Oletegi välisagendid. Et üldse julgete küsida, et mis kuramus, et, et valgustuse küsimus ka nii, et see näitab seda üldist hoiakut, et me oleme altid mingisuguse, mingisuguse puusliku suhtes heitma kõrvale mingisugused muud väärtused, mis, mida ei ole võimalik mõõta sellises ajaloolises perspektiivis. No teistpidi jälle kogu see samba saaga on ju tüüpiline näide niisugusest kõigile hoomatavast mingist objektist, millel mille, mille teema saab lõpmatuseni jahuda, et kõik, kui kõik need sõnad ja see soe õhk, mis sellest nagu rääkimiseks kulutatud on kuidagi mingisse katlasse saaks, et siis oleks saanud selle külma talve jooksul Tallinna kütta ära üksi nende sõnadega, eks ju, mis sellest on räägitud, et et palju nagu võib-olla nagu põnevam või ohtlikum viis on, on ühel hetkel nagu lõpetada sellest sellest rääkimine. Et siis äkki pakkuda mingi uue teemaga. Ja huvitav, et nüüd huvitav, ühesõnaga selle saate teise poole, ma nagu juhatasin sisse küsimusega, et, et mis on siis nagu meie osa selles või ütleme, kas me saaksime ise midagi teistmoodi teha, et me võiksime rahul olla sellega, mis on, no mis võiks olla veel vahvam, kui saatesse tulles iga kord saaks öelda ja kogu kõik saad ainult kiita kõik, mis meil on. Nii kuulaks seda saadet enam siis ma kardan ja, ja keegi ei viitsiks tulla kiitma, eks on ka natukene niisugune, tead, niisugune rahulolematus ikkagi toodab ka ajutegevust ja toodab ka niisugust loomingulisust ja ka ja on lõbus ka kõige tipuks, et mõtle, kui me elaksime niisuguses täiesti täiesti täiuslikus ja, ja imelises Eestis, mida me kõik piljon või palju neid järgi on jäänud, et armastame ja hoiame ja. Mul oleks igav ja natukene sugune niuke päikesemaa või, aga samas ma võiksin tuua ühe, ühe toreda näite ja seal nüüd pikas-pikas ajalises tagasivaates jälgitav seotud meie tubli Kristiina šmiguni esilekerkimisega ja, ja praeguse olekuga kuskil kümmekond aastat tagasi või veel rohkem ma mäletan, tekkis mingisugune pahandus, ajakirjandus, et kujutage ette, et ta tuli lennuväljal, Ta läks otse kuskile ära, ei andnud intervjuud. Vaadake, missugune meieni televiisoris vaatasime, vaimustasime temast, aga tema käitus sellised juba siis ma tundsin, et no kuramus, kas, kas siis ta ei olegi iseenda oma, et kas meedia või poliit, et võib sporditegelased või, või kes on siis ta nüüd omastanud, et tal ei ole õigust teha, mis ta tahab? See natuke onni kahtlemata avaliku elu tegelastega, et et kui sa astud tippsporti või, või meelelahutusse või poliitikasse, siis sa pead sellega loomulikult arvestama, et sa ei ole päris enda oma. Ei ürita loomulikult õigustada seda, et ta mingisugune pahameel selle peale, aga, aga osa sellest kuvandist ongi just nimelt see. Käi kuradile, ma teen seda, mida ma tahan ja see on kihvt lahe ja minul on näiteks väga meeldib see, kui Kristiina Šmigun läheb kuskilt tagaukse kaudu, stab autosse, läheb minema ja ei tule, ei tule tervitama fänne minu arust seal lahe, minu meelest on see kuul ja mulle meeldib see, kui, kui nende seda kuvandit kandev inimene aeg-ajalt teeb neid asju, mis on, on selle kuvandi nii-öelda juurde kuuluvad koos atribuudid. Ehk ongi, võib-olla natukene eemalt vaadates arrogantne ja natukene ülbe. Mitte et ma tahaks öelda, et Kristina Šmigun midagi taolist on, loomulikult ei ole, need on imikud põõsasse sõitnud lennukiga, ma ei tea, kus ta siis parajasti tuli, tükk, sa oled väsinud sulle lihtsalt. Noh, sa lihtsalt ei jaksa sa taha ilmuda, Ta kaamerate ette kuidagi niimoodi märtsini Novi närbununa. Aga, aga, aga see on, noh, see kuvand on nagu kaks erinevat poolt. Niisugune nagu rokkstaari seksuaalne käitumine, eks ju, et kui ta nüüd oleks vastanud seal ajakirjanikele ütelnud, et muidu oleks päris kenasti, ehk võib-olla keskmine ots vajus veidi ära, kas me räägiks sellest praegu? Aga, aga ma tahtsin selle juures tuua just esile selle, et sedasama nii-öelda meie suusatamise legendi on ka nüüd juba, kui see asi on, nagu on näha, et ta juba raugenud pole, seda powerit pole seda, seda tegijadki. Et seesama programmi suusa, trammid, televisioonis jälgimine, no ükskõik kes kes iganes eestlastest suusatab kasvõi 150. kohal ikka üle kanna ikka suured reklaamid ja see siis päädis sellega, et lõpuks, kui olümpialt tagasi tuldi, siis oli sealt raekoja platsis neid nii-öelda võimuesindajatest presidentidest kuni kõige väiksemate poliitikuteni rohkem, kui oli rahvast, et kõik see tribüün oli rahvast täis ja see õnnetu see meie pahva spordi, B-s või spordinaine, kes aastate eest oli tõeline spordikuningas. No see jooksis nagu tühi kott tühjaks. Andrus Veerpalu, Kristina Šmiguni kohta ma ei julge nagu jätkuvalt väita, et nad on, on kuningas ja kuninganna, mis siis, et nad võib-olla nii-öelda füüsiline vorm või, või noh, need nii-öelda tulemust rohkus ei ole võib-olla selline, mida, mida vihane ja maksumaksja eest ootaks. Me oleme ikkagi investeerinud raha, nende teenimise ja nii edasi, ühesõnaga super tule tegi loomulikult, ega sul seal super tulema, seda ma tahangi öelda, et et nende nii-öelda kuulsus või nende nagu hiilgus on midagi nagu jäävad. Ma kahtlustan hammas, oli nüüd sellest väsinud ta, ta, ta rahvas ei taha toota meie inimestest, kes on, nagu ma arvan, kõik jagame, et Kristiina Šmigun on üks, üks suurepärane, kahtlemata absoluutselt suurepärane. Et ta ei taha temast teha, tegid Pekkamit või päri siltonid, et ta suhtub temasse märksa tõsisemalt mingisuguse respektiga, et seda ei saa tassida alati ja kõigil tingimustel raekoja platsile. Et selle najal ei tohiks igasugused poliitikud ja muud funktsionäärid tema seljas ratsutada. Nagunii nagu lõpuni läbi mõeldud manifest, niukene, ühtne niukene oli rahva poolt. Mulle tundub ka, et nagu jahe hiljuti tuumajaamale plakatiga raekoja platsi. Mis seal ikka? Aga kas selle eliidi käitumises no öeldakse niimoodi, et või, või ma ise vist ütlesin taevas, tule appi, et see vaibu, eliidil pole privileeg, aga nüüd, kui meelde tuletada seda kaheksakümnendat aastat aega, kui, siis loomeliidud ja loomeinimesed olid nagu need esimesed, kes julgesid avalikult midagi öelda juba massiivsemalt. Et ja ka ütlesid, et see oli ju põhjuseks selles põhjus oli ju selles, et neil olid teatud privileegid, neil olid privileeg läbi oma loomingu, oma kunsti, oma ja veidikene harrastada rohkem vabadusi, rohkem sõnavabadust ja ja, ja see privileeg oli tol ajal tavalised inimlikud õigused ja vabadused. Et, et seeläbi ja, või siis kuku klubi noh täitsa minu asi oleks niuksed, selline noh, diktatuuririik uuesti üles ehitada ja seal võimu hoida, siis ma igasuguse kogu Lubinduse keelaks koheselt ära, see oli ikkagi koht, kus inimesed said läve lävida ennast nagu selle, nagu öeldakse, häälestada teenimas. Võrdlemisi vilets diktaator. Et, et kindlasti on vaja kohta, kus nagu aur välja lasta, eks ju, nüüd peas kuulata just nii-öelda täpselt just joogu ja nii edasi, et tellime takso ka järele, eks ju. Kellele vaja. Tahtsin Ignari jutu juurde ütelda, et kas, kas see pole äkki äkki nõndasama. Ilmne, et on üks väga oluline muutus toimunud selles samas Åland'i eliidi jagunemise seina niukses. Et, et niisugune Bertikaalsus on, on pead ära kadunud selles mõttes, et et seesama vaimueliitkultuuriinimesed neil on võimalik Janad eelistavadki suhelda teiste omasugustega, kes kes ei pruugi olla eestlased, eks ju. Võivad olla kust pagan iganes maailmaservast pärit. Et, et selles mõttes see toonane nii-ütelda dialoog rahvaga, mis teil toonastel loomeinimestel oli, et seda ei ole võimalik luua, sest see ruum on teistsugune, ühiskonnaruum. Jah, palun olen jõuluga nõus ja, ja teine asi, mis ma tahtsin lisada, on see, et väita, et vaimsele liidul puuduvad nagu privileegid, mis võib-olla toona olid, ei ole ka võib-olla päris õige. Jätkuvalt me kuulame vaimueliidi hulgast ühiskonnakriitikat, sedasamast kriit, samasugust kriitikat võib-olla teiste asjade suunas, mida me kuulsime siis, kui sa tegid seda suurepärast, loomeliitude tund oli vist selle saate nimi. Et need asjad käivad edasi ja teine privileeg on neil veel minu alates võrreldes riigikogu liikmetega, kes võivad viia mingit bensiinitšeki ja siis makstakse välja. Need on see, et inimesed vähemalt loodan niimoodi, vähemalt osa neist, vähemalt need inimesed, kellega mina suhtlen. Need inimesed, kes moodustavad minu jaoks minu maailma, usuvad neid, hindavad nende arvamust, peavad neist lugu, mida kahjuks andestavad rohkem, mida riigikogu liikmete kohta ma väga kardan, ei saa öelda. Aga kuidas nüüd ikkagi ehitada seda Eestit edasi nüüd selles võtmes, et, et, et meil tekiks eliit, kellest lugu pidada, et võimueliit hakkaks omandama mingisuguseid neid samu kvaliteete nii subjektina kui objektina, mis on vaimueliidile, keda me valime vabatahtlikult, kes on senikaua india liit, kui ta seda jõuab kanda? Minu vennal Rain lauale siin täiesti geniaalne idee, tuleb muuta valitsemine teenuseks ja mitte monopoolses teenuseks, vaid et Eestis ongi kolm-neli-viis erinevat valitsust, kelle käest sa siis vastavalt, milline valitsus sulle sobib, ostad seda valitsemise teenust ja, ja ei ole nii, et on üks valitsus, kellele sa maksad seal mingisuguseid maksevärke, et sul on neid mitu tükki ei saa valida endale sobiva valitsuse, tellid oma valitsemisteenust sealt. Ja nii võib-olla õnnestub meil tekitada niisugune korralik konkurents, vähemalt kui midagi enamat. Riigi. Mõtlemise kontekstis ma ei ole, tipneb väikese võiduka sõja ja ma ei ole seda Reinuga jõudnud rääkida, aga ilmselt arvestades Euroopa Liidust olevate inimeste ja kapitali vaba liikumist, on ka võimalik eeldada, et ühel päeval pakuvad konkurentsi ka mingisugused muud. Välisvalitsused absoluutselt, miks mitte võtta siis mingisuguse valitsuse peale mingi Šveitsi valitsus, äkki võiks sobida meele või mis Allace? EU sees seda muidugi ei saa. Ei, seda kindlasti mitte, seal muidugi loomulikult utopistlik. Aga ikkagi tähendab see, et meie nüüd siin saates kritiseerime ja et ajalehtede veergudel seda toimub, see on tühi-tähi kõik, aga tegelikult ju, kui me vaatame, et mida see meedia meieni toob, siis ta ei too ju ajakirjanike mingisugust kriitikat see niivõrd selle eliidi suhtes, vaid ta kannab sellesama eliidi omavahelist kisklemist, kähmlemist, kaklemist. Eliit mitte ainult ei tooda eliiti, vaid ta tõrjub teisi kõrvale, ta ei lase teistel tulla. No mida siis muud, see nii-öelda 20 aasta taguse ja siis ma lootsin, et sellega nagu asi lõppes, siiani tuntav nisugune noh, ähmane sõda, nii-öelda rahvarinde ülemnõukogu ja Eesti komitee vahel muud on kui, kui lihtsalt nagu kompamine ja võitluseliidi, staatuse või positsiooni poolt. Kuidas on võimalik, et, et rahvarindele seatakse või pannakse süüks mingisugust venemeelsust või olemist kommarit. Seal oli ju ajalooline põhjus. Rahvaliit koondas rahvarinne, kui ma õigesti mäletan soovist sõlmida liidulepingu Nõukogude liidule Eesti komitee, kes tahtis seda teha, see, see ei ole üldse, see ei vasta tõele, see, see umbes samamoodi nagu hea sõber Trivimi Velliste kirjutas kunagi 89. aastal, et tema unistus Eestist oleks midagi Ungari laadsete. Liidulepingu teema või sal aastal, aga kahjuks seda ei ole kunagi olnud, aga rahvarinde oli ju alati kas öelda tema vastas ei olnud mitte kedagi muud, vaid just see vaba Eesti blokk või, või sõltumatud demokraadid, mäletad, tekkisid enamlased, jabki enamlased, kes olite rahvarinde vastu, ma mäletan interna Eesti värk ja see oli interrinne, seal on mingi töökollektiivide ühendnõukogu, kes olid ka rahvarinde vastu absoluutselt, nii et ja aga nüüd mingisugune müüt on tekkinud, et see on mingisugune niisugune noh nagu sa ise ütlesid liiduleping ja kõik. Et see tegelikult ei ole ju põhjuseid, miks. Selge vaatame rahvarindele võib-olla kuidagi natuke teistmoodi, kui me dolla vaatasime. Teine põhjus kahtlemata on Edgar Savisaar Rahvarinde liider, miks me, miks me rahvaline tagantjärele võib-olla tema nii-öelda olulisuses lõpuni taju ei tunnetanud? No ma arvan, et põhi põhjus selles kähmlemises on see, et sa ise eristasid, eks ju, võimu ja vaimueliiti ja kähkleb ju ju võimueliit, eks ju, ja võimueliit kähkleb sellepärast, et see on nende töö. Sellised tööpoliitikud peavadki isekeskis kähklema, sest et muidu neist ei oleks kuulda, eks. Mis nad siis teevad meil ja, ja seesama, vabandust, aga seesama Eesti Kongressi ja rahvarinde vastanduse üles sikutamine praegu, et see on osa sellest tööst, see on üks niisugune nagu teema, millel saab siis nagu plõksida lisaks on, see on selles mõttes tore teema, et kõigil on sellega erisugused, mälestused, ma mõtlen ka siis nagu tarbijahulkades ja, ja on võimalik kujundada seisukoht ja, ja nii edasi. Ta oli võimalik olla ka muide mõlema poolt, ma mäletan väga selgelt ja mulle sobisid nii rahvarinne kui ka Eesti kongress väga hästi. Ma käisin Eesti Kongressi valimistel ja rahvarinne vist vähemalt tema liider, vist viimase hetkeni üritasin seda kuidagi realiseerida ja vist isegi boikoteerida, kui nad lõpuks nägid, et ei, ei vist ikka hakkab asi käest ära minema, siis nad lõpuks kandideerisid Eesti Eesti kongressi valimistel. Marek olla ka väga vabalt mõlema poolt, et see tingimata ta ei olnud nagu üks võimalik variant versus teine, ainuvõimalik. Variant, aga ütleme nüüd niimoodi, et poliitikute töö ongi, on ära panna, et on võidelda oma oma mingisuguse staatuse eest ja siis võikski küsida nüüd, et me mäletame neid võitlusi, me mäletame neid ärapanemisi, aga aga kas te mäletate näiteks vastavalt kaheksa 2007, mis oli põhiline poliitiline poliitilise ideoloogilises plaanis debati teema ühiskonnas, mis oli see aastal 2008, mis oli see 2009, mis on täna 2007, oli see pronkssõdur ehk? See mul numbrimälu eest olematut, kui saab, mis ma tegin, teisel jaanuaril ma ka ei mäleta, et seda peab järgi vaatama, Vikipeediast pistad siis need teemad. Aga kui sa ütled, et sellel aastal toimus see teema või see arutelu, see oli ühiskonnas nii-öelda peamine, peamine keskustelus, peksma loomulikult tuletas mulle kohe meelde ja mäletan väga selgelt, missugune positsioon opositsiooni mul või, või kellelegi teisele või kellelgi kolmandal selles küsimuses. Et see ei ole nagu päris õige väide, et me tegelikult ei mäleta midagi oma oma lähiajaloost või mitte, seda väitnud oleksid, aga mida võib sellest järeldada? Ja kas elul üldse on nagu mingeid niisuguseid pea teemasid, eks ju, mis on saati veel aastate kaupa justkui jagatavad ja, ja millest kõik peaksid arutama ja siis lõppkokkuvõttes seisukoha kujundama, sest et muidu on nad ignorantselt või, või mis iganes. Aga nüüd me oleme kuidagi saate lõpuks jõudnud üsna mugavasse positsiooni, sest sest me just nagu aga nüüd mina kasutan sõna meie just nagu leppinud sellega, et, et ju nende tegevuse nagu ainuvõimalik eeldus ongi see, et nad kisklevad ja kaklevad. Ma ei tahaks vastandada või ma tahan siin vastandada kisklemisele poliitilist diskussiooni, et, et las see kõik nii ollagi, kõik on nagu kõige paremas korras muidugi, kui jätta kõrvale see, et nad ka nagu panevaid asju pihta ja korruptsioon, et seda me ei tolereeri, aga kõik muu on OK. Muidugi ei olegi määratud, et, et loomulikult ei ole see nii ja loomulikult on ajakirjanduse. Vaimueliidi ülesanne, seda kogu aeg nagu pildil hoida tehase jama, mida poliitikud korraldavad, mitte ainult seda teeksid, et see ainult oleks ometi teha võimalikult raskeks võimalikult ebamugavaks nad vähemalt mingisugust järgmist rahapatakad nende taskusse toppima asudes peaksid arvestama võimalusega, et äkki mõni ajakirjanik paneb seda tähele, äkki ilmub see kusagil, ma ei tea Postimehe või Päevalehe Eesti Ekspress esikaanel ja äkki mul on siis vähemalt kaks päeva natukene kehvem tuju kui mul tavaliselt on. Mina muidugi arvan, et, et Eesti riigis on, on varguste. On varguste vastaseks võitlemiseks loodud Eesti politsei ja ja see on nagu nagu politsei ülesanne mitte niivõrd nüüd nagu kultuuriinimeste, eksju, kes oma aega võiksid kulutada palju ehk tulusamalt niimoodi, nagu väga laias plaanis. Ja nüüd saate lõpus ma küsiks teilt ühe sellise intrigeeriva küsimuse, mingisuguse tonaalsusega me oskasime näidata, et see vaimueliit on üsna üsna pole neil viga midagi, et päris hea ja, ja loomulikult see vaimuliit on ju selline nähtamatu, lõime või struktuur, mis tegelikult ühiskonna hoiabki koos või, või selle vaimueliidi peal kasvab see muu rahvas. Ja siis on see võimueliit, mille suhtes võib olla üsna kriitiline, aga mis oleks siis, see on nüüd minu küsimus, kui annaks võimu õige vaimueliidile, et olekski seda nii-öelda institutsionaliseerinud võimu, oma igasugustele maalide, oma, oma oma eesõiguste, oma privileegid oma ees kostega. Ta annakski neile luuletajatele. Seda korra proovitud Eesti ajaloos. Ma ei tea, kas oli esimene ülemnõukogu või niisugune, esimene, enam-vähem vabadel valimistel moodustatud parlament koosnes suures osas kirjanikest, luuletajatest, kunstiinimestest, seal oli loomulikult ka poliitikuid. Sa oled seal ise olnud ja ei saanud väga hästi hakkama. Mulle tundub, et ei saanud väga hästi hakkama nende samade küsimustega pragmaatiliste iga päeva niisuguste vaid me, kuidas selle asja kohta nimetatakse administratiivsete küsimustega, vaata riigi juhtimine on ka väga suure sihuke administratiivne tegevus. Sul peab olema mingisugune numbritest arusaamine, on sul kindlasti, on, aga noh, ma ei ole kindel, et päris kõikide poeetidele seni ja mina näiteks ei suuda ühte ühele riita. See eeldab mingisuguseid niukseid, administratiivseid võimeid ja neid ma kardan, loovintelligentsile siiski ei ole, vähemalt sel määral, mis oleks vaja ühe riigi inimsuse funktsioneerimine hoidmisel. Ja oleks aega, siis võiks rääkida sellest, mis oleks siis, kui, et kui see oleks nüüd siis vastupidi, eks ju, et et võta praegune võimueliit. Ja ja anda talle siis vaimulik. Oleks tore. Ma ise kartsin, et teater on tulemas ja eeldasin, et räägite 40.-te aastate juhtumisse, siis ju kuidagi osati selle selle vasaku laine pealt ära neelata. Tahad, eks ju, aga, aga see ei olnud ju ju Eesti toonane vaimu täies koosseisus. Jah, no selge, ema, see oli nüüd meie tänane saade. Kus me küsime, küsisime, kelle sigitada on eesti eliit. Ma ei tea, kas ma nüüd sain rohkem teada või mitte, ma ei tea, kuidas Mihkel ja Kiur sinul on? Midagi ikka. Aga nii see saade oli. Olime saates kolmekesi. Kiur Aarma, Mihkel raud, mina arhitekt Ignar Fjuk. Uus saade on eetris uuel nädalal.