Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte neljapäevast, 29.-st aprillist. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Loksal oli täna töövahendus. Loksa laevatehase sulgemise tõttu kaotavad seal töö sajad inimesed. Seetõttu oli töövahenduspäevale kohale tulnud palju tööotsijaid ja kolm tööpakkujat. Eesti inimesed tajuvad stressi rohkem kui näiteks taanlased, kuid tööga seostavad seda vähem. Tööinspektsiooni arvates võivad Eesti inimesed liiga leplikud. See stress on terviserisk. Valitsus võtab riigi osalusega äriühingutel sel aastal ligikaudu 2,3 miljardit krooni dividende seal rohkem, kui see siis kevadprognoosis. Rahandusministri hinnangul. Meil on riigieelarve raha vajadus põletavam kui riigiettevõtetes. Euroopa liit tab kehtivad piirangud lennuki salongi lubatavale käsipagasile, seda hiljemalt 2013. aasta aprilliks. Onu teater viib oma uues lavastuses Tallinn meie linn publiku ekskursioonile Tallinna vanalinna. See, et Tallinn keskkonnas Tallinna linn ei tähenda veel ajas peatumist. Linn linna juhtimine on palju muutunud. Giid Eva Klemets juhiks tähelepanu asjadele, mida pole nii kerge tähele panna. Eesti kirjandusmuuseumil valmis eluloo kirjutamiseks. Näpunäiteid jagav raamat Kesk-Euroopa Ülikooli Kirjastus andis aga välja inglisekeelse eesti elulookogumiku. Rohkem kui 2000 eesti inimest. Ta on rahvusvahelise tantsupäeva puhul lubanud Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi üleskutsel tantsida kaerajaanipärnu rahvatantsuansambel. Kajakas korraldaski välkringreisi linna lastele, aedades ja koolides. Ilm läheb homme veidi selgemaks, vihma tibutab aga edasi ja homme õhtul on saartelt oodata juba uut sajuala. Soojakraade on kaks kuni kaheksa. Nüüd kõigest lähemalt. Loksal oli täna töövahenduspäev Loksa laevatehase sulgemise tõttu kaotavad seal töö sajad inimesed, seetõttu oli töövahenduspäevale kohaletulnuid palju. Nii ütles Vallo kelmsaarele Eesti töötukassa koondamistele reageerimise meeskonna juht Tiiu Vilms. See oli 100 ringis, nii et ei mahtunud saali ära ettevõtte ja ei too oli kolm, kes kohale tulid ja teised saatsid enda tööpakkumised meile enne ja siis me panime need sinna välja. Kui palju neid tööpakkumisi teil kaasas oli ja kas mõni inimene sai ka tööd? Pakkumisi palju kaasas kõik aktiivsed pakkumised, mis meil kodulehel on? Jah, õige märkus, me võiksime tegelikult välja, mis olid siin Harjumaal, et et me kõiki kaasa ei võtnud, ma pakun mingi üle 100 kindlasti oli neid võib-olla isegi 150 ringis lisaks siis mis need tööandjad kusid meile otse. Kas tööd said siis üks firma, Fimme, kes tuli väga kindla sooviga saama endale keevitajaid, tema oli meil seal ürituse lõpus natuke nukker, ütles, et näed, et ei olegi keevitajaid aga ikka sai juba mõned keevitajad kohe talle sinna kohale viidud ja siis talle siselaevatehasesse edasi. Sellepärast et inimesed ju veel täna-homme töötavad seal Loksa laevatehases, nii et olid rohkem need, kes juba olid vabad. Aktsiaseltsi ABB personalikeskuse juht Maarit fabrit ütles, et kuigi ABB oli täna Loksal kohal, ei olnudki seekord eesmärk konkreetseid töötajaid leida, vaid teavitada tööotsijaid, et infot vabadest töökohtadest leiab ettevõtte kodulehe kaudu. Ka kandideerimisavaldusi ootab ettevõte. Elektroonilise keskkonnateele eeldab teadagi arvuti kasutus oskust ja samuti eesti keele oskus, sest venekeelset koduleht Eesti ettevõtetel sageli pole. Kuidas aga tänane töövahenduspäev Loksal ennast õigustas, Tiiu Vilms töötukassast. Meie eesmärk on ikkagi rohkem näidata inimestele neid võimalusi aktiviseerida, neid näidata, et noh, et sinna sinna sinna saata. Kas te näete selles probleemi, et võib-olla just sellised inimesed, kes eesti keelt väga hästi rääki, et nad ei oskagi tööd otsida? Ja see on, kindlasti jäävad töötukassa täidabki ka seda tühimikku, ta õpetab oma töötutele, kuidas tööd otsida, kuidas CVd koostada kaaskirja motivatsioonikirja, kuidas esineda töövestlusel. Seda me kõike õpetame ka nendele töötutele. Seda me oleme teinud ka Loksa laevatehases. Jah, tõepoolest on jahedam, natukene sulguvad endasse tänu selle vähemale keeleoskusele. Tööinspektsiooni eestvõttel räägiti aga rahvusraamatukogus Tallinnas tööstressist Tiina Eentalu. Riina Eentalu käis kuulamas. Stress on terviserisk, sageli jäetakse see aga tähelepanuta. Mõeldakse, et stress on stress ja haigus on haigus. Nii see ei ole. Tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma, kes ise on ka hariduselt arst Kõige rohkem seostatakse luu- ja lihaskonna vaevusega, et see meil kaelalihased haiged on ja õlalihased pinges, see on sageli stressiga koos käiv asi. Palju räägitakse sellest, et stress suurendab riski haigestuda vaimse tervise probleemidesse, ärevushäired, depressioon rõõmsalt nendega arsti poole ka ei pöördu, nii et need võivad jääda suureks probleemiks. Palju on uuritud ka südame-veresoonkonna haiguste seos stressiga ja on leitud, et stress mõjutab. Kui, siis mitte otse seda mingit peent mehhanismi, siis kindlasti tervisekäitumist, mis on ka südame-veresoonkonna haiguse põhilisteks põhjusteks. Kuidas siis on lood stressiga Eestis? Tööinspektsioon tegi ka sotsiaalsete riskide uuringu. Saan öelda näiteks seda, et Eestis inimesed tajuvad stressi rohkem, võrdleme taani andmetega, aga tööga seostab seda jälle vähem inimesi. Meil on väike mure, sellepärast et äkki inimesed on väga leplikud ja ei nõua oma õigusi. Samas on näiteks Eesti inimesed kõik hästi, neil on rollid väga selged. Nad ütlevad neljale rollidega probleeme. Eesti inimesed väga hindavad oma töökaaslasi, et selline sotsiaalne toetus kolleegidelt on ülihea aga stressitase teiste riikidega võrreldes on kõrgem, nii et millegipärast me oleme ikkagi murelikud. Kui me küsime, kas te olete tihti ärevust pinge pressis, siis selle kohta vastavad inimesed, et jah, seda nad on, kes meil rohkem stressis on, kas juhid või alluvad. Meil oli tegelikult hea meel, et päris ühte sellist gruppi välja tuua ei õnnestunudki. Me küsisime päris põhjalikult ka näiteks töö iseloomu kohta, aga sellist populatsiooni tasemel vahe siis me ei saanud. Eesmärk praegu on selle selle konverentsiga stress, meil on, see mõjutab inimese tervist, mis teha. Natuke tahaksime kaasaegsed teadmised ka tegijateni tuua. Et trend on ikka nii, et teadlased on juba mitu aastakümmet uurinud ja uusid Teadmisi loonud, aga seda arutatakse teadlaste omavahelistes exceli õppides ja teaduskondi konverentsidel. Aga päris nendele, kes töökeskkonnas seda asja korraldavad, teadmine ei jõua. Teine mõte on see, et me peaksime mõtlema, et mida üldse inimene oma hoiakute ja ja veendumuste tõttu üldse on nõus muutma ja mida mitte. Nüüd sellest, mida otsustas täna valitsus, Riina Eentalu, palun. Valitsus võtab sel aastal riigi osalusega äriühingutest dividende 2,245 miljardit krooni. Seda on rohkem, kui kevadprognoosis seisis, põhjendab rahandusminister Jürgen Ligi. Me arvame, et riigiettevõtetes see rahavajadus nii põletav ikkagi keskeltläbi ei ole, kui on riigieelarves, aga samas me ei võta kõike, mis võtta on nii-öelda me ka ettevõtete käsutusse natukene kasumit. Stabiliseerimisreservi varade aruanne näitas, et reservi varasid on 4,7 miljardit krooni. Tootlus esimeses kvartalis oli 2,34 protsenti. Peaminister Andrus Ansip. Valitsussektori reservide summa on 25 miljardit krooni aastavahetuse seisuga 11,7 protsenti SKT-st on Eesti riigil siis valitsussektori reservide saha Vannasin jumala siis valitsussektori võlakoormus siis on kroonides 15 pool miljardit krooni On ehk 7,2 protsenti SKT-st ja põhimõtteliselt võiks Eesti valitsussektori võla kõik täna tagasi maksta ja valitsusel oleks ikka veel alles reservid. Ja rahandusminister Jürgen Ligi Ega see reservid, hulk meil nüüd lõputu ei ole, me ise teame, et kulud ikkagi ületavad tulusid ja sisulised, need reservid ja, ja võlakoorem need summad ikkagi lähenevad, tuleb olla konservatiivne. Edasi. Piiriületusjärjekorrad on ikka pahameelt tekitanud, nüüd saatis valitsus riigikogusse seadusemuudatused, mis kaotavad vajaduse oodata piiriületust elavas järjekorras vaid on võimalus registreerida piiri ületamine elektroonilises andmekogus ja oodata ületamist ootealal. Missugune see ooteala siis peab olema? Siseminister Marko Pomerants. Tal peab olema kindlasti kõva kate, heal peab olema internetivaba juurdepääs, valgustus, videovalve, tualettruumi kasutamise võimalus. Ja, ja loomulikult siis broneerimise võimalust. Ooteala kasutamise tasu on maksimaalselt 250 krooni. Riigikokku läks täna ka kunstiteoste tellimise eelnõu ehk nõndanimetatud protsendi seadus, mille järgi suunatakse üks protsent avalike ehitiste ehitushankehinnast kunstiteoste tellimiseks. Kultuuriminister Laine Jänes. Tegu võib olla siis nii ehitatava kui renoveeritava hoonega. Kui seda seadust ei kohaldata, siis põhimõtteliselt on ette nähtud ka trahv 4000 eurot. Seadus käsitleb küll riigiasutusi ministri sõnul loodab ta, et omavalitsused liituvad sellega vabatahtlikult. Päeva välissõnumites teeb ülevaate Silvia Saar. Eurotsoon peab koostama Kreekale toetuspaketi, mis piiraks ohtu, et selle riigi probleemid levivad ka mujale, ütles Euroopa keskpanga juht Jean-Claude Trichet Müncheni majandustippkohtumisel peetud kõnes. Ta kutsus avaldama toetust, hoidmaks ära finantsohud, mis ähvardavad eurotsooni tervikuna. Klišee hoiatas, et eurotsoon peab probleemi taimede kasvamise vältimiseks kohe otsustavaid samme astuma. Kreeka eelarvepuudujääk oli eelmisel aastal 13,6 protsenti ning tänavu tuleb Kreekal seda vähendada neli protsenti. Kreeka peaminister Yaris Papandreou ütles oma riigi ametiühingute esindajatega kohtudes, et IMF-i ja Euroopa komisjon nõuavad Kreekalt kahe aasta jooksul kulutuste kärpeid 25 miljardi euro võrra. Arutlusel on olnud ka käibemaksu tõstmine ühe kuni kahe protsendi võrra. Ametiühingute esindajatele tähendaks see palkade ja pensionide vähendamist. Nad on mures, et abiprogramm sisaldab väga karme nõudeid, mis võib peatada majanduse arengu ja viia tagasi surutisse. Venemaa andis Poolale miljon lehekülge Katõni massimõrva puudutavaid arhiivimaterjale, teatas Vene-Poola keeruliste küsimuste komisjoni kaasesimees ja Moskva rahvusvaheliste suhete ülikooli rektor Anatolit orkunav. Tema sõnul sisalduvad avalikustatud dokumentides detailsed andmed Katõni sündmustest. Seal ei ole mitte ainult timukate nimed, vaid ka konstrueerijad, kes täitsid ülaltpoolt antud käske. Probleem on selles, kuidas suhtuvad selle teabe avalikustamise nende järeltulijad, kes ei kanna mingit vastutust, tähendas torkunov. Ta rõhutas, et rahvus vahelises praktikas ei anta sedalaadi materjali välisriikidele üldse kunagi. Vene inimõiguslased kutsuvad aga võime avaldama kõiki enam kui sadat köidet niinimetatud Katõni kuritegude kriminaalasjast ning nõuavad 1940. aastal Nõukogude julgeoleku organite poolt maha lastud Poola sõjaväelaste rehabiliteerimist. Opoliit kaotab kehtivad piirangud lennuki salongi lubatavale käsipagasile, seda hiljemalt 2013. aasta aprilliks. Piirangute leevendades lubatakse salongi käsipagasiga kaasa võtta kõiki vedelikke, kuid nende uuritakse enne läbi. Piirangute kaotamine tähendab aga roopa. Lennujaamad peavad paigaldama uue tehnoloogia, mis võimaldaks tuvastada vedelaid, lõhkeaineid. Teater Noa 76 viib uues lavastuses Tallinn, meie linn publiku ekskursioonidele. Vanalinna. Vallo kelmsaar vestles ekskursioonijuhi rollis näitleja Eva Klemets. Siga. Nagu see tutvustes ütleb ka, et peaks õppima oma linna paremini tundma see tähendab seda, kui mina pärit Kehrast, kus meil oli pätipark ja siiamaani me teame, et siin pätipark, aga miks ta pätipark on vä? Kunagi üldse seal mingi kuritegu oleks toime pandud või? Seda kuidagi üldse ei mäleta, aga onud bot pätipark ja siis hakkad uurima, et aga miks see siis on pätiparkija, sealt tuleb väga huvitavaid asju välja. Tuli siis tollime kohta endale uurima hakata. Epner on selle ideegeneraator tegelikult dramaturg ja. D on ikka olukorrast Tallinnas. Need on siis mingit sündmused, tehingud, mis Tallinnas on toimunud viimaste aastate jooksul, sest ma usun, et siin ei mõelda mingeid kaugeid aegu, mida ma ei mäleta. Ei, ikka neid, mida meie mäletame meie Eesti uue vabariigiaegseid, millest kindlasti tuleb juttu loomulikult Tallinn 2011. Loomulikult puudutame ka korstnapühkijad, mis 15. mail kerkib Karja tänavale. Meile tuleb kogu aeg materjali juurde. Et see etendus võib veel aegade jooksul muutunud ja ikka ikka. Aga samas on see, et Elmar Seppa korteritehingutest on nii palju räägitud, et meil ei ole lihtsalt mõtet kõikide majade juurest läbi käia. Etendusele tulija saab ikka kaardikest ja kus on punktid peal? Need asjad, millest räägime, seal on kõik tegelikult sellised, mis mingile ja hetkel on olnud aktuaalsed ja seal isegi ajusopis olemas. Aga nende asjade taas ülesleidmine materjalis sõbramine ja kõik see on kontsentratsioon. Ja siis võib tekkida küsimus, et kas see on kuidagi seotud selle suurlavastusega ehk ühtse Eesti projektiga. No ikka on, ideeliselt on muidugi seotud haiget. Ei, vähemalt mina usun, et me ei tee kellelegi haiget, sellepärast et me ei valeta. Eesti kirjandusmuuseumil valmis eluloo kirjutamiseks näpunäiteid jagav raamat Kesk-Euroopa Ülikooli Kirjastus andis aga välja inglisekeelse eesti ilukogumikku Pireteerinud reisilt kuuleme lähemalt. Elust saab hea eluloo, kui kirjutada sellest ausalt, julgelt ja detailirohkelt. Aitab seegi, kui elus on olnud huvitavaid seiku, kuid ka kõige tavalisemast elust saab kirjutada väga hea eluloo, ütles Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus. See töö tuleb selleks ette võtta, et ei peaks kunagi lapsed ja lapselapsed, ütleme, et oi, me oleksime nii väga tahtnud teada ja meil kelleltki küsida ja peale selle tuleb see töö selleks ette võtta, et ise natuke läbi töötada, minevik, mõelda, mis on olnud ja mis on veel ees, mida on võimalik veel teha. Raamatust elust elu looks kuidas kirjutada elulugu, näiteid ja näpunäiteid, saab selle ettevõtmiseks julgustust juurde. Raamat kätkeb professor Tiiu Kirsielulookirjutaja käsiraamatut, kus on rohkete näidetega täpsemalt kirjas, mis on kirjeldus või iseloomustus ja kuidas lugu jutustada. Näitematerjalina on toodud raamatus eluloolised jutustused, mida autorid on viie aasta jooksul juhendaja käe all lihvinud. Mida see rühm tegi, see oli kord kuus koos käia ja üksteisele jutustada oma eluloo või elu põhjal kirjutatud selliseid väikeseid lugusid, mõned kirjutasid oma elust lühidalt tervikliku loo, teised kirjutasid lahti üksikuid episoodi. Siin on mõned suurepärased episoodid kasvõi ühest nukust, mis ühel tütarlapsel kunagi oli. Aga on üks ilukirjanduslikus vormis kooli lugu. Üks autor armastab kirjutada oma lugusid oma elu põhjal, sest elu on olnud tõesti dramaatiline. Teine täna esitletud raamat viib aga eestlase eluloolaia maailma. See on Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastuse välja antud inglisekeelne kogumik Estonian ekstoris, mis koondab kahtekümmend viit kommenteeritud elulugu koos akadeemilise sissejuhatusega. Siin on K2 professori Tiina Kirsi, Jüri Kivimäe kirjutatud akadeemiline sissejuhatus on püütud avada mitmesuguseid kontekste ajaloolisi seiku on selgitatud ja mõisteid lahti räägitud, nii et kommentaariumi osa on küllaltki heaks abiks inimesele, kes seda kasutab, sest see annab esimese ettekujutuse sellest, mis maa seest joon. Tegemist on esimese eestlaste elulooraamatuga, mille andis välja välismaa kirjastus. Seepärast loodab Hinrikus, et sellel on ka ulatuslikum leviala kui Eestis seni välja antud kogumikes. Näiteks on see müügil Amazoni veebipoes, kust on raamatut juba ostetud. Piret Heeren Preis Tartu stuudio. Tänasel rahvusvahelisel tantsupäeval on üle 2000 Eesti inimese lubanud Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi üleskutsel tantsida kaerajaanipärnu rahvatantsuansambel. Kajakas korraldas välkringreisilinna lasteaedades ja koolides Toomašhaldalt kuulajate lähemalt. Pärnu rahvatantsuansambli kajakas noorterühmadel oli täna töine päev. Nelja tunni sisse mahtusid esinemised lasteaias, pöialpoiss, May lasteaias, rääma põhikoolis, Pärnu toimetulekukoolis ja lasteaias pillerpall. Kõikjal said lapsed näha nii meie kui teiste rahvaste tantse. Ansambli kunstiline juht Rita Mändla jäi tulemusega rahule. Lapsed võtavad nii kenasti laste ja lastele on alati väga hea tantsida. Vana olete siin noorterühmadega, lapsed, õnnelikud meid, noh, et kas sellest võib järeldada, et rahvatantsul järelkasvu mõttes probleeme ei ole ja ei tule ka? No ma ei tea, kas tuleb või ei tule, aga praegu hõlm, mina isa kurta. Meil on praegu vähendatud koosseisus kaks noorterühma. Et muidu seal on ikka mul 10 11 paari ühes ja teises kaheksa, nii et ma ise praegu küll kurta. Mängijaid on. Veidi üle pooletunnise lapsesõbraliku lustliku kontserdi kulminatsiooniks kujunes ettearvatult kaerajaan, sest seda osati kõige paremini kaasa tantsida. Lasteaia pöialpoissi juhataja Silja Jurma oskas seda ka hästi põhjendada. Kaerajaan on kõigile jõukohane, kas on mingi salapärane eestimeelsus ja missugune eestlusele omane tagasihoidlik. Ohtlikus, kuid samas ka väljaelamise võimalus. Ka Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts kutsus tänase rahvusvahelise tantsupäeva puhul kõiki huvilisi ja nii tantsima kokkuleppel Vikerraadioga kõlas kella ühest uudiste järel ja kõlab ka pärast seitsmeseid uudiseid õhtul kaerajaanimuusika neli esimest salmi, kel võimalik, palutakse Danske videosse võtta hiljemalt pühapäevaks Youtube'i riputada et ka Eestist kaugemal meie tantsuimetleda saaks. Umbes 2000 inimese jagu rühmi olid juba eelnevalt osalemisest teatanud ja kõige parem tantsupisikuga nakataja kaasalöömisvõimalus, nii ka laste puhul. Pärnu Mai lasteaia kasvandikud Triin Henri ja Maria. Siis, kui nad tantsisid, seda sööme tantsu. Naljakas oli, kui nad üht-teistmoodi lükkasid ja vanaema käib rahvatantsugrupiga tantsimas. Ma käin vaadelda ka kaasas. Kes enne rahvatantsijate tänast esinemistel kaerajaani osanud, lubasid selle kiiresti selgeks õppida. Aplaus oli igatahes valija emotsioon tänulik. Ja ilmast, ka ülehomme on ilm pilves selgimistega, sajab vähest vihma, kohati võib olla udu. Puhub edela lõunatuul neli kuni 10 meetrit sekundis, öö hakul saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel ja homme päeval kaks kuni kaheksa kraadi. Homme õhtupoolikul läheneb saartele juba uus sajuala ja Lõuna-Eestis võib kohati olla ka äike ning soojakraadi ei tule siis homme mitte rohkem kui kaheksa. Selline oligi päevaga ja aitäh kuulamast ja head õhtut.