Tere, head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja, mille teemad on täna järgmised. Esmaspäeval, 22. märtsil algavad Eesti muusika päevad. Toimuvat tutvustab kunstiline juht Timo Steiner. 26.-le märtsil esitletakse endises Eesti raadio valges saalis lendate albumit sarjas Eesti heliloojad, räägib dirigent Risto Joost. 21. märtsil tähistab Rahvusooper Estonia teatri kauaaegse solisti, legendaarse laulja Georg Otsa üheksakümnendat sünniaastapäeva. Suure galakontserdiga. Kontserdist ja aastapäeva sündmustest kõneleb lavastaja Aarne Mikk. Jüri Kruus andis Georg Otsa sünniaastapäeva puhul välja albumi unistuste prints Georg Ots operetis. Jüri Kruusi küsitleb Kersti Inno. Vanemuises esietendub täna balletilavastus Petruška, mida tutvustab koreograaf Pontus liitberg ja peaballettmeister Mare Tommingas. Eesti kontserdisarjas vokalist Simo esineb täna Tallinnas meederi saalis metsosopran Teele kes räägib oma kontserdikavast. Järgmisel nädalal esitab Eesti rahvusmeeskoor itaalia dirigent Filippo Maria pressani juhatusel kannatusaja renessanssmuusikat vaat Tallinnas, Tartus ja Paides. Lähemalt räägib koori direktor Indrek Rumberg, keda küsitleb Margeli irooger. Eelmisel nädalal toimus rahvusvaheline noorte kammermuusika konkurss-festivali in corpore. Selle tulemustest räägib Tallinna muusikakeskkooli õpetaja Heili vahusta. Eelmisel reedel esitas ERSO Olari Eltsi juhatusel valiku prantsuse muusikat. Kontserdil käis nelejevasteindidelt. Sellised on heligaja saate teemad. Olen toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile head kuulamist. Sülgaja. Esmaspäeval, 22. märtsil algavad taas Eesti muusika päevad, mis toimuvad juba alates aastast 1979. Festivalil kunstilised juhid on Ülo Krigul ja Timo Steiner. Timo Steiner on meil ka täna stuudios. Tere, Timo Steiner. Tere ühest küljest on ta ju ajalooline traditsioon, et ühel kevadnädalal võetakse kokku selle aasta saake, mängitakse erinevate autorite muusikat, aga teistpidi mina arvan, et see areen ei ole sugugi veel nii lai, et me võiksime rahulikult öelda, et Eesti muusikat mängitakse piisavalt palju põhimõttelisi festivali ära jätta sugugi mittefestival on läbi aegade tellinud tohutul hulgal teoseid eesti heliloojatelt. Need numbrid on olnud meil kuskil 30 ligidal, sel aastal me oleme natukene teise nurga võtnud, aga põhimõtteliselt ka alati igal festivalil tellib erinevate triit erinevatelt teoseid. Ja milline siis tänavuse aasta saak oli? Tänavuse aastaga on selline tore lugu, et me võtsime sellise lähenemisnurga, et tänasel sellisel kiirel ja mitte süveneva tahtmisel ajal me liigume vastupidi, vastupidi, just süveneme ja korraldame erinevaid autorikontserte, ehk siis sellel festivalil on, kui nii võib öelda 11 festivali heliloojat, kes kõik saavad suurt ja kontsentreeritud tähelepanu, pluss veel üks videokunstnik, kes on ka seotud eesti heliloojatega. Niiet et meil on 11 autorikontserti sellel festivalil võiks öelda, et meid tabas autorikontsert omaalia. Kuidas te need heliloojad välja valisite? Ikkagi suurte vaidluste tulemusena? Printsiip muidugi on selline, et me vaatasime natuke ringi, kellel on autorikontserdid olnud, et me ei kordaks, vaatasime ka selle printsiibiga. Kui mõnel on tehtud kammerautorikontserti, siis pakkusin talle sümfooniaorkestri, et ikkagi oleks uus ja pidevalt uuenev ja inspireeriv lähtekoht heliloojale enne kui meil üldse üritus peale hakkab. Hoopis huvitav üritus soojenduseks, kui nii võib öelda, kuigi võib-olla ta on isegi tähtsam kui heliloomingu üleüldse seal tegelikult heliloomingu mõju kirjasõnas. Ehk siis muusikateadlased luubi all muusikakriitika luubi alla selle ürituse nimi, millega me hakkame esmaspäeval kell üks Kanuti Gildi SAAL siis peale ka selle kanali üks oluline inimene Tiia Teder esineb seal muide ettekandega. Aga kui ma loen ette need mõned teemad, mida seal tõstetakse, et muusikakriitik ka popmuusika tegev muusika ja muusikakriitika, kas muusikakriitika saab olla universaalne kriitiku ellujäämisest, Eesti vabariigis omaalgatuslikult kriitika, võimalused, ühesõnaga kõik muusikakriitika erinevaid võimalused ja ellujäämis, katsed käiakse läbi ja ma loodan sealt väga suurt mõttevärskust esinevad näiteks Priit Hõbemägi, Mart Kalvet, Taavi Kerikmäe ja paljud-paljud teised. Milleks sellist asja vaja oli? Vaat tundus kuidagi muusikakriitika eritus süvamuusikakriitika, aga tegelikult muude muusikavaldkondade kriitika pääsena, mille serva üle lehe serva korralikult üle meediaserva. Ehk siis tekib küsimus, et milles siis viga on, kas nemad kirjutavad nii pahasti või on asi meie muusikas või milleski kolmandas, et seda tahaksime uurida, kas saab üldse rääkida sellisest tõsiseltvõetavast muusikakriitikast praegu, see on üks teemadest, muusikakriitikat rohkem on ju nendes väljaannetes, millel ei ole suuremat lugejaskonda, ometigi oma festivali vaatame siis. Meie kuulajaskond ei ole sugugi nii väike, tahaksime kuidagi näidata või mõelda, kas ka laiem auditoorium oleks võimalik ja kus, kus seda siis tekitada, et kui me täna vaatame postimeest või päevalehte, siis seda muusikakriitikat me ei saa nagu Ta väga tõsiselt, kuna ta on esiteks, nii väiksemahuline, kui me võrdleme mahte, mida antakse teistele valdkondadele, siis need mahud on nii väikesed, et seda infot me tegelikult õieti kätte ei saagi. Mida te loodate selle konverentsiga siis muuta või parandada? No esiteks, võib-olla vaatame ise kõigepealt peeglisse, millised, millised me oleme tegelikult muusikakriitikud, ma loodan ka palju heliloojaid tuleb sinna asja uurima, aga teistpidi värsked säravad ideed võib-olla huvitavad kanaleid, just mulle meeldis alternatiivselt kanalite olemasolu, ehk siis alati on tahtmine liikuda suurte lugejanumbrite poole, aga siin ka need alternatiivsed blogid ja muud sellised, et tegelikult ka see on üks väga huvitav kanal. Ja ju jaoks kõige olulisem on ikkagi saada seda mingisugust tagasisidet. Lõpuks heliloojaks konkreetset ei olegi nii oluline, kui palju seda loetakse vaideid, mida öeldakse. Ja see, mida öeldakse, printsiip on just see, mille pärast ma arvan, heliloojad, sinna kohale lähevad mitte niivõrd kriitika, kuivõrd arvamused, kuivõrd jah, arvamus või tagasiside. Et see on siiski ju vajalik ja enamasti pärast kontsert tihti publikum küll mõned tulevad kätt suruma, aga sellel ajal on see Edgani ärev, et võib-olla ei saa õiget sõna kinni. Aga tegelikult sellist natukene süvenenumalt kriitikat sealt ka ei saa, aga ometi seda tahaks ka loomulikult, me hakkame õhtul ka kohe pihta festivali endaga. Kell neli on võib-olla teine soojenduskus, esinevad noored anded, me oleme selle kontserdi nimeks pannud. Ja seal esinevad keskastme ja allapoole õppivad noored heliloojad Tallinnast, Tartust ja mujaltki Eestist. Kõigepealt vaatame üle, mis meil siis on, see, kuidas me ütleme nojah, järel, kas noortepink, kuidas nemad on töötanud selle aastaga ja siis tõepoolest 18 null Mustpeade majja, kus on esimesed neli autorikontserti, toimuvad kõik ühes kohas, Mustpeade maja saalis. Heliloojad on Lauri Jõeleht, Andrus Kallastu, Liis Jürgens, Peeter Vähi. Kõik nad saavad, et omal ajal 45 minutit vabalt kasutada, aega publiku südameid võita. Ja sellel festivalil. Me oleme palunud ka erinevatel mõelda, et kui neil on mingi helilooja, mis on südame peal, aga mida nad võiksid tahta presenteerida publikule, siis see võimalus on ka olemas ja mõnedki leidsid sellised heliloojad üles. Andrus Kallastu näiteks tema autorikontserdil mängitakse ka fööni hu teost, mis hästi komplitseeritud. Briti päritolu helilooja ja Lauri Jõeleht on toonud kavasse Diego Pisa toori mis tõenäoliselt lõhnab kuhugi Lõuna-Ameerika või hispaania kanti. Nii et ootame neid teoseid suure põnevusega, aga lisaks siis ka Liis Jürgens, kes on minu meelest hästi toredaid teoseid juba tükk aega kirjutanud. Temalt ootakski väga seda autorikontserti formaadi täitmist, et kuidas tal see õnnestub. Ja Peeter Vähi, kes on juba selle formaadiga tegelenud, aga ka tema üllatab. Me üritame seekord mitte pakkuda publikule seda rõõmsat võimalust tegeleda 10 minutit heliloojaga ja siis tegeleda teise, kas see on ka tegelikult kaunis, koormav või segav, vaid pakume võimalust viibida ühe inimese loomingusse küllalt pikalt ja siis pärast oma sisemas oma arvamus välja kujundada. Sel juhul on ju väga raske siit sellest festivali kavast üldse midagi välja tuua, sest kõik heliloojad on ju võrdselt olulised ja tähtsad. Selles mõttes küll jah, et kõik heliloojad ongi võrdselt olulised ja tähtsad ja see on ka selle festivali eesmärk, et me ei tõsta kedagi välja nagu varasematel aegadel. Me oleme festivali heliloojaid välja kuulutanud ja ka autorikontserdid üksikuid korraldanud, et nüüd me oleme tõesti võtnud need 11 inimest ja neid võrdselt ka esitlenud nimetanud Tauno Hints on teisipäeval kell 18. Null Mustpeade majas. Temal on väga huvitav projekt leierkastide, näitlejate ja kammerorkestriga. Samal õhtul 21 30 on Mark raidpere, kes ei ole küll heliloojad ja videokunstnik, aga väga paljud Eesti heliloojatega koostööd teinud. Ja esitleb nüüd oma valikut. Kolmapäeval, 24. märtsil kell 19 metodisti kirikus on Kuldar singi autorikontsert. Mis on selles mõttes huvitav, et helilooja kui täna on meie hulgast lahkunud, aga me leiame, et seal on nii palju huvitavat muusikat, seda makstaks kindlasti uuesti avastada. Kell 21 30 on jällegi filmimuusika poole minev kontsert Märt-Matis, Lille autorikontsert aga seekord siis mitte tema instrumentaalmuusikaga, mida me oleme harjunud kuulma vaid tema filmimuusika on koondunud ühte õhtusse. Neljapäeval, 25. märtsil 18. Null Galina Grigorjeva autorikontsert tema muide lisaks oma muusikale kaasa võtnud Lepo Sumera teose. Ta tahab ka seda mängitakse kell 20 null Estonia kontserdisaalis. Raimo Kangro autorikontsert, mida juhatab Tõnu Kaljuste. Kaasa tegev, on Eesti filharmoonia kammerkoor. Me tahame selle teosega näidata ka Raimo Kangrot kui suurepärast vokaalil, mille peale võib-olla esimese hooga ei tulegi. Reedel kell 19 on Tõnu Kõrvitsa autorikontsert, mis on siis meie tegelikult traditsioonile ERSO kontsert, aga seekord on pühendatud Tõnu kõrvitsaloomingule ja Tõnu Kõrvits tegi väga huvitava valiku. Hoolimata sellest, et me ütlesime, et võiks pakkuda mõnda heliloojad, keda Eesti publik ei ole kuulnud enne tema jäi endale kindlaks, ütled seal Elleri Koit. Nii et me kuulame avalooks Elleri koitu 21 30. Rahvusooper Estonia kammersaalis Tatjana Kozlova autorikontsert ansambliga U. Ja tema on toonud kavasse ka itaalia helilooja Franco tonatooni teose ja festival lõpeb ja algab kohe ka järgmine festival Tallinn Music Week peale. Meil ühise sündmusega, mis on Tallinn Music Week show käis. Ja siin me oleme andnud interPlettidele vabad käed, et võtke ja näidake parimat, mida te eesti muusikas mänginud olete. Mängige neid teoseid ja mängivad seal Free Tallinn Trio küberstuudio resonaabelis paukelfest Saksest duo Kai Ratassepp, Mati Mikola uus Tallinna Trio Vox Clamantis, Andres Kontus, Riivo Kallasmaa, Oliver Kuusik, Jaanika Rand-Sirp, jaa, Pille Kanguri ja Malle Maltis elektroakustiline ise mängivad oma elektroakustilist muusikat, et selles mõttes oleme ühe koorekihi võtnud Eesti interpeedidest ja palun teil mängida parimat eesti muusikat. Iga päev palju uut ja huvitavat muusikat kunstiline juht Timo Steiner, mida te sooviksite või soovitaksite meie kuulajatele? No ma soovitaksin seda, et oma päevatöö väga puhta südametunnistusega ära teha, et saaks tulla kontserdile avatud meelega seda nautida ja just nimelt keskenduda, sest et keskendumine ongi selle festivali üks peasõnum, me saame rahulikult vähemalt 45 minutit, aga võib olla ka mõne helilooga paar tundi veeta nende muusika nende mõtete seltsis. Hästi hiljuti liidul on õnneks olemas kodulehekülg, et kellele minu teksti kõik meelde jäänud, saavad vaadata heliloojate liidu kodulehekülje pealt, seal on kohe selline menüü üleval, kus on Eesti muusika päevad, klikkige sinna, kogu kava on teie ees. Ja neile, kes kontserdile minna ei saa, annab klassikaraadio ka võimaluse. Nimelt neljapäevasest, 25. märtsi, Galina Grigorjeva ja Raimo Kangro autorikontsertidest teeb klassikaraadio ka ülekande. Samuti ka reedel kell 19 Estonia kontserdisaalis toimuvast Tõnu kõrvitsa. Autorikontserdist on meil ülekanne, nii et head kuulamist. Reedel, 26. märtsil esitletakse Eesti rahvusringhäälingu fonoteegis klassikaraadio uut plaati tippsarjas Eesti heliloojad. Tegemist on selle sarja kuuenda plaadiga ja ühendavaks lüliks on sellel plaadil dirigent ja ka kontratenorina osalev Risto Joost. Selle plaadile on jõudnud kuue eesti helilooja teosed Toivo Tulevi, Mirjam Tally, Tõnu Kõrvitsa, Age veeroosi, Märt-Matis Lille ning Tatjana Kozlova looming. Mõningaid nendest teostest on esitletud rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil ja tõenäoliselt mõnda veel ka plaanitakse esitleda klassikaraadio stuudiost. Tõstab albumit Risto Joost. Ma arvan kõigepealt seda, et on suurepärane, et selline sari nagu eesti heliloojat on käimas ja et stabiilselt ja järjekindlalt tellitakse teoseid, esitatakse, salvestatakse ja lõpuks nad jõuavad ka plaadile, see on väga oluline nii heliloojatele kui ka teisest küljest interpretele ja kogu Eesti kultuuriruumile, seepärast, et kaasaegne kunst võngub meiega kaasas ja on oma ajapilte ja ühtlasi annab meil võimaluse suhtestada ennast praeguse hetke ja minevikuga. Ja sellel plaadil ongi teoseid ju salvestatud alates aastast 2003, siis praeguseks tundub juba mägede taga ja samas on siin ka teoseid, et mis on just hiljuti valminud, jaga hiljuti salvestatud, nii et see on hea läbilõige tegelikult mingis mõttes viimase kaheksa aasta Eesti uue muusika helitöödest. Ja see plaat ise on väga eripalgeline, et tõesti siin on sellisest väiksest ansambli koosseisust kuni suure sümfooniaorkestri, nii et kammermuusikast suur vormini nii-öelda välja ja siin osaleb ka väga erinevaid kollektiive, mis teisalt on väga hea märk, et eesti muusikat esitatakse kõikide professionaalsete eesti kollektiivide poolt ja samas on siin ka veel lisaks vokaalmuusika mis omakorda lisab ühe dimensiooni sellele plaadile juurde ja, ja kui nüüd detailsemaks minna, siis vokaalmuusika poole pealt on esitatud Toivo Tulevi muusikat ja Tatjana Kozlova muusikat, siis üks esimene nendest kontratenori solistile ja teine nendest Gregoriaani ansamblile, mõlemad on ühehäälsed vokaalpartii koha pealt, millele siis sekundeerib Toivo Tulevi muusika, kas kõigepealt siis kammerorkester ja saksofon, mis üllatavalt hästi sulab kokku kontratenoritämbriga siis sellele nii-öelda taustaks veel lisab värviga harmoonium ja kuna kus loova teosest išinaa on nii nagu pealkiri ütleb, see on siis plaadi viimane lugu, vaikuse piiri peal mängiv selline helide kooslus, alates sahinatest, kuni sellise võimsa resonants sinivälja. Ja seal esineb vokaalpartiiga ansambel Vox Clamantis ja see on väga-väga hea ja väga minust eriline asi, et Gregory Nonii muusika ansambel laulab kaasaegset muusikat, mis tegelikult tekitab kuulajale ja ja üldse inimesele, kes midagi vokaalmuusikast teab üldse muusikast. Ma arvan, erilise tunde, kuna gregooriuse koraal on üks vanimaid muusikavorme tänaseni, ei eksisteeri valt teada ja, ja samas kui selline kollektiivi, kes žanrit esitab, tab, laulab ka uut muusikat, tekitab haruldase sümbioosi ja lisaks on sellel plaadil veel teoseid, et esitatud siis Eesti rikku sümfooniaorkestri poolt Mirjam Tally turbulents siis on Tallinna kammerorkestriga taas Tõnu Kõrvitsa teos kammerorkestrile flödile sirgudi ja samamoodi Tallinna kammerorkestriga esitatud Märt-Matis Lille teos taevajõgi ja Age veeroositeos klavessiini-le ja kammerorkestrile ühe kivieluga. Otseülekanne plaadi esitluselt on klassikaraadio eetris reedel, 26. märtsil kell 15 15 ja pärast seda on teil võimalik kuulata ka ulatuslikumad intervjuud Risto Joost iga ning nautida plaadile salvestatud teoseid. Sülgaja 21. märtsil, siis sel nädalavahetusel tähistatakse armastatud laulja Georg Otsa üheksakümnendat sünniaastapäeva. Kuidas Rahvusooper Estonia tähistab Georg Otsa sünniaastapäeva. Lavastaja Arne Mikk. No meie poolt on kaks suurt kalaõhtut, sest esimese puhul oli publikuhuvi nii suur, et ta müüdi praktiliselt kevadel välja ja nagu esmaspäeval on selle programmi korduskontsert. Ja mõte oli selles, et esmajoones oleksid laval baritonid meie juhtivad solistid Jassi Zahharov, Rauno Ell, Aare Saal ja siis kolm külalist naabermaadest Sergei Leefercus Venemaalt, sans Idjumos Lätist ja Gaabriel, Suowanen Soomest. Ja siis lisaks muidugi veel koorid ja ansamblid vahepeal. Meil on neli lauljanna seal ansamblites ja duetides kaastegevad heli Veskus, Janne Ševtšenko, Helen Lokuta, Angeelika Mikk, aga meie need nagu suurte soolonumbritena välja ei too, sest me tahame sel õhtul bariton esile tuua. Ja selles kavas, nagu arvata võib, on ka need rollid ja osatäitmised, mida Georg Ots kunagi Estonia laval tegi. Me oleme lähtunud just sellest põhiliselt et esimene osa on nagu kostüümides Krimmis stseenid pajatasid proloog Jevgeni Unieegin, deemon, Puhhi Rigolettot, hotello maskiball kõik Georg Otsa poolt lauldud oopereid ja teine pool on siis selline pidulik tervitus temale, kogu trupp istub laval laudade ümber, tõstab šampuseklaase Georg Otsa mälestuseks. Ja seal on üle 10 erineva sellise lõigu Don Jovannist, Figaro pulmast, Travjaatast pada emandast ikkagi enamuse seotud Georgia rollidega. Aga see on selline, noh, ansambli piduõhtu ja vahepeal me näitame ka siis ekraanil Georg Otsa rolle, küll mitte tema poolt laulduna, vaid visuaalse pildina intermetsa taustal. See toimub pühapäeval kell 17. Null null, ma tahaksin seda veel kuulajatele väga meelde tuletada, et inimesed on harjunud, et kontsert on kell seitse, aga pühapäevased üritused meil algavad kell 17. Nii et palun ärge jääge hiljaks ja esmaspäevane kontsert algab kell seitse ja sinna on veel mõningaid pileteid saada. Aga seoses otsa sünniaastapäevaga toimub ja muudki avatakse näitus ja antakse välja ka DVD, mida tutvustatakse siis just sellel samal pidulikul galakontserdil. Ja see on üks pikaaegne unistus, et ka tõsise muusika valdkonnast tuleb üks DVD lõpuks et Eesti rahvusringhääling on Estonia mõtet väga toetanud ja suur entusiast, Jüri Kruus on siis sellele pildireale ka alla suutnud panna originaal Maalile väga lähedase Helir ja et Georg Otsa hääl nende ümbervõtmiste tõttu ei kaota, tahaks midagi oma tämbrist ja oma võlust. Tema ise on veel teinud ühe operetiplaadi CD ja meie teatri- ja muusikamuuseum annab välja ühe fotode komplekti Georg Otsa rollidest. Et kui me vaatame nüüd veel, mida Eesti televisiooni ja raadio kõik on siin juubelipäevadeks kavandanud, siis ma arvan, et me peame teda küllalt vääriliselt meeles. Ja lisaks juba eelpool öeldule on ju ka näitus Georg Otsale kuulunud esemed. Jah, see on üks uus selline algus, mida SEB pank ja Estonia teatri muusikamuuseum siin teevad, nimelt meile paigaldati fuajeesse siin sellised uued ja turvakindlad, vitriinide, kuhu isegi esimese näid, seal toodi välja Paul Pinna prantsuse medal ja mõned sellised mälestusesemed, mida tavaliselt muuseumist välja ei tooda. Ja ma arvan, et ka Georg Otsa juubeli puhul on siin mõned tema kostüümid ja esemed vitriinides. Ja ka laval on kuus Georg Otsa originaalkostüümimuuseumist, nii et tänapäevased artistid nagu liiguvad kunagist otsa rollis vahel laval ja mõnda lõikuma üritame kuidagi natuke siduda isegi nendega. Suur aitäh, Aarne Mikk, tegelikult peaks õnne soovima meile kõikidele, et meil üldse selline suurepärane laulja kunagi olnud on. Ma arvan küll ja otsast ei ole mõtet palju rääkida, seda tuleb ikka ja jälle kuulata ja tal on oma isikupärane sarm ja võlu ja seda ei saa millegagi segi ajada. Georg Otsa 90.-ks sünniaastapäevaks on legendaarse eesti baritoni austajatele teinud kingituse Jüri Kruus andes välja plaadi unistuste prints Georg Otsa laulude ja duetidega operettidest. Milline see töö oli selle plaadiga seoses? Ma võin öelda, et ma olen Georg Otsa kunsti tohutult suur austaja omal ajal ma olin osaline tema etendustel, mul oli õnn viibida ja kuulata tema esinemisi nii Estonia teatris kui Moskva suures teatris Leningradi marinskis paljudel kontserditel. Ja ma võin öelda raudselt, et Georg Ots ei olnud mitte ainult miljonite ja miljonite muusikasõprade iidol, vaid Ta oli kahtlemata möödunud sajandi 50.-te 70.-te aastate eesti laulukultuuri absoluutne tipp. Mis puudutab seda heliplaati, siis mul oli ammu-ammu kavatsus jätkata Georg Otsa loomingu taastamisega heliplaatidel. Ma olen varem andnud välja mitu plaat Georg otsast ja nüüd, kui tegemist oli laulja juubeliaastaga, ma otsustasin kindlasti anda välja veel ühe plaadi ja eelkõige operetist, võib öelda. Laiemale üldsusele oli Georg Ots siiski eriti armastatud läbi operetirollide. Tuletagem meelde tema punavarju kõrbelaulus Radžaamit Pajodeeris tassinud Maaritsas eriti aga Ta Niilot lõbusas leses, millel elegants sõna- ja laulu nüansirikas sulam ja võrratu partnerlus. Anna usus esinenud meta Kodanipork, iga see on tänaseni paljudel-paljudel meeles. Ma võin öelda, et ma olen kogu aeg oma töös olnud viimasel ajal seotud Georg Otsaga ja mul on tunne, et peale otsa ma eriti ei tahakski kedagi kuulata, sest et see, mida see laulja suudab anda inimestele see, kuidas ta suudab tungida läbi südame tähendab, jutustab meile lihtsalt loogiliselt selle plaadi tegemine nõudis väga professionaalset lähenemist. Ma olen tohutult tänulik Marika sfäärile kellega me koos tundide tundide kaupa katsusime, anda plaadile seda taset nende vanadele võtetele, et oleks tunda originaalvõte maiku. Aga nüüd on plaat olemas ja ma olen tohutult õnnelik, et tänapäeva inimesteni on jõudnud selle plaadi näol üks küllaltki tähtis tahk Georg Otsa loomeperioodist. Aitäh, Jüri Kruus, see võrratu operetiplaat Georg Otsaga unistuste prints sisaldab 20 muusikanumbrit ja muusikat on siin rohkem kui tund ja veerand. Kõik huvilised saavad plaati. Osta, kui nad lähevad Estonia teatrisse, seal on see müügiklassikaraadio. Pühapäevane kava on suures osas samuti Georg Otsale pühendatud. Kell üheksa. Null viis on kavas renoveeritud arhiivisaade, kus Georg Otsa meenutavad tema endised kolleegid. Et autor on Kersti Inno, soovisaade algab seetõttu tund aega hiljem ja kell 17. Null viis laulab Georg Ots kontserdis pressima. Vanemuise teatris esietendub täna õhtul Rootsi koreograafia, lavastajat antus, liitbergi ballett, Petruska pärastlõuna. Vanemuise kahe vaatuselises balletilavastuses kõlavad Igor Stravinski, Petrovskaja Kloote püssi fauni pärastlõuna ja Marissa Ravelli laulutsükkel tse here saad, miks just need kolm heliloojat? Alsing sumi? Maris Rawell on üks minu lemmikhelilooja veidi olen tema muusikat kasutanud ka varasemates etendustes, ütleb koreograaf pantuslytberg, et panna kokku TPS-i Sauni pärastlõuna ja Stravinski Petroska, oli neid vaja millegagi kombineerida. Ma tahtsin neid täies mahus ühte õhtusse kokku tuua. Ravellise here saad, oli selleks parim valik, selgitas liitberg. Jus. Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas sõnul teeb noore Rootsi koreograafi Pontus liitbergi huvitavaks. Tema lähenemine kaasaegsele tantsukeelele. Tema selline põnev, plastiline kehakeel, mis tundub väga kerge, lihtne voolama, mis siiski ei ole nii kerge omandada ja kui meil nüüd see etendus õnnestub, siis on, ma arvan, suur samm edasi, sest klassikalise treeningu saanud tantsijale on see ikkagi väga suur, väljakutseprotsess on veel alles töös ja et sellist keha mõtlemist omada, peab muidugi olemas soovi, et viia ta kooskõlla muusikaga. Pontus on valinud Ravellide püsseer, Stravinski lemmikheliloojad, et ta elab oma kehaga selles muusikas ja kuidas nüüd terve trupp samamoodi hingama panna, et kui see meil õnnestub, siis see on väga suur võit. Ma arvan, et Velli laulutsükli puhul me ei tohiks nüüd lähtuda sellest pealkirjast, et siis kõik kujutavad ette 1000 ja üks mingisuguseid lugusid, et kui ainult muusikat kuulata ja seda laulu, et Ravelde püssi, Stravinski, et nad sobivad suurepäraselt kokku ja lavastaja Nallutanud ikkagi ühele mõttele, kogu selle etenduse, see on see oma mina otsimine ja need, et suhted, mis on inimeste vahel ja konfliktid ja igaviku viised, teemad, armastus, kuhugi kuulumine, oma identiteedi otsimine, et, et siin on väga, väga sügavaid teemasi sees ja kui nüüd tulla tagasi selle esimesel stseeni või suure pildi juurde, mis on Ravelli laulutsüklid, mida väga suurepäraselt laulab muide prantsuse keeles originaal, siis keeles Karmen Puis, siin me peame vaatama nüüd nagu mitut asja käes, et mitte väike osa ei ole kanda kostüümide all selles etenduses, mis on täiesti erakordsed ühelt noorelt Eesti moedisainerile Triinu pungitsalt, kellel on täiesti erakordne nägemus riietele, Carmeni kostüümi on, ma arvan, veerand lava täis. Mulle tundub, et need kliendid nimetame neid fantaasiaolenditeks, keda kehastavad siis balletiartistid, kes tõmbuvad Carmeni ümber, et see jätab mulje, et need olendid pürgivad millegi ilusa, millegi erilise poole, et see on nagu maa mingi keskpunkt, kuhu kõik tulevad kokku ja mille seest tuleb välja siis foon, et nii ta laval välja. Ja see noormees, keegi tegelikult ju ei tea, et kes ta on ja miks ta siin on, et alles selle püssi suurepärase tõuse lõpus, siis ta avastab endas selle fauni olemuse ja siis tuleb vaheaeg ja tuleb juba Petrus k mille sisu on tegelikult klassikaline, aga, aga see, kuidas Pontus ta siis nüüd 21. sajandil publiku ette toob, pluss Triinu pungitsa erilised kostüümid, et see on kindlasti päris suur üllatus, see on kindlasti etendus, kus vaataja peaks ennast vabaks laskma ja inimesed võivad sellest erinevalt aru saada, aga ma usun, et naer variandis nad siiski taipavad ära, mis on selle nagu sügavam keskpunkt. Balletilavastus Petroska pärastlõuna esietendub Vanemuise teatri suures majas. Liiga ja Eesti kontserdisarjas vokalist esineb täna meederi saalis metsosopran Teele Jõks. Meil on nüüd hea võimalus küsida teele, mida te laulate oma kontserdil meie kontserdikava, kus siis peale minu esinevad ka klavessinist. Imbi Tarum ning tšellist, aga ka Viola da gamba all üles astuv Tõnu Jõesaar on koostatud sellisel printsiibil, et, et oleks mitmekesine, aga mitte liiga kirju ja samas kuidagi ka ülevaatlik. Et kuna on tegu siis sellise barokkmuusika kontserdiga, et esile tuua ka barokkmuusika kaunimaid külgi, siis kuigi minu arust kogu barokkmuusika on väga kaunis, nii ongi sattunud, et seal on nii vaimulikku muusikat kui on ka ilmalikku muusikat, on itaalia repertuaarist näiteid ja Saksa ja samuti inglise. Kas selles kontserdis on mingi läbiv teema või on valitud selle järgi, kuidas see muusika lihtsalt kõlab? Tegelikult see kava sai valitud kuidagi sellisel maitses järgi, ütleme ausalt, et, et kuna vokalisime on ikkagi selline sari, kus üks laulja peab siis ennast esitlema siis ma arvan, et laulja peab ennast esitlema sellise muusikaga, mis talle teatud mõttes kõige paremini istub ja mis ka talle lihtsalt peaks ikkagi väga meeldima. Mina lihtsalt otsisin välja sellised palad juba varasemast repertuaarist, mis on kuidagi hästi õnnestunud, mis kõnetavad kõigepealt siis mind ja mille kaudu siis kui nad mind jätavad, siis äkki mul õnnestub kõnetada ka publikut sellega peale selle, et on palju sellist juba läbi tehtud repertuaari juba varem esitatud repertuaari on siis mõned uued asjad ka juures, mis lihtsalt tundusid väga põnevad ja Nimeta, need, mis need on, need uued asjad on selged. Ühelt, kelle nimi on Giovanni filiitšist Sanchez, peab ütlema, et isegi minu head sõbrad-tuttavad vanamuusikaasjatundjad laiutavad käsi ja ütlevad, et nad ei tea sellist heliloojad. Ometi need kaks pala, mis temalt siis ettekandele tulevad, laupäeval on ikkagi võib-olla isegi selle kavas, ma küll ei taha niimoodi ekstra öelda, et üks on parem kui teine lugu, aga kuidagi eriliselt minu jaoks. Ja, ja kindlasti see on veel eriline nauding ka välja tuua midagi sellist, mida teised ei tunne ja ei tea. Kõrval on ka tõesti tuntud palu eelkõige paar Bachi aariat, aga enamus kavast ma julgen siiski öelda, on selline, mis ei ole selline repertuaar, selles kavas on küll ainult üks ooperi katkenud ja see on seitsmeteistkümnenda sajandi ooperis Heilojalt ka vallilt tol ajal sellist aaria vormi veel ei tuntud, et see on selline rohkem selline stseen väga põnev, mulle seda väga meeldib esitada ja ta küllaltki efektne on ka üks lavamuusika katkenud Brüsselilt, sest Brüsseli teatavasti kirjutas ainult ühe ooperiülejäänud on muusika, mis on justkui nagu lavale loodud on, on siiski näidendi muusika ja, ja siis on ka üks laul, aga ülejäänud repertuaar on kas vaimulik kantaat või vaimulikud aariad kantaadidest ja on väikevorme, mis on minu jaoks mõnes mõttes tõesti võib-olla isegi kõige huvitavamad, sest et tõesti neid esitatakse vähem, nende justkui üles leidmiseks on ka vaja sellist tausta vaatamist ja võib-olla teistlaadi süvenemist, et, et sealt need pärlid üles leida. Nende paljude paljude seast, mis barokkajast meie aeg on tulnud, meil on kavas Bened, Eto, Marcello, itaalia helilooja, siis nimetatud Heilajastanš Händeli soolo kantaadis katkenud, samuti üks endale soolo film, siis meil on kavas vaht öösel ning ka valli. Ja kuidas on sujunud koostöö siis kahe esinemispartneriga, Imbi Tarum ja Tõnu Jõesaarega, kas sellise koosseisuga on õigem ja parem barokkmuusikat esitada? Kahtlemata on Imbi ja Tõnu kujul tegemist esiteks väga hästi juba nende omavahelise koosteoses toimiva ansambliga, sest nad esindavad väga palju koos ja see teeb ka selle protsessi palju lihtsamaks, nad mõistavad teineteist väga hästi ja seetõttu on meie koostöö hästi sujunud. Ja kui inimesed on selle muusika osas niivõrd kogenud Imbi, võiks veel mainida, et ta mängib ka positiiv orelil sel kontserdil. Nii et. Meil on tegelikult siis neli pilli seal ehk mitte kaks, et on klavessiini ja tšello ja Viola da gamba ja see on ka Tõnu puhul ilmselt. Ta on üks väheseid mängijaid Eestis, kes siis mõlemat pilli niimoodi hästi valdab. Mis puudutab nüüd seda koosseisu, siis see kava on püütud teha siiski niimoodi, et võimalikult kaasata sinna selliseid teoseid, mis tõepoolest sellisele koosseisule on loodud. Te olete ka rahvusooper Estonia solist, põhihõivatute teatris praegu olete? No et olla täpne, siis ma olen rahvusooperi pikaajaline külalissolist ja hõivatusega on niimoodi, et kord on jälle rohkem teha ja siis on jälle vaikus mõnda aega, et kuna neid rolle on siin ma isegi praegu ei julge täpselt öelda, aga ehk umbes viis, mis praegu repertuaaris mängimisel on, see töö on selline lainetena käib, väga huvitav on, on tegelikult just see, et mina, kes ma tegelikult alustasin ju 100 protsenti just nagu kammermuusikuna või kammerlauljana ja ja, ja sealjuures oli see barokkmuusika just niivõrd oluline ja kuidagi väga hingelähedane see baroki siiamaani ja sellest kõneleb ka see, et ma selleks vokalisima kavaks just barokkmuusika valisin. Aga see teine dimensioon, mida pakub siis ooper on ka, ütleme, et huvitav jaa. Ma pean ütlema ikkagi väga arendav ja on pakkunud palju võimalusi ja on esile toonud ilmselt minust selliseid külgi, mida ma ei arvanud, et minus üldse olemas on. Millal teid lähiajal rahvusooper Estonia laval näha saab, jälle? Esmalt vist peaks tulema nüüd valembergi etendus, aga selles minu roll on küllaltki tagasihoidlik ja episoodiline. Aga, aga aprillis järjekordsesse etenduses armastus kolme apelsini vastu on siis selline jälle natuke suurem ülesastumine. No teie jaoks ideaalne oleks vist see, kui teater võtaks kauba mõne paraku. Päris absoluutselt, see oleks fantastiline, loomulikult ma miskipärast arvan, et see aeg tuleb ka, kui see sinna Aitäh teile, Jõks, loodame teie unistus barokkooperiosas. Peagi täitub, aga täna õhtul kell 18 saab meederi saalis Teele Jõksi esituses kuulda huvitavat barokkmuusika kava. Meederi saali asukoht on siis Gustav Adolfi gümnaasiumis, mis asub aadressil Suur-Kloostri 16. Järgmisel nädalal on Eesti rahvusmeeskooril kolm kontserti Tallinnas neljapäeva õhtul, reede õhtul Tartus ja laupäeval Paide kirikus rahvusmeeskoori direktor Indrek Rumberg. Meil oli juttu nendest kontsertidest juba üks kuu aega tagasi ja sa ütlesid, et need on väga erilised kontserdid. Siin on paar aspekti, miks see nii on, et kõigepealt on meil külalisdirigent Filippo Maria presson kes on hetkel üks Itaalia ja võib-olla ka Euroopa nõutavaid kooridirigente. Et imed ta leidis üldse aega meiega tööle tulla. Ta juba peaks olema siin, aga ta saabub alles homme, kuna peab terrigeerima Poolas Poznanis. Ja ta on jah, üks suuremaid itaalia muusikaspetsialisti, mis puudutab eriti koorimuusikat ja me ju teame, kogu see ajalooline varamu on ääretult rikkalik. Ja siit tulebki teine aspekt välja, et kõik teosed, mis ettekandele tulevad, on esmakordselt, et Eestis kõlavad samuti peateos kordets ja Johannese passioon. Mis on lugejale jaak koorile vaheldumisi ladina ja itaalia keeles mis on ligi 50 minutit pikk ja mis sobib just kannatus ajale ideaalselt. Ja samuti muud teosed. Ja veel meie väga hea sõber on menukas Itaalia helilooja Giovanni Bonato kellega me heas kontaktis oleme ja kes on meile palju spetsiaalselt lugusid kirjutanud ja tuleb ka temalt uus lugu jälle ettekandele. See külalisdirigent on väga kenasti kõrvutanud, siis vana ja täiesti uue, ta ise on mõlemal suunal just koorimuusika vallas. Selline uuenduslik dirigent, see esimene teos Johannese passioon kahes keeles ja seal on lugeja Jah, kuna tegemist on ju evangeeliumi tekstiga itaalia keeles siis püüdsime leida ja, ja meie katoliku kiriku preester Alfonso Giovanni soovitas meile ühte sellist härrasmeest regulutsianati Tšeti, kes elab Eestis, räägib vabalt ka eesti keelt ja oli lahkesti nõus meile appi tulema. Kõrvutuseks tuleb siis Palestiina umbes samast ajast ja siis kaks teost kaasaegsest koorimuusikast. Külalisdirigent ei ole veel küll Eestis, kuid teil on ühendus olnud, missuguste ootuste ja lootustega ta tuleb. No meie muidugi püüame maksimaalselt kasutada ära tema oskusi ja tema annet ja tema teadmisi just eeskätt nii vanema muusika tegemisest kui ka selle kaasaegse muusika tegemisest, et me väga loodame, et koorile rikastav ja nii palju, kui ma olen vestlustest Filippo Maria presseniga arusaam, tõotab ta koorilt, palju tal sellist kogemust nii suure meeskooriga töötamiseks on küllalt vähe, et just ta võtab seda sellise huvitava väljakutsena. Niisiis on järgmisel nädalal Eesti rahvusmeeskoori kolmel kontserdil võimalik kuulata teoseid, mis kõik on Eestis esiettekandel. 16. sajandi itaalia vaimuliku muusika kõrvale kõlavad Belgia helilooja pikneesi ning Itaalia helilooja Giovanni bonaato teosed. Eesti rahvusmeeskoorikontserdid kannatusaja muusikaga toimuvad tuleva nädala neljapäeval Tallinna Jaani kirikus, reedel Tartu Jaani kirikus ning laupäeval Paide kirikus. Eelmisel nädalavahetusel toimus Tallinna muusikakeskkoolis rahvusvaheline noorte kammermuusika, kus festival in corpore Tallinna muusikakeskkooli õpetaja Heily pausta, milline oli konkursi tase ja millised on tulemused? Konkursi tase oli kõrge, sest kõik olid võtnud väga tõsiselt ja suure rõõmu ja huviga osalemist nii Riiast, Helsingist, Peterburist. Kui Tallinnast oli välja pandud, võiks öelda, et täiesti omanäoline ja põnev kava. Kui nüüd hakata natukene võrdlema teri, maid ja erikoole, siis tekkis selline huvitav pilt, võib öelda Eesti kiituseks, et meilt oli kõige laiem kava. Meile oli Beethoveni-ist kuni Schengeni vahepeal veel eesti helilooja Tõnis kauban Veeberite, nii et ühesõnaga väga lai skaala, noh praktiliselt ainult jäi, jäi puudutamata, ütleme niisugustest suurtest muusikastiilidest oli esitatud muidugi kõik kõrgel tasemel, kuigi tundub, et võib-olla kõige rohkem sisseelamist ja mängulusti oli just 20. sajandi teoste puhul. Riia kohta võib öelda, et nendel oli väga stiilitundlik ja stiilipüüdlik, võib-olla kõike alati ei õnnestunud, aga vähemalt oli näha, et nad on tõsiselt tegelenud stiili küsimustega ja tahavad selles osas midagi anda. Oli Mozartit praamsi nendelt soni nende esituses oli ka oluline osa sellisel tugeval tehnilisel tasemel, mis torkas veel rohkem silma Peterburi koolkonna puhul. Peterburg võib öelda, ET vallutas oma särava enesekindluse ja väga tugeva tehnikaga Peterburist ei olnud ühtegi oma maa heliloojad kavas ja ei olnud ka ühtegi kaasaegset, siis Helsingist oli tuldud ainult oma loominguga. Sibeliuse Meriganto laulud ja Kokoneni trio nende puhul on omapärane see, et nad valdavalt tulevadki vokaali ja klaveriansamblitega, nii et kaks duetti oli nende poolt. Natukene see erineb meie muust kavast, aga samas ka imestab seda. Nii et ma vaatasin, et lõppkontserdil publik väga suure rõõmuga ja just noh, ütleme inimesed, kes olid tulnud lihtsalt nautima seda noorte kontserti võtsid vastu siis laulukavani, et kindlasti see on publikule väga-väga teretulnud. Selline vokaalteoste esitamine igalt maalt sai siis välja valitud üks žürii preemiaks ja edasi juba publikupreemiat ka jällegi igalt maalt. Publikul on tegelikult täitsa suur osa konkursi hindamisel ja konkursile kaasaelamisel. See kindlasti toob juurde publikut ja ka ütleme noori, neid, kes tõesti oma eakaaslastele tulevad kaasa elama. Žürii preemiad. Eestile läksite noorte ansamblile Lähed, raksmann, kits, raide esitasid Schumanni fantasyš tükke, õpetaja Marit Gerretz-Traksmann Natali sakaselt Kuldar singi stuudi monatemaatiki esitas selline suurem seltskond nagu Saluri kopli vokksepp, sink, Veermäe. Lätist sai õpetaja Andres Paulsi Mozarti Trio esitus esile tõstetud Soomest Sibeliuse laulud õpetaja Heiki Bellineni juhtimisel Venemaalt hooli Mozarti sonaadi, esimene osa kõige paremaks hinnatud ja Elene Semišina publikupreemiat siis nii, et põhiliselt eesti noored hindasid ise ka oma eaga. Kas ta siia Randere sink, randvere, Šostakovitši trioga, õpetaja Marit Gerretz-Traksmann, Lätist sai publikupreemia, Blackeedise trio pühendus Pramsile õpetaja Andres Paas, see oli väga omapärane teos ja tõeline selline muusikalise huumorinäide. Soomest sai siis teine ansambel, seekord siis Meriganta lauludega õpetaja Heiki pelinerilt esile tõstetud ja Venemaalt, et vorsaki klaverikvartett õpetaja vedas see ja nii, et publikupreemiad ja žürii preemiad ei läinud sugugi, kuhu, mis on iseenesest tore, rohkem preemiaid ja rohkem esile tõstetud noori, siis olid ka interpreetide liidu juhatust esindamas meil Age Juurikas tema poolt said esile tõstetud traksmangits Raide Schumanni fantasy if tükiga kõrvitsavana rockiga. Jaga Weberi tria õpetaja Jana peaskelt, mille esitasid siis õed, ilvesed ja Heili Rosin flöödid Eesti kontserdipreemia läks ansamblile õunapuu Sink, Leiten Kaumani, Audki, Vello Salong tükke õpetaja Gerretz-Traksmanni juhendusel. Kas festivali in corpore traditsioon jätkub ka tulevikus? Jah, loodame kindlasti. Tallinna muusikakeskkool on selles mõttes haruldaselt tublid, et väike selle riigi ja linna näitusel on ta siiski ei suutnud selle festivali täiesti oma jõududega välja vedada, nii et see omamoodi fenomen tahaks publiku huvi veel tõuseks, oli ju alles kolmas festival, eks peab teda sisse töötama ja materjali huvipakkuvat võrdluspilti on piisavalt, nii et ma arvan, et festivalil aitäh, Heili Vaus Tamm ja soovime õnne kõikidele noortele muusikutele ja ka nende õpetajatele. Kümnendal märtsil juhatas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit Estonia kontserdisaalis Olari Elts ja esitati kava prantsuse muusikast, täpsemalt hektar Berlioosija Morris Ravelli teostest. Kontserdi solist oli Horvaatia metsosopran, Jaaniabuletitš prantsuse muusikast koosnenud kava polnud käesoleval hooajal Eltsi jaoks sugugi esimene sest kindlasti meenub paljudele kontserdikülastajatele sügisel toimunud kõrgetasemeline kontsert, kus seltsi juhatusel kõlas Berleose teos. Fausti needmine ja põhjust pole tarvis ilmselt kaugelt otsida, sest teatavasti tegutseb Olari Elts aastast 2006 Prantsusmaal orkestrit Tanja kunstilise nõustajana ja siit ka eriline tähelepanu prantsuse loomingu vastu. Ning just prantsuse muusikakavad Anneltsil sel hooajal kõige paremini õnnestunud. Lisaks sellele tahan mainida ka fakti. Tänu Veltsi kontsertidele on viimasel ajal sattunud siia esinema palju väljapaistvaid vokaalsoliste näiteks tenor Richard Karl lutsi, bariton John lõks Nooja metsosopran Stefani haudsel, kes soleerisid teoses Fausti needmine. Samuti metsosopran Monika grupp, kes oli solistiks Richard Wagneri, pesen tankilauludes ja osaleva kontserdi solist, metsosopran Jaania vuletitš. Kontserdi jamas hektar Berlioosi avamängur saar. Tegemist on teosega, mis on loodud Lõuna-Prantsusmaal Nizzas viibides ja tegelikult on käibel erinevaid versioone sellest, mis täpselt heliloojad selle hobuse loomisel inspireeris. Oli selleks siis Nizza mererannik piss Bayroni korsari nimeline teos. Tegemist on hoogsa ja kartmatu muusikaga, viiulite Virtoossed ja kohati lausa tormakat käigud vahelduvad puhkpillide punkteeritud rütmi kujundiga. Ja teose ettekanne oli igatahes mõjuv ja see juhatas kontserdi väga hästi sisse. Sellele järgnes Morris Ravelliv fantaasiarikas vokaaltsükkel seeerrsaad milles on idamaade müstikat ja eksootikat. Teose kolm osa kannavad pealkirju aasia võluflööt ja ükskõikne ja nendest tuleb juttu ihalusest ja igatsusest nii idamaade kui armastuse järele. Teos põhineb Cromwelli hea sõbra Tristan klingsari poeetilistelt tekstidel ja on väga meisterlikult Traveli poolt muusikasse pandud. Lauljanna Jaania põletit, näisklynxury poeesiat, terrowelli muusikat väga hästi mõistvat, suurtest teksti nüansse, karaktereid muusikaga väga hästi edasi anda. Kiirelt vahelduvad kujundid olid väga kõnekad ja usutavad. Hääled ämbrite, ballett, rikkalik ja hääletoon ilus ja kandev. Dirigent toetas teose kujundamist peenetundeliselt ja elavalt ja ettekanne oli tõesti väga muljetavaldav. Kontserditeist poolt alustas armastusstseen Hector Berlioosi dramaatilises sümfooniast droomia Juulia mis on mõistagi inspireeritud William Shakespeare'i samanimelisest teosest. Armastusstseen on umbes veerandtunnine lõik ligemale poolteist tundi kestvast suurteosest. Kui nüüd vaadelda Olari Eltsi dirigeerimist, tal on professionaalselt täpne, ergas ja rütmiline dirigeerimise stiil. Selles on väga palju väljendusrikkam, kust samuti elamust ja kirge. Ja seega on ju helilooja soove väga hästi täidetud ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri näol oli dirigendile juhatada ka eesti parimad orkestrisandid. Armastust seen, mis karakterilt on valdavalt lüüriline, oli mängitud väga kaunilt aga kohati oli tunne. Ta kanne jäi pisut ühe plaaniliseks. Kuid ehk on asi pigem selles, et tegemist on suurteose kontekstist välja võetud lõiguga, mis tervikteosega kompositsioonis täidab oma kindlat kohta. Ja kuna sümfooniast järgneb armastus Tseenile elav Scertso siis oligi rahulik ja lüüriline lähenemine ilmselt õigustatud. Kontserdi lõpetas Morris Rovelli. 1920.-st aastast pärinev Valsm, mis kujutab endast Apoteoosivini valsile ja teoses töödeldakse valsi teemat väga erineval moel. Ent Viini valsi liku särava pinnal ei puudu ka muusikaliselt süngemad hoovused, mis näivad viitavat ajastule ja olukorrale tollase Euroopa kultuuripildis. Eltsi juhatuses mõjus teos väga kujundliku ja ele kantsena. Valsi rütm oli kõikehaarav ja orkestri värvinud väga mitmekesised. Ja publikult meelitas see ettekanne välja väga suure aplausi ja lisaloona kõlanud Klootebyysii teose kuuvalgus. Reedel, 26. märtsil kell 19 vahendab klassika raadio Tõnu kõrvitsa autorikontserti Eesti muusika. Esinevate Punius, meis jalging Page'i ning, ja Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigeerib onu Väli. Kõlavad Heino Elleri, Koit ja Tõnu kõrvitsa teosed tuulde lauldud, kelle Lapoliia tänu veele jõgi passakaalia ja Helios Heljas. Audio- ja videoülekannet Estonia kontserdisaalist vahendab Mirje Mändla. Sülgaja lõppenud heligaja saatele tegid kaastööd neelejevasteinfelt Marge-Ly Rookäär, Hedvig Lätt, Kersti Inno ja Mirje Mändla. Saate toimetas Tiina kuningas. Operaator oli selle baas. Täname teid kuulamast ja soovime teile meeldivat nädalavahetust.