Tere õhtust, kell sai kuus, võtame kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta. Otsmaa. Majanduskasvu taastumine on küll ilmne, kuid ebamäärasust on endiselt väga palju. Tulud on aga kahanenud rohkem kui hinnad. Nii märkis Eesti pank täna avaldatud majanduskommentaaris. Tallinna linnavalitsus kiitis heaks määruse järgi ei võeta pealinna lasteaedadesse enam uusi lapsi vastu. Seda otsust põhjendatakse sotsiaalministrina määrusega, millega kehtestati lasteaedadele rangemad tervisekaitse nõuded. Pärnus vastab tervisenõuetele 13-st lasteaiast vaid üks. Tartus on olukord lahendatud nii, et nõuetele mitte vastavatesse lasteaedadesse võetakse edaspidi vähem lapsi. Euroop komisjon on valmis toetama kultuuripealinna 23,4 miljoni krooniga, kui Eesti riik ja Tallinna linn suudavad suveks anda omapoolsed tagatised kultuuripealinna rahastamise kohta avalikustas esmakordselt Katõni massimõrva puudutavad arhiividokumendid, sealhulgas ka Jossif Stalini allkirja kandva korralduse. Tartus pidas loengu tuntud vene ajaloolane ja dissident valeerijanavad vorskaja. Tema hinnangul ei peaks president Ilves osalema üheksanda mai pidustustel Moskvas. Eesti ettevõtjad tutvustasid Silicon Valleys keskkonnasõbralikke uudistooteid ja lahendusi. Seal pilvisus tiheneb ja mandril võib sadada lörtsi. Päev on pilves selgimistega, aeg-ajalt sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on homme kuus kuni 12 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Eesti pank avaldas täna oma uue majanduskommentaari. Selleks aastaks prognoosib keskpank üheprotsendilist ja järgmiseks aastaks nelja protsendilist majanduskasvu, kuid ülejärgmisel aastal võib Eesti majandustoodang taas väheneda. Lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Eesti-suguse väikeriigi majanduse areng sõltub paljuski välistest teguritest, nende võimalikke arenguid on aga praegu üpris raske prognoosida. Meie majanduskasvu taastumine põhineb ekspordil, kuid majanduse pikaajalisem kasvutempo sõltub eelkõige uutest investeeringutest, mille taastumist pole veel märgata, tõdes Eesti pank. Keskpanga asepresident Märten Ross. Ma nüüd ei oska päris täpselt hinnata, mis aasta alguse seis on, aga veel eelmine aasta lõpul oli olukord selline, kus ettevõtete kasumlikkus oli keskmiselt ikkagi selline, et, et selle pealt väga palju investeeringuid lisada, nad ilmselt uljalt ei olnud valmis pikemas perspektiivis taastuma. Kas investeeringute poole selle juures on kahtlemata kasumlikkus üks teema ja teine teema on üldine olukord finantsturgudel, seal, kus meie panganduses ei arva, et laena, marginaal peaks nagu tagasi maailmas või meil minema sinna, kus ta oli siin nendel õnnetutel buumiaastatel, kus risk ilmselgelt alahinnati, kuid mõnevõrra. Ta võib praeguse seisuga hinnata, et finantssektor hoiab võib-olla ikkagi veel pidurid peal. Me arvame, et, et võrreldes eelmise aastaga see aasta on positiivse kasvuga ja 2011 keskmisena võiks olla suhteliselt soliidse kasvuaasta, kui on võib-olla see kasvu kiirenemine hoopis aeglustub pärast seda mitte ainult meil, vaid ka mujal. Keskpank tõstis ka esile, et kuigi Eesti suhteline tulutase on märgatavalt vähenenud, ei ole suhteline hinnatase eriti muutunud. Pikema perioodi vältel peaks aitama inflatsioonisurvet leevendada. Tänavune hinnatõus on aga siiski oodatust suurem olnud. Vedajaks on olnud kütuste hinnad. Alates eelmise aasta suvest on erinevus mootorikütuste, jaemüügihinna ja maailmaturuhinna vahel püsinud suurem kui varasematel aastatel keskmisena. Kas sellest võib järeldada, et Eesti kütusemüüjad on oma hinnapoliitikat muutnud? Eesti panga osakonna juhataja Ülo Kaasik. Praegu me seda järeldusele ei julge teha. Tegelikult kui pikemat perioodi vaadata, siis seal toimubki teatavat hälvimist, et aeg-ajalt on see hinnale lisandus natukene kõrgem Aeralt natukene väiksem. Eesti majanduse usaldusväärsuse hoidmiseks on vajalik eelarve tasakaalustamine just buumiaastatel kogutud varud on meid praegu halvemast säästnud. Kriisi ajal on aga eelarve miinustes olnud, et kolme aasta pärast taas tasakaaluni jõuda, on keskpanga presidendile Andres Lipstoki kindel soovitus. Tuleks kulud külmutada 2010. aasta tasemel kogu selle prognoosiperioodi jaoks, see annaks võimaluse siiski päris selgelt jõuda tasakaalus eelarveni ja annab ka aega selleks, et kõik need struktuurireformid siis läbi vaielda. Eesti suuremad pangad lõpetasid aga käesoleva aasta esimese kvartalikahjumiga. Swedbanga kahjum ulatus 200 172 miljoni kroonini ja seda võimalike laenukahjude katteks tehtud eraldiste tõttu. Swedbank andis Eestis tänavu esimeses kvartalis lootusetuid laene maha 938 miljoni krooni ulatuses. Eesti teenis käesoleva aasta esimeses kvartalis 52 miljonit krooni kahjumit, hoiuste maht vähenes SEB-s aastaga kuus protsenti. Nordea Pank teenis aga Eestist tänavu esimeses kvartalis ligi 39 miljonit krooni kasumit. Ettevõtte tulud on suurenenud nii laenukaartide kui ka säästuja investeerimistoodete vallas, ütles Nordea Eesti juht Vahur Kraft. Tema hinnangul on Eesti pangandusturul märgata, et kliendid teadvustavad varasemast rohkem, et finantsotsus on oluline. Mitmed omavalitsused eesotsas Tallinna linnaga protestivad sotsiaalministri määruse vastu, millega kehtestati lasteaedades tervisekaitse nõuded, mis sunnivad rühmades laste arvu vähendama. Indrek Kiisler jätkab. Nii Tallinna keskerakondlik linnavalitsus kui ka reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur süüdistavad teist osapoolt lastepoliitikasse tõmbamises. Esimesest jaanuarist kehtiva määruse järgi on lasteaiapindalaarvestuse aluseks nüüd rühma registreeritud laste arv. Seni arvestati tegelikult kohalkäivate laste arvu. See tähendab, et enamik vanu lasteaedu ei vasta enam normidele, sest seal käib liiga palju lapsi. Tallinna linnavalitsus reageeris sellele määrusele täna otsusega, et pealinna lasteaedades enam uusi lapsi vastu ei võeta. Linna haridusameti juhataja Andres Pajula. Kui minister väidab seda, et Tallinn ei saa keelduda laste vastuvõtmisest ja uute rühmade avamisest, siis Tallinn peab vastavalt tervisekaitse ettekirjutusele viima laste arvu lasteaedades vastavusse ministri määrusega. Seda on võimalik teha kahel moel arvata lapsi lasteaiast välja. Ta ei luba tegelikult seadus. Ja teiseks need lapsed, kes laste aedast ära lähevad, nende asemele, mitte võttes uusi lapsi. Pajula sõnul kavatseb linn sotsiaalministeeriumi lasteaedade tervisenõuete määruse kohtus vaidlustada. Sotsiaalminister Hanno Pevkur aga toonitas, et uus määrus hoopis leevendab mitmeid nõudeid ning ta tuletas meelde tegelikult kehtivat tervisekaitse nõuded. Juba 11 aastat. Esimesest jaanuarist ei ole nõuded muutunud, meid läksid leebemaks, puudutab ruumi nõudeid Need ruuminõuded on 11 aastat olnud ja eks siin loomulikult on olemas kaine mõistus järelevalve poole pealt ega hakata kohe lapsi välja tõstma, vaid vaid otsitakse neid lahendusi. Eile terviseameti juhataja ütles ka mulle, et on kokku lepitud juba järgmine kohtumine, kus on siis omavalitsuste juhid eeldatavalt siis ka Tallinna linn on tulemas, et leida siis lahendust ka, aga seda lahendust ei ole võimalik otsida selliste ultimate juhtumitega, nagu Tallinna linn täna teeb. Kuidas on aga lood mujal Eestis? Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna alushariduse spetsialist marga nap kinnitas, et esimesest jaanuarist kehtivale sotsiaalministri määrusele vastab Pärnu linnas vaid üks lasteaed. Meil on kokku 13 lasteaeda, kus on probleemid, tuleb ikkagi arvestada seda, kuidas need lasteaiad kunagi on ehitatud, seal peaks jääma kehtima see endine nõue. Reformierakonna valitsetavas Tartus on abilinnapea Jüri sasi sõnul lahendus leitud. Nii et Tartu võtab kindlasti uusi lapsi vastu, sest lasteaiad peavad töötama ja lasteaiaõpetajad peavad töötama, siin on vähega, sõrmede all on need vanemad lasteaiad, seal on tõesti probleeme, et sotsiaalministri määrusega ettenähtud nõutavat nelja ruutmeetrite ei ole. Aga siin me oleme leidnud lahenduse selles, et Me ei ole võtnud sinna rohkem lapsi, kui on lubatud, ei ole võtnud seda maksimum, lasta Lõbu täisrühmades mingil hetkel sujuvalt, ta lähebki määrusega kooskõlla. Haridusminister Tõnis Lukas peab Tallinna lasteaedade üle käivat vaidlusteema üle politiseerimiseks ja pakub end selle tüli lahendamisel vahendajaks. Kuigi vaieldakse tervisekaitse nõuete rakendamise üle, on lasteaedade teema siiski alusharidusena haridus ja teadusministeeriumi kompetents sõnast Lukas. Minu arvates lahendaksid vaidluse haridus ja teadusministeeriumi esitatud muudatused koolieelse lasteasutuse seadusse. Samas ei välistada seaduseelnõu tagasivõtmist, kuna sealt tulenevat muudetud olukorda hakataks tema hinnangul ära kasutama poliitilise võitluse areenil. Menetluses. Sama seadusemuudatuse säte ütleb, et kui lasteasutuse mõnes rühmas on moodustatud osaajalised kohad, siis võib sõime ja lasteaiarühmadesse registreeritud laste arv olla suurem, kui selleks on hoolekogu nõusolek ja tagatud ka lapse arenguks vajalikud tingimused. Nüüd aga vahetame teemat, nimelt Brüsselis toimus Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna hindamine Euroopaga. Komisjon on valmis toetama kultuuripealinna 23,4 miljoni krooniga, kui Eesti riik ja Tallinna linn suudavad suveks anda omapoolsed tagatised kultuuripealinna rahastamise kohta. Tallinna delegatsioon leidis, et seekordne hindamine Brüsselis oli positiivsem kui eelmised. Kadri Kukk jätkab. Brüsselis toimunud Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna hindamine oli viimane enne seda, kui Tallinn tiitlit ametlikult kandma hakkab. Hindamisest sõltub, kas Tallinnale antakse 1,5 miljoni euro ehk umbes 23 miljoni krooni suurune Euroopa Komisjoni toetus kultuurile pealinna projektide elluviimiseks. Kõnele bänd Franz Euroopa komisjoni kultuuri ja haridusprojektide üksuse juht. Tänase kohtumise eesmärk oli analüüsida, kuidas Tallinn on tulnud toime ettevalmistustega ning suutnud täita neid eesmärke, mis linn kultuuripealinna tiitlit soovides võttis. Samuti kaalutakse, kuivõrd on Tallinn võtnud kõrbesse hindamiskomisjoni ettepanekuid. Tänase kohtumise baasilt otsustab Euroopa komisjon 1,5 miljoni euro suuruse toetuse andmise linnale. Viimane Tallinn 2011 hindamine Brüsselis enne tänast toimus sügisel 2008 siis olid punase joonega märgitud kaks probleemset kohta segadused riigipoolse rahastamisega ning kultuuripealinna projektide vähene original reaalsus. Euroopa komisjon ootab hiljemalt selleks suveks linna ja riigi garantiid kultuuripealinna rahastamise kohta enne omapoolse otsuse 23 miljoni krooni suuruse toetuse andmiseks. Tallinnale jätkab Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles. Praegusel hetkel on ju vabariigi valitsus arutanud 2011. aasta finantseerimist juba kahel korral ja meie eesmärk on praegusel hetkel saada 50 miljonit krooni sihtasutuse tegevuste programmi toetuseks. Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen sõnul piisaks Euroopa komisjonile ehk ka sellest, kui linn ja riik suudaksid saata Brüsselisse ühise kirja kultuuripealinna rahastamise kohta. Nüüd me peame riigiga läbi rääkima selles osas, et kuidas me suudame siis Euroopa komisjonile anda ja need hindamiskomisjonile anda selle kindlustunde, et tõepoolest raha tuleb. Linnal on seda võib-olla lihtsam teha näiteks volikogu otsuse kaudu. Riigil on see võib-olla natuke keerulisem, aga võib-olla piisab ka sellest, kui näiteks peaminister ja linnapea saadavad ühise kirja, saame kinnituse selle kohta, et tõepoolest see raha järgmise aasta eelarves ette nähtud. Täna esindasid Tallinn 2011 kultuuripealinna Brüsselis nii linna riigi kui ka sihtasutuse Tallinn 2011 esindajad. Nende mulje oli, et seekordne hindamine läks paremini kui eelmised korrad sest ennekõike programmi sisu osas kiideti Tallinn 2011 projekt heaks. Rahvusringhäälingule raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel. Venemaa avalikustas esmakordselt Katõni massimõrva puudutavad arhiividokumendid Venemaa föderaal. Arhiivi koduleheküljel avaldati fotokoopiaga Jossif Stalini allkirjaga korraldusest. 1940. aastal tappis nõukogude salapolitsei Katõnis 22000 Poola ohvitseri, kuid Moskva väitis aastakümneid, et see oli natside käsitöö. President Dmitri Medvedjev teatas täna, et andis korralduse dokumendid avalikustada, et inimesed näeksid, kes andis käsu Poola ohvitserid tappa. Ajaloolastele ja hukkunute pereliikmetele olid veretöö asjaolud ta juba 1990.-test aastatest, aga venemaalaste seas oli siiani palju kahtlejaid. Nii ütles riigiarhiivi asedirektor Vladimir Tarassov. Avatud Eesti fond kutsus Eestisse vene ajaloolase ja tissidendivaleerijanovorskaja, rääkis ta Tartus vene teisitimõtlemise ajaloost ja Toomas Kelt käis kuulamas. Valeria Novodorskaja Tartus peetud loengu teema oli vene teisitimõtlemise ajalugu. Novodorskaja kinnitas, et eesti ja vene nõukogude aegseid dissidente ei tohiks täiale varal võrrelda Stovski idioodi. Nii nüüd nihka eesti dissidendid ei omanud mingit suhet Nõukogude distsidentidega, sest Eesti, aga ka Gruusia ja Leedu dissidendid olid okupeeritud riigi elanikud. Nende tegevus oli suunatud okupeeriva riigivõimu vastu, samas kui vene Maal tegutsevad dissidendid tegutsesid režiimi vastu Nõukogude liidu vastu. Antud tissidentlus oleks tähendanud ka selle võimu tunnustamist. Muut. Pravitš torskaja kohtub Eestis ka president Toomas Hendrik Ilvesega. Tema hinnangul on presidendisõit Üheksanda mai pidustustele Moskvasse mõttetu samm. Ženjat võis mõni vidin, see on arusaamatu otsus ja näitab, et ei saada aru, mis toimub Moskvas. Moskvas toimub ainult üks pidu, tšekistide hunta, võidupidu Venemaa üle, kõik ülejäänu on dekoratsioon ja lollitamine. Eestile ei tähenda üheksas mai mingit võitu ja ka Venemaa elanikele tähendasse ühtede koonduslaagrite asendumist teistega. Üheksanda mai üritustel osalejad on nagu nartsud Putini saabaste ees. Put džikistimistuba kannikas. Püüdsime praegust olukorda Venemaal, nimetab novot vorskaja kliki võimuks, mida ei tohi võrrelda demokraatia diaga. Tuktuur valitigi Nimusimyyviši slaidi mu klassist. Need, kes räägivad selliseid asju, nimetavat vaatlikuks maad, kus rikutakse konstitutsiooni, kus pole legitiimselt valitsustest. Valitsus, kes rikub konstitutsiooni, kaotab igasuguse seaduslikkuse, kus pole ausaid valimisi, kus on vaid üks pool sõltumatu raadio ja ajalehti ajakiri, need, kes räägivad selliseid asju, hoolivad vaid naftast ja gaasist. Udžipudi showski papuisuselisegi Jeffy pääsem Nova torskaja saabus Eestisse avatud Eesti Fondi kutsel. Tema tissidendi tee algas juba Nõukogude ja kui ta 1969. aastal lõi põrandaaluse tudengite rühmituse nõukogude võimu kukutamiseks Nõukogude Liidu lagunemise järel sain oma torskaja tuntuks kolumnisti ja kirjanikuna, kes on teravalt kritiseerinud tänase Venemaa imperialistlik ambitsioone ja ühekülgset ajal käsitlust. Sel reedel peab nabadorskaja loenguga Tallinnas avatud Eesti Fondi Venemaa häältest sarjas ja siis ta räägib Venemaa ajaloo käsitlusest. Toomas Kelt. Tartu stuudio. Californias maailma kõrg kõrgtehnoloogiainkubaatoris Silicon Valley's toimunud konverentsil Nordic Green tutvustasid Põhjamaade ja Eesti ettevõtjad oma tooteid ja lahendusi, millele loodavad globaalset edu. Neeme raud käis kohal. Põhjamaad on Eesti Silicon Valleys nähtavalt endi sekka võtnud juba teist korda toimub siin kogu regiooni hõlmav ühiskonverents nooliqueen, kus tutvustatakse keskkonnasõbralikke uudistooteid ja lahendusi ettevõtluse arendamise sihtasutuse esindaja Silicon Valleys. Andrus veerg. Siin siis on nähtud, et Eesti on tõesti võrdväärne partner, ütleme, investeeringute meelitamisel või et ameeriklased läheksid oma rahadega Põhjamaades siis me oleme võib-olla konkurendid, aga samas, kui me toome oma ettevõtteid, kas nad on Soome-Eesti või Taani ettevõtteid siiapoole siis tegelikult mingisugune koostöövõrgustik juba nendel ettevõtetel niikuinii on olemas. Las ma räägin ikkagi noh, tehnoloogiasektorist, et seal on investeeringut ka Snow on juba nii nii seotud. Eestist oli noorik küünil kohal energeetikafirma Elcogeen, selle rajaja on Enn Õunpuu. Ökogeen on Eesti kapitalil alustanud ettevõte, kes arendab ja tänaseks on nõudnud juba esialgse tootmise faasini. Kütuseelement ehk siis kütuseelement on energia muundamise tehnoloogia mille abil me siis kas vesinikust või muust süsivesinikud põhinevatest kütustest saame otse keemilise reaktsiooni teel. Elektrivoolu. Firma joogajuht Priit Wimberg tutvustas oma, nagu ta ütleb, maailmas täiesti unikaalset toodet. Põhimõtteliselt on siis see selline täiesti uue arhitektuuri peal põhinev süsteem, mis muudab automaatika maailma, ma näen, siin on otseühendus Tallinnaga lihtsa nupuvajutusega internetist või siis mobiiltelefonist nagu Aifoun või, või ka tavalise mobiiltelefoniga on võimalik Tallinnas, siis tuled kõik kustu panna ja samamoodi põlema panna, et kui keegi mõtleb, mis sellest küll kasu võiks olla, siis tegelikult seda, et see näitab, et ükskõik kuskohast kasuta teil on kontroll enda kodu ja muu vara üle. Eestil on oma esindus California räniorus olnud juba üle kolme aasta ja selle juhi Andrus Järgi sõnul võib nüüd hakata tõepoolest selle töö esimesi vilju maitsma. Aina rohkem ja rohkem on ikkagi huvi tehnoloogiafirmadelt siiapoole muidugi tulla ja kindlasti pean ka ütlema, et majanduskriis, eriti kinnisvarakriis, mõjuks ka positiivselt, et enam kuulge firmad ei tegelegi kinnisvaraga Eestis proovivad oma õige sektoriga tegeleda ja sellel kevadel siin on juba plaanis kolm suuremat delegatsiooni Eesti ettevõtjatega siiapoole ja, ja samas käivad juba paljud omal käel kliente uurimas vaatamas, kui lisatud ressurssi saamas, isegi ka tööjõudu palkama, siit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Vello Park, California. Täna õhtul antakse Jazzkaare peaesinejad Jaan Riis i kontserdil kätte tänavused jazziauhinnad. Elioni jazziauhinnad pälvib saksofonist Raivo Tafenau. Žürii hinnangul on ta oma positiivse energia ja karismaatilise esinemisega toonud paljusid džässi juurde. Ansamblites on ta liider särava saksofonistiga eeskujuks paljudele noortele. Elioni juhatuse esimehe Valdur Laidi sõnul on Raivo Tafenau eesti džässi väärikalt esindanud mitmel pool Euroopas ja Ameerikas. Noore jazzitalendi auhinna pälvib bassist Peedu kass. Žürii hindas kõrgelt kassi loomingulist arengut, liidri võimeid, töökust ja eraldi märgiti ära ka tema pedagoogitalent džässi edendaja auhinna saaja Boris Bachmann, kes on Narvas juba aastakümneid korraldanud festivale, kontserte ja õpetanud noori. Ja neljale ilmast. Eeloleval ööl pilvisus tiheneb. Saartele jõudev vihmasadu kandub hommikuks üle Mandri-Eesti. Mandril võib tulla kohati ka lörtsi. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, hommikuks pöördub tuul edelasse ja lõunasse, puhudes neli kuni 10, saartel iiliti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur öösel miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm ja aeg-ajalt sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.