Ringhääling meele jahutajana, seda ta kõigepealt oligi. Heliplaadid keerlesid suurema osa saateajast ja rohkem ikka lustiks kui tõsist muusikat. Kori pilas ringhäälingut, tema lorilaulude uppu, seepärast Artur Rinne mets mühiseb, oli nii populaarne, et üksjagu kuulajatest nõudis iga saatepäev alaku Artur Rinne lauluga Mets mühiseb. Nii kaugele asi siiski ei läinud. Aga nii, nagu on öelnud minu kolleeg ja tänane muusikajuht Valter Ojakäär et Aleksander Arder lakka laulude rüpes sündiski uue aja kergemuusika. No ei ole joon. Laadigale Woodhaadeeveegaaria, Karjala ja maid vaadame inimesele Maarja, Maria, La Scala ooperiaaria karja. Kohe Ringhäälingu algusaegadel leidis Felix Moor väga huvitava, kui saamise vormi rahvaga. Need olid avalikud raadiõhtud pida. Nädalalõppudel korraldati Estonias. Seal esinesid siis populaarsed näitlejad, lauljad ja nende hulgas küll kõige populaarsem kolmekümnendatel aastatel. Tal oli Mari Möldre oma kuulsate Tootsi lukkudega. Need olid päevakajalised vested Pedasis Tootsi uues Mari Möldre esitas sageli ka poliitiliselt väga teravalt, nii et kaks korda keeras kodanlik valitsus pari Mölderile isegi esinemise sellepärast ära. Püüamegi nüüd Mari Möldre kaudu tema Tootsi sisse elada nii nagu ta räägib, kuidas ta pärast populaarset ringhäälingu Tootsi hakkas siis draamateatris mängima. Teatri Toots. Mind pani, panid sellised ennustused veidi muigama. Kuigi ükski näitleja kunagi ei tea, kuidas tal üks või teine osa õnnestub. Kuid nii palju oli mulle siiski selge, et minu raator Tootsil ei ole midagi ühist kevade Tootsiga. Üks seisab paigal ja räägib monotoonset, satiirilise ja päevakajalise monoloogi. Teine on aga osa näidendist liikuv, elav vallatu vembumees. Nii palju on siiski kael Tootsil hingesugulust, et mõlemad surmkindlat ise usuvad, mida nad räägivad. Nii naiivne või uskumatu, kui see ka on. Noh nagu ikka neil lavadel juhtus seegi kord, et oli aega ettevalmistamiseks nii näppinud, et polnud mahti oodata osa raamatute valmis saamist. Pat Meie saime stseenide kaupa lahtisi lehti otse kirjutusmasinast. Nii ei olnud mul mingisugust võimalust isegi dramatiseeringus tutvuneta, rääkimata veel osa aru klusest või lahtimõtestamise eest. Mingisugusest intuitsioonist juhituna. Võtsin otsekohe juba lehelt lugedes nohuse tooni ja hoidsin pisut suu viltu. Ma olen tähele pannud, et poisid, kel on nohu, tõmbavad nina üht poolt sissepoole. Ma arvasin siis, et niisugusel igavesel rass seal poisid nagu Joosep Toots, kes tormab mõtlemata, kas väljas on soe või külm. Lumehange või jalgupidi vette on kindlasti krooniline nohu. Kui olime selle lõigu läbi lugenud, ütles lõugalmet mari fikseeri endale kõik see, mis sa täna tegid, ära unusta ka midagi uut otsima. Nii see siis algaski, ilma mingisuguse ettevalmistuseta ja vaevata. Lutsu teks inspireeris mind niivõrd, et igal proovil midagi uut juurde tuli. Kuigi olin kevadet mitu korda lugenud, ei tekkinud mul varem kunagi ettekujutust, et seda võidaks dramatiseerida või et mina, Joosep, Tootsi osa peaksin mängima. Aga nüid, kust tulid kevade Tootsi kujutada, tema huvitav, ma ajajärgul, koolipõlves suhtusin ma sellesse võlu kaelasse hoopis teisiti kui lugedes. Sageli tabasin end ootamatult mõnelt. No pärast kümned minutit kestnud vaheaega küsis Kalmet mari, kas oled end juba tühjaks naernud. Kuid needsinessid, mis mind ennast naerma ajasid, ei olnud kaugeltki sellised naerupommid, mida lai publik laginal naeris. Need olid peente kudede üksikud rakukesed, mis aitasid Tootsi kuju voolida tervikuks selleks, milline ta on publiku mälestusse püsima jäänud. Esietendusel aga rikkusid ma kõvasti lavadistsipliini, kui ma esimeses vaatuses ahju juures nurgas ahjuroobi nalja põlvitasin. Just pärast seda, kui mu puues kutsikas leiti ja taskuid igasugusest võimalikus kodus tühjendati. Porisesin ja podisesin ma kogu aeg endamisi. Köster, käratas Kosooled vaid. Ma ei ütlegi midagi, mon kogu hoidvaid nagu mis, mis ma siis kovi on teinud, et mind, et ma nurgas peaksin istuma? Podiseb Toots, ole ometi vait, Toots ütleb köster. Muidugi olemmoit Milo küttenud. Otsisin ma siin rääkisin, pole jabur rääkida. Ja nii podiseb Toots omad ja kogu aeg. Kui Aga Toots kiire vennakese ristsetel keset pühaliku talvitusgrammofoni üürga pani. Üles mäe GT-l tuli köster õhtul koolipoiste magamistuppa ja pidas Tootsile kõva epistli mille ta lõpetas sõnadega. Jumal on sind inimestele nuh pluseks loonud maailma pattude eest. Ütlemis pean ma sinuga tegema. Ei tea, ei tea isegi, kuidas need sõnad mu suust lipsasid, aga tundsin kogu südamest Köstnerile kaasa ja vastasin surmtõsiselt täis sisemist veendumust miteedioodele nõu anda. Eelpool öeldud tekstiraamatus ei olnud. Leopold Hansenil, kes mängis esisulle köstrinud, tuli see lause nii ootamatult, et ta turtsuma hakkas ja selle kuma hullutsevast toonist välja kukkus. Muide, Hansa oli ka niisugune näitleja, kes laval kergiste naerma hakkas. Mul oli kohe selge, et ma poleks tohtinud nii sügavalt oma osasse süveneda, et teist tema osast välja lüüa. Aga oli juba hilja, polnud midagi parata. Nii nagu mina Tootsi mängisin, osutas see mulle füüsiliselt üheks raskemaks osaks, mida ma kunagi mänginud. Tootsi tormakus, järsud energilised liigutused, tema ettevõtlikkus, rahutu vaim, mis talle kusagilt püsijäänud. Poisilik rääkimise viis ja rassimine tegid selle osa väsitavaks. Näidend oli koos pildis ja igas pildis oli Tootsi energiliselt tegevuses. Tootsi kuju poisilikus olevat nii tõepärane olnud, et minu mees ei tahtnud mind laval näha ja ütles. Kunstiliselt võib seda nimetada naisnäitlejameisterlikkuse tippsaavutuseks, aga poisin nässakas, just minu naine peab olema, see pole kuigi veetlev. No niiviisi, ma usun, et Mari Möldre Toots on meile nüüd tema enda jutu kaudu päris elavalt silmade ette tulnud ja selle aja kultuurikontekstile oli üldse huvitav see, et Ringhääling populariseeriv näit leiad ja näitlejad omakorda ringhäälingut, seepärast võimegi kõnelda ringhäälingu selle perioodi küllaltki suures sellisest kultuuri, demo, kratiseeria rollist. Nüüd aga olgu küll, et meil on pühapäeva Läheme edasi laupäeva õhtuse lauluga ja Aleksander Parderile tuleb lisaks ka Aarne viisima. Ootele tasalla toarraga ja on ürgeel ajal haarab kinni ühel käel ja. Järgi. Ei. Alga. Meelelahutust ja kuidas veel vajati ka sõjajärgsetel küllaltki rasketel aastatel ja erakordse populaarsuse võitis siis Harri kõrvitsa pesemenski sõnadele Ants Lauteri poolt tõlgitud seitsebat ja esitas sõjast tulnud meeste koosseis Aleksander Arder leopard. Murtsiks Es. Hans lipi lähe uue ajalehes ja sidur ritta. Soolee. Aga siis nii täis kõik hiina moosi, kaks maa jorit. A täiest kõrist. Ja see Kall klõpsata Sid raport riisi, et nats arvas, avad leidur. Sõja-aastad said mööda ja elu andis uut ainet ka meelelahutuseks. 50.-te aastate isikukultuseperioodi järel hakkab ringhääling otsima ehedamat tihedamat suhet rahvaga. Ja see saabki nende aastate dokumentalistika põhisuunaks. Ja huvitav on see, et hakkab just arenema see uus dokumentalistika meelelahutuse kaudu. Kui varasemate aastate kultuuriline ja meelelahutuslik saatekava oli sündinud, leia kuuldemängu, siis näitlejate poolt esitatud intsineeringute ja mitmesuguste kontsertõhtute pinnalt püütakse nüüd ka meelelahutust pakkuda läbiliupilt. Missis tervikuks saavad seotud reporter, toimetaja poolt. Ja teed rajavaks oli 1961. aasta kui eetrielu alustas nädalalõpusari laupäeva õhtu kõigile või nii, nagu me tollase juhi järgi seda nimetasime laupäeva õhtu kaigile, sest Lembit juhtis siis ringhäälingut. Üks silmapaistvamaid sellest sarjast jõudis Eestimaa kodudesse esimesel aprillil 1961 toimetajaks ja arvestatavaks ideede genereerijaks stsenaristi suuna laht reporteriks Valdo Pant Kosoone lahega. Tallinn. Algab laupäeva õhtu kõigile kõigile. Meil pole kavas meeldida kõigile. Ütlen seda täie tõsidusega kui toimetaja sest mina vastutan saate eest. Ei, mingisugust ideoloogilist järeleandmist aprilli naljadele seltside. Niikuinii oli meil juba kuhjaga pahandust eelmise saate pärast, mis läks eetrisse kaks nädalat tagasi. Keegi hea inimene helistas mulle isiklikult, väljendas oma nördimust. Et miks te raadiose eputate ahvatlesite mind, korralikku kodanikku joonistama, mingisugust olematut jänest kurde, seltsi. Inimene olen hingepõhjani nördinud, tahab meid sisuliselt abistada, aga teie, teie ootate meilt aprillinalja? Palun mõelge pisut, mida endast üldse kujutab, esimene aprill. Kujutage ette täiesti heast peast, inimesed võtavad kätte ja sõbralikult ilma igasuguse viha vaenuta, tögavad teineteist. Tuleb imetleda Eesti ajakirjanduse võitlevat hoiakut viinakatku vastu juba Eesti ajakirjanduse esiklapsest lühikeses õpetuses Põltsamaa 1766 noomitakse maameest kõrtsis istumise viinerit pärast Kreutzwaldi Liina katku manitsused kandsid juba laiemat vilja. Valdo Pant Uno Laht jõudsid sama problemaatikani Ararati veinibaaris, tõsi küll, kavalat teed pidi, nagu kohe kuulete. Pärast kaks korda salaRichardson. Sa oled seal vist liiga vähe või. Aga tavaline tellimus või palju sinna, ma olen venelane, kaks ära. Järelvankriga, nagu öeldakse. Kahe järelvankerlist k najale. Vahel tellijani virgutada ka, et 100. on vähemalt rohkem. Telje, kellele ei anna täitsa koguni nii, et teil tuleb rohkem pidurit kasutada kui gaasi anda. Teil oli varem külmutuskapil seal, kus praegu on paju kurvad oli üks, teine asi oli mingi vimpel, oli vist lipuke. Ja mis sinna peale kirjutatud määrimine kauplusele, esikohani ainukene. Kui küünla õigur Õlu kuus paarimaad. Ja. Kaunista käegi koos ja pida. Oi küünla, oi kõrtsid, kuusikul kui siin, kus korraga sain ja häbi ma ta lakka. Aegade jooksul on olnud probleemiks, kas ajakirjandus on kultuuriprotsessis pelgalt vahendajaks või loob ta ka ise kultuuri. Viimase seisukoha kinnituseks panime tõestusmaterjali juba kuuldud aprilli saatest. Esmakordselt astub raadiotoimetus skulptuuri protsessi organiseerija tellija rolli. Laupäeva õhtuse saate naelaks kujuneb niinimetatud ametkondlike laulude võistlussõnade Uno Laht, muusika Heino Jüri salu. Kui esimest võistlust võibki pidada veel pigem meelelahutuslikus võtmes, eks need tekitada kuulajas elevust. Siis hilisemad, aastaid kestnud tippmeloodia lauluvõistlused kujunesid Eesti kerge muusika olulisteks edasimüüjateks. Nüüd aga bukett toonaseid tipplaule. Niisiis allveesportlaste valts tša. Püüda. Siis koor kavala ja sukeldu vett, kui no ujub üks neiu, kui saab ka tase, eks eluteel suu. Kõlab veesportlastele o. Ikka mull mull mull mull mull. Ja Alguga LV allveesportlane ei karda sügavus, EKG aparaat. Ehk. Thelme all ei karda sügaval tava. Toovad aastas Jaak Laar. Puued, lõikud maal ja kaks poega kui meeliast. Koju ka saad tööl mull. Roiline Marss meie kallis kaubamaja. Linda ainult. ÜRO. Või. Ka olla. Ja. Alla. Kaasa kolm vaala on kaneel, paar. Tuletõrjuja kiri märkusena Haškaks palun. Pool aastat juba teeni linna tuletõrje on meelest läinud koduküla. Ja nii. Ja nüüd Advolkeeria siis tea, et sul r ja sööda lehitsedes laulaks ta. Lemmaga koidueelsed ja langeb lund, langeb lund, langeb, on mootor printsil härmatisest võimseedees kuuvalguses, kui sädelevad pärlid kuuvalguses sädelevad pärlikeetmise kristallidest. Anboolitu sisaldub Mul kallis palve. Lauldes lahti rullin tooliku ja koidupunas kuivatades. Ma kaitsen, kui vooletute. Ma kaitsen kõigi hooletute langeda langema. Et mõista elevust, mida kuuldud laulud esile kutsusid, püüdkem ennast tagasi mõelda aega kahe aastakümne eest. Televisioon oli alles alustanud oma vallutuskäiku. Kodune masin muusika, millega tänased noored agaralt tegutsevad ei olnud veel samuti diskobuumi mõõtmeid omandanud Seegoli raadiol meelelahutuses arvestatav osa. Ja seetõttu võime kõnelda ka Raadio meelelahutusest kui tähtsast sotsiaalsest faktorist neil aastail. Igale uuendusele reageeriti kirjade hulgaga, mis tegijaid mõistagi veelgi innustas. Suure pidulikkusega tähistati Ringhäälingu neljakümnendat aastapäeva 1966. aastal. Siis toimus Estonia kontserdisaalis suur avalik kraadi õhtu siis traditsiooni jätk 1929.-st aastast. Ja mõned seal esitatud palad on muutunud lausa ringhäälingu meelelahutuse klassikaks. Seal oli siis estraadikontsert ja teadvustas Einari Koppel. Kallid raadiokuulajad. Nüüd kuulake saadet, pehmika otsustab kõik. Meie reporter viibib praegu alumiinium Kulpide valmistamise tehase poolteist liitrit valutsehhis kus varem alati Kulpe käsitsi, nüüd aga tehakse seda automaatselt ning jagab muljeid otseülekandekorras Aadu asjaliku suu läbi. Kes sai selle tsehhi ratsionaliseerimise ess tööklase aunimetuse. Kallid raadiokuulajad. Miinimumkolbide valamise tehase poolteist liitrit valutsehhis, kus varem valati pulka käsitsi, nüüd aga tehakse seda automaatselt. Ei, ma jagan teile muljet, nii-öelda otseülekandekorrad ADO asjaliku suu läbi, kes sai selle ratsionaliseerimise töölööblase aunime? Kallid raadiokuulajad nagu te kuulsite, tehnika, varem palati alumiiniumpulkade valamise kehade poolteist liitrit valutsehhis kuldse käsitsi müüdaga, tehakse seda automaatselt, mille eest ma sai tööl ööpase aunimetuse. Tänan teid väga, kallid raadiokuulajad. Te kuulsite saadet, tehnika otsustab kõik. Meie reporteri viibis äsja alumiiniumkolbide valamise tehase poolteist liitrit valvur tsehhis, kus varem alandlikult käsitsi, nüüd aga tehakse seda automaatselt ning jagas neile muljeid otseülekandekorras Aadu asjaliku suu läbi, kes sai selle tseki ratsionaliseerimise eest teeveepase aulinekused? Sellel kontserdil sai raadiorahvamärksõnaks klaver põõsas millega pikkade aastate jooksul oleme ikka tähistanud sellist ettevõtmist, kus vaba sundimatult kohtumist püütakse lavastada. Pala mängisid suureks Aarne Ruus ja Helmut Vaag. Kallid televaatajad. Nüüd me näitame teile reportaaži sarjast telekaameraga läbi inimeste südamete. Tänan, te näete, kuidas puhkavad meie linnainimesed? Selleks me läheme välja sammume mööda tänavat, alustama vestlust esimese juhusliku, vastutuleva inimesega, keda Noma kiirgo ütleme niisiis seltsimehed televaatajad, sammume, sammume koos, sammume koos oma linnatänavatel nii ja otsime seda meest, kellega ma esmakordselt kohtub. Teil oli õnne siin pargis siin pargis, istubki mees pingil ja puhkab. Vabandage, seltsimees, kuidas on teie nimi? Kas te küsite minu käest ja loomulikult sellise messeerand jää. Kuidas minu nimi on? Siim Seerand. Varima töötasin, teha siis nüüd olen pensioni, olin väga kena. Väga kena. Palun ütelge, seltsimees Seerand, kas te puhkate sageli siin pargis? Jah, ma puhkan sageli siin pargis. Armastan, nagu öeldakse enne magamaminekut värsket õhku võtta. See on väga tore, et see on vägagi. See on väga tore, aga ütelge, palun, kuidas te üldse veedate oma vaba aega? Armastan vabal ajal mängida viiulit. Suurepärane, suurepärane tähendab teie lemmik arvestuseks on siis muusika väga tore, väga tore. Kuulge, ega teil juhuslikult viiulit kaasas ei ole? Jah, on. Ma võtsin juhuslikult viiuli kaasa, kui siia parki jalutama tulin. Suurepärane, suurepärane. Palun. Otsekohe. Seal on viiul. Ja ma olen tõeliselt talent rahva hulgast ja. Aga ma mängin ka klaverit. Siin põõsastes on juhus. Siin põõsastes on juhuslikult üks klaver ja ma mängin teile Okinski Polonees. Suurepärane, palun seltsi. Veerand, palun. Palun, siin on klaver. Angla. Ja nüüd kuuleme veerandi esituses OkinskyPoloneesik klaveril. Kuuekümnendad aastad on ka Ringhäälingu meelelahutuse eneseleidmise aastad aastatel 1961 65. Võiks öelda, et leiti rohke muud kui kõigi eelnenud 10 aasta jooksul ühtekokku. Meenutame detsembri päeva 1965. Stuudios olid Valdo Pant, Jaan Ruus ja Johan Saar ja nad otsisid lapsele nime. Ramiita tere õhtust, lugupeetud kuulajad. Meil on hea meel teile teatada, et Eesti raadios astub täna eetrisse uus toimetus. See oli vastsündinu esimene häälitsus. Meie vapilind ronk Jaagup ütles teile. Tere õhtust, lugupeetud kuulajad. Ronk Jaagup kannab sisi musta kuube. Tal on pikk kõver. Ja võtmata uudishimu kõikidel läikivate asjade vastu praegu akseeritud eraliselt mikrofoni nähtavasti allaneelamise eesmärgiga. Kus Jaagup sai, jõuad sil täna kõnet pidada küll. Nii uus laps, uus toimetus on sündinud. Aga igal lapsel, nii heal kui ka halval, on oma nimi. Õigus jaagu, räägime raadio kuulajatel ära, kuidas asi algas ja kuidas uus toimetus endale nime sai. Selleks peame lindirulli kerima mõned päevad tagasi, kui meie stuudio Speeti sündimise pidu. Joosep ütle mulle üks ilus poisslapse nimi. Sa ei lähe garaazumi targemaks, ikka peavad teised sulle nimesid välja mõtlema. Tead, mis? Ma ma teen sulle välja ja tead, ma teen sulle välja 200 grammide. Kuule, kuule, sa oled, kas sa said nüüd ikka aru, et olen, eks ole, mis sa tahad? Ma teen sulle välja 200 grammi õunaveini või missugune on 200 grammi õunamahla? Ei võrgule eile läbi ei tule välja. Vaadati, et mul on küll üks nimi, aga, aga see on väärt vähemalt 200 liitrit õunamahla või sama arvestatud ümber kangema peale. Aga sa ütle enne, kas see laps on imik või, või Maimik. Mai, mai, mai, mai. Mõtlesin siin segamini poisslapse ja, ja tütar lapseni ja see ei olegi nimi, seon klassifitseerimine. Mul ei ole nüüd mõnus. Nüüd. Ilus poisslapse nimi saab painad, laupäeva õhtul. Paned oleks Klaubiskiste püks ära ja valmis, mis teeb püksi. Mis kaob üks. Mis nimi, see on nimi nagu teele loe mõni raamat. Telefon. Mis see tähendab? See tähendab, mis ei tähenda, tähendab geniaalne laps, väike poeg, läinud isasse, kisendab ja teeb püksi. Ongi Plampriskiste püks kleebidele silt külge ja ongi selge, kellega tegu. Jajah. Küll saad sa. Oled laps pole, mõni vanni vahusta või, või karvad haabased, et pane silt külge. See. Mis see on? Kuule, sa asendad nii, nagu oleks nõelapadja alla neelanud. Šampusepudel maksab ära ära. Lõbuks. Laeva vettelaskmisel peab helistama null kolm. Ja siiamaani ma olen ise olenevalt are. No minu arvates pudelid katki lööma millal mõelda, täis pudel. Ja ta igatahes mina nimetasin tema nüüd. Meetaks proosid. Aga ütle laaniaks, kuule kui sul mõistus tagasi tuleb, mis rammeetustasin kogu aeg aja ja vot Rameeto on Raadio meelelahutuse toimetus. Pargis üks väga noor ja armunud paar võis niisiis. Siin see gei siiski. Laulis nii, aga me. Ei. Läks vaevalt Liba neist saamas abielu. Muutuks perekonnaseis, veel kord neid, see hetk jäi siiski pooleli. Siis jälle ostis tuttav. Siis. Me. Hällis kaksikutega ei, üldse ei meeldi need, vaid hoopis nutijama. Jäävad siis. No. Ei ma ta. Aga? Olla. Rameeto ise sündinud sünnitas ka raadio estraaditeatri ja oli vist seni kasutamata võimalustest leitud, kui võiks öelda veel viimane saate sünnivalude ja rõõmude vahetult pealt nägemine. Nauding publikule samal ajal tagasi mõjuga näitlejale. Poolpinnale vaata omal ajal kurtnud, et kuidagi mikrofoniga kontakti saavad, et oleks talt silmnägu peas. Nüüd istub näitlejate vastu sadu silm nägusid. Nii et esinejal mikrofoni enam meelde ei tulekorralt. On aga võimalus proovida, kuidas materjal publiku peal tööd Paraku jah, ega ei ole head halvata. Raadioteater ja Eino Baskin selle erakordselt isikupärase juhina ja kogu draamateatri näitetrupp raadiosaates meile jahutas esinejana. See on silmapaistev saavutus tusringhäälingu meelelahutusarenguloos. Paraku on aga meelejahutaja meelelahutaja Surnalistika väline kurameetu varasemas arenguloos oli juhtiv roll ajakirjanikul. Temalt saate idee stsenaarium hiljem ka reporteri teostus. Siis meelejahutaja kuulub raadio kunstivalda ka mälumängud ja kasiino realiseeruvad mitte ajakirjanduslikud, vaid muul alusel, kuigi kõik mõeldavad tal mängudel on olnud oluline koht ringhäälingukuulaja aktiviseerimisel. Tuletan meelde kasvõi väga populaarsete raadiomängude Retalv millest esimene kord võttis osa 4000 inimest, 1975. aastal aga 86000, et nagu öeldakse, need arvud ei vaja kommentaare. Paraku on vaja otsida ikkagi silda ja sidet ka rahvaga. Ja seepärast pärast rameeto ja kunstilise raadioteatri sündi elasid edasi mitmed sellised saated nagu perekonnaõhtu ja kodukandi lood. Hubert Veldermann peeti videviku ja report. Trit jätkasid huvitavat inimeste otsimist, sest see rahvalik meelelahutusnoh võiks öelda, mis jätkab rahvalauliku traditsiooni tänapäevases rüüs. Ka see on väga paeluv ja üheks selliseks hästi populaarseks tuntud raadioesinejaks on Voldemar Sander. Garantii rinneni kontrollida ehitus- ja igatahes hella rahval ei olnud usku masinaid tõusta. Aga no nagu saatuse kiuste madin siiski tõusis õhku, see oli esineja, lendas farman 220-le seal pöörleb mootor tagant lükkav mootor ja siis istmed olid seal kahe kandepinna vahel lahti, toolid, lendur keeras lihtsalt sonimisi tagurpidi ja pani mingisugused prillid on silmade eeskätt ja siis pandi mootor käima, kabiini kabiiniga, midagi niukses ei tuntud. Siis tõusis masinais, hakkas jooksma hirmsa mühinaga, seal tagant ajastul ja suitsu välja ja ta jookseb mööda maad pisuhänd ja ja esimene leen, muidugi tal ebaõnnestus, sest ta tõusis õhku, aga mootoris tekkis mingisugune väikene rike. Ja seal mere ääres kadriorust sellel oli niukene, rabaneb pehme kõnts, mis meil oli kokku ajanud kõik ja see farman kaheksa Eeesselevlendriga läks pehme sopa sisse, sopsi muidugi ta ei läinud ümber, jäi rataste peale ja seal oli siis sõdurisi trepp, pataljon ka, vahetud, ma kutsutud sinna. Igatahes nemad olid maksuta, need jooksid suure kisaga selle masina juures masinas õlgede peale nagu üks väikel lapse käki. Inimesed jumal hoidku, et maailma suurehitustel mitmekordne maja lingid ja nüüd läheb nii, kui sull teevad ta sealt välja, sealt pehme seest ja ta oma koha pealt tagasi. Muidugi seal pudi ja vaadake järele ja tund või poolteist siis umbes minna siis jaapani uuesti selle mootori käima. Ja siis seekord muidugi talle endale lihtsalt jooksis mööda maad ja ma sain aru salga poole ja tõusis õhku. Mis ta võis olla üks, 45 meetri kõrgusele või niietavaid Ratase nüüd Lasnamäe rahvas päraskist, meie inimesed käisid seal meie majas, nemad põlevad, näinud teda tükati olevat näinud tikateinid, Lasnamäeäär oli ära varjanud, strateegiliselt uurimisse võis kestuse varsti kolm-neli minutit. Kuivas, viis minutit seal laevaid sellel keegi vaadata ja kontrollide puhul sa kiirus on või kui palju lendab, lendas ära. Rahvas hõiskas, juubeldas, laskus oma kohale ja ta hiljem kordas oma lendu. See oli esimene masin, mis lendas Eesti pinnal. Ja niiviisi võiks Voldemar Sander jutustada tundide viisi ja seda ta on ka teinud. Need jutud on kõik Eesti raadio heliarhiivis tallel küll tõestisündinud lugudest ja küll niisugustest lugudest, mida kuulates saad aru, et nad on kuskil tõe ja ilusa fantaasia piiri peal. Seepärast ei saagi me ringhäälingu meelelahutaja Dust piirata ega taandada ainult kunstilisele sõnale tonile välja, mõeldi selle vait elu faktid annavad selleks ka küllaltki palju ja huvitavat alustano kõneleme kas või Esko tasast ja tema följetoni idest. Ja eks meile kõigile tuntud kärna ärni Ki on aegade jooksul järjest rohkem hakanud elu peegeldama ja oma viisi seda eluga mõtestama. Aga siis ajakirjaniku enda roll. Aastaid tagasi on Jaan Ruus teinud tee pealkirjaga 200 aastat ajakirjandust, kuulame siis ka sellest killukese. Tartust ei, ühelgi aastal pole nii palju tühja kunstimehi ehk tühja asja näitajaid meie linnas käinud, kui ta seda tänavode tähtud ka oli, seda, et need kaks ehk kolm seltsi kõrraga siin nähti ja praegugi veel siin nähtaks olevat. Mõned näitad, vahakujusid, tõesed, käivad, hüppavad Pitki köitmise üles pandud, mõned Calgavad tellingutest üle pea ja üle kaela maha. Ehk lasevad ennast ülevalt kukerpalli alla. Tõelised Virpivad silmamoondus trikke teha. Veel töölised teevad seesuguseid kunst tükkisi mis ka oma keha teotavad, paenutavad seda taguberi üle, et loop jääb seisma, ajavad siis pead jalge vahelt läbi etta jalalabade vahel püstilõug vastu maad seisab veel tõesed, ajavad Mõeka enestele kurku ja neelavad tuld alla ja teevad veel inimese au, Gautavad ja inimest, keda jumal oma loomade seas esimeseks suguks loonud teotavaid tegusid. Niisugused vedelejad, kes parema viisiga teadediitsi tõsta, hulguvad ühest linnast töise oma kunst tükkisid näitamas ja nendega raha eneste käte petmas. Panete tähele taas Saura minevikku, materjalide eriline kiirguskord paelub meid lihtsalt omaaegne kirjutamisviis ütlemine ja mõtlemine. Kor leiame analoogiaid mineviku ja tänapäeva vahel, sest inimene oma inimlikkuses siis ka oma nõrkustest ka samaks jäänud. Ja lusti Maiaks on ta ka jäänud. Seepärast soovin siit stereo stuudiost teile Ringhäälingu järgmiseks aastakümneks. Ma usun küll, et ka videobuumi ajal ringhääling jääb ilusaid lustakaid meeleolu hetki, aga lõpetuseks Lembit Lauri poolt koostatud tud tippmeloodia kontsert. Ettekandes ja viisakad ja korrapära liidad, riided seljas, nägu lahti löönud, lellenupud plats ja olete võtnud. Täna saab meil kõiksugu nalja ja meelejahu näha ilu, lugemimuusikat ja laulu kuulda. Kelle meelest ei ole see muudkui ajaraisk ja arvab, et kasu ei anna säärdule isamine mitte kõne väär. Nende Darroiga. Oleme mõned kurvad armastuselaulud leidnud. Ma tahaksin teie mõtteid mööda läinud päevade peale juhtida, et võiksite noorepõlvekujutuse omale silma ette maalida. Kui kas teine laul hingele kosutust saab tooma ja temale suuremat üks ei saa panna, võite oma poolehoiust valjuste käsa laksutad. Mis aga veel parem ühe kirjatähe läkitamisega kontserdi karda panejatele teada. Nüüd aga tuul lennulaul lillele ning ojakohin Ühed lauluks. Ei tea, miks praegu nii hale ja haige, minu meel. See esimene laul räägib kloostri leiust. Et nad on pannud kloostris Olen ma sisekseedee pealgi. Kuurort viib mõistuse. Mülgas bee Jaan kandmanoniiri tee vangis, ta tootke õrnade müüride Kas ongi tegemist olnud meelelahutusega? Kas pole see samal ajal ka märkamatu elu, teatri vaheteki, kergitamine, pilk möödanikku, kus me ise mitte eriti ammu tulnud oleme? Siis ikkagi sõnum kui eesmärk mitte meelelahutus kui nähtus iseeneses. Nali ja naer, kui eesmärk. Kuulmiseni. Mul nagu asjasta käinu Kaugel ja siia ja tiiganioosid näinud mis meelest mul ära Kaarte, GM, mina sellest majot, Ohne joon, mina võtaksin. Siis anti Molva aastuseks rotto Äitaaloomas. Täis uuesti ja tolmu uimus laane välja saan. Suur poole k armaastuvustundmist kui poistel, kes hoolitsejad on. Sammu isad küll äestamis. EPO-le jooneid uude ellu poisike laadi liigna, kas album ei saa ametis ja neis neidude meelest on sinna mis maksab üks taanu Matzia.