Tere õhtust, kell sai kaheksa, stuudios on toimetaja Margitta, otsmaa ja võtame veel kord kokku. Tänased olulisemad sündmused. Euroopa komisjon on valmis toetama kultuuripealinna 23,4 miljoni kuninga, kui Eesti riik ja Tallinna linna suudavad suveks anda omapoolsed tagatised kultuuripealinna rahastamise kohta. Majanduskasvu taastumine on küll ilmne, kuid ebamäärasust on endiselt väga palju. Tulud on aga kahanenud on olnud rohkem kui hinnad. Nii märkis Eesti pank täna avaldatud majanduskommentaaris. Türi vallavolikogu otsustas aasta esimeseks septembriks lõpetada Türi gümnaasiumi ja Türi majandusgümnaasiumi tegevuse ning asutada nende asemele põhikooli ja niinimetatud puhta gümnaasiumi. Viljandisse riigigümnaasiumile toomine lükkub aga aasta võrra edasi, sest linnal ja riigil on vaja lisaaega koolihoone ehitamiseks ja õpetajate koolitamiseks. Krimmi jääb alles Venemaa Musta mere laevastik. Opositsioon süüdistab võime riigireetmises ja lubab tuua inimesi massimeeleavaldusele. Võimude hinnangul kompenseerib kõik soodsam gaasi hind. Haapsalus alustati täna piibli ettelugemisega, lõpule jõutakse pühapäeval. Eeloleval ööl pilvisus tiheneb, mandril võib sadada lörtsi. Päev on pilves selgimistega, aeg-ajalt sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Brüsselis toimus Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna hindamine. Euroopa komisjon on valmis toetama kultuuripealinna 23,4 miljoni krooniga, kui Eesti riik ja Tallinna linna suudavad suveks anda omapoolsed tagatised kultuuripealinna rahastamise kohta. Tallinna delegatsioon leidis, et seekordne hindamine Brüsselis oli positiivsem kui eelmised. Kadri Kukk jätkab. Brüsselis toimunud Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna hindamine oli viimane enne seda, kui Tallinn tiitlit ametlikult kandma hakkab. Hindamisest sõltub, kas Tallinnale antakse 1,5 miljoni euro ehk umbes 23 miljoni krooni suurune Euroopa Komisjoni toetus kultuurile pealinna projektide elluviimiseks. Tan France, Euroopa Komisjoni kultuuri ja haridusprojektide üksuse juht. Vaata stratiivend tuleb hänutusi. Haue tänase kohtumise eesmärk oli analüüsida, kuidas Tallinn on tulnud toime ettevalmistustega ning suutnud täita neid eesmärke, mis linn kultuuripealinna tiitlit proovides võttis. Viimane Tallinn 2011 hindamine Brüsselis enne tänast toimus sügisel 2008. Siis olid punase joonega märgitud kaks probleemset kohta. Segadused riigipoolse rahastamisega ning kultuuripealinna projektide vähene original reaalsus. Euroopa komisjon ootab hiljemalt selleks suveks linna ja riigi garantiid kultuuripealinna rahastamise kohta enne omapoolse otsuse 23 miljoni krooni suuruse toetuse andmiseks Tallinnale. Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen sõnul piisaks Euroopa komisjonile ehk ka sellest, kui linn ja riik suudaksid saata Brüsselisse ühise kirja kultuuripealinna rahastamise kohta rahvusringhäälingule raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel. Eesti pank avaldas täna oma uue majanduskommentaari. Selleks aastaks prognoosib keskpank üheprotsendilist ja järgmiseks aastaks nelja protsendilist majanduskasvu, kuid ülejärgmisel aastal võib Eesti majandustoodang taas väheneda. Lähemalt räägib Vallo kelmsaar. Eesti-suguse väikeriigi majandusareng sõltub paljuski välistest teguritest, nende võimalikke arenguid on aga praegu üpris raske prognoosida. Meie majanduskasvu taastumine põhineb ekspordil, kuid majanduse pikaajalisem kasvutempo sõltub eelkõige uutest investeeringutest, mille taastumist pole veel märgata, tõdes Eesti pank. Keskpanga asepresident Märten Ross. Veel eelmise aasta lõpul oli olukord selline, kus ettevõtete kasumlikkus oli keskmiselt ikkagi selline, et, et selle peale väga palju investeeringuid lisada, nad ilmselt uljalt ei olnud valmis pikemas perspektiivis taastuma. Kas investeeringute poole selle juures on kahtlemata kasumlikkus üks teema ja teine teema on üldine olukord finantsturgudel, seal, kus meie panganduses arvan, et laenumarginaal peaks tagasi minema sinna, kus ta oli siin nendel buumiaastatel, kus risk ilmselgelt alahinnati, kuid mõnevõrra. Ta võib praeguse seisuga hinnata, et finantssektor hoiab võib-olla ikkagi veel pidurid peal. Me arvame, et, et võrreldes eelmise aastaga see aasta on positiivse kasvuga 2011 keskmisena võiks olla suhteliselt soliidse kasvuaasta, kui on võib-olla see kasvu kiirenemine hoopis aeglustub pärast seda mitte ainult meil, vaid ka mujal. Keskpank tõstis ka esile, et kuigi Eesti suhteline tulutase on märgatavalt vähenenud, ei ole suhteline hinnatase eriti muutunud. Pikema perioodi vältel peaks aitama inflatsioonisurvet leevendada. Tänavune hinnatõus on aga siiski oodatust suurem olnud. Vedajaks on olnud kütuste hinnad. Majanduse usaldusväärsuse hoidmiseks on vajalik eelarve tasakaalustamine. Just buumiaastatel kogutud varud on meid praegu halvemast säästnud. Kriisi ajal on aga eelarve miinustes olnud, et kolme aasta pärast taas tasakaaluni jõuda, on keskpanga presidendile Andres Lipstoki kindel soovitus. Tuleks kulud külmutada 2010. aasta tasemel kogu selle prognoosiperioodi jaoks, see annaks võimaluse siiski päris selgelt jõuda tasakaalus eelarve nii ja annab aega selleks, et kõik need struktuurireformid siis läbi vaielda. Ukraina elab pärast eilseid ägedaid kokkupõrkeid Parlamendis teadmisega, et veel ligemale sajandi keskpaigani jääb Krimmi alles Venemaa Musta mere laevastik. Opositsioon süüdistab võime riigireetmises ja lubab tuua inimesi massimeeleavaldusele. Võimude hinnangul kompenseerib kõik soodsam gaasi hind. Krister Paris räägib Kiievist pikemalt. Täna oli Kiiev rahuliku üks hiiglaslik kevadpealinn, eile lendasid aga parlamendis munad ning suitsupommid. Sellele vaatamata suutis nii-öelda sinine valitsuskoalitsioon oranžide kiuste pakiga siirdelepingu, mis annab Venemaal õigusega parasenise rendilepingu lõpuaastal 2017. Veerandfinaalis jätta oma laevastikku Sevastoopolis, nagu rõhutas võimul oleva regioonide partei fraktsiooni asejuhataja Vadim kolesti. Tšenko saavad ukrainlased aga vastutasuks odavama gaasi. Esiteks on tegemist vajaliku meetmega, sest Ukraina eelarve on jõudnud tänavuse mošenkoni Juštšenko poliitikale omadega tupikusse. See kaunis ilmus, mine Tõmošenko pani ukraina kõri ümber. Tõmbasin tupikusse, kus me seisime, maksa juurde pealnägija, saanud tagada sotsiaalseid garantiisid, maksta välja pensioni ning palkasid gaasi ja baaside kokku. Sidumisega on Venemaa Ukraina kõvasti otsa saanud. Ega enam midagi teha pole, peab tunnistame opositsioonilise Naši, Ukraina parlamendisaadik Jaroslav Choosik. Ning on Vene huve silmas pidades koostatud väga nutikalt. Isegi kui pärast valimisi peas uus valitsus või president algatama lepingud finantseerimise kogunenud selle aja peale Ukrainale väga suur võlg, mistõttu puhtpraktiliselt on seda väga raske lubada. Küsimus oskan nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes või miks ikkagi läksid eile kirjad nii lõkkene? Küsisin poliitilise analüüsi keskuse Penta direktori morfišenko käest. See tekitab emotsionaalse tunde pärisorjusest ning sõltuvusest Venemaast, et nii Ukraina kui eriti grill jäävad pikemaks ajaks enam kui 30-ks aastaks kõik Venemaa mõjusfääri. Just selline arusaam tekitab tormilise rahvusliku reaktsiooni. Ikka avaldused, et see kõik kujutab endast ohtu Ukraina sõltumatuse iseseisvusele ja nii edasi esialgu kiiv siiski vedelikke näha pole Julia Tõmošenko kutsunud massimeeleavaldusele 11. mail ringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Kiiev. Ja tagasi Eestisse, Viljandisse riigigümnaasiumi loomine lükkub aasta võrra edasi, sest linnal ja riigil ja lisaaega koolihoone ehitamiseks ja õpetajate koolitamiseks. Viljandi volikogus arutati täna haridusreformiplaani, kuhu viidi sisse muudatus, et uus gümnaasium ja kolm põhikooli hakkavad tööle 2012. aasta esimesel septembril. Varem oli kavas uus kool tööle panna 2011. aasta sügisel. Viljandi volikogu esimehe Tarmo looduse sõnul on vaja rohkem aega koolimaja ehitamiseks õpetajate täiendus ja ümberõppeks. Uus kool tuleks praeguse valuoja koolihoonesse, mille linn müüb seitsme miljoni krooni eest riigile ja koos haridusministeerium korraldab kuni 55 miljoni krooni eest ümberehituse. Türi vallavolikogu otsustas aga esimeseks septembriks 2011 lõpetada Türi gümnaasiumi ja Türi majandusgümnaasiumi tegevuse ning asutada nende asemele põhikooli ja niinimetatud puhta gümnaasiumi. Nii teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Türi vallavolikogu otsusega saab ühest Türi gümnaasiumist põhikooli ja teine muudetakse puhtaks gümnaasiumiks. Millistes hoonetes kooli tasuma hakkavad, kas linnas praeguse Türi Gümnaasiumi ruumes või linna servas praeguse Türi majandusgümnaasiumi hoones seda täna ei otsustatud, selgitab Türi vallavolikogu esimees Toomas Marrandi. Koolide asukohad võeti praegu eelnõust välja, ilmselt on vaja siis hakata uusi koole ka tehnilises mõtteski üles ehitama ja kalkuleerida, kus klassid, mis klassid, millised õpperuumid ja nii edasi. Üks väga suur probleem kohalike inimeste jaoks on see, et mis saab vanast ajaloolisest tüli gümnaasiumi hoonest ei ole peetud kordagi seda plaani, et see hoone maha müüa. On peetud sellist mõtet viia üle sinna ruumidesse Türi asetsev ringhäälingu muuseum, luua sinna kunstikool. Siis oleks huvihariduse koolid ühes piirkonnas, sest muusikakool on sealsamas lähedal ja peale seda jääks sinna ruume veel kodanikuühendustele tülikaks. Gümnaasiumi direktor ja vallavolikogu liige Veiko valang, kuidas teie olete tänase volikogu otsusega rahul? Ma arvan, et Eestimaal ei ole ühtegi kooli direktorit, kes oleks õnnelik, kui tema kool läks likvideerimisele. On arvamusel, et haridus on mitte kanu, mida saab ühe aerutõmbega teda suunda muutma vaid haridus on suur laev, kui järsku pöörded teha laines ümber minna päevapealt rahulikult juhtima teie hinnangul, kus võiks tulevane Türi puhas gümnaasium asuda. Praegu jään küll vastuse võlgu, sest et nii nagu eelnõu välja tuli, on tegelikult väga põhjalikud arvutused ikkagi tegemata esialgu välja pakutud variant, et puhas gümnaasium leiaks kohaturi majandust Gümnaasiumi ruumides ja põhikool Türi gümnaasiumi õppehoones, see kahjuks siis teine variant põhikooli mahutamine. See on väga-väga ebaloogiline. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk paidest Täna varahommikul algas Haapsalus üks omamoodi lugemisaasta tähistamise üritus. Viie päeva jooksul loetakse piibel kaanest kaaneni läbi. Urmas Lauri käis kohal. Piiblilugemismaratoni korraldamine on paras logistiline pähkel, sest iga poole tunni tagant vahetub lugeja ning tuleb tagada, et igaüks, kes end kirja pani, oleks õigel ajal kohal. Siia elama telgi ja kõik selle riistad lauad, põiklatid, hambad ja jala. Ristimiskabeli akustika teeb lugemise eriliselt ülevaks, ütles omanimelise projekteerimisbüroo omanik Heinar. Gaasi. Hästi mõnus, mulle juhtus selline hea tekst teise Moosese raamatust kogudusetelgi püstitamine ühte objekti vaatamas ja nüüd siin oli ka, et lauad olid siis kaks küünart laiad ja pool teiste küünorte pikad, et noh, Vaholija lääneb praosti. Tiit Salumäe sõnul tekkis piiblil lugemise mõte veel enne, kui selgus, et tänavune aasta kulutatakse lugemisaastaks. Piibel on ju tegelikult see raamat, mis ongi kõva häälega ettelugemiseks. Kaua siis seda võimalust on olnud, et igaüks ise kodus piiblit loeb. Praegu on tosin lugejat oma etteaste teinud, kuidas te ajagraafikus olete? Praeguseks on üle 100 lehekülje loetud, loetud on seitse tundi, kui me oleme arvestanud 85 tunniga umbes nii, et loodame pühapäeva õhtul lõpetada. Esimene kirjanik. Teade toomkoolist Haapsalus on aastast 1334. Kõrgema hariduse saamiseks suundus osa lõpetanuid Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Jah, Haapsalu toomkool on Eesti kõige vanem kool, nii et siin õpetati kirjatarkust ennem kui Tallinna toomkoolis. Venemaa eriti kullamaa on eestikeelse piibliloos väga olulisel kohal. Eestis on nii-öelda kolm kivis, millele Eesti piibel ja tegelikult Eestigi veel sellisena toetub. See on siis olema Jüri son Kambja kolm kohta omavat Eesti piiblile erilist tähendust, igal pool on tõlgitud piiblit ja muidugi kullamaa läheb nüüd nendest veel kaugemale tagasi nende kullamaa käsikirjadega, mis siis ongi ühed vanemad kirja pandud eestikeelsed tekstid, kui kõik sujub, kava kohaselt loetakse viimased sõnad piiblist ette pühapäeva. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Urmas Lauri Haapsalu. Ja nüüd veel ilmast eeloleval ööl pilvisus tiheneb, saartele jõudev vihmasadu kandub hommikuks üle Mandri-Eesti, mandril võib tulla kohati ka lörtsi. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, hommikuks pöördub tuul edelasse ja lõunasse, puhudes neli kuni 10, saartel iiliti 14 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, Päeval sajab vihma, puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Järgmised uudised juba vähem kui tunni aja pärast.