19.-st veebruarist stuudios on Kai Vare. Isamaaliidu volikogu hinnangul ei ole Eestile alates taasiseseisvumisest olnud nii nõrka poliitilist juhtkonda kui praegu. Möödunud ööl tungisid vandaalid riigile kuuluva Pärnu lennujaama territooriumile, rüüstasid Erlivooniale kuuluvat lennukit, mis peab ühendust Kihnu ja teiste väikestega. Kristiina Šmigun jättis orbesdorfi maailmameistrivõistlustel suusavahetusega sõidu pooleli, kuna tunnis end väsinuna nõrgana. Koolide püsimajäämiseks on vaja kvalifitseeritud õpetajaid. Kaasa peavad aitama nii kogukond kui ka kohalik omavalitsus. Olulinang kooli maine, et vanemad ei valiks linna koole. Nii nenditi täna esimesel maakoolide konverentsil. Tartus tunnustati parimaid rahvaluulekogujaid. Eesti vabariigi presidendi preemia said Helgi suluste, kes on uurinud Ranna Kodavere pillimeeste pärimust ning Merlin kõiv, kes on kogunud Eesti kaitseväepärimust. Draamateatris esietendub tena John Patricku lugu. Kõik armastavad. Ehkki sellest räägitakse, kuigi kelmikomöödiast tahab lavastaja Ivo Eensalu hoopis, et see vaatajale pisara silma tooksid. Muusikakool tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva muusikaharidust sest et antud rohkem kui 1300-le lapsele Iraagis on šiiitide kõige tähtsam usupüha ja sellel ajal korraldatud rünnakutes on surma saanud ligi 30 inimest. Ilmateade lubab kerget lumesadu. Külma on öösel kolm kuni üheksa, paiguti 12 kraadi. Homme päeval on külma üks kuni seitse kraadi. Jõgevamaal koosunud Isamaaliidu volikogu kritiseeris teravalt valitsusliitu, arutati poliitilist olukorda riigis, kohalikeks valimisteks valmistumist ja erakonna uute juhtide valimist. Mall Mälberg teeb kokkuvõtte. Isamaaliidu volikogu oli praegu Eestis kujunenud poliitilise olukorra suhtes üsna karm. Erakonna juht Tunne Kelam. Alates taasiseseisvumisest ei ole Eesti riigi poliitiline juhtkond olnud nii nõrk ja hajevil kui praegu ja pseudoreformide sildi all on lihtsa riigi loosung toonud kaasa tegelikult keskvõimu tsentraliseerimise välise kontrolli tugevnemise sisulise tegevuse arvel. Eesti riik Isamaaliidu arvates on kaugenenud ohtlikult kodanikust ja tema elulistest huvidest. Isamaaliit paneb ette asuda tegelike probleemide lahendamisele, mis on jäetud pseudouuenduste õhinas üha enam ripakile. Isamaaliit leiab, et kaudsete maksude tõus tuleb peatada ja peab õigeks niisuguseid maksukärpeid, mis on suunatud lastega perede toetamisele. Ühtlasi juhitakse tähelepanu sellele, et riigi tervishoiusüsteem on sattunud pankrotti järele ning sotsiaalministeerium ja haigekassa pole suutnud täita oma sisulist peaülesannet kaitsta inimeste tervist. Isamaaliidu järgmine suurkogu on 16. aprillil. Sellel valitakse erakonnale kaheks aastaks. Uus esimees ja juhatus. Partei praegune juht Tunne Kelam ei kandideeri enam juhi kohale oma tööd too Brüsselis europarlamendis. Suurkogul kuulutatakse välja ka kohalike valimiste programm, mille põhisõnumile juhtis Tunne Kelam tähelepanu juba täna. Meie arvates Eesti kui e-riigi edukas kuvand peaks nüüd üle kasvama Eestiks, kui i riigiks tähendab inimkeskseks riigiks, milleks e-tehnika ja võimalused, arvutite kasutamine, kaasaegne informatsioon peaks andma paremad võimalused. Kuid võti, minu meelest kohalikes omavalitsustes on koostöövõime info jagamise võime, koostöö, huvide ühendamine, mitte tekki teise pealt ära kiskumine. Möödunud ööl tungi murdsid Pärnu lennuvälja territooriumile sisse, vandaalid lõhkusid Eerlywooniale kuuluvat lennukit AN 28, mis peab ühendust Kihnu ja teiste Eesti väikesaartega. Toomas šalda, küsis Air Livonia juhatajalt tants Aringult, mis täpsemalt juhtus? Lennuväljal tungis keegi lennuväljale ja lõhkus sallivoonia, on 28-st dujad akend ärandada. No kuidas on võimalik, et riigile kuuluvale lennuväljale keegi tungib ja lõhub lennukit? Nii hästi aru ei oska seda öelda, sest mu enda mõistusega ei mahu. Pärnu lennujaama haldaja on praegu Tallinna Lennujaam ja ja ma neile helistasin hommikul kohe, kui ma sellest teada sain, palusin kohale sõita nad peale mõnda aega mulle helistasid, et tulevad siis, otsustasid ümber, et meil ei ole siin praegu midagi teha, me tuleme alles esmaspäeval. Loomulikult oli politsei ja, ja, ja kutsusin välja ka lennuameti vastava ala inimesed. No teie lennuk on ainus, mis peab praegu ühendust Kihnu saarega, Kihnu saar siis mandrist ära lõigatud. Tänase regulaarJännu järgi küll praegu istun siin ja otsin aknaklaas ja sellepärast noh õnneks see seest ei ole väga palju lõhutud, kui mõned aknaklaasid leian laupäeval pühapäeval leida nüüd kuidas öelda spetsiifiline lennundusvaruosa ei ole ka päris lihtne, kui mõned osad, et ütleme täna õhtul või on nad mul ööseks olemas, siis siis homse päeva jooksul on lennud korda tehtud ja esmaspäeva hommikul lendab. Mingeid selliseid navigatsiooniseadmeid ei ole võetud. No kellel siis võib-olla üldse huvi, lennukit lihtsalt lõhkumata? Ma ei saa sellest aru ja ma ei oska seda öelda, ma alles minu jaoks, need on niivõrd suur katastroof mu enda nagu hingele ja nii edasi, nii et, et ma ei oska seda praegu kommenteerida, aga ma arvan, see tuleb välja üks kord. Ober Storfis toimuval põhja suusaalade MM-il jättis Kristiina Šmigun tänase suusavahetusega sõidu pooleli. Kun jäi juba esimesel suurel tõusul liidrite grupist maha. Nelja ja poole kilomeetri vaheajapunktis kaotas ta liidrile ligi minuti ning katkestas võistluse. Ma ei tundnud ennast hästi, juba hommikul ei tulnud hästi, aga rajale mitte minna, siis on alati probleem see, et jutud lähevad nii lahti, et see on jube, et, et kasvõi sure, aga tule starti, et mitte arvata, et sulle Peri kõrge või blablabla ükstaskõik, mis välja mõeldakse ja nii ma tegin, aga tõesti ma lootsin, et mul on parem, aga, aga nii niukene, täiesti täielik nõrkus, et ma ei tea, ma loodan, ainult budget hõies, ma ei ole tõbe külge saanud, siin juba eelmine aasta sai näha seda ka väga, väga kõvas seisus, oleme nende radadel vastu pidada. President Arnold Rüütel andis Tartus Eesti kirjandusmuuseumis üle Eesti vabariigi presidendi preemia möödunud aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Vambola Paavo teeb ülevaate. Eesti kirjandusmuuseumis 2004. aasta rahvaluule ja kogumisalasest tööst kokkuvõtteid tehes et vanemate pärimuste kogujate huvi on suunatud rohkem minevikku, noortel aga tänasesse päeva. Vabariigi presidendi rahvaluulepreemiad said kirjandusmuuseumit ettepanekul Helgi surustaja Merlin lõiv kelgi suluste on pensionär, kes võtnud südameasjaks oma kodukohapärimuse ja kultuuriloo jäädvustamise. Põhitähelepanu on suunatud kodukandi, pillimeestele ja pidude traditsioonidele. Räägitakse palju setudest, räägitakse palju vanausulistest. Aga mehist Kodavere murrakut ei räägi enam keegi ja meid on väga vähe järgi jäänud. Ma olen üks 20 aastat küll kõvasti sel alal tegutsenud, mul on pildid, pärimused ja laulud ka. Ma kirjutasin Kodavere pillimeestest, mõned elavad veel praegugi ja nii huvitav lugu, et suvel tahame nad kokku võtta ja teeme ühe vahva peo. Meil on niisugune seltsing seal kalda peaskesed, seal on tantsijad, memmed väga vahvad, seal on pärimusega kogujad ja meil on alati suvel suured külapäevad tulgega. Merlin lõiv on Tartu Ülikooli tudeng, kes pälvis presidendi rahvaluule tänavuse preemia Eesti kaitseväepärimuste kogumise eest mis ajendas tudengineiut huvi tundma sõdurpoiste naljade ja sõjaväe frasioloogia vastu. On üht-teist kuuldud oma tuttavatelt, kes on ise ajateenistuse läbinud, lihtsalt seltskonnas rääkinud põnevaid ja uskumatuid lugusid, kui ehe ja uskumatu, siis tänapäeva noormeeste folkloori-pärimus Eesti kaitsejõududest on paratamatult kuuled lugusid ja siis enne ikka mõtled hästi põhjalikult, et kas võib olla tõsi või võib mitte olla. Kohtunud oleme ainult üksikute inimestega, enamus intervjuusid on tehtud läbi interneti või siis on saadetud kirjasid, üks variant on see, näiteks on mõned ülemused pannud poisid lihtsalt kirjutama ja siis on minule hiljem saadetud. Kirjutan antud, sest ka enda lõputööd, mul on plaanis veel välitäid, konkreetselt intervjuusid pataljonides. Preemiate kätteandmisel ja laureaatide ahustamiselt jäi kõlama mõte, mida mitmekülgsem on nädalane rahvaluulekogu, seda väärtuslikum on see tulevikus. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Pärnumaal Pärnu jõel peeti täna esimene maakoolide konverents, kus arutleti maakoolide rolli tänapäeva külaelus Toomas šalda. Esimese omataolise maakoolide konverentsi eesmärk oli arutleda selle üle, millistel juhtudel on kooli säilimine põhjendatud või kui see juba suletakse, siis mida peale hakata hoonega, et see niisama tühjalt ei laguneks. Korraldaja liikumine Kodukant valmistas ette positiivsena mitte iga eesti maakonna kohta. Pärnumaa puhul oli selleks ürituse toimumispaik pärnjõe põhikool, mille püsimajäämise nimel on aktiivselt tegutsenud nii cool kogukond kui omavalitsus. Millised on maakoolide püsimajäämise tänased võimalused ja millest see sõltub? Liikumise kodukant juhatuse liige Merle Adams. No kindlasti peavad olema kvalifitseeritud õpetaja ta ja kõik see, mis õppetegevusega seondub, kuid kindlasti saab aidata kaasa nii kogukond, aktiivne külaselts loob piirkonnale maine, kohalik omavalitsus saab astuda samme selleks, et toetada kooli. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg rääkis oma sõnavõtus maakoolist Eesti hariduspoliitikas. Kas Eesti koolid on omavahel pandud üsna ebavõrdsesse võistlusesse? Osa koole on saanud ju riigi poolt päris korraliku summa, nad on korda tehtud ja teised koolid on jälle üsna viletsas olukorras. Uus rahastamissüsteem praegu sisuliselt jätkab nagu seda võistlust ja hariduslikku kihistumist. Ja ma arvan, et see arusaam, mis on Eestis tekkinud paljude asjade tõttu ühelt poolt riigieksamite tulemuste avalikustamise tõttu, et maakool on väga viletsa haridusega, see on kindlasti mitmedki lapsevanemad pannud paanikasse, need üritavad oma lapsed saada juba Miina härma gümnaasiumisse prantsuse lütseumi esimesse klassi, lahkuvad kodukohast ja ütleme, see maaelu nagu tühjaksjooksmine, see ei ole mitte ainult see et seal tööpuuduse ja on ka see, et maakoolist on tehtud nagu sihukene vilets haridusasutus, samal ajal me näeme Ameerikas, kuidas väikseid koole taastatakse, leitakse, et seal on väga palju eeliseid, vähem lapsed puuduvad, ei ole koolivägivalda, vähem kukub välja neid, nad on tervise poolest paremas olukorras ja ja seal on terve rida erafonde, kes tegeleb praegu sellega, et taastada maakoole või isegi luua ühe suure kooli sisse mitu väiksemat kooli, et inimesed tunneksid 11 ja me oleme nagu hariduse mõtet, sest väga kitsalt hakanud nägema mitte nii, nagu ta oli üle 300 aasta tagasi, kui Eestis külakoolid tekkisid haridusnähte ikka kõige laiemas tähenduses oleks nihuke viisakas, tore inimene, kes teisi aidata ja mitte ainult see, mida hindega saab mõõta, et, et me oleme jah, kitsendav hariduse tähenduste sellega teinud ka väga palju kahju maakoolile. Kui me oskaks inimese abivalmidust kuidagi mõõta riigieksamitel, siis kindlasti maakoolid paistaksid palju paremad kui linnakoorid. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Iraagi šiiidid peavad täna aasta tähtsaimat usupüha suurat päeva jooksul šiiitide vastu korraldatud rünnakutes surma saanud ligi 30 inimest. Bagdadis avati suurtükituli mošees minevate palvetajate pihta. Bagdadi lääneosas õhkis end mošees leinatalitusel tunud siitide seas enesetaputerrorist. Pealinna põhjaosas toimus plahvatus linnaliinibussis, selles plahvatuses hukkus 17 inimest. Seoses eetide religiooni keskse pühaga on julgeolekumeetmeid tugevdatud, et vältida eelmise aasta veresauna kordumist. Mullu tapeti asurajal korraldatud rünnakutes üle 170 inimese. Ja tagasi Eestisse. Pärnu muusikakool tähistab täna oma kuuekümnendat sünnipäeva, Annely Erm annab teada Kui Pärnul anti üle Unišefi laste- ja noortesõbraliku linna tiitel Läti muuhulgas ka siinset pikaajalist muusikahariduse traditsiooni. Pärnu muusikakool kuulub tõesti Eesti vanimate hulka. Ka võib kooli väga edukaks pidada, sest siit on võrsunud terve rida lausa maailmanimega muusikuid näiteks Arbo Valdma, Vardo Rumessen, Allar Kaasik, Valdur Roots või noorematest Katrin Matviousleuna ora palu Priit Aimla, kes kõik praegu kontserdimajas toimuval sünnipäeva galakontserdil esinevad. Üldse on Pärnu muusikakooli lõpetanud üle 1300 lapse kooli direktor Silvi paradiis, kas meid rõõmustab eelkõige see, et umbes neljandik neist ant sidunud oma elu muusikaga? Laps õpib meil 360, praeguse seisuga ja õpetajaid on meil 47 ja uhke on öelda, et 23 neist on meie oma vilistlased ja järjest need, kes on nüüd nooremad, õpetajad tulnud, aga põlvkondade vahetus praegu toimub. Sest palju on juba niukseid eakaid õpetajaid, kes hakkavad pensionile minema vähemasti saavad pensioniikka. Ja need noored, kes on tulnud, on peamiselt kõik meie koolis alustanud ka kaks aastat tagasi koolis muusikakool, Pärnu kontserdimajja, mis andis võimaluse laiendada õpetatavate erialade hulka ja tegeleda näiteks ka täiskasvanud koolitamisega. Lisaks paranesid õppetingimused sedavõrd, et kooli võib pidada tingimustel praegu Eesti parimaks Silvaradints. Kas me saime ikka uuema aja läbi juurde üle 10 ruumikus juures? Igal õpetajal on peaaegu igal õpetajal oma klass, kusjuures me oleme ühes majas ja hingame ühte õhku muusikaga Pärnu kontserdisaaliga, mistõttu meie õpilased ja eriti õpetajad on hakanud palju rohkem kontserdil käima, sest seda on väga mugav teha. See kõik on õige ja, ja kindlasti on viljastavalt mõjunud ka meie kontserditegevusele ja meie õppetööle üldse. Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Erm. Draamateatris algab peagi esietendus, lavale jõuab John Patricku näidend, kõik armastavad lavastaja Ivo Eensalu ka, rääkis Mall Mälberg. Ivo Eensalu, kas te olete varem kelmikomöödiaid lavastanud, palju? Ei olegi vist teil millega nüüd skeemiga mäed ja teie tähelepanu paelus? Ega see on noh, niisugune Zuwanie ütlemine kelmikomöödia, siin on rohkem tragöödia moodi asi. Noh, ütleme sellele etenduse puhul vast natuke vähem valmistus rõõmu see, kui, kui rahvas laginal naeraks, kui see, et vahel ka pisara silma toob, ma tahaks, et see lugu kutsutakse inimesi kirjelduse järgi, see on liigutav lugu kolmest keldrist ja ühest vanadaamist, kes on aus ja õiglane. Nii ta on, aga tänu sellele daamile mõni kasvab ümber ja minu meelest on ta teda väga hästi muhe, teise tööga, mida ma praegu teen, Waterman on kirjutanud mees La Manchast, kui ta selle draama kirjutas, kirjutas, et ta tegi selle protestiks laval valitseva vägivalla ja ja hirmsate tegude ja popkunstipinnapealsuse vastu. Et tema tahaks näha laval suuri sügavaid tundeid. Siin on minu meelest see täpselt samamoodi sees kui mees La Manchast sellest vanadaamist, kes peaosaline jo Ainsalu, ma ei tea, kas te saate enne esietendust öelda, kas see on siis need kahekordne mäng või on see aus mäng, siis on aus mäng minu meelest. Kes mängib peaosa, Maria Klenskaja ja teised näitlejad, on ka tunnustatud meil. Lembit Ulfsak, Petro ja teeb üle pika aja külalisena Merle Palmiste. Ja üks näitleja veel härra tanner. Otsimisega oli tükk tegu. Et teda nagu ei leidnud ta eesnimi oli varieeruv, seal oli Fjodorist, Mycost ja paljudest teistest, kuni siis Miki inimist pikitanner tikkust teda leidsite, siis ostsid sammast ühe lavameistri kodust, nii et algul oli valge, ta ei sobinud siia siia prügimäe miljöösse. Et nüüd on must ja, ja väga tore näitleja. Ja härra tanner, kellest eelnenud loos juttu oli, on kas nüüd veel ilmast? Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja võib olla udu. Puhub kagu ja idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on kolm kuni üheksa, sisemaal paiguti 12 kraadi. Homme on samuti pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab kerget lund. Puhub idatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on päeval üks kuni seitse kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.