Me hakkame kuulama saadet üheksa mõtet, milles kõlab intervjuu klassikaraadio aasta kuulaja 2001, Kristiina Uluotsaga ning Kristiina mõtteid loeb näitlejanna Kersti Kreismann. Saade on taastatud vanalt kassettlindilt ja sellest ka krõpsud ja sahinad. Saade oli esmakordselt eetris aprillikuus aastal 2002 kena kuulamist. Kristiina elab Mehikoormas täpselt Lämmijärve kaldal ja tema köögiaknasse paistab ääretu klaasias veeväli. Selle tagant omakorda kumab sügavusest Venemaa oma suuruse ja avarusega. Mis ajast sina oled klassikaraadiokuulaja? No enam-vähem sellest ajast, kui klassikut raadio hakkas terve päev programmi tegema, leidsid juhuslikult, mitte päris juhuslikult, see tekkis tegelikult enam-vähem paralleelselt minu huvi ka vanamuusika vastu, sest klassikaraadio oli paraku ainukene koht, kust vanamuusika kohta midagi teada sai või kus seda mängiti. Ja siis noh, need asjad käisid niiviisi käsikäes, millest on sul tulnud selline huvilist vana muusika vastu? Mingil määral suur juhus, et pusin kast ansambli viijazonora peale ja sellest nagu hakkas asi huvitama ja siis ma püüdsin juurde kuulata juurt õppide ise rohkem teada saada. Alguses käis asi rohkem nii eneseharimise liini pidi, aga õige fanatism tuli siis peale, kui selgus, et vanamuusika on selline valdkond, kus on võimalik ühte ja sama pala väga erinevalt mängida. Ja vaat siis tekkis juba mingi selline hasart või isegi mingil määral nagu kogumisest võrdlemine või. See lihtsalt on väga huvitav maailm millest kaua aega niiviisi täiesti teadmatusest mööda käidud. Ma elan selle muusika sees. Oled sa isand, kas sa pead? Absoluutselt mitte? Ei mingit muusikaharidust, isegi mitte laste, muusikakooli või muud sellist ainult nii-öelda iseõppimise teel. Praegu, kui me oleme siin istunud, siis on kogu aeg olnud meil taustaks just seesama muusika, mis omal ajal oli täpselt samamoodi taustaks sinu ellu sobib, see muusika sobib küll sellepärast, et vanamuusikas on minu meelest palju rohkem hinge sees tihtipeale kui kaasaegses muusikas. Ühes muusikas peab ikka midagi olema, kui ta püsib seal neli-viis. 600 aastat ja kauemgi ja ta on ikka. See ikkagi värske. Ja mulle meeldib just Sonora esitus ja tõlgendus. Nad mängivad natukene teistmoodi kui klassid. Tallinna vanamuusika tegelikult on ja see teeb nad huvitavaks. Klassikaraadiokaaslane lingistatav või kindlasti kuulata, osa saab igast nädala kavast kohe välja kirjutada teatud raadio kõrvale meeles peaks pandud olenevalt kirjapandu ihaldusväärsusest või kollektsionääri hasardis sest Veevalajad kipuvad kergesti fanaatikuteks minema. Saab paika seatud ülejäänud päevakava. Tavaliselt alustan päeva klassikast ning edasi sõltub juba sellest, mida pärastlõunas mängitakse. Et kas see kattub minu huvidega, et ülejäänud kuulamine on rohkem kaootiline ja sõltub konkreetsetest saadetest või ülekannetest näiteks sel nädalal nüüd muusikat, sest teemaks oli kodujärgmisse nädalasse märgitud iidset ja idamaist. Maia Lilje saade. Vanemuise sümfoonikute kontsert. Teine enam-vähem stabiilne kuulamisperiood algab umbes poole 11-st õhtul ja lõpeb Nocturni algusega. Kui just arvutimängud patuselt hästi ei edene, mis laseb kuulata ka hea tüki ööga vast fantaasiaid kuulaksin ilmselt peaaegu kõiki, kui öise ärkvel istumise ebatervislikkus ei sunniks. Vanamuusika miks mind huvitab? Eks see oli suur juhus. Maailmas on kindlasti palju põnevat, millest iga päev mööda käime. Sellest midagi teadmata võib käia 10 aastat järjest tööle ühte kindlat tänavat pidi ometi teadmata, mis toimub teie äärde jäävates majades ja tunda vaid nende fassaade. Algas asi sellest, et teed ristusid juhuslikult vanamuusika ansambliga viiesonora. Nende kontsert äratas huvi muusikast rohkem teada saada. Umbes samal ajal alustas ka klassikaraadio täispikka programmi edastamist, nii et oli, kust sarnast muusikat otsida. Hasart tekkis avastusest. Keskaja instrumentaalmuusikat on võimalik esitada väga erineval moel. Üks ja sama lugu erinevate ansamblite esituses võib olla väga erinev. Ning see muusika kuidagi sobib. Mulle. Tunnen end keskaja muusikat, eriti instrumentaalina kuulates umbes nagu lõunamerekana soojas vees. Itaalia 14. sajandi eestampiides on rohkem hinge kui meiega. See on küll loodud muusikast. Ja kui mõelda kõigile anonüümsetele autorite teostele, mis on säilinud vaade 1000 aastat või kauemgi, siis peab selles muusikas midagi olema, et ajahammas talle peale ei hakka. Siin on ainult keskaega. Kuula. Lisaks on tulnud rahvamuusika, Suhhi, muusika ja veel üht kui teist eesti vaimulikust rahvalaulust Filipp klaasijaski vrassini. Maailm on huvitavat maasikat täis. Loomulikult on huvi aidanud seal hoida ka selle vennaskonna jälgimine, kes alguses oli viljas, on Noora ja nüüd on saanud Triskee, läks mind on võlunud selle seltskonna professionaalsus ja vaba vai. Ei oskagi neid kuidagi teisiti nimetada, kui vennaskonnaks nad kuidagi elavad oma muusika sees. Sa elad kohas kuhu iga päev ei tuleks, sest see ei ole lihtsalt võimalik, ma elan kohas, kust ei pääse iga päev väljaga teha, koduaknast paistab suure lai Venemaa täis oma uskumatut ajalugu. Aga ajalugu täitsa siinsamas omaenda elus. Sa tõlgid raamatuid ja see töö lihtsalt tundus mulle sobivat. Lihtsalt vedas, et ma selle töö sain tõlkimisega minul muidugi niiviisi, kuna tõlkijad seovad täht ajanud siis olen ma lihtsalt välja arvutanud endale iga raamatu puhul nädala normi ja siis nädala piires ma saan natukene oma aega seadva töö tegemiseks või puhkamiseks, aga ma pean õigeks ajaks ikkagi valmis ole nelja aasta jooksul kuus raamatut. Kõigepealt on Kontšins heriooti, raamatut, lood igasugu ilusatest imelistest loomadest, kõik see issanda loomaaed ja viimane oli suured loomad, väiksed loomad. Ja siis nüüdi just just ilmus Roontaali suur sõbralik hiiglane siis neurobiilia sarjast tšekk, higinsi, tiigri aasta. Siis on tulemas on alter Mously, punane surm ja praegu mul Giorgi Vaineri see, kes lisab valu on tegemise. Siin on hea töö tegemise vaim selles kohas kui sellest külas, kuidas sa ütled oma kodukohta, koduküla või kodukoht? Ma ei oskagi öelda, ma ei ole tegelikult selle peale üldse mõelnud, lihtsalt elan siin, olen siin ja õnneks mul on selline töö, et on täiesti ükskõik, millises maailma nurgas minuarvates, kes seisab, see on üks vähestest töödest, mida siin saab teha ja millega siin ennast elatada saab. Tundub, et üldse siin kogu selles kohas on kuidagi eriti kõrge selline ärksus või mingi selline meelsus, mis on? See on tohutult sümpaatne. Vaata, ma arvan, et siin mängib eraldatus natukene siiski rolli pärast, et kõigis kultuurides vaimu täiustamiseks on inimesed läinud ära eraldatusse. Et neil oleks aega rohkem iseenda ja vaimu ja vaimsuse jaoks. Religioon selle kohta võiks öelda, et eks igaüks usub midagi, kes Budad, kes Allahhidges kodumetsahaldjat, kes iseenda tahte ülimuslikkust ja kes raha, midagi kiusu, seda kummardab, ei oska ennast tegelikult millegi uskujate alla liigitada. Tunnistan küll vaidlemata seda kõrgemat jõudu, kes meid valitseb, juhib ja kantseldab, aga pole endale võtnud voli seda millekski nimetada või ennast kellegi hulka määrata. Ei ole ka püüdnud ühte usku teisest paremaks arvata. Lõppude lõpuks on ju enamuse maailma religioonide põhitõed ühed ja samad. Ning need võib kokku võtta üldtuntud 10 käsuga. Ja igasugused usu sõdimised on tegelikult kilplaste sõda selle ümber, kas silku on õige süüa peast või sabast alustades. Või siis on usk ainult poliitika kattevari. Minu side Mehikoorma luteri kirikuga, religiooniga on sel suhtel vähe tegemist. Jumalateenistus on üks viimaseid kohti, kust mind üleüldse leida võib. Hoidun hoolega ennast sidumast mingi kindla religiooni või parteiga sest nii see kui teine nõuab tingimusteta allumist juhtide tahtele, mis aga minu isepäi sele Veevalaja vaimule kohe kuidagi ei sobi. Oma asjad saan ma jumalaga ise aetud, ilma et keegi peaks vahendajaks olema või minu eest kostma. Ise teed, ise vastutad. Laisa ja mugava inimesena olen isegi 10 käsku taandanud kaheks esiteks tuntud rebasereegel. Sa vastutad selle eest, keda taltsutanud oled. Ja teine käsk võiks kõlada umbes nii, et katsu elada väärikalt, et jumal võiks sinust lugu pidada. Inimestele ei meeldi pugejad, lipitsejad, miks peaks jumalgi neist lugu pidama? Sain kunagi sel teemal väga põneva ja õpetliku kogemuse. Kõndis äsja usule ärganud paar tosinat aastat vana kõrgharidusega naisterahvas mööda muruplatsi ning palus valju häälega issanda rohu käest andeks, et ta seda tallab. Selle asemel, et astuda kolm sammu kõrvale ning kasutada asfaltteed. Ei tea minu jaoks tähendab religioon, et paluda tohib. Endale enda pärast tohib paluda vaid siis, kui tõesti enam ise hakkama ei saa. Minu meelest on see toiminud, olen alati abi saanud, nii et kõige rohkem olendist müstik. Milleks Mul on kirik või jumalateenistus. Kui võin kodus hommikust õhtuni kuulata muusikat, mida on väidetud, olevat üks palvevorme. Selle asemel, et kuulata kirikus sõnu, mis liigsest rutiinses tarbimisest on oma väed kaotanud. Vaikust esineb minu kodus äärmiselt harva. Võiks väita, et side kõiksusega on mingil määral pidevalt olemas. Ning on täiesti ükskõik, kas see tekib läbi Gregoriaani koraalide Hilde kard, fon, pinge, nii laulude või muusika võin kuulata ühesuguse mõnuga hispaania vanamuusikat ja India filmimuusikat, vaimulikke, rahvalaule ja itaalia istampiisid. Just nagu võin ühesuguse mõnuga nautida Harry Potterit ja populaarteaduslikke kuningate elulugusid. Mehikoorma kirikul on minuga tegemist vaid nii palju, et olen püüdnud toetada kahte noort inimest, kes tulid siia eimillestki midagi tegema. Vaikselt, lootes läbi kiriku, õnnestub edendada Eestimaa vaeste valdade nimekirjas kurval 10. kohal asuva maakoha kultuurielu organiseerida halvast tervisest ja kõhnast rahakotist sunnismaisteks sunnitud memmekestele natuke muusikatki hingekosutuseks. Ei saa küll öelda, et oleksin praeguseni edu saavutanud aga püüan natuke veel enne, kui olukorra lootusetuks. Tähemärgid ükski ilma tõese ivata asi ei saaks püsida mitut tuhandet aastat. Eks astroloogia olen nii nagu paljude teistegi aladega, et on tegijad ja need, kes tahaksid olla tegijad. Kuid mõistus ei küüni. Ja veel, need, kes tahavad ratsa rikkaks saada läheb vaja natuke süvenemistati, rada kannate seast välja sõeluda. Eks ennustusliku osa kole, nii nagu kõikide ennustustega, küllap pärast on näha, seda ei tee või ei. Kahjuks ei tule mõningased teadmised astroloogias mingil juhul. Nad muudavad inimese sallivamaks. On ju vahe, kas oled kellelegi peale lihtsalt maruvihane või siis lööd käega, et no mis sa temast tahad. Taivo Ambur või sõnn või kes iganes. Omastress ära maandatud ja viha aluse sigadusele vabandus leitud. Kui ühtki paremat vabandust pole, käib seega tervislik. Eks pisikesi imesid leiab igalt poolt kas või aknalaualt lillepotist, kui kaugemale vaadata ei viitsi. Needki tasuvad rõõmustamist. Eelkõige tasuvadki minu meelest rõõmustamist väikesed rõõmud ja imed sest need on igaühele IGA PÄEV kättesaadavad ning toimivad kokkuvõttes paremini kui mingi ühe suure Rõõmu ootamine. Parim tasakaalustaja negatiivsetele emotsioonidele on positiivsed emotsioonid, kui neid kasvõi natukehaaval ise kokku korjata. Võib-olla on ime kõik see, mida inimene pole loonud. Praegune elu meeldinud mulle tegelikult kõige rohkem oma elust ajalises lõikes. Mulle meeldib olla iseseisev isemõtleja, nii-öelda isemõtlejate partei ainuke liige. See annab teatud mõtlemise ja ütlemise vabaduse ja muidugi ka vabaduse halvasti öelda, kui miski ei meeldi või tõesti mingisugune lauslollus kusagil on. Aga mida sa siis teed, kui sa näed, et kusagil on lauslollus, ütlen paljuski halvasti, kas see aitab? Ma ei tea, mõnikord võib-olla aitab ka paljud inimesed on öelnud, et Tallinn on täiesti omaette mingisugune auk kuhu koguneb kõik saast kuhu koguneb aja raiskamine, kuhu koguneb raha ja kuhu kogunevad inimesed, kes selle raha pärast siis hakkavad 11 mustama. Vaata, kus on raha, seal on ka alati need, kes seda jagavad. Siin raha ei ole järelikult Pole ka midagi jagada. Ja minu meelest Tallinn on rohkem ameerikalik ja Tartu on Euroopa. Nii et ma hoiaksin pigem Tartule lähemale. Tead, selleks, et minna Tartusse õhtusele kontserdile tuleb mul kodust ära olla umbes 20 tundi ja leida Tartus öömaja. See tähendab seda, et Tartusse kontserdile pääseb mu paremal juhul loja. Tartu vanamuusikafestival on tavaliselt see, kuhu tahaks minna läbi halli kivi ja juhtus niiviisi, et sel aastal selle ma lihtsalt ei saanudki, sest mul ei õnnestunud hankida öömaja, aga teisiti ei ole siin väljapääs üldse võimalik, aga lähemalt mitte mingisugust muud võimalust elavat kontserti saada. Ega ei ole küll. Tartu on ikkagi kõige lähem ja kõige rohkem nii-öelda minu huvidele vastav. Nii et peale raadio nagu erilisi võimalusi ei ole. Vaata, mina olen mingil määral kollektsionäär. Kui ma olen kontserdipaigas kohal, siis ei saada seda head kontserte lindistada, aga kui sa kuulad raadiost, kas sa hindad rohkem seda, mis tuleb otse või seda, mis on salvestatud detailideni välja? Peilitud maja on see, mis tuleb otse väikeste allede nootidega. Mõni mikrofon ei tööta, keegi laulab valesti, mis on nagu vahet on, mis pakub aga minu jaoks ei ole see tegelikult oluline, sest minu jaoks on oluline muusika kui niisugune. Hea küll, mul on täiesti ükskõik, kas mängitakse plaati või mängitakse kontserti, mind huvitab see, et ma saaksin teada, mis toimub siin Eestimaal, mille poolest on otseülekanded väga head pärast, et Eestimaal siiski praktiliselt otseülekandeid liigub rohkem kui plaate, sellepärast et mis sa ise arvad, kui palju on liikvel vanamuusikaplaate ja üldse niisugust muusikat, mida mina nagu korjaksin. Teiseks sa kujutad ette, mida see plaatide varumine üleüldse maksma läheks? Mul on nii-öelda hommikust tunni tasuta käes Euroopa ja kodumaised kontserdid. Aga miks ma ei peaks neid kuulama? Loodus mina ja loodus ei ole tegelikult asjad, mis omavahel eriti hästi läbi saavad. Ehkki samas pole ma ka see tüüp, kes päris linnas elada tahaks. On olemas õnnelikke inimesi, kes saavad metsast energiat ja käivad stressi maandamiseks puid kallistamas. Aga mina paraku nende hulka ei kuulu. Ilmselt mängivad selles mingil määral osa õhumärk Veevalaja ning kassiaasta. Kasju sihuke mugav padjaloom enamasti. Eks ma olegi sihuke mugav padjaloom, kes katsub oma tööd toimetamised rohkem omaenese nelja seina vahele. Härra toimetada. Esimeeldib mulle siis, kui ta on soe ja vannis. Järv on ilus, kui aknast vaadata või teinekord järve äärde jalutama minna. Aga et sealjuures käpakesed märjaks teha, no ei. Kõige rohkem meeldib väljas olla suvel lagedalt tuulisel kohal. Õhumärk ikkagi. Ja sa ise käid siin järve ääres? Tegelikult mitte väga tihti, ma olen selline väheliikuv inimene, ma saan järve iga päev oma aknast näha. Tegelikult on isegi aknast vaadates väga põnev, sest ta muudab oma värviolemist teinekord lausa veerand tunni jooksul. Ja muidugi, kui näiteks järve peal on võimas äike, meil on siin väga vägevad äikesed, tavaliselt. Järvel on udu, siis on siin maailma äärel paistavad need majas, mis on kaldal ja edasi tuleb juba tühjus, pilved taevas ja mitte ei saa aru, kus algab vesi ja kus lõpeb taevas. Väga mitu korda öelnud seda, see on nagu maailma ots, jäär, paljused, ääretus tegelikult vaja on. Iga inimese sees on mingil määral juba ääretus olemasolevat, palju ta seda ise vaatabki kasutab, kui palju ta seda vaja? Eks ikkagi, igaühel on vaja seda hingamise, ruumi või vabaduse tunnet. Nii et selles mõttes on maailma päris põnev koht, sest äärest edasi tule väärekust. Sääretus hirmutaksin. Ei tea, kas nüüd enam mitte ei lase ennast nagu igal asjal hirmutada, enam. Looduses on tohutult palju ilusaid hetki, aga praegu on just üks nendest ilusatest natukene sajab, vihma, paistab parasjagu päikest nikerdanud Ma arvan. Me oleme siin Lämmijärve kaldale, varbad on peaaegu vees, sa oled ise v ja mina tegelikult armastan rohkem niisugust tuult ja vaba õhku. Ehkki samal ajal olen ma väga kodune. Ja korteris inimkuidas kunagi. Aga niiviisi jah, teie juurde tulla, teinekord on täiesti emotsionaalses plaanis vajalik see väike küla, mis on su kodukohaks, tsen, nagu sulle selles mõttes parasete, jahistasin täi piire, su mõtlemist ja ta ei muuda ega, ega sunni ega suunasu selliseid maailma tõekspidamisi. Just nimelt, eks mul on seda halba iseloomu kah parasjagu, nii et ma ei lase endale naljalt midagi peale sundida või suunata. Aga vee äärde suvaliselt ikka tuleb teinekord ikka, miks mitte kui vesi, miks mitte tulla? Vaata kui hästi siia vee äärde praegu sobiks, vanamuusika? Seal võiks kindlasti täiesti uisa siin vee ääres oled, kas sa pigem lähed ja noh, naudid seda v mõnusas oma ihu peal või jääd silmitsi enda veelindu või mõnda üksikut paati, mis kuskil paistab veega on niiviisi, et jah, ma olen küll vee vana ja ka rohkem seda tüüpi Veevalaja, kes on üks jalg maas ja teine taevas. Vesi jääb sinna muidugi vahepeale. Aga. Naudin olemist endast väljaspool iseenda sees on rohkem niisugune sisemine vastuvõtt või naudisklemine. Siin on sul kindlasti võimalus palju iseendaga ja oma mõtetele ja oma arvamustele truuks jääda. Kas need tõekspidamised, mis sul elus on kujunenud aastatega või on sul põhimõtted, mis mis on siin saatnud kogu aeg? Pigem on nad ikkagi aastatega kujunenud, aga eks mingisugune alus on nagu kogu aeg olnud. Aga eks me kõik saame vanemaks ja targemaks ja ei ole enam lihtsalt, kes kui palju ära kasutada oskab. Aga muidugi, eks igaühel on oma igapäevane oravarattas, nii et see ei ole päris õiged. On nüüd kogu aeg aja maha võtta oravad rattas täpselt samamoodi niiviisi, et hommikul tõusen ja, ja õhtul kukun väsinult voodisse aja maha võtta saab põhiliselt siis, kui, kui on sõpru oluline asi ja kui sõbrad tulevad külla, vot siis ma tõesti võtan aja maha. Heas seltskonnas. Seal on siin ümberringi nihukest puutumatust, väga palju, palju seal looduses üldse käib, oled? Tegelikult känni, olen vähe, aga vaat sellega on ka niiviisi, et kui kui see kõik on olemas, kõik see, millest sa praegu rääkisid, kui sa selle sees elad, siis nagu pane tähelegi tähele panema hakkad siis, kui mõnda aega ära olnud. Vot siis oskad seda jälle vaadata ja nautida ja tema järele igatsust tunda. Kui sina käid linnas, kui kiiresti sul tuleb tahtmine tagasi tulles koju? Vaatame linnas käimine on nii suur ettevõtmine, et tagasi koju tulema vastavalt sellele, kuidas käivad bussid, kuidas oma asjad aetud, saab, Tartus ma käin asju ajamas ja siis vaatan natukene ringi, püüan sealt jalga lasta ikka nii kähku kui võimalik. Tavaliselt lükkan ma ikka igal hommikul enne kümmet klassikaraadio käima, kuulan, mida, mida pakutakse päeva klassikas vastavalt otsustamise edasi saab. Palju on plaadid, mõnda palju on kontserdiülekandeid, mida ma kuulan fantaasiakavadel olema selle eest üsna tihe kuulaja. Kas see on oluline, et sa tead, mis kell tuleb näiteks olema, mingisugune lemmik on ikka oluline, see annab saatekavast palju parema ülevaate ja muidugi jah, hoopis rohkem. On tekkinud selliseid hetki või olukordi. Kui ma lähen fantaasiakava lõppedes kell üks öösel magama ja keeran äratuskella kella seitsmeks, siis sealt tuleb midagi, mida ilmtingimata tahaks. Sinu kodus on koht klassikaraadiole olemas, mis meediakanaleid sinul veel on olemas? Natuke kuulan vikerraadiot hommikuti kuni kella 10-ni aga tegelikult kuulama põhiliselt kas klassikaraadiot või oma kassetid. Kassetid saadavad mind terve päeva kujust, klassikaraadio ei saada, on see omamoodi nagu elustiil või või omamoodi keskkonna loomine televiisorit tegelikult ma vaatan vähe ja lugemiseks paraku ei ole nii palju aega, kui tahaks. Teine asi on see, et minu töö on paraku selline, et kui mul on raamat tegemisel, siis ega sealt kõrvalt pean ajalehe nagu suurt midagi lihtsalt vaimu ei jää üle. Et ei suuda niiviisi keskenduda või vaadata või lugeda, selles suhtes on raadio ja muusika on selles mõttes ideaalne. Ta toimib sellest sõltumata, kas sa saad täie tähelepanuga talle pühenduda või mitte. Ta läheb juba kuidagi läbi alateadvuse ja toimib seal. Kas sa tunnetad seda, et sind ebaõiglaselt ilma näiteks selleta, mis toimub Tallinnas kus inimene võib valida viie, kuue erineva teatri vahel vähemalt kolme kontserdi vahel ühe õhtu jooksul korraga? Igal kohal on oma puudused ja voorused. Muidugi võiks olla siin tõesti parem transport, et kui ma tõesti tahan kuhugi pääseda, et siis masinaga pääseksin. Ülejäänu sõltub juba endast, sellepärast et kogu selle Tallinna võimaluste seas on kindlasti olemas inimesi, kes neid võimalusi ei kasuta. Mis neil on. Aga kindlasti tahaks nagu rohkem liikuma saada. No kas sa kujutad ette, võiks minna näiteks Viljandi vanamuusika festivalile või folgil? See on praktiliselt ikkagi sunnismaisus. Aga noh, midagi pole teha head, vähemalt raadiogi on. Ja kui sa küsisid selle kohta, kuidas mina ennast tundsin, kui ähvardati klassika raadiot kinni panna, siis siis ma tundsin ennast väga vihaselt. Sellepärast et kui ikka inimeselt hakatakse viimast ära võtma, siis, siis ei suhtuda sellesse eriti leebelt. Aeg ja ajatus. Aeg on see, mis libiseb, kui liiv läbi sõrmede. Ajatus. Pigem ajapuudus, oma jõuetuse tunnistamine. Selleks, et hakkama saada kõigega, mida teha tahaksin, peaks mul olema vähemalt kolm maist keha, mitte üks ja niruvõitu. Juba lapseeast peale olen küsinud teispoolsusest vaid paari sammukese kaugusel. See on pannud aega hindama, teadma tahaksin teha veel seda teist ja kolmandat jõudma seda ja toda. Armastus. Armastus on üks imelik asi. Kui ringi vaadata, tekib tunne, et meie kaubandusliku maailmas on armastus ammu välja surnud ning asendunud partneri valikuga tema kasulike omaduste põhjal. Praeguses selgelt turumajanduslikus. Eesti vabariigis on elu muutunud nii stressirohkeks et inimesed ei julgegi enam armastada ega kellegi eest vastutust enda peale võtta. Ei tea sedagi, mis endast homme saab. Perega on veel raskem, kui miski viltu läheb. Armastus peaks ju muuhulgas tähendama ka turvatunnet kellegi seltsis või siis tahab inimene enne enda kellegagi sidumist veel seda teist ja kolmandat saada, näha, proovida. Ometi liigub armastust endistviisi. Kui keegi oleks minusugusele vanale õelale skeptikule aastat viis tagasi öelnud, et armastus esimesest pilgust on olemas siis oleksin selle inimese naiivsusele päris valjusti naernud. Praeguse elukogemuse põhjal targu kinni. Armastuse ja kunstisuhted on ilmselt igav jaoks individuaalsed. Mõni muudab kunstiks oma valu, teine õnne. Ja mine, sa võta kinni, kumb parem on. Omaette kunst on armastada mõistusega, nii et armastus püsima jääks. See nõuab kohutavas koguses tolerantsust ja eelkõige kannatust. Ja valmisolekut võtta teist inimest just sellisena, nagu ta on ilma mingi ümberkasvatamise ja ideaalseks muutmise programmita säilitades sealjuures ka omaenese mina ja väärikuse, sest armastuse püsima jää lähenemise esimeseks eelduseks on vastastikune lugupidamine. Kahju ainult, et see tarkus tuleb aastate muhkudega. Te kuulsite saadet Kristiina Uluotsaga klaasi raadiokuulajaga, kes elab Lämmijärve kaldal. Eestimaa teises otsas. Kristiina mõtteid luges Kersti Kreismann ja saates kõlanud muusika. Katkendid pärinesid Arvo Pärdi, Sven Grünbergi, Hans Zimmeri Franks, laineri helde karbon pingeni Heino Johani rauda Sylvesteri helgada naasva muusikast ja ka ühest 14. sajandi Itaalia traditsionaalist. Me kuulasime saadet üheksa mõtet. Toimetas Marge-Ly Rookäärsaade oli esmakordselt eetris aastal 2002.