Tere, mina olen Tauri tallermaa ja te kuulate uunikumi. Tauri tallermaaga seoses meenub kõigepealt 80 Lotte film, naerata ometi lastekodulastest, kus ta kaasa mängis. Tauri no tunnikontrollimeheks teleekraanil ja osalenud saates laulud tähtedega. Tema peamiseks väljakutseks on aga kõikide asjade meeldejätmine. Mälutreenerina aitab ta seda teha ka teistel soovijatel. Mälu võtsime apiga unustamatu lemmiklaulu meenutamiseks, jätkab Tauri tallermaa. Üks wet, mingi, mida ma võin kuidagi ära ära fikseerida, mingi aeg, kus maksin muusika kuulamise vastu rohkem huvi tundma, on see, kui ma hakkasin kitarri mängima, ma arvan, et see võis olla mingisugune seitsmes, kaheksas klass, umbes sinnakanti, isegi või 800 900, sest noh, mis ma seal viis-kuusteist siis ilmselgelt, et pisike, kuulame lugusid, mida saaks mängida ja siis tekkis nagu mingisugune kõrgendatud huvi mingi teatud muusika kohta, aga, aga mis muusika siis konkreetselt oli, midagi läks kindlasti see, mis raadiost tuli, et ajad olid siis ju ka teistsugused ja, ja kõik, mis olid, ma mäletan, kunagi oli meil lint, maksis autorikassettmakke sinna kuidagi lindistatud raadiost muusikat maha ja aga mis see konkreetselt oli? Ma püüdsin nagu tuvastada ja, ja ma arvan, et mingil ajastul, kui ma õppisin kitarri, proovisin mängida. Hey do biitlite lood, viies teeb neid ja ma isegi püüdsin laulda ja väga ajakirjas oli mulle nagu selline. Ja mäletan veel kunagi veel selle Michael see selge prantslase biitlite oma prantsuskeeles vahepeal, et niuksed hetked tulevad nagu meelde, aga, aga mingi konkreetne konkreetne muusikaga ega ka väga selgelt ei mäleta. Muidugi. Eks mul on väga palju asju, on mul oma vanema venna eeskujul, et tema ju oli mul kolm pool aastat vanem ja siis, kui ma koolis käisin tema sabas ja kui ta läks malevasse, siis mina pidin ka malevasse minema, kuivemaks, klaverit mängima, hakkasin mina klaverit mängima ja ja eks eks sealt see tuli ja siis seal nagu lahe, et selles mõttes on kehtiv, kui sul on vanem vend, kes, kes on ka arvestatavalt vanem juba nagu eeskujuks ja siis selle järgi teed, et, et see, see oli meiega muidugi malevas. Noh, kui ma olen ummis käisime siis siis keegi pidi ju mängima ja kuna ma klaverit mänginud, siis, siis oli hea ju vahepeal ikka lugude saateks kinnistada. Vaata, mul vanem poeg on ka selle väga tõsiselt ja noh, mina ei saa ikka üldse võrrelda enam sellega, mida Karel teeb, nii et see on ikka hämmastav, mismoodi tema pilli mängida. Ise õpin, ühel maleva suvel oli vaja kontrabassi mängida, meil bändis, siis malevabändid, mängisin kontrabassi ja ja niimoodi, eks ta niimoodi tegelikult vaja seda pean tegema, kuna mainis juba biitleid ja, ja ma küll olen natukene noorem, kriibiks ajastu, aga, aga see muusika taastaja mängib, siis mõtlesime umbes 20 aastat tagasi ennast ja võttis mind mingist, kas ma ei tea mille aiendist, aga mind hirmsasti hakkas meeldima, hirmsasti väga hakkas meeldima laulja nagu Michael Bolton kunagi hea sõber Allan Roosileht andis mulle kasseti, et nad kuulavad niisugune päris mõnus muusikat. Minu esimene välisreiside Ameerikasse aastal 90, eks enne seda ma kuulasin seda muusikat Maikel Boltan, et mulle see nagu häälemõttelisest jube kihvt, kõrge häälesid kähisel vennal on, ma ei tea. Armunud sel ajal ma ei tea, mis, millest õli stiil meeldis ja, ja siis ma nägin teda esimest korda telekas seal Ameerikas. See ongi Maicel poolt pikkade juustega ja niisugune pikk meedias niisugune kuidagi hoopis teistsugune. Aga muusika ja tema, tema tegelikult niisugune muusika esitlemine siiamaani meeldib, polekski kompromissi. Tema ühel Me ikkagi viimasel, aga kahjuks mitte. Hiljutiste plaatel võib-olla ma ei tea, seal võib-olla viis-kuus aastat vana plaan taimla, et siis on biitlite Yesterday tema poolt lauldud ja see tuli kuidagi niisugune hea kompromiss, et ühest küljest tema nagu niisugune hääl, mis mulle alati sümpatiseerib ja samas kaugeltki aegadest biitlid kokku pandud ja, ja olles ise selle muusikaga laulmisega mõned kuud tihedamalt seotud, siis. Ma imestan ja mõtlen, kui lahedad modulatsioonid on see kihvt arranžeeringu on. Et minu nagu selline meenutus aegade hämarusest kokku panduna on jestidei Michael Boltoni esituses. Kultuslaul Yesterday ilmus 1965. aasta albumil help. Guinessi rekordite raamatusse on märgitud, et ühestki teisest laulust pole tehtud nii palju kavereid ehk uusversioone kui Yestjateist. Nõnda polegi imestada, et kurvameelne ballaad Michal pooltoni kätte sattus ja see juhtus tegelikult möödunud sajandi üheksa 10.-te alguses, kui poolton albumit Haimles klassiks avaldas. See sisaldas 10 aegumatud hitti, nende seas ka Yesterday. Praeguseks on seda maailmas müüdud ligi 10 miljonit tükki. Ja muide, tänaseks pole Voltoni kiharatest lokkidest alles enam midagi.