Tere õhtust. Minu nimi on Sirje Keevallik. Ma olen atmosfääri füüsik, aga täna õhtul olen saatejuht. Ja stuudios on minuga koos Toomas Savi, riigikogu esimees. Ma olen tahtnud mitu korda sulle ligi astuda, aga sinu ümber tungleb alati suur rahvamass ja nendel tähtsatel meestel on harilikult midagi väga tähtsat sulle rääkida. Ja sellepärast ma ei olegi saanud sulle õnne soovida nendel kordadel, kuskohast sind on valitud mingile uuele kõrgele ametipostile. Ja kui just kord Vanemuises peaaegu oleksin jutule saanud, siis hakkas etendus pihta ja kõik jäi pooleli. Ja nüüd sa oled stuudios, aega on terve tund. Ja võib-olla ma siis soovingi õnne tagantjärele kõigi nende kordade puhul, mis on soovimata jäänud. Aitäh, aitäh, Sirjega jah, selle nägemisega on ikka nii, et teed viivad lahku ja ja siis, kui kuskil tahakski kätt viibutada või, või midagi head öelda, siis jääb ikka tegemata, aga küll ta mällu jääb ja ja veel kord aitäh. Minu esimene küsimus on sulle mõistatus. Ma loen ette ühe tükikese ühest koltunud käsikirjast ja sina arva ära, kus tegevus toimub ja millal ja kes on tegelased. Bassein asub metsa vahele staadioni taga. Isegi sombusel ilmadel kostab siit, hoolauab laginat ja keegi Lartsatab vette. Sellise päikesega nagu täna on siin aga kilkamist ja sulpsatusi, sagimist ja mulinat rohkem kui Pärnu plaažil. Tavaliselt on mõnel kursusel ujumistund meie hiljuga peesita mesilalaudadel ja vaatame pealt, kuidas Toomas kolme meetri tornist uljalt lendhüpet üritab ja siis kõigi nelja jalaga enneolematu fantaani üles lööb. Kuidas peeteriad? Ideroo kiljuvad tüdrukuid üks, kaks ja Hap üle, sillaääred liigutavad ja kuidas Viive meeleheitlikult vette hingata püüab. Nonii. No näitemängu kohta on väga lihtne, see on Kääriku spordibaas kindlasti see on kindlasti suvelaager, kui mäe spordiarstiks õppisime. Ja ega siin kõik tegelased ongi tuttavad, osa oma kursuse või isegi rühmakaaslasi ja sina siis nagu hilju sõbranna, nagu ma aru saada. Täpselt nii, see peaks olema 1961. Ja see on siis esimene suvelaager, sest 61 sai astutud ülikooli ja ja 61. 62.. Õige peaks täpselt nii 62 huvi sest 61 sügisel me alustasime mingisuguse töölaagriga. No räägi siis nendest isikutest, kes siin on tyderoo, mis ta nimi oli? Ja Tiberoo kummaline inimene, tema oli, meil oli meil taimetoitlane kõigepealt ja ta oli üldse eks ekstravagantne poiss, kui me olime kõik elasime ühikas, siis tema eelistas üksindust ja ma ei mäletagi, Tiberoon ikka. Ma isegi arvan, et äkki mina jälle ta ristiisa selle nime suhtes olnud. Nonii võib-olla siis avaldame saladuse, kes selle nime taga peitub. Täna on, sellel ei ole taga väga soliidne. Ma vist ei eksi, kui ma ütlen psühhiaater. Ja nii, et ta töötab Tallinnas ja on üha rohkem ja rohkem ka teleekraanil ennast näidanud ehk tuntud doktor Jüri Ennet. Nii teie kursusel oli veelgi tuntud. Isikuid oli, meil oli, ma arvan, et me olime kõik tuntud isikud ja meil oli ainult spordiarstil ainult 10. See oli kohutav konkurss, mis tol aastal oli 61, ma mäletan, et et me alustasime paar tükki ja, ja lõpetasime siis vastu võeti 10, nii et see sõel oli päris päris võimas. Ma arvan, et arstiteaduskonda polegi nii võimast sõela olnud kunagi hiljuga plaan on siis teada-tuntud treeneri tütar. Tänaseks professor Jaan pärnatali meiega füsioloogia professor, kel meil oli, siis mul tulevad kõik meeldegi järjest. Viive, praegu sa pead aitama, mind vist ma ei tea, tütarlapsed muudavad nimesid. Kokamägi oli ka, vanasti oli see just nimelt teha külma, teaks, kui ma, kui ma nii-öelda järje peale saaks. Siis oli meil professoriks, oli professor Männiku ehk mis tema ees täpp Peeter, aga tema sai kohe professori tiitli, kuna tema oli Tallinnast ja muuseas ikkagi mina panin neid nimesid kõigile Iisraeli välju. Õie Piia Piiaali kõige pisem. Nii nagu nimi. Kell see on huvitav fenomen. Teie olite teine lend spordiarstidel aga mõtlen, et esimeste lennu peale, kui palju sealt peaarst on välja lastud. Ma arvan, et ongi juhatajat toekamat mehed on tulnud sellest esimesest lennust üle Eesti ja kui me praegu vaatame, kes väga kõvad tegijad on, siis mina nimetaksin siin mitmed professorid, nagu Rein Raie, kes on, ma võin päris julgelt öelda, et Baltikumis üks, üks väheseid skolijoosi lõikajaid seal operatsioon, mis tehakse selgrool siis, kui see kõver on ja ta nii-öelda sirgeks ajaks. Siis on seal teine professorgi Aaviko Tartus praegu ortopeedia traumatoloogia kliiniku professor, nii et enamus on üks huvitav fenomen jah, et sa selle teema üles võtsid, et me me tegelikult ju spordiarstidena kõik tööd ei leidnudki. Aga ega meil sellest ka midagi häda, et me saime kaks diplomit. Me saime arstidiplomi pluss sellele lisaks veel spordiarstidiplomi ja need, kes spordiarstirada kõndima läksid, neid suhteliselt vähe, enamus jõudis ikkagi elus edasi, noh mingil teisel erialal ja, ja nii nagu sa korra mainisid, siis ka kogu sellest heas mõttes kambast on, on palju juhtivtöötajaid juhtiv haiglate peaarst. See on tõsi jah, nii Saaremaal kui mandril. Nii et te saite siis nagu kahe ülikoolikoormust. Alguses oli see päris morn, sest et me tegime ju kõik need arvestused, mida keha kultuurilised tegid. Minu jaoks oli see tegelikult väga lihtne, sest ma olin kehaliselt suhteliselt tubli ja mitmekülgne, aga aga mäletan, Peeter Männik, ahv oli mõne alaga päris päris raskustes. Ja see võttis omajagu aega ja energiat, aga noh, eks ta tootis tagasi ka energiat ja. Ta oli mõnes mõttes huvitav, aga, aga ruineeriv muidugi, sest Käärikul oli kehakultuurilastega vaja kõik kalad läbi teha ja siis tekkis veel sisemine konkurss, kes siis parem on? Muuseas, ma mäletan, et vettehüpetes mida sa nii hoolega harjutasid selle laagri lõpuks pusa alguses kõigi nelja jalaga vette, plaksutasid laagri lõpuks sa tegid suurepärase lendhüppeid vähemalt ühe meetri hoolaualt. Olin tohutu kade. Küll ma teile nalja tegin, kui ma seal nelja jalaga sisse Plartsandasin. Ega elus on sageli nii, et mingi olukord tuleb muuta nii endale kui ka teistele huvitavaks ja ja näitlemine on üldse üks, üks tore asi. Tuleks siis selle juurde, et kuidas sa sinna spordiarsti sattusid, saalid siis, kui mina käisin koolinoorte spartakiaadil, siis mina olin Tartu võistkonnas. Sina olid Viljandi võistkonnas. No ma olin mulkide esimees sel ajal ja ma olin Suure-Jaanis, aga Viljandi võistkonnas meil oli veel spordisärgi peal, oli kahekordne v? Viljandi võistkond. Me ise seletasin seda nii. Ja see oli must särk valge, kahekordne õe rinna peal ja see oli siis oli aastal 61. Ma mäletan, et ma võitsin ära odaviskekaugushüppaja, kõrgusid. Vot see ongi huvitav kombinatsioon. Harilikult kergejõustikus keegi on, kas on lühimaa jooksjasasid 100 ja 200 meetrit või siis on kombinatsioon tõkkejooks, kaugushüpe või on pikamaa jooks. Aga sul oli kuidagi tõesti kõrgushüppe ja odavise, on see normaalne kombinatsioon? Loomulikult ei ole, aga vaata, siin on, kõik on kinni sellest, kus sa pärit oled ja mis võimalused olid midagi teha. Ja Suure-Jaanis, kus ma õppisin, seal oli nii, et oda visata ei saanud sellepärast teha, et ei olnud oda. Aga odavise mulle väga meeldis ja siis ma tegin ise Odalepa kaikastavad ja mässisin sinna. Väiksena tegelen sideme pääle ja siis sai seda nagu visata. Nii et noh, selles mõttes oli eelkool olemas hüpata sa igal pool, nii et see polnud probleem, ma mäletan näiteks tõkkeid, meil suureali, sealt teivast ei saanud hüpata. Et need alad on ka mu kõige nõrgemad olnud, aga ja mis me mängisime võrkpalli, nii et noh, see oli selline küla, külapoisi, elu ja. Aga nüüd ütleme, et sa olid koolinoorte ajal juba üsna edukas. Miks sa siis ei läinud kehakultuuri, miks sa läksid Tartusse? Ja see on nüüd palju räägitud lugu ja vot see oli see aeg, kus komsomolikomitee andis vist ja kooli direktsioon andsid isegi vist mingi saatekirja, et kuhu minna õppima ja nemad soovitasid mul minna Leningradi leskasti nimelisse, kehakultuuri instituuti. Aga minu, minu trots oli just see, et ma ütlesin, et ma sinna just ei lähe, kuigi ma ise võib-olla sellele soovile vastu ei olnud. Aga kuna oli kombinatsioon spordiarst ja minu vanaisa-ema poolt vanaisa on proviisor olnud. Ma olen väiksest poisist meelde jäänud need apteegi, mustad rohupudelid valgete siltidega või midagi niisugust ja mul oli selline sisemine sisemine nõrkus, et, et võiks ju vanaisa asja edasi ajada või, või kuidas, ei mäletada. Sa ilmselt Suure-Jaanis, siis panin väga palju aega spordi peale. Kas seal treenereid ka oli, seal? Oli oli ma arvan, et kui ma võiks öelda, et kehalise kasvatuse õpetaja Jaan Jürgenstein kes on need tuntud ja teatud mees ja kelle isagi on tuntud ja teatud rahvusmees tema oli minu, võiks öelda esimene kehalise õpetaja. See oli periood enne kuuekümnendat aastat ja ülikooli ajal. Aga siis sinu paremad päevad sportlasena oli talle sees. Ja see aeg tuli hiljem, 67. aastal siis kui Nõukogude sport Sovetski sport kirjutas, et soomlastel on jälle uus 80 meetri mees, Toomas Savi. Ja ma heitsin 67. aasta septembris kotkast Soomes selle selle tagajärjel ja noh, siit seal ei saadud aru, et kes on kes, nii et see oli aastal 1967 Ahah, ja siis oligi see aeg, kus kohas Eestis olid kõigi aegade kolmas. Jah, peale peale Markvaatsas Valmen jah. Ja rahvaste spartakiaadil. See oli ka 67. aastal, kas ta oli viies rahvaste spartakiaad, äkki mul meeles kuidagi, et Mart võitis ja mina olin neljas. Kaotas loomulikult. Kas kõrgus oli selleks ajaks moonunud? Ei, see on päris hea küsimus, aga tegelikult see oli omamoodi kurioosum jälle, et eelmine päev ma hüppasin Eesti eest ka kõrgust. Ja me meeter 95 nii-öelda punktita ära. Ja siis sellest edasi järgmine päev viskasin oda ja ja see oli ka mu noh, nagu tõus, siis ma viskasin vist 75 10 seal Luzniki staadionil. Seal hirmus vihmasadu ja kaunis kaunis svingipäev oli aga Eestile hea päev. Kui kuskil seal ajal juhtubki niimoodi, et mina sain Tallinnasse mehele ja sina kadusid kuidagi silmapiirilt, mis sa siis edasi tegid? Laeks mu silmapiir läks sinna liidu koondise poole, sest mul oli ju õnn või au või kuidas öelda vahepeal kolm aastat, kui teie õppisite ülikoolis olin mina nõukogude armees. Väeosas number üheksa kaks, üheksa, viis, kolm, mul on seal väga täpselt meeles 64.-st kuni 67. aastani. Kas see oli see kuulus Riia spordipataljon? Noh, kes mäletab ilusamaid õisi, sina mäletad Riia spordipataljoni, mina mäletan Matrossovi polku siin Tallinnas kus ma vahel 15 päeva Navalnõi, Salin ja räägitakse jah, sellest spordipatist, aga ega sinna ei saa minna niisama lihtne. Sinna pääsesid sa siis, kui sa, noh, kui keegi sellest kostis või kuidagi, aga noh minu eest ei tahtnud nagu keegi kosta. Polnud siis ka keegi ega 60 kaheksameetritel jadas parem tulemus ja mis siis? Jaanis luu siis oli siis juba tuntud ja teatud balti sõjaväeringkonnas. Aga sinna ma sattusin, ausalt öeldes on pikk lugu ja sümboolne lugu selle aja kohta, sest et meie Phys ruk õppis Riias spordiinstituudis Tallinnas ja temal oli vaja nii-öelda abi ja mina olin neljandalt kursuselt sõjaväkke võetud. Aga ma sain teda siis aidata. Nii et alguses tulid sa ikka Tallinnasse Ma ütlesin sulle, et see oli, see oli kõige mornim aeg võib-olla mu elus üldse, et ma kolm kuud olin siin noorte aega kus maa ja taevas kokku käisid. Ja see oli just see aeg, kui kõik poisid Tartu ülikoolist ära võeti. Tehnoseal oli üks aasta ainult sügiseti, kui tüdrukud tädid saatmas ja see oli seesama 64 sügis. Kohe pärast seda, kui Tartu ülikool Helsingi ülikooliga võistlemas käis Jah, ka see seal ajal Loomulikult aga tagasi sa tulid. Enamus poisse tuli tagasi ülikooli, lõpetas hiljem kui tüdrukud, kes samal kursusel olid. Ja siis sa läksid teadustööle. Loe läinud, ega ega see teadustöö polnud nüüd nii. Kuidagi minul läks kergemalt, sest et oli vaja midagi teha seal Käärikul, seal olid maailmakuulsused koos ja seda tuli ära kasutada Atko Viru ükskord siis nagu kuidagi rühmas, et võiks ju, võiks ju midagi uurida ja nii ta läks, nii et. Ja see on, ma, ma ei tahaks öelda, et minus on teadlane olnud kunagi väga tõsiselt oma olemuses aga kandidaatide ära kaitsnud, see on selge ja see oli vist 75. aastal. Ja mis selle teema oli? Selle teema oli, ma püüan nüüd meenutada kõrge kvalifikatsiooniga kümnevõistlejate sportliku võimekuse füsioloogiline iseloomustus. Seal keeruline. Aga kuidas sa seda määrasid? Meil oli ju siis juba Jaan Pärnat oli juba kaitsnud kraadi ja kirts doktorit ja meil olid veloergomeetrid olemas, välja hingata. Tähku võtsime uriinianalüüse ja nagu ikka, selle aja tasemel, teadis tähti. Ja mispoolest, et kümnevõistlejat, siis teistest inimestest erinesid. No pärinevad kiri nagu Erki Nool erineb ühest tavalisest tema pikkusest mehest. Ikka ma, ma, ma ütleks eesti keeles lihtsalt, võib-olla siis osavuse ja võime ja nutikuse poolest. Ma ei tea küll, millega nutikust mõõdetakse. Sul on eluloos, mille ma internetist leidsin. Kirjas, et sa oled niisuguse toreda ürituse eestvedaja nagu eluterve Eesti. Mis asi see on, mida see endast kujutab? See on nagu nagu üks liikumine, minu, Ülo osavad sellest ta on küll täiesti selgelt eesmärgistatud ja nimelt, et kui on tegemist ühe väikese rahvaga, nagu nagu eestlased seda on, siis meie edukuse määrab paljuski meie tervis mis viimasel ajal kipub nagu vähenema või käest ära minema ja eluterve, hästi. Üks üks põhimõte on see, et et me peaksime just sellele mõtlema, kuidas me ise saaksime riigile rohkem anda. Aga nüüd, tänase ameti poolest peaks mõte olema ka see, et mida peaks riik tegema selleks eta kodanikud terved oleks. Ja võib-olla siinkohal ongi üks selline moto, mis on olnud pikka aega selle osa vedamisel seal eluterves Eestis, et meie Kunagine kuulus riigimees Jaan Tõnisson on isegi öelnud, et ma peaksin oma tööd kindla korra järgi toimetama vaimu ja keha tarvilikul määral kasutama. Kas siin ei ole kogu see eluterve Eesti printsiip sees ja see ei olegi muud, kui juhtida siis kas parlamendiliikmete ja valitsuse tähelepanu sellele, et milline on riigi roll oma kodaniku tervise edendamise või hoidmise eest? Usun, et on väga hea teema just minul kui spordiarstil tähendada nagu tagant lükata ja aidata kaasa. Noh, see on võrratu eesmärk. Sellepärast et minu poolt vaadates on siin praegu väga palju probleeme kas või näiteks seegi, et tervisespordihinnad on väga kõrged, ujula tund maksab 50 60 krooni üks kuu võimlemisklubis piruett on 400 krooni, kui paljud saavad seda endale lubada? Jah, no eks ta on sellest täpselt kinni, et milline, milline on olukord riigis, kui edukas on meie majandus ja nii edasi ja nii edasi, aga aga siin on oma võimalused kindlasti olemas, sest et küll sa ise tead väga hästi, et selleks, et minna sörkima ei pea ju seda kõike, seda võib asendada millegi muuga ja mul on hea meel täna rääkida sellest, et ma olen ka suusaliidu president ja eile oli just nagu Kristiina austamisõhtu või õigemini, tema tänas oma toetajaid ja ja seetõttu olin minagi seal õhtul ja ütlesin välja sellise mõtte, et ega triumf ei ole vast kõige tähtsam, tähtsam on see võitlus, mis viitri Humphini ehk see aus sportlik võistlus, mida sa pead läbi tegema, see, kes seda teeb. See nagu loob kuidagi enam seda suuremeelset maailma mis sunnib sind vahel ise minema ja mõtlema, et kuidas ma saan tublim olla ja sama Kristiina edu on ju mõnes mõttes nakatanud meid ka täiskasvanud inimesi selles mõttes, et kui palju see aasta inimesi tuli lihtsalt suusatama kas või ainult juba sellepärast, et nad on Kristiina pöidlahoidjad ja noored. Noh, ma läksin küll uuele teemale, aga ma mõtlen, et sul seda hea kuulda, et noorte hulgas korraldav selliseid TV, Visu sarja võistlusi, kus viis 600 last tulevad nädala lõpuks kokku ja kui sa vaatad, kuidas nad käituvad, kuidas nad suusatavad, kuidas nad finišeerivad siis need on kõik väikesed Kristiinat ja väikesed Andrused. Nii et see on noh, see koht nüüd, et me peame endale kuidagi kindlaks tegema, milleks me oleme võimelised sellistes kehalises aktiivsuses ja valima endale igaüks sellise sobilikku ala, mille peale niga hammas hakkab. Majanduslikult see võimalik on? Ei saa öelda muidugi, et suusatamine on odav, sest suusad maksavad, aga see on mitmekordne investeering, sai osta suuski üheks suusatamiseks, aastat kindlasti nad viieks aastaks. Ja noh, siin siin peab mõtlema jah, et mida nagu valida, milline ala või, või mida riik subsideerib. See on suurepärane kuulda, et noortele korraldatakse selliseid üritusi, see on ilmselt ilma rahata, neile. Piirkonnad tulevad kokku ja see on keeruline süsteem, mis suusaliidul on üles ehitatud. Meil on oma sponsorid kolm peasponsorit ja nende nende saadud raha suunatakse ka just nende ürituste läbiviimiseks. Siin on see tiim 2000, mis meil oli. Nüüd on see ettev Visu või, ja loomulikult seal on veel teisi-kolmandaid. Et ma oleks niikuinii jutu viinud noortespordile või noorte kehakultuurile kasvõi näiteks koolides on spordiväljakud, on spordisaalid ja kui koolist tuleb koolivaheajaks, pannakse uksed kinni. Kas võib-olla oleks odavam hoida need uksed lahti ja palgata sinna valvurid või treenerid, kui et pärast hakata tegelema narkootikumi probleemidega? Nüüd oleme me rist jõudnud, kõige põletavamad probleemid üldse Eesti ühiskonnas on see, et et kuidas võimalikult vältida seda narkobuumi laienemist Eestis ja, ja eks siin on omad põhjused, miks see nii on. Küll mina olen ka mõelnud sellele ja usun, et olen omale teatud määral mingi doktriini isegi sõnastanud selles mõttes ütles, et me peaksime kuidagi kehalise kasvatuse ja isamaalisuse siduma. Ja, ja küsimus on ikkagi alati selles, et, et kes on treener, treener on väga paljudel juhtudel ikkagi väga selgelt eeskuju kellelegil. Ma räägin just treenerist, ei räägi ainult kehalise kasvatuse õpetajast kehalise kasvatuse õpetajat seostan kuidagi rohkem sellise isamaalisus, aga, aga miks ei peaks üks ja sama inimene koos olema. Ja kui me saaksime oma riigis asju nii ajada, et me suudaksime vatele pakkuda vaba aja jooksul rohkem üritusi, mis on ühised üritused, kus on seda noh, mis lastele on kõige tähtsam ikkagi mängida, võistelda, olla koos ja kui sinna juurde saaks sellise isamaalised kasvatuse siduda, siis me suudaksime noored nagu nende vaba aja ka täita ja siis jääks vähemaks neid võimalusi, et nad lähevad kuskile kahe-kolmekesi kokku, neile midagi teha. Esimene pakub esimene õhtut, kuule, proovime siis tulevad kolmas õhtu kokku. Hoo, proovime veel. Et mõte on ikkagi see, et et täita see noorte vaba aeg. Ja seda me peaksime tegema küll väga tõsiselt ja ma usun, et sellega tegelebki eluterve Eesti kui liikumine ise. See on nende suvelaagrite korraldamine, see tänama võin öelda, mis on, me peame mõtlema, mis saab spordikoolidest. Sest need on nagu mõnes mõttes nõukogude aja jäänuk, aga me peame nad ümber formeerima, spordiklubid, eks. See on kõik ees ja see ei lähe iseenesest, seda tuleb lükata ja aidata. Aga kõige tähtsam on see, et riik peab siin nagu kaasa tulema ja aitama sellest sellest perioodist üle saada, muidu me peame konstateerima, nagu tänagi ütled, et narkomaania levib ega siis see, et, et me loome kui politsei, aga see ei kaota narkomaaniat testis. Me peame seda ennetama ja ennetamine on kõige parem ikkagi sellel tasandil, et viia noored kokku organiseeritud tegevusega ja õigete eeskujudega neid siduda. Ja, ja üks õige eeskuju on kindlasti Erki Nool. Järgmine õige eeskuju on kahtlemata Kristiina ja Katrin. Ja seda teed me peame minema, nii et. Ma kujutan ette, et mu doktriin on täiesti vastuvõetav. Kuidas teda ellu viia, kõik võtab aega, kõik nõuab sõpru. Eks näeme. Imetore aga nüüd ma kuulan ja need on nagu rohkem muidugi poiste üritused vist. Kui ma, kui käisin mõni aasta tagasi noorte tüdrukutega koos aeroobikatrennis siis ma mäletan, et nad olid üsna kohmakad, neil puudus koordinatsioon, mitte kõik, aga väga paljudel, kuigi nad olid minust paarkümmend aastat nooremad. Kas sa oskad ka midagi öelda, mida tüdrukutega peale hakata? No ega, ega siin suurt vahet ei ole, tähendab organiseeritud kehaline tegevus, kas ta on nüüd aeroobika anda mingisuguseid matkamised või anda ujumine või ükskõik, ega see pole nii tähtis, loomulikult tüdrukutele tuleb oma alasid soovitada. Ma arvan, et sa ei kiida heaks, et kui ma ütleks, et hakkame, ajame kõik tüdrukud teivast hüppama, sest teivashüpe ei ole üldse naiselik ala. Ja me võime siin palju rääkida, kas, kas me peame tahtma enda hulgast näha kuulitõukajaid naisi? Ma usun, et ei, on paljud naiselikumaid alasid. Nii et see ei ole probleem, tähendab külme härra lahenda. Kõige tähtsam on see ideoloogiat, kuidas me peame käituma ja see on tähtis. No tõesti rõõm kuulda et on olemas ka mingi positiivne programm, sellepärast et neid, kes ütlevad, et asjad on halvasti, need on niigi liiga palju. Küsiksin sinu erialalt? Miks on doping halb? No tegelikult on tegemist pettusega, tegemist on mitte ausa mänguga ja kui me räägime spordist ja minu arvates on spordil üks hea külg, et ega spordis kaua petta ei saa, tähendab, võita ei saa kogu aeg tänu paiskusele. Sa võid korra olla parem kellelegi, seda, aga tegelikult on ikkagi ausa mängu põhimõttespordis, ütleme siis ka kogu olümpiaidees kõige kandvam liin üldse ja sport õpetab just nimelt seda, et tähtis eale triumf, tähtis ei ole võit, nagu ma ma vist ütlesin, tähtis on see tee, mida sa läbi kõnnid ja see need kogemused, mis sa sealt saad selleks, et näidata, kas sa oled parem, kui oled sa teiste vääriline teistega vääriliselt koos tegutsema. Ja see, kui sa kasutad neid vahendeid, mis, mis nagu ausad ja doping on kindlasti üks nendest, siis seda tuleb hukka mõista ja arstina võib ju siin öelda, et doping on ka tervisele kahjulik. Oleneb nüüd, mis dopingust me räägime kunagi lati ajaloos dopinguks ka seda, kui maratonijooksu ajal pritsiti sind külma veega. Aga see tähendas ka seda, et, et loodi ebavõrdsed tingimused. Noh, get kedagi pritsiti, kedagi ei pritsitud. Noh, see on niisugune nüansse on aga sellepärast on loomulikult dopingust ei maksa üldse rääkida ja minu arvates seda tuleb kõikide võimalike vahenditega selgitada, et et doping rikub ausa mänguprintsiipi. See on tore vastus, sest harilikult võib kuulda ka niisugust ütlemist, et tervisesse puutub, see on minu enda asi, tahan, siis rikun. Aga teine pool, et küsimus on aususes ja ausas mängus see printsiip. Mulle meeldib. Veel üks asi siiski ei ole päris nii, et, et igaühe oma asi on see, kui hea või halb tervis on seal vahel, nii nagu öeldakse, et see on nüüd natukene sugune poliitika maailmaminek, et öeldakse niiviisi, et demokraatia ei salli rääkimist alati ja kõikjal kuid Democrats alati ei salliga ükskõiksust ehk vaikimist, mis pole kunagi loov. Vaata, kui sa sellest kontekstis võtad nüüd selle, et minu tervis on ainult minu asi, siis Watega ei ole küll sellepärast, kui ma Ja teine ühest ja samast rahvast ja meie kõigi asi peab olema võimalikult terved olla selleks et oma oma riiki ehitada ja ega riik ongi ju selleks, et sind hästi elada, mitte viljeleda. Et ma ei jaga seda õigustust öelda, et päris minu minust ei lähe mööda see, kui ma näen inimest, kellel on kehv rüht. Mul oleks kohe nagu tahaks näppida, öelda, et kuule, tahaks suga rääkida, aga noh, aja ütles, et sageli lubas Nii et sa tahaksid, et inimesed oleksid sinu ümber terved ja ilusad. Ma tahaksin seda väga ja õigemini ma noh, eks ma olen juba vanem inimene, mul on oma põhimõtet kujunenud loomulikult mulle meeldivad naisterahvad ja loomulikult mulle meeldivad kenad naisterahvad, aga üle kõige meeldivad mulle väga hea rühiga naisterahvad. Ja kui ma paneksin ritta see, et kas mul meeldib, mis minu prioriteet on, siis ma ütleksin nii, et minu prioriteet number üks naiste puhul rüht ja peale seda ilus näolapp Aga liikumine ongi rüht aastalt. Sängi rüht, avaldubki, hoiakus liikumises, kuidas sa seisad, kuidas sa kõnnid, kuidas sa kõneled, kas šestikuleerides see on kõik seal trühist kinni? Sest sageli on nii, et tüdruk, kes on hariliku keskmise välimusega, läheb tantsima. Tahan. Aga see ongi, see ongi see, mida ma ütlesin, et see rüht väljendub liikumises ja, ja väga ilusa näoga tüdruk võib nii hirmsasti kõndida, et ta kaotab oma ilu, Coheni. Täpselt nii, arvestades sellega, et sa oled lõpetanud nii kehakultuuri kui ka meditsiinierialad. Kui praegu luuakse Eestis geenivaramut siis siin on igasugused eetilised probleemid ja põhiliselt tuuakse seda selleks, et ennetada haigusi, et inimese kohta teada, mis tal on, millised on temal need kartused ja võimalused haigeks jääda. Kas saaks niimoodi ka ennustada, kellest saab tšempion? Küllap sa oled ise nagu küsimuse sisse peitnud vastuse. Küllap see võiks nii olla küll, aga ma usun, et tänapäeva teadus kui võtta päris eesmärgiks kasvatada üks tšempion, siis ega me väga kaugel sellest teoreetilisest lahendusest ei olegi. Vaata ja üks asi on see geenide olukord välja selgitada ja saada teada esimeses astmes midagi nagu halba ei ole või kuidas, aga see geeni tasemel, see on liiga keeruline. Mina olen öelnud, vahel päris vallatult, nii et näiteks me tahame saada Eestile maailmameistrit või maailmarekordiomaniku kuulitõukes ja ütleme, poissi, mis me võiks teha, me võiks välja valida kõige parema Eesti kuulitõukemehe ja naise paluda neil saada oma järglane. Ja tõenäoliselt, kui nüüd vanemate geneetilised koodid rikastavad, panevad asjad kokku siis ühe päris toreda sellise geneetilise eeldustega inimese, kes või noore, kes ehk siis kuuli tõugata, kaugele? Nüüd me peaks mõtlema, milliseid gabariite meil vaja on? Selleks ta võiks olla, noh, kui me tahame, 25 meetrit kuuli tõukab meeste kuuli seitse kilo ja natuke peale, siis ta võiks pikk olla, vähemalt kaks meetrit ja viis sentimeetrit. Aga noh, tänapäeva teadusele kasvuhormooni, ka kontrollide inimese kasvu ei ole probleem, eks ole, lihasmassi peale kasvatada ei ole probleem, selleks on olemas jällegi mingisugused võimalused, anaboolsed, hormoonid, tehnikat õpetada, talle maast madalast kuuli tõukama, jällegi ei ole probleem, eks ole, psühholoogiliselt teda ette valmistada jällegi ei ole probleem, tegelikult kõik on võimalik. Kas see ka on Meie eesmärk või on siin midagi muud, noh, ma ei ole päris kindel, aga tegelikult teoreetiline võimalus on. Ja kui sellised kõik norm ja arvuliselt on täidetud, siis ta läheb tõukabki, see 25 meetrit ja ongi kõik asi tehtud. Sinu küsimuses peitus midagi sarnast, ma usun, et saaksime enne teada, kellel on eeldusi olla tulevane tšempion, eks ole. Minule aga oleks väga palju meeltmööda see, kui me ei lähe ennast deklareerima selle ideega. Aga õigemini võiksime mõelda küll sellele, et kuidas juba varasest staadiumis teha saada tõesti see, mis minule on ohtlik tervise seisukohalt. Ja see on ka kindlasti võimalik, ehk vat tänapäeval on ikkagi lahendamata. Võid küll vastu vaielda, aga ma ütlen, et sa oled nõus muga suures plaanis ikkagi vähki haigestunute inimeste põhjused, miks loomulikult on siin kaasa aidata tegurid nagu suitsetamine ja ja kes teab mis, mis faktorid veel halvas keskkonnas elamines, pidev stress ja nii edasi. Aga kindlasti on ka midagi seda, mida päritakse ja vaat siin kindlaks teha see sinu geneetiline. Kuidas me siis ütleme, bass? Seda peakski tegema, eks sinnapoole inimkond trügidki. Nii et ma ei usu, et see on ainult Eesti geenivaramu küsimus on kogu inimkonna jaoks väga tähtis. Nimetasin vähki. Alles eilses lehes vist oli, et viimase 30 aasta jooksul on Eestis vähki haigestumine sagenenud naiste hulgas kolmandiku võrra meeste hulgas 40 protsenti. Mis sa arvad, mis on põhjuseks? Hea küsimus, vaevalt et mina nüüd oskan ammendavalt vastata, aga. Me võiksime küsida nii, et kas need arvud on näiteks selle 10 iseseisvusaasta jooksul taasiseseisvumise ajal tõusnud ja kui nad on tõusnud, siis on siin selge see, et et selline väike riik nagu Eesti on kõik need mured, mis meil on nii perekonna tasemel kui ka riigi tasemel, need toodavad rohkem stressi. Meie elu on, ma ei tea, kas sellepärast, et me, eestlased, oleme suhteliselt närviline. Me vaatame, mida teine teeb ja kuidas soomlase kadedus on, et mida minul on, seda ma ei anna, teisele oli vist nii, selle teine pool oli, et mida nimelt mul ei ole, seda ei maksa siis sallida või kuidagi nii on, eks ole. Nii et me jälgime liiga palju 11 ja, ja kuidagi me oleme ülepinges ja üks üks põhjus on see, et meil ei ole nisukest, et kuidas siis need südameprofessorid nimetavad seda maniana ükskõiksust, et elu on niigi ilus ja elame sellepärast, et elada nagu seal hispaanias, et muredal homset täna ei ole veel mingeid muresid, noh, see oli ka nõukogude aja selline mentaliteet, kas me, kas me äkki liiga tõsiselt Te ei võta seda oma oma iseseisvust? Kuigi ma olen ka öelnud ja päris hiljuti, et ega iseseisvus ei olegi maiustamiseks, iseseisvus on just nimelt see töö ja igapäevane töö ja selle eest tulebki tööd teha. Aga midagi midagi meis ikkagi on, võib-olla on see põhjamaalase liigne tõsidus mis on ka soomlastele omale ja võib-olla on seega klimaatilistes tingimustest põhjustatud. Tõenäoliselt on need faktorid pall Sind kuulates ma hakkan vist aru saama kuidas sa selle tööga toime tuled, mis sulle praegu peale on pandud, kui sa räägiksid üldse, kuidas see režiim on Riigikogus. Riigikogu on teema, mis rahvale ei meeldi ja, ja meie valijad rahul ja ja ega siin palju midagi rääkida ei ole, kui ma ütlen, et see töö on väga raske, siis kõik arvavad, et näe, mis ta seal räägib, et ise natiilivad oma küüsi, seal loevad lehti ja istuvad ja saavad kõrget palka. Nii et ega väga meeldiv teema ei ole. Muidugi, seda asja tuleks rohkem nagu võib-olla lahti seletada, aga vaevalt et ma nüüd jõuan seda teha. Mis puudutab minu enda tööd, siis minu tööks on ju riigikogu kogu töö juhtimine ja jaga esindamine ratt vahel. Siin on see igapäevane töö, see kujuneb kuidagi rutiiniks, aga et sa pead esinda Eesti riigikogu, Eesti parlamenti, pead vastu võtma oma kolleege, peavad vastu võtma teisi riigitegelasi teistelt maadelt. Ma usun, et see on töötahk, mida paljud ei adu, et see kuulub ka just nimelt esimehe ja aseesimeeste tööde-tegemiste hulka ja, ja sa võid ise ette kujutada, näiteks kui sina peaksid homme rääkima Rootsi kuningaga. Kas see tekitab sinus sellise tunde, et oi, ma pean selleks väga võimalikult hästi ette valmistama? Nii või naa, aga kui selline asi on päris tihti, siis minu jaoks oli see vähemalt esimestel aastatel oli see piisavalt suur koormus ja noh, nagu näitlejalgi kes peab ikka läbi mängima oma rolli, kogu aeg tuli ikka ennast ette valmistada ja see on vahel, mis, mis nagu kurnab, sest et sa ei räägi või ei kohtu päevas ühe inimesega ei tee oma tavalist tööd, vaid neid on rohkem. Lähed ühelt, Ta võtab teisele, siis tuleb kuskilt kõne pidada. Sajab, teadku oma sõnade eest vastutama jääma, tähendab sa ei saa päris seda, mis sülg suhu toob, ka rääkida. Nii et siin on oma nüansid, nii et, aga ma ei ütleks, et see töö on, ei ole huvitav, see on väga huvitav töö ja ja nüüd, kus seda on juba mitmeid aastaid muutub ta veel huvitavamaks. Sa peaaegu vastasid kõigile küsimustele, sest mina ei tahtnud sugugi hakata rääkima, et oh, mis te seal riigikogus teete, vaid vastupidi. Ma tahtsingi seda küsida, et kuidas sa vastu pead, kui seal tõesti saalis loevad lehti ja mõni tukub isegi tagareas, sina ei saa seda kunagi seal ees teha. No kooliõpetajaamet on, on väga tänuväärne Või aitab selles, et sa oled õppinud ennast mobiliseerima spordiga? No küll seegi aitab, seal tuleb kuidagimoodi oma emotsioonid unustada ja noh, nagu ka on otseülekannetest vahel näha olnud, et rahvasaadikud on päris emotsionaalsed ja kokku ja vahel tuleb sealt sealt sellist, et noh, mida nagu ei tahaks kuidagi kuulata, aga sa, sa pead olema see cancel ta selles mõttes, et sa pead oma rahuga järgmisele inimesele nagu piiri vahele tõmbama. Kaasa minnes muutub, õhkkond võib olla täiesti juhitamatuks, need küll seda õpetab aeg ja aga ega see nii raske ei ole, sest noh, sa tunnetad oma missiooni seal. Minu jaoks oleks täitsa võimatu, sest kui keegi ajab rumalat juttu, siis mina vihastaks. No küll sina üksi vihasta külga, mina vihastan, aga, aga midagi ei ole teha. Põhiseadus annab rahvasaadikule selle õiguse, sa võiksid põhiseadust lugeda, paragrahv kuutekümmet kahte. Kas sul ei ole niidukite kõrge koha peal niinimetatud printsessi fenomeni, ma kohe seletan. Noored tüdrukud tahavad kõik kangesti olla, printsessid sellepärast et neil on printsessi, tal on ilusad riided ja neil on palju teenijaid ja elavad ilusas lossis. Ja kui natukene mõistus pähe tuleb, siis nad saavad aru, printsessi elu tähendab ka seda, et ei või näiteks kella 12-ni öösärgiga ringi käia või süüa siis millal tahad ja mida tahad. Kas riigikogu esimehel on ka mingid piirangud, mis välu segavad? Tegelikult on üks, üks kogu aeg tunnetatav, lisaks on vastutus. Ja ega ma rohkem ei oskagi öelda, sa pead nagu nagu sa ei saa ennast tunnustada omavahel on öelnud, et kui ma käin tennist mängimas siis poisid, andke andeks, et ma siin teen seda, mida, mida ma teeks, ja kui ma võin, siis ma teengi ja vahel ma käratan päris kõva häälega seal. Aga, aga see on see koht, et sa pead, sa oled ise valinud selle, selle vastutuse, sa pead seda kandma ja sa pead olema ka noh, kuidas ma ütlen nagu mõnes mõttes eeskujuks teistele, nii et ei ei muud oska öelda. Kas sul vahel masendus, kaan? Ei, mina ei ole eriti selline omaette nokitseja, et ma saaksin need endale aega mõelda, et ma nüüd olen masendunud. Ma võin vihastada, aga siis tuleb see asi kohe unustada ja leida väljapääsu olukordadest ja ma usun, et ma olen suhteliselt optimistlik igas olukorras olnud nii palju kui sinagi mind tunne, et kui sa oled mind näinud, siis kas vihasena või, või arvanud, et enamus aega ikka rõõmsana, masendus tuleb peale, võib-olla sellest, et kui sa, kui sa üritad midagi nagu paremini teha ja, ja oma panuse sinna panna, aga see pärale ei jõua, eks siis tuleb, aga, aga siis tuleb jälle uuesti üritada. Nii et teoinimene, kellel pole nagu aega olla masendunud Jah, see on õige, et olla masendunud, selleks peab tõesti aega olema, sest minu jaoks masendumus ongi istuda käed rüpes ja ja tühja pilguga vaadata kuskil ühte punkti. Aga kui mõni asi ei tule väljakassasid, vahetad ruttu tegevust või pingutad sedasama. Panime jah, vaat siin sa oled tabanud minu iseloomu kõige tüüpilisem punkti kohta ma ei tea ühte tegevust ühe korraga, mul on alati käes kaks või kolm asja ja kui ma ühes ebaõnnestunud hetkel, siis ma valin kohe teise ja kui seal läheb hästi, siis ma tulen tagasi selle eelmise tegevuse juurde ja nii on ma olen mitu korda tähele pannud ka, kui ma oma mekasse pääsen sinna Kääriku suvilasse. Kunagi ühte tööd korraga, mul on ikka kaks või kolm tööd korraga käsil, sest üks tööda noh nagu tüütab ära siis näete, et midagi muud jälle siis ronid jälle tagasi ja ja see kuidagi üks õnnestumine aitab jälle siukest negatiivsete emotsioonidega seotud tegevust üle saada. Ja kui seal juba hakkab hästi minema, noh, siis on ju raskustest üle saada, siis on juba jah, ja soovitan seda kõigile, muuseas, sest et päris nii muidugi teadlane on teadlane, tema on, on noh, seal ühe oma probleemi küljes kinni hommikust õhtuni. Aga meil on kindlasti Igalühel mitu asja, mis tahavad korraga tegemist ja siin tuleb lihtsalt oma päevas leida nendele kõigile õige koht ja tegeleda mitme asjaga, siis sa säilitad kuidagi sellise värskusega. Kui sa ütled, et sul on väga mitu tegevust, kas need andsid hobid? No nende hobidega on nii, et need muutuvad ka eluaja jooksul, ma olen päris kindel, et midagi, mis on kunagi olnud esikohal nagu taandub ja ma võin öelda, nii et kui isegi võib-olla oli minu jaoks üks muidugi armastatum tegevus sportida siis täna lugemine juba kindlalt esikoha ja noh, see on ka ametiga seotud, siin veel midagi teha. Aga näiteks selline muusika kuulamine või isegi oma lemmikute taasleidmine sealsamas siis. Pean kahjuks tunnistama jah, et sport on üks minu hobi kindlalt aga tänada, nagu hakkab taanduma lugemise ka võrdseks või midagi sellist, nii et nii ta on. Ma olen nüüd nagu mitmes koolis käinud, meil on selliseid riigikogupäevad ja lapsed siis nagu sinisilmselt ka küsivad, et aga et mis see, mis see poliitika üldse on. Ja ma olen ka seda nagu üritanud siis hästi lihtsasse keelde panna ja mulle tundub, et me võiksime öelda, nii et tegelikult Ta on poliitikavalikute tegemine ühiselu kõige paremaks korraldamiseks. Ma teen väikse pausi, et sa saaks aru saada. Ja, ja kas ei tundu, et see tõesti nii on, sest kui me räägime, et poliitika on selline kõle kunst, vaidlemise kunst, siis kõike seda on vaja selleks, et neid valikuid teha. Aga need valikud tuleb ellu viia ja see elluviimine tähendabki tegelikult riigi elu korraldamist. Ehk kui vanasti, ütleme, kuskil linnriigis kuskil pumpeis enne seda, kui pesu purskas, tähendas poliitika tegelikult linnaelu juhtimist, siis täna ta tähendab sama, aga riigi mastaabis ja poliitikud ongi need inimesed, siis kes saavad nagu kellelgilt paadi, et neid küsimusi arutada, neid valikuid teha. Olles need valikud ja eesmärgid endale selgeks teinud peavad nad küll võimule saama, et neid realiseerida, sest ega ega riiki ei saa ka muidugi kuidagi muud moodi juhtida kui läbi seaduste ehk õigusaktide ja õigusaktid iseenesest on jälle riiklikult kohustuslikud käitumisreeglid meile kõigile. Siit areneb see kera, et ühed teevad seadusi, teised peavad neid täitma ja kui see kõik hästi laabub, siis ma arvan, et riik toimib. Kas see saab kunagi valmis ka, ei saa valmis, ei saa kunagi valmis, nii nagu ei saa ka Tallinna linn valmis ja ja nii nagu ka sina ei leia endale kõige kaunimat targemat kõige võimekamad meest või me kõik otsime ja, ja tahame teda leida. Ja see ongi see, et nagu ma ütlesin, et mitte triumf ei ole kõige tähtsam vaid see, et sa otsid CCD CZ pürgid kuskile läbitud tee ongi lõpuks, et rõhutas, eks ole. Väga huvitav. Aga võib-olla sa räägi, kuidas sa sinna sattusid poliitikasse sellepärast, et sa olid ju Tartus spordiarst. Ei olnud ainult tartus linn, Nõukogude Liit. Õige tuleb meelde. Aga äkki Nõukogude liit lagunes, töö lõppes ära. Ja nii nagu lõppes ka spordiarsti töö Eestis ja siis ma leidsin endale väga tänuväärse töö põllu Soomes saades ühe küll ka avaliku konkursi korras ühes spordiinstituudi spordimeditsiini lektoriks oli vokati Urhele abista, milleks tuli mul ja nüüd ma hea meelega ütleks, kui raske oli sinna saada. Kõigepealt tuli saada alatine tööluba Soome aga selleks, et tööluba saada, selleks pidid andma soome keele eksami ära, selleks pidid kõik need nõudmised täitma ja siis sa said täpselt seda, mida praegu räägime, et miks Eesti kodakondsuse saanud saamisel nõutakse eesti keele oskust. Minu käest nõuti soome keele oskust selleks, et minna Soome tööle. Et mina ütleksin väga-väga ajakohaselt probleemid, mis meil on, ei ole midagi imelikku. Maailm käitub nende järgi ja siis ma olin peaaegu kaks aastat Soomes arstina tööl, Kuopios, alguses alustasin sellisest ametist nagu Ammanueltsi. Ehk see on noh, mingisuguse teadusliku uurimisprogrammi üks täitjaid ja sealt edasi jõudes juba Kaiaali olin seal nagu siis Apulaiks läägeri ehk. Ja siis tulin tagasi ja siis Tartusse tagasi tulles. Tõenäoliselt mul oli mingi väga sobiv hetk, kuna mind Tartus teati ja tulid siis esimesed veel enne iseseisvumisaegsed linnavolikogud, kui valimised aastal 89 siis valiti mind linnavolikokku ja, ja kuidagi seal tekib nüüd see koht, et kas sa oled oma elus jõudnud sinnamaale, et sul on õigus võtta teiste inimeste eest vastutus midagi teha nende nimel, ehk see on see delegeeritud demokraatia, eks ole. Et need inimesed andsid sulle oma hääle ja sina nüüd katsud neid arusaamasid ellu viia, mis teil on ühised. Ja siin on see poliitikusse astumise koht, nii et sealt ta läks siis, siis valiti mind abilinnapeaks. Aastal 90 92 ja 94, siis Siim Kallasega ja veel sõpradega sai Eesti Reformierakond loodud ja sealt läks siis asi nagu parlamendi poole, nii et see on olnud üks valimiste kadalipp kogu aeg, kus on tulnud läbi käia selleks, et saada need volitused ja ehk siis on iga oma asi, kuidas ta neid volitusi on osanud ära kasutada. On see väga raske valimised. No vaat siin on hea vastata ühe sellise üldtuntud arusaamaga, et demokraatia ei tunne hauganud Tartust isikute ees. Ja kas nad on rasked või olevat, siin ongi see koht, et saab vahel või kõigest hingest punnitada ja selgitada, aga Pusulik seal ei anta, siis on see tühi töö olnud. Ehk ma usun, et, et see on küll väga raskelt öeldud, aga, aga siin suur tõsi taga. Et demokraatia, jah, tõesti ei tunne isikute aukartust. Aga teiselt poolt, siis jälle, kui need hääled saadakse, siis see on vist ka kompliment. No kuidas keegi, mida võtab, kas, eks, eks jälle iga valimiskampaania ajal ju tegelikult ka enda vaadete selgitamine ja nii-öelda enda alastivõtmine inimeste ees ja kui sa siis oled ausalt käitunud ja siis nad hääletama tahad, eks ole, see on siis, vaata sulle, ma võin öelda, et poliitiku ajaks on üks asi ülimalt tähtis. Poliitikul oli üks valuuta ja selle valuuta nimi all, hääled, raha eest midagi osta. See on seesama doping, mis sa küsisid ja sellega kaugele ei jõua. Nii et ainuõige valuuta on hääled, kus annet saad. Ja kui sa nüüd õieti oskad ära kasutada, siis siis oled õige mees. Väike poliitik. Tore ma olen väga tänulik, et sa võtsid vastusele kutse, ma tean, et sul on väga kiire et see oli väga raske oli kokkulepet saada. Aga mul oli väga huvitav. Ja ma veendusin veel, et et kõige paremad sõbrad ja tuttavad on ikka need, kellega koos on noor oldud. Jah, ma tänan sind loomulikult kutsumast ei olnud raske midagi, iseasi on see, et tulen nüüd natukese lause juurde tagasi, et tore on see, et on koos oldud noor. Ma arvan, et ka käskiga ei sega toredalt koos olla ja Lila unistan ikkagi sellest ajast, kui ma saaksin juba pensionile, et saaks hakata kõike seda võib-olla kirja panema, mis on tulnud läbi elada just nooruses, keskeas. Ma tunnen sinus pikas vana hea Toomas äral et optimistlik isegi siis, kui vanadus on ees ja ei karda vanadust ka mitte, vaid on selleks ka Valmis olengi. Toe head kuulajad täna õhtul oli stuudios riigikogu esimees Toomas Savi. Küsija osas oli Sirje Keevallik hea teed. Jooma.