Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 30. aprilli Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Möödunud ööl põles maha nõmme, ajalooline turuhoonehoones oli tuletõrjesignalisatsioon, aga millegipärast ei andnud see päästeametile häiret. Politsei loodab järgmisel nädalal öelda, kas võib olla tegemist süütamisega. Hoone saab taastada, aga muinsusväärtus on läinud Eestis aru saadud, et töötervishoiuvoliniku roll on töötajate huvide eest seista, mitte tööandja käske täita, selgub uuringust. Teenitud töötute arv on neljandat nädalat järjest tasapisi vähenenud. Praegu 14,2 protsenti. Eesti Inimõiguste keskusele valmis aruanne inimõiguste olukorrast Eestis. Kiita saab eelmisel aastal vastu võetud võrdse kohtlemise seadus. Avalikele koosolekutele seatud nõuete lihtsustamine. Kriitikat saab aga inimest, raske juurdepääs riigi õigusabile ja kurjategijate karistusjärgse kinnipidamise süsteem. Tartust sai täna metsapealinn tiitli väljaandja, Eesti metsaselts tahab sellega esile tõsta 90 aasta möödumist metsandushariduse algusest Eestis. Bender Herkki Haldre tõi Tallinna lennusadamasse Kihnu jänni aegadest pärit kuunari kaisa moor. Tegemist on eheda puu purjelaevaga. Homsest alustab laev lõbusaid Tallinna lahel. USA sisemajanduse kogutoodang kasvas esimeses kvartalis prognoositust aeglasemalt. Tarbijate kulutused on suurenenud, usuvad võimud siiski majanduskasvu jätkumist. Mehhiko lahe naftareostus on jõudnud USA rannikule. Louisiana kuberner kuulutas välja erakorralise olukorra ja palus valitsuselt luba sõjaväelaste kasutamiseks reostuse tagajärgede likvideerimisel ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, puhub edelatuul ja sooja on seitse kuni 12 kraadi. Lõuna-ja, Ida-Eestis veidi soojem. Möödunud ööl põles maha Nõmme ajalooline turuhoone. Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et hoone tuleb esialgsel kujul taastada. Ülevaate teeb Kai Vare. Häirekeskus sai teate põlengust poole 12 paiku öösel. Koos päästjatega jõudis sündmuskohale ka Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra. See esimene hetk, kui sinna kohale minna, siis tundus ikkagi selline kustutatav, tuli olema ka see sõna otseses mõttes sekunditega muidugi kasvas ja kasvas ja see oli, ütleme, üks 50 minuti pärast oli juba näha, et sellest majast nüüd küll midagi päästa pole, et see nüüd küll läheb. Kahjuks tulevaks. Vakra tunnistas, et emotsioon oli sündmuskohal palju. Esimestel minutitel lausa olid ühed härrasmehed, kes karjusid, sa oled süütamine ja provokatsioon, et püüdke süütajat kinni, aga eks sellised sündmused paratamatult ka palju selliseid spekulatsioone tekitavad. Põhja prefektuuri pressiesindaja Harris Puusepa sõnul ei saa praegu veel öelda, kas tegemist võis olla süütamisega. Tegemist on väga keerulise sündmuskohaga, nagu arengute puhul ikka, antud juhul tõepoolest on väga palju võimalikke tõendeid, mis räägiksid meile selget keelt. Miks tulekahju alguse sai, julgeks öelda järgmise nädala jooksul kindlasti oskame juba öeldi, et kas siin võis tegemist olla kuritegeliku käega? Turuhoone sai vaid seitsme kuuest renoveeritud hoones olid kõik tänapäevased häiresüsteemid olemas, ka elektrisüsteemid ja muu taoline pidanuks Vakra hinnangul korras olema. Muinsuskaitseameti peainspektorite osakonna juhataja asetäitja Merle Kinks. Kõik projektid kooskõlastatakse päästeametis ja ühiskondlikes hoonetes. On ju nõue, et kõikides hoonetes oleks tulekahjusignalisatsioon, kust läheb signaaltulekahju puhul kohe päästekeskusesse. Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra Kõik tänapäevased süsteemid olid selles majas olemas. Tõepoolest on jälle see koht, kus tuleb üle vaadata, milles siis selline tagasilöök, et ikkagi see teave jõudis mitte läbiandurite, vaid läbi telefonikõne päästeametile. Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles, et ei oska öelda kõigi Tallinna muinsuskaitse all olevate hoonete tuletõrjesignalisatsiooni kohta, sest 90 protsenti neist hoonetest on eraomandis, aga vähemalt kirikutes on signalisatsioon olemas. Nõmme turuhoone taastamine ei tohiks palju aega Uta, arvas poristubavik. See hoone ei ole nii keeruline ja arvestades seda, et tegelikult puht restaureerimistööd siin on väga vähe järgi mida üldse võiks restaureerida. Eesti Inimõiguste keskus esitles värsket aruannet inimõiguste olukorrast Eestis, jätkab Margitta otsmaa. Kui viimase paari aastaga on lihtsustunud näiteks avaliku koosoleku korraldamine justiitsministeeriumis on valminud mitte abielulise kooseluanalüüs Eesti on vastu võtnud võrdse kohtlemise seaduse, siis probleeme on karistusjärgse kinnipidamise riigipoolse õigusabi asendusteenistusega kaitseväes. Eesti Inimõiguste keskuse juhataja Marianne Meie org tõdes, et karistusjärgne kinnipidamise süsteem ei ole halb, kuid läbimõtlemata. Näiteks ei ole karistusjärgselt kinnipidajatele paika pandud rehabilitatsioonisüsteemi, mis tagaks selle, kui lõpuks neid vabasse ühiskonda lastakse. Et nad siis tõesti ka ei ole enam ohtlikud on jäänud tegemata. Ja nüüd missugune täpselt süsteem peaks välja nägema, miks seda üldse vaja? Probleeme on ka õigusabikorralduses. Analüüsi koostaja Kari Käsper ütles, et kaebeõigus on piiratud kellelegi eest või kaitseks kohtusse pöörduda ei saa või siis väga kitsastel tingimustel. Hea ei ole ka tasuta õigusabikorraldus. Seal on küsimus esiteks kvaliteedis, et kas need advokaadid, kes esindavad isikuid selle riigi õigusabi eest tasu eest, nad saavad riik, neile maksame, pigem on tavaliselt see, et, et need on need, kes muud tööd ei leia. Aga teine küsimus on ka näiteks ligipääs on sellistes piirkondades, kus ei ole palju advokaat. Kari Käsper ütleb, et muret teeb ka kohtuvõimu iseseisvus ja kohtunike erapooletus. Ühest küljest on Eesti on väike riik ja Eesti juristkonna suhteliselt väike, mis tähendab, et inimesed tunnevad, et me tõime välja selle ühe kohtuasja. Inimõiguste kohus tuvastas, et kohtunik, kelle abikaasa oli siis asja uurija ja no muidugi on üles kerkinud ka kohtunike puhul need altkäemaksuküsimused, õigusemõistmise usaldusväärsust inimeste silmis kindlasti kohandama. Kolmas kriitiline valdkond on Eestis kaitseväe asendusteenistus ehk laiemalt mõtte-südametunnistuse ja usuvabadus. Marianne Mikko. Negatiivne oli selle asendusteenistuse pikkus, mis on ligi poolteist korda pikem, et inimesed, kes taotlevad asendusteenistusega Sa pead tõestama oma sügavalt isiklikke veendumusi, uskumusi, mida te võib-olla ei olegi levitanud oma tutvusringkonna samuti intervjueeritakse tutvusringkonda ja viide on ka usulistele organisatsioonidele, kuigi need veendumused ei pruugi üleüldse usust tulenedagi. Sotsiaalministeerium tellis uuringu, kui palju kulub tööandjal töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmiseks. Selgus, et rahaliselt kulub selleks aastas keskmiselt üle 100000 krooni ja ajaliselt läheb kõige kallimaks seaduse nõuetega kurssi viimine. Kai Vare teeb kokkuvõtte. Uuringu viis läbi Ernstendi ang käsitleti rohkem kui viie töötajaga ettevõtteid, mida on Eestis 21000. Uuriti otseselt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise kulusid, mitte näiteks tööõnnetuse korral makstud haiguspäevi või investeeringuid töökeskkonda. Üldiselt. Konsultant Keiu rada. Ühe tööandja keskmine rahakulu ligikaudu 100000 krooni aastas ja ühe töötaja kohta 3400 krooni, kõige suurem osa sellest kulust, mis see seadus tööandjatele põhistab, tuleb ennetustegevustes eelkõige tervisekontrolli isikukaitsevahendid, aga ka ühiskaitsevahendid ja teiseks suuremaks kuluks, on kirjas, on siin teavitamine selle all mõtleme seda töötervishoiualast teavitamist, juhendamist ja välja täiendab tervikuna. Tööandjad kurtsid ka, et suur kulu on just enda kurssi viimine seaduse nõuetega. Tulenevalt sellest võiks soovitada kaasajastatud ja praktilisemaid juhendmaterjale. 80-l protsendil Eesti ettevõtetest on riskianalüüs ja ka töökeskkonna volinik olemas, aga tööandjad ei saa pahatihti aruvoliniku rollist, tõdes sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Tiit Kaalu. Kurb oli seda kuulata, kui halvasti siiski meie tööandjad tajuvad seda, et töökeskkonnas siis, kui tööandja esindaja on hoopis teine staatus, kui on töökeskkonnavolinik on töötajate esindajat, see ei ole ettevõtte juhi käsualune, kellele anda korraldusi, käske rääkimata, mingeid käskkirjades kuskil mingisuguse kohustus peale panemist või sünd on täiesti mõeldamatu asi. Nagu ikka, reedeti avalikustati ka registreeritud töötute arv. Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna juhataja kohusetäitja Anu Alberi sõnul väheneb see tasapisi. Töötajaid on 29. aprilli seisuga töötukassas arvel on 14,2 protsenti. Nüüd on see vähenemise trend olnud neli nädalat järjest, siin veel märtsi lõpus oli registreeritud töötuid arvel üle 95000, tänaseks on siis arv üle 92000. Ja jätkame sõnumitega välismaalt. Ülevaate teeb Vallo kelmsaar. USA majandustoodang kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis prognoositust aeglasemalt. Ühendriikide majandusministeeriumile laekunud esialgsete andmete põhjal kasvas USA majanduskvartalis 3,2 protsenti võimuda majandusarengu suhtes aga siiski optimistlikud, sest tarbijate kulutused on suurenenud ja see näitab USA valitsuse hinnangul majanduse toimumist. Politsei kasutas pisargaasi tõrjuda meeleavaldajaid, kes püüdsid tungida Kreeka rahandusministeeriumi hoonesse. Inimesed tulid tänavatele, et avaldada protestieelarve kärbete vastu kaasnevad Kreekale antava hiiglaslikku abipaketiga. Euroopa Liidu rahvusvahelise valuutafondi ja Euroopa keskpanga esindajad on Ateenas arutamas Kreekale antava abi ulatust. Kreeka ei muutuks maksejõuetuks, peaks abipakett valmis olema 19.-ks maiks, märkis Kreeka valitsus. Tai valitsusvastased meeleavaldajad palusid haigla ründamise eest vabandust. Eile õhtul tungis üle 200 puna särklase Bangkoki Ülikooli haiglasse mida sealt sõdureid. Haigla oli sunnitud osa patsientidest evakueerima. Ühtki sõdurit sissetungijad aga ei leidnud. Tartlaste liider palus täna haigla ründamise eest vabandust ja tunnistas, et protestiliikumise mainele ei tulnud haigla ründamine kasuks, sest kahandas niigi nappi toetust Bangkoki keskklassi hulgas. Tohutu naftaväli on jõudmas USA Louisiana osariigi rannikule. Naftareostus Mehhiko lahes tekkis ühe puurtorni uppumise järel. Esimesed naftalaigud on juba kaldale jõudnud. Rohkem kui 1500 ruutkilomeetri suuruse naftavälja rannikule jõudmine tähendaks katastroofi Mississippi suudmes asuvale looduskaitsealale. Louisiana kuberner on välja kuulutanud erakorralise olukorra, osariik on palunud Washingtonil luba kasutada rannikukoristamiseks sõjaväelasi. Ometigi arvavad spetsialistid, et mangroovimetsaga kaetud kaldal naftareostuse likvideerimine äärmiselt keeruline. Mehhiko lahe puhastamine naftast on praeguseks kujunenud olukorras juba peaaegu võimatu, leiavad keskkonnaspetsialistid. Täna avas välisminister Urmas Paet Eesti paviljoni Shanghai EXPO 2010 maailmanäitusel. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juhatuse liikme Maria Alajõe sõnul esineb Eestimaailmanäitusel Shanghais interaktiivse paviljoniga, mis pakub võimalust kaasa rääkida ülemaailmse linnastumisega seotud teemadel ja aktiveerib kõiki külastajaid nendes küsimustes kaasa mõtlema ja lahendusi otsima. On maailma kohtumispaik kuue kuu jooksul, kõik tegijad on kohal. Eesti paviljoni on hea võimalus ümbritsevate valgete paviljonide seast silma paista, ütles Reklaamiagentuuri Identity juht Ants Lusti. Paviljon hakkab väga hästi silmavärvikirev. Selline fassaad on hästi hea tähelepanuvõimega maailma. Minu jaoks on Shanghais ligi kuueruutkilomeetri suurune alanäitusel osalevad 186 riiki ja 47 rahvusvahelist organisatsiooni. Kui palju külastajaid Eesti näitusemajaga tutvuma tuleb, seda küsisin Eesti paviljoni peakomisjonilt Toomas Tiivel, Hilt. Eeldame kuskil kahe miljoni kanti tõenäoliselt rohkem kui hiinlased ise eeldavad, et selle aja jooksul eksport kõlastab kuskil 70 kuni 80 miljonit inimest. Noh kindlasti kõik ei tule Eesti paviljoni, aga ja meie paviljoni korraga mahub 200 inimest. Terve see EXPO on mingis mõttes näitab seda, mis tegelikult grafi teadvuses tehnoloogias nakkab, juhtuma lähema kümne-viieteistkümne aasta jooksul, et mis ikkagi linnakeskkonnas hakkab toimuma, milliseid lahendusi pakutakse ka, kui linn areneb tüüpiliselt siis on olemas distidele ökonukker. Küsis Indrek Kiisler. Viljandi andis täna Tartule üle metsapealinna tiitli ja nüüd võib Tartu linnapead täie õigusega kutsuda. Metsavahiks kinnitati täna Tartu Raekoja platsil, kus käis Toomas Kelt. Nii laulis täna Tartu Raekoja platsil metsameestekoor fore Stahli ja ikka selleks, et tähistada pidulikku hetke. Tartu sai täna viljandilt metsapealinna tiitli. Võiks muidugi küsida, et mis seos on Eesti suuruselt teisel linnal metsaga kuid sellele leidus vastus metsaseltsi presidendi Heiki Hepner poolt ette loetud metsapealinnatunnistuses. Tartu on Eesti metsanduse Alma, vaatan meie metsahariduse ja metsateadlane süda. 90 aastat on siin antsu, akadeemilist metsandusharidust tuhandetele meie metsade kasvatajatele, kasutajatele ja hoidjatele. Tiitli andis üle-eelmise metsapealinna Viljandi volikogu esimees Tarmo loodus. Mul on hea meel öelda, et vähemalt Viljandis kogu selle metsa aasta metsapealinna Aaslav kehtisid loodusseadused. Ma ei oska arvata, millised hakkavad olema esimesel aastal seaduse üldnimetused, eks te selle lahendate ise ära. Tartu linnapäid on vahel kutsutud metsa vahtideks. Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must esitas ka oma selgituse, miks see on päris õige. Tarvitseb vaid ronida Toomemäel oleva toomkiriku torni ja vaadata Tartule ülevalt alla. Värske metsapealinn sai endale ka puuvolikogu ehk erineva pikkusega palkidest ja pakkudest koosneva kompositsiooni. Nendel erinevatel pikkustel on oma põhjus, selgitas Eesti metsaüliõpilaste seltsi esimees Joonas Oja. Palkide pakkude pikkused on võetud eelmise aasta sügisel kohalike omavalitsuste valimistulemuste järgi igal Tartu linnavolikogu liikmed. Meil on siin oma back, võis oma palk paku või palgi pikkus on siis vastavalt saadud häälte arvule ja iga sügise saadud hääl tähistab siis ühte millimeetrit pakku pikkusel palkide pakub ikkest, kõiguvad kuuest meetrist kuni 10 sentimeetrini. Metsaüliõpilased nimelt puu volikogu tegidki, Tartus näitasid nad täna ka paberi tegemist. Lisaks toimub raekoja platsil ka puulõhkumise ja saagimise võistlus. Toomas Kelt Tartu stuudio. Tallinna lennusadamas seisab tänasest Läänemere üks ehedamaid ajaloolisi purjelaevu Margitta otsmaa käis vaatamas. Selliseid puulaevu on maailmas algsel kujul säilinud väga vähe pärineb see ju ajast, kui Kihnu Jõnn ja mitmed kuulsad eesti kaptenite reederid merd sõitsid. Küsisin laeva praeguselt kaptenilt Herkki Haldre, missugune on laeva ajalukku? Laev on ehitatud 39. aastal Norras, nimi on kaisa moor, mis tähendab vana norra keeles. Tuuletrollisõja ajal läks ta briti mereväe käsutusse, kes vedas Norrast välja juute. Norra oli ju saksa okupatsiooni all. Pärast sõda läks ta tagasi Norrasse ja asus tööle Lofootide kaubalaevana. Hiljem ta läks Saksamaale, sealt edasi Hispaaniasse ja viimased 10 aastat on ta olnud Lübecki muuseumi sadama. Oleme meie kui eesti hingega inimeste jaoks on kõige tähtsam see, et see laev on sidunud puuduva lüli merekultuuripärandis. Tõesti, merekultuur on läbiraiutud eestlasi merele lubatudki vahepeal ja laevad on hävinud. Kas ta on läbinisti autentne laev, selles mõttes täpselt seesama puu, nii nagu ta kunagi ehitati ja täpselt nii ja see ongi selle laeva kõige kõige suurem väärtus, et siin on võimalik aru saada, tunnetada, näha, katsuda ja ise kaasa lüüa täpselt sellisel viisil, nagu meie esiisad enne sõda, ta jääbki siia seisma või käib merel hinnakuse laev on kogu aeg merd sõitnud, nii sõidab ta ka edaspidi. On olemas ilus vana ütelus, et mehed laevad mädanevad ainult sadamas, mis meeskond siin peale vana iirisemeeskond? Laev seisab lennusadamas kõrvuti samal 1939. aastal ehitatud allveelaevaga Lembit, seega saab aru tollal valitsenud ajastu hõngust. Laev on ka Eesti ajalooliste laevade seltsi liige seltsi poolt toodiga kingitus. Pealegi Harrid, et kapteni ehk siis ala seal on Sõrve Läänemere rajoon, kus hakkab ta jäävad seilama. Sten Haldre sõnul on kuunaril 400 ruutmeetrit purjepinda ja kui on kuus kuni seitse meetrit tuul, siis 260 ruuduga jookseb lahinal kaheksa sõlme välja. Alla trümmi on ehitatud kajutit, kuna kaubavedu enam ei ole. Nüüd on aga plaan kajutid välja võtta, et säilitada trümmi ruumi hõngu. Reisijad pannakse vajadusel ripp koidesse. Sadamas manööverdamisel pannakse laeval tööle ka mootor, kuid merel on ikka purjed ja siis pidavat laev mõnusasti nagistama. Ma kutsun teid kõiki pardale, laadige ennast ise peale. Ja nii ta täna merele läks, kuid oma silm on kuningas. Kuunarhakad Tallinna lahel lõbusõite tegema ja kodusadamaks on Eesti meremuuseumi lennusadam. Ja ilmast. Eelolev öö on Eestis pilves selgimistega ja vihmahoogudega, kohati on ka äikest. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni kaheksa meetrit sekundis, pärast keskööd hakkab tuul alates saartest puhuma edelast ja tugevneb kaheksa kuni 14 meetrini sekundis. Sooja on öösel neli kuni 10 kraadi. Homne päev tuleb muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma, puhub edelatuul viis kuni 12, puhanguti 15, saartel kuni 17 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb ja sooja on homme seitse kuni 12, lõuna- ja Ida-Eestis 13 kuni 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.