Üles öises Aaradi ja seal siis veel tuule Stas. Üks väike tüdruk. Kui ta juurde astus rooli Langes. Vaiknelu. Tulgu möre poole tüüri ja. Ja ei, ma haarandi, aga ei ole väike ma ja jaa sillale viiva alla kitsast. Üle. Siin mör möll Kärla lauluga. Rooli särin, laasturatas. On nii k naine, vaenlane. Il otsib aga no ei, see. Ja siil ma. Kui nüüd mõelda pika elu peale tagasi, milline on kõige kaugem lapsepõlve mälestus? Mu lapsepõlve mälestusi on ka pall. Tegelikult maalin riik, inimeste laps, mul isal oli Petrogradis tolai kooli veel Peterburg lillekasvatus Ta oli suur, nii et kolm Mobest viisid Lin tille iga päiv suured kasvuhooned. Nii et sellest võib ette kujutada kui suur tooli. Mina mäletan, kui ma päris pisike oli, kogu aeg seal, aspeldasin ka aiandis ja kasvuhoonetes, aga mulle alati väga meeldisid loomalt. Isa tahtis, et ma kasvataksin Galil ja andis mulle triibonas ühe nurga kasvate ulisemist tahab ja õiend ummistada. Mina kasvatasin midagi. Tegin säält kuidagiviisi, niiet väljeronics epansindasin kutsika kuutlik röögib, pingub jaa, mul õnnistusi või järgmisel päeval miljöö kutsika saada, viisin ka sinna ja pika peal ma korjasin ka. No ma mäletan ikka viis, kuus kutsikat ja sale, siis viisin neile piima ja leiba. Muidugi ma ei julgenud kellelegi ütelda, muidu ise meil karm inimene ja toorsund karistanud siis niiviisi ma kasutasin ikka mitu kuud kutsikat ja ükskord tuli mul tahtmine oma õele näidata, muidu oli nii, umbes k aastal. Ma võtsin käest kinni, nii läheks sinna soone sinna kutsikate juurde. Elaps ronis. Valetasid, miks ma valetasin, aga ikka pidin ütlema, et on seal Läheme sinna. Siis nägi isa, et mul oli mille, kes tasemele kutsika kasvatus Evega pahaseks käskis kutsikat kohe ära ütelda, karistas mind, aga meil on niisugune imelik karistus ega ei noomitud ega sõimatud. Naabel ei antud, aga pandi oma kabinetti istuma diivani pääl terveks päevaks, nii et kaheksa kuni 12 tundi istuda vaikselt liikumata. Ma kandsin oma karistuse ära, nutsin tasakesi nuia ühte sisse, lasti mind lahti. Kuid muidugi enam kasutada ei saanud. Kui suur oli teie perega, kui te Peterburis elasid? Siis, kui te saite kaheksaseks, siis tuli teie pere siia, Eestimaale, mis oli selleks põhjuseks, kuhu te siia tulite? No siis ma mäletan esimese revolutsiooni, mina üldse armastasin aknast vaatama ja see oli suur Narva maantee selle Kivovski tihaseliigid, kuusk, aiand, arvaski, seal ma alati vaatasin, kuidas lehmi aetakse linna tapamaja ja kuidas foori mehed sõidavad. Mina mõtlesin, mis toalist kraad on Sisoolge pääl äkki õhta, isa tuleb kõik hobused ette pandud ja mõni kraam hääle, köik lapsed ja ema ja vanaema poole vanaema-vanaisaga elas udujovski Ostrades ja sõitsime sinna muulastele on muidugi hea meel, said sõita ja rõõmus ja muidugi oli Juss mäss see roonitsioonil ülestõus ja hommikul oli teade meie aiandus kõik maha põletatud ja puruks pekstud. Muidu minu vanaema on pärit siit eestist koorkülast haapsalu talust ja tema sai kohe vanaisaga ära minna. Paari kuu pärast saatis isa meid vennaga ja veel üks sugulane oli Pihkva Pihkvas katsuge ise, kuidas te oskate, Valka ja Valgast, küsige Austriat, talu teil näideteks sööja leedeega vanaemaga, et noh, olime me pilkus, mitu päeva, Saksa okupatsioon oli sees, kuskilt meid jutule ei võtnud, mina olin ka ju alla ühe aasta veel ja siis õnnestus raudteejaamas Valga rongi pääle. Isa sai loa teemiga seerida. Aga opteerida, siit pärit ja lubati tulla ja vot niiviisi ka olin revolutsiooni eest pagenud. Tere, olen ja mootori. Agaga. Haava. ADO. A. A. A A. A. O. Aga no. Ja ja ja nagu. Ott ja. Ja. Aga? Vaadata la O. Jaa? Jaa. Nii nüüd oli siis kogu pere jälle koos Valgamaal vanaema juures. Ohvitserid ja kõik hoidsid, andsid mulle kommi, kui ma sinna läksin ja isad soovitasid Valka minna ja oli seal vaja kõiksuguseid inimesi. Algas mul esivanematel oli ka kaks väikest maja uuel tänaval, nii et mind vanavanavanaisa oli üks valga põline elanik, aeg üks esimestest ehitusmees, too oli, too, oli palju mõju. Praegugi püsti. Valgas ja tooli isegi Bürgeri aukraadis oli niisugune bürgeramet. Arvata võib, et ega koolmeistri palk ei olnud enam see, mis omaaegne Peterburi aiandist saadav sissetulek. Kuidas nüüd seda suurt peret siis üleval pidada? Ja isa nägi temaga palju vaeva, et tema Saaž majapidamist pidada. Vanaema muidugi aitas, palju, siis pidime kõik val üle kolima. Seal elamutoit tuli niivõrd, et väike, et praegused inimesed nagu ei usu piima, mis oli üks liiter terve perekonna pealt päevas ja joodi soe vesi veidike piima pääl ja lisab niiskust. Asja stiil on nüüd kijutama. No siis oli vanust juba 10 aastat, kuidas selle koolis käimisega? Lood olid, ei ole, läksin kooli, 10 aastane, olin, enne, õpetas tädi. Kooli, võeti vastu, ei olnud midagi teha. Põllumehe vai siis algas aia, kena oli väga väike ja isa muidugi seal kasvatas juurvilja, ta sai, andis mulle ka Peeter, aga mina hästi väetada. Väetist ei olnud kuskilt, saada sõnnikut. Mina käisin nii nagu vanad naised, tolleaedu. Praeguse töid kuuldagi, niisugust asja, aga see oli ja mina siis hakkasin jonne korjama siis oma peenrat väetama. Nii palju sinna need jonnisõnnikut, et kasvas isegi otma, kasvatasin seal väiksed Pennerkesse pääl. Mõlema vennapoeg August Williamsoni koorkülas ja seal ma järjest iga aasta varakevadest sügiseni olin. Tegin kõik põllutööd, mis tuli hirmsasti, tahtsin seda teha, nii et oli mul rõõm. Ei mõtlenud mitte midagi, kui ma suvel seal olin. Ja koolis ei tahtnud üldse käia, aga nuh käsk oli. Peterburi koerakasvatuse lugu oli vast ikka ilmselt veel meeles. Aga kas hiljem Valgas, olles puutusitega loomade-lindudega kokku? No seda küll mäletan, mul oli sünnipäevi keegi kingiks mulle 25 senti. Mina läksin turvu, Joosin ühe kanapoja, tee kodu, aga kõik, ütlesid isa kannumeister üks koostas siis teenega. Emeno turve, siis ostsin vana kana, ta oli kindel kana. No siis mul oli kaks kukke ja kana, kevadel panin kana hauduma üks kuuks ära söödud. Elluviimise hakkasin kasutama. Kui suuremaks eksin, siis läks juba nii rohkem midagi väärtuslikku kasvatada ja Valgas oli kala kasvades välja. Kogu linna peal tahvel oli peaarst, Mölleri gümnaasiumi direktor ja mõned kooli õpetajad, kõik asudeksid kanu aga juba tõuganud. Siis nad tellisid tõugu kanamune välismaalt. Lennukiga toodi ja siin jagati need ja igaüks kasvatas omamoodi tõugu. Mäletanud. Pargi ju Werol on nii palju tõugusid, nagu üldse tol ajal oli, kasvastasid kumu hoovi pääl jooksjat hoolitseb ka kõik. Poisikese asi nendele kukke vaja ei olnud, aga kõik võtsid piletid isegi puudus, tuli juuri, piletit piltidega, suur loosimine, üks kooliõpetaja võitis, kook kinkis tagasi ja ma tegin uuesti. Loosimist tahtsin veel teha, aga siis ise juba keelas. Rumal. Armastasin loomi ja ei olnud ühtegi laadapäev. Kui ma laadapäeval terve päevi viibinud isegi koolis puhtus huvides kõige rohkem hoobesed. Vabandasin kõik need läbi. Looma ja selles ma olin väga ja väga huvitatud. Mäletan ka, et avastasin umbes, kes oli helesinised silmad. Sellest kirjutasin niisuguse lugu tubadega, missugust imet veel maa peal juhtuvad? Aga kas sel ajal, kui ta kanu kasvatasite ja küülikuid pidasite, oli ka muid huvisid? No oli ikka, mul oli kaunis jääl ennast ei tohi kiita, aga tolleaegsed inimesed ja praegused ka, kes mind kuulnud ka praegu ikka kirjutavad, sul oli suurepärane ema, laulsin kooris, seal kuulis mind. Organiseeris koor laulis, kinodes olid tummfilmid, olid ja siis, kui film jooksis nurgas, mängis muusika ja siis pärast hakkasid seal, nagu peamiselt kui Vene filmid tulid pooldav voolga Sten Kar raadion ja teised, siis seal sõidavad laevadega kasakad ja laulavad, aga häält ei tule, aga püünetakses koor laulab laule. Peamisel tollil solist. Nende loomade kasvatamisega ja laulmisega sai juba. Võiks vist öelda, et täismees kamale päris soliidse taskuraha. Kuidas nüüd selle kooliga edasi asjad läksid? Kooliga läks nii, et kui ma gümnaasiumi lõpetasin, siis ma astusin maamõõdurevidendi asfaltkaitseteenistuses, siis tehti Eesti-Läti piir ja mõõdeti need piirid, talud ja kõik. Ja vahel talvel siis maamõõtmise töö enam-vähem seisis. Töötasin lauavabrikutes ja siis kutsuti mind kroonu sellisel oma ära ja äkki kutsuti mind ka Slovakkias. Piiskop olevat kunagi käinud siin, kuulnud minu häält. Kutsus mind enda juure turnees, et pidi rännata, siis laulaks, kas võtsite selle pakkumise vastu ka ja sinna ja kõik rahvas. Must seal Molga mustalt Frengris siis mitte ainult jumalateenistuse juures kui ka vahel piiskop võttis mind kaasa kuurordi parki, koos me käisime ja siis köik vaated Orknjaaess. Keskne tähendab vaimulik Moldova ja uhke nime peale ja tema tegi mulle ettepaneku preestriks hakkama. Mul on saatnud mind prantsuse vaimulikku akadeemiasse, aga millegipärast ma ei ole läinud. Eeskätt tulin tagasi Eestisse, siis ma astusin ülikooli, põllumajandusteaduskond. Kronoomed, ma lõpetasin Eesti viimastel päividel, aga diplom mul veli saamata, kui oli see kõik, Kanaad põles ja kõigi sellega sõdiplomulka põles maha. Kui enne saaks haigu veel, hakkasin õppima bioloogiat siia tooli. No ülikoolis õppimise ajal pidi ka praktilise tegevusega kokku puutuma, kuidas teil see asi välja kujunes? Mina õppisin ülikoolis väga kaua aega, isegi vahel oli aasta ja paar aastat vahet, kui ma seda mammonat korjasin, proovisin jälle kanadega. Disen katoliku kiriku vastu, Parun fon müülini kuuri, kanade jaoks. Ülikooliseltsist sain jäätmed suppi, leiva, koorikid, apelsini aujuure, aga see asi just linnas hästi läinud. Vihmaga laulsin. Mis edasi, kino siis oli nii, et kahes kinos läks üks Osama fism üksjagu kino Apollo ja teene, ütleme kinod, süntra siis, kui lint lõppes ruttu soome kelgu pääl joostes. Abijõul ja seal meeldis mulle professor, rootsid töö, kõiksugused, aretused, teraviljadega. No sellega ma tehnilised ka pärast, aga siis isegi korraga. Banning pandi vanemassistendiks. Olin ümptomoloogiagadriaamas taimekaitseKatri alles, kuigi ma teegilisen väikselt kõikides katsejaamades. See töö oli Uuvida. Aga vaev. Ma võtsin naise siitkandist ja olid talujuhis, ütlen tsoonit täiesti pendelvorstide all. Võlgades, mingisugust kord ei olnud. Jah, söör, seal tööd teha, kaks obest oli üks, oli kaheaastane vars teine 28 aastane ruum, siis nendega pidin kõik tööd ära tegema. Talu ei olnud väike mõttes ollu, mõni uuri aeg sinna tagasi, sinna tagasi. Sissetulekud peaaegu ei olnudki. Kui nüüd sakslane sisse tuli, kas ka kutsumine Saksa armeesse ähvardas? Hooli oli saksa okupatsiooniaeg, just mina olin seal, kus Saksa lennukid hakkasid maanduma lennuväljal. Ja seeme, kartul tol ajal olnud mood tõmmud eraldas mul pool vagunit kartuleid, tuli mingisugune teine seeme sees, tema aitas mind palju ja siis me mõtlesime, mis nüüd saab, peame mõlemad minema sõjaväkke, käisime kõiksuguste arstide juures, arstide julgenud paberid. Üks siiski andis, aga see paber kuidagiviisi lugenud sees muud ei jäänud, mõtlesime, joonistasime mitu aani, andsime kasti ümberringi ilusat konjakipudelit ja kõiksugused elu asjad sinna sisse siis sale viitsinud, kui tuli ette, saeme vabaks, täiesti. Oleme vigased, aitab niisugune väike sulitemp kah ja töötasin edasi. Niikaua kui Vene sõda tuli, Raadi põllumajanduse instituut oli evakueeritud tutt-Konguta mõis, seal on ju väga head maad. Isegi mäletan, kui professor Roots ütles meile, poisid, ärge selle maa peal pange mingid väetist, kütteväetist paned, saagist ilma jäänud, niivõrd jama oli ja tõesti, ta andis hirmsat saag, siis ma pidasin talu kuidagiviisi käisin umbes iga oomika konktesse mõisa. Mu seal suurt tööd ei olnud, sõjaaeg kõik värisesid, kõik mõttelised kuidagiviisi säilitada nagu professorood oma viljakollektsiooni ja nii edasi seal ka, soovitas professor praegu. Professorite asi hästi minna ei olnud, meil on ka saanud, aga sedasama räägu ütles kurrat, nüüd tuleb ju nõukogude ajal nii. Tee veel, näete, missugune kull tuleb kõik need sordid, mille nutad isegi prügikasti tulevad niisugusse orhideed, time, aed, nii noored inimesed uskusid, kõik assistendid jäid sinnapaika. Siis oli elu oli, mis oli? Kes läksid, need läksid, kes jäid, need jäid. Kuidas siis elu edasi käima hakkas? Hakkas ta nii? Koolivalitsus on juba kohal ja siis Kongudust igalt poolt kutsuti ülikooli õppejõud teenis tööd Tartu Raadi põllumajanduse instituudis, siis kutsuti mind kahtar. Siis määrati mind rakenduszooloogia assistendiks Emmlaid juhatajaks Psühholoogia Instituudis peale riikoja, et ei olnud ühtegi ülikooli lõpetanud inimest. Rikkuja tahtis mind siin. Ma olen juba põllumajandusteaduskonnas ja ei lähe enam sealt ära, aga siis tulid Tallinnast Kaaberma tooli suur mees, rikkujad, ütles jaamermanud õed, korraldus mind üle viia, trolooge instituudi viidi. Assistendiks pärast arretiment bioloogia katsejaama assistendiks, bioloogiajaam oli kunagi kuusnõmmel, siis pidi ta puhtuse saama lõppude lõpuks raske olude tõttu siin veel veres köiti suvila, kus praegu osakonna keskus, aed, isegi mittejärv ja kuigi see koht ei kuulunud kellegile siis anditel bilansis on siis Tartu riikliku ülikooli bioloogijaamaks mind pointi bioloogiajaama teaduslikus töötajaks siis pärast riik enam ei tahtnud seal olla siis Agas Mihhailov, geneetik, kes kavaiga koolis ei olnud, tulija läks mingile antoli ja niisugune segane värk. Terveks saanud tahtsin uuesti geneetika kateedrisse astuda, kus oli Mihhailov, kuid ta mind vastu ei võtnud, sellepärast et suritoloog Kumari ütles. Kui ma veel haige olin, erry kuskile ennast, lubage ma annan teile hea kooa, just teie Uuvide kohale lähete puhtu poolsaarele ja seal meil tuleb veel lindude aklimatiseerumis ja tunnete seda asja, et huvitab see asi, käige seal ja. Pääl mina ootasin peaaegu kaks aastat rääki, Piper kutsub neid ja ütleb, et see on välja söödud nüüd soolot koha omanik, aga ma kuulsin, et pandi uus värske lõpetanud üliõpilased kummari Your pakukule istet juure veini ja kallis kolleega. Tõe huvides ma pidin vääramat teise inimese teel on haige süda. Kust ta selle võttis, ma ei tea. Ja sealt tuleb ka soode peal käia ja see on teil võimatu huvides. Vaata siit selle koha peal ei võta, kord ei võtnudki. Ja mina läksin jälle Allawi juurde, aga nüüd keegi mind enam ülikooli ta siin võtta mõni ütlemise hoolde. Vana teine ütleb, et ei ole perspektiivi. Vene nii vanameest teaduse peale enam ei võeta, kuigi ma olin alla 40 või. Kas oli sellest mitte määramisest sinna puhtusega kahju? Oli küll, ma just ootasin. Ma isegi käisin, kohab ja vaatas, et kus ja mismoodi ma saan need katsed korraldada ja teha suur plaan tehtud ja. Käitub nii käitub nii alatult tegelikult võtta see, nagu pandi mind nii imelikus seisukohta ja suhtumist teadlastesse. Haruldased teadlased, keda võib jumaldad, aga tulen välja niisugusi, keda põlata. Oli, mis ta oli. Siis kutsus mind direktor zootehnikuks haudejaama. Läksin kinnitama ennast Elva täitevkomiteesse, aga seal sekretär, lütseum sai kuulda, et ma olen niisugune mees, et saan põllumajandusel kaakama otsekohe hakata esimeheks. Veame kantseleisse, ankeet, seen, paberid, seen, koe kirjutatud, avatud. On see nii ruttu? Seal küll mina mõtlesin, ütles kõik särg, teeb päästepõikonnad. Kirjutatud on avalduda ja bürood kohe valmis. LV kolhoosi esimees. Enne oli sind keegi palsid, tema tegi kaunist puhta töö, siin kord ei olnud siia määratud. Järgmisel päeval tuli olla büroo KOKO ja täitevkomitee esimees Kurvitz. Valge poiss, ütles, mehed, mis te olete teinud, pandsid esimeheks ei kõlba sinna. Miks? Ei oska valetada. Küll ta õpib. Õppisidki. Uus amet sai siis olema kolhoosi esimees, agronoomina päris paslik. Aga kuidas ikkagi need esimesed aastad siis siin Wella vere mail hakkasid välja nägema? Ja algus oli väga raske. Vana vasari vana odra Annu ütles mulle, mis oled teinud paar kuud Savarist proovin. Nukad aga mõjus. Aga siiski ma andsin vastu peaaegu 15 aastat. Algus on, rahvas, oli ka umbusklik. Kohalik rahvas oli vanemad inimesed ka ja ma valisin juhatuse just vanemat põlved. Kellelgi võib nõu pidada, aga hooli, mõni migrant ehk niisugune vabatahteline kees. Nii et võlg ei võtnud, kõik sai ära tasutud, nii maksud kui ka normid, kuigi ei saagi, väga suur, ei olnud, aga mör maad ei ole head maad ikka võis rahul olla. Nii täitev kui ka parteikomitee oli kuu koik tööga täiesti rahul. Aga mitte ainult see, mul ka alati huvi oli haridustöö vastu ja sain seda teha ja minul on niisugune mõte. Vahest ma midagi teen ka teaduse jaoks. Hakkasin köigepealt lambid, arvatav, meil oli siin harilik hammaste grupp, kohalik ja mina mõtlesin, et ma tõstan nende eluskaalu villatoodangud selle jaoks ma tõin kaukaasia peenvillase jäära, seda vitas mulle muretseda Kristjani Jaana ja see nende ristandid olid niivõrd suurejoonelised, et villatoodang ja elus ka esimesel generatsioonil tõusis peaaegu kahekordselt. Töötasin selles vaimus edasi, sain teise kolmandat põlvkonda, siis lisasin sinna inglistõugu Jääru verd. Lincoln Romney, Marf sufolk ükskord ka Ševiooti ja kujunes välja niisugune kruut. Sellest oli isegi huvitatud Nõukogude Liidu lambakasvatajad akadeemik Nikolajevi ka siis Vassiljeviga, kes kohapeal käisid ja kiitsid selle tüdruku. Aga see grupp kadus ära siis, kui Velver kolhoos ühendati Konguta kolhoosiga, siis tõulavad zootehnik. Niilo võttis oma ülesandeks ära hävitada selle grupi ja sisse saada šovioti kui Eesti tõu. Ja seda nad jõudsid, seda nad tegid. See grupp niisamuti nagu kerkis ja sai ka. Arvutamise eest samuti sedasama Novgorodi sovhoos ostis mul siin teise ja kolmanda põlvkonna ristandid aberdiin-anguse ja Eesti punane. Need huvitaval kombel ei tarvitanud nii palju toitu. Piimaprotsent oli kaija lihaomadused suured, aga kas need ka hävitati? Kolmas. Metssea Kulsisega tagajärg kaunis huvita, tões sööda, nad ei tarvitanud palju titaanudki head sööta, neil oli maiustoit kõrvenõges ja sootaimed ja kartul nad peaaegu üldse ei tahtnudki. Katsega jäi sinnapaika, ei olnud huvitatud ja eriti millegipärast hooma kolhoosnikud toolide vastu üldse, nad olid köiki nende teaduslikud katsed vastu, kui selle peal ma ei raisanud mingisugust lisa fondia, isegi andsin sinna sisse oma raha. Siin oli. Mässasin kaladega, noh, seal võib-olla mäletad, meie lugupeetud professor Lepajõe, tahtsin selgitada, kuidas kalavalik kookide suhtes on, kui tegelikult võtta. Eveni palju kuke kanade kohta ei ole vaja. On ju teada, et kui põrsemen tähendab mõnisada kana ja ka kõik on veel korras, aga loomulikult võtta. Ma panin tähele, et mõned kalad mõnda kuke tahavad tühist, ei salli Kült ei saudi, aha, niit. Emmelt põll tuli 15 või kaks kümmet kapla hinnakuk vae oli umbes viis samm. Meil oli mul kõik nummerdatud, nii kuked, kanad ja siis tema, märkis Mesuguse kukk. Juure paaritamiseks tuli kana kõnnu härg tuli välja, huvitav oli vaadata, mõne kuke juures oli saada juba hommikust päev 20 30 kana, kõik ikka tahtsid ühe kukk juur saada ei olnud ei tea kui ilusa välimusega, kui ilusa häälega Ardicuk mõne poole tuli. Juhuslikult, kuid mitte väga. Mõningane jälle valis teist Moody kuke, sinna tuli iga päev kümmekond kala. Aga ma mäletan hästi kolm kukk, kelle juures ei tulnud. Katse kestis kolm nädalat, kolme nädala jooksul mitte üks. Et mõnda Kuki sallitud üldse, nii et ütleme, loomulik valik on säilinud ka koduloomade juures. Kas siin võib tõmmata mõne järelduse ka kaasaega? Mees meeldib, tõmbab juur hulka naisi nii luudet kuni inetut, nii vanu kui ka noor. Mõnda mees tõesti salli, lihtsalt ei sallita asi seal noh, inimest on üldherra rikutud ja vahelt, kui nad veel viina võtavad, ükskõik kes neile ette tuleb, aga on ka tõelised inimesed ja neil on vana metsloomade instinkt, nagu võtame nii. Meil on muidugi sesoonne paaritumine, siis isast kulti otsib välja Emmis, siis ta tuleb kuldi, juurejoon temaga ja mõnda kulli juured tulevad, mitte meist, aga mõnda Kultki siiski aed kõikide loomade juures. No nüüd me oleme rääkinud kõigest muust, aga mitte sellest, mille järgi teid tegelikult kui Eestimaa tunneb. See on loodusevaatlused ja ilmaennustamine. Öeldakse, et ükski prohvet ei ole kuulus omal maal, aga siin on vist just sellel tegemist erandiga veerand pidi kinnitama reeglit. Kunagi üldse alustasite seda ilmaennustamist ja, ja neid süstemaatilisi loodusvaatlusi. Loodusvaatlusi, ma hakkasin pidama Berry zoobioloogia, suur teadlane, magister Johannes Lepiksaar andis molu, ütles, paned täheleköitmise, ümbersündi patsiendi ühesõnaga kirja ei pannud. Aga 1900 38. aastal mõtlesin, ma hakkan ikka kirja panema. Niisugune on ja mis ma näen, aga siis mõtlesin, et vaatan, et ikka on mingisugune seos loodusnähtuste ja ilmamuutuste vahel. Siis hakkasin kirja panema ka ummikusse temperatuuril lõuna vaiksed õhtused ka sademeid, ja mis looduses toimub? Millal hakkasid õitsema niisuguste niisugused taimed, millal hakkasid siginema niisugust niiskust, loomad? Aga vaelt, kui ma olin, mõtlesin mees, siis täitevkomitee rahvas vaheldiga küsis. Kuule, kuna ma võtan puhkust, kas sa ei mõtle ütelda? Mõtlesin oma tarkus korst. Ja tihti läksite? Kõik, hakkasid nad küsima ja mäletan üks aasta saali, kas 68. aastal oleksin põllumajandusvalitsuse juhataja, oli Ilmar Laurits, praegu kuulus Luunja sovhoosidest. Ma istus, ütles mulle. Kuule, millal me võime külid, muidu oli, jõuame ja vääraks maad hariti, aga keegi ei julge veel külmuda, sellepärast oli nulli piires. Mina mõtlesin, mõtlesin ja ütlesin 21. mail, võib-olla ma ütlesin, kabidki. Küsib minu käest, millal siis külide närviline Tõnistel võil ja huvitaval kombel 21.. Ma küsima, missugune ilm tuleb seal tootmisvalitud, kes siis Edasis hakkasid järjest reporterid tulema peale kalmu Olev Anton siis tema järgi tulin Ast piina August kavalt siis ellur, even, see oli kõik ajakirjanikud kavandist pääle. Kõik selleks raadiosse see meeldib, rahvale on peaaegu veel rohkem, aga muidu lehe järgi väga meeldis jutud, kus oli peale ilma veel looduse nähtused. Kui ma mõni päev ta soorisin üle 200 kirja olen saanud ja nende sees kuus sõimukirja. Niisugust ei meeldinud ja mis jama see on ja igatahes kõik ütlesid ma isegi hull solvunud ja ei olnud enam ennustada, kui palju ma jälle kirju sainerate välja nendest lollidest ja jätkasin vanas vaimus vahelt, mul läks hästi. Päris hästi, aga mõnikord ei läinud, ei saagi. Muuda inimene, jumal ei ole. Ta köiti teab, aga kui nii võtta viimasel ajal mul hakkab halvemini minema, sellepärast loodus ei ole seal loodus, mis tooli kõik need saastamised, kõik need hapud vihmad ja kõik need gaasid, mis õhus hõljuvad, ei ole see, ta rikub igatahes isegi loomade instinkti ja mis enne oli päris selge, nüüd päris selgelt ei olegi instrumentaalmaaga metsaga sõber olla. Ta mõtleb teisiti, aga on ka inimesi küllalt. Kes ei tahagi maa, jämed, sõber olla, tema tahab ainult võt võtta, mis annab juttugi. Nii ussiga tamme all sööb, tõrusid Songi juuri üles. Ei ole tema asi, kas tamm edasi kasvab, muidu kuivab, peaasi, et toitu saab. Niisuguse inimese siiski on palju. Mis kuradi konnad, mis müüb? Turist ja autojuhid sõidavad üle jänesepoja, kelle ku park pühib oma pojad üle tänava muudkui ka sõidu pääl, aga on inimesi, kes ootavad kuni ema park poegade, millele siis meil oli palju truktoriste, kui arisid väiks tütre tulidele mõnitiivid pesa kössi teiste paika, kui ta traktori ette tuli. Nüüd sa ei saa, sellepärast suured traktorid ei võimalda. Nii palju tähele pannud. Inimesed ei ole enam nii looduse lähedased nagu loomadest, taimedest nagu ei tee veel. Kui palju masinaid, aut, kui pöörata kuskil tee peal, pööravad vilja sees, rohu sees tallavad kõik. Kas me süüdistame neid või mitte. Aga see kasvatust ju niisukul. Kool peaks ikka midagi vahele astuma ja ka õpetada, mitte ainult seadusi ja kõiksugused lauseid. Abelm Aarne asi, mis on maa, mis on olnud, mis on maa peal, elab ja kasvab. Seda peaks tegema.