Tere, head kodanikud, ülekuulamine hakkab pihta. Tänase ülekuulamise keskne teema on euro, euro ja veel kord euro. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 142 euro tulekust. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks Ross Tanel amet rahandusministeeriumi arenduse, Euroopa liidu ja välissuhete asekantsler. Tanel Ross, inimesed on pikka aega rääkinud ja teavad järgmiselt nädalalt oodata teadet ja siis selle kohta, kas 2011. aastal on võimalik hakata Eestil siseriiklikult arendama eurodega või mitte. Mismoodi tehniliselt käib, mis järgmisel nädalal siis nüüd ikkagi juhtub. Euroopa komisjon on see, kes meile teada annab, mismoodi, mismoodi me saame teate kätte. Me saame teate kätte seda õiget, Euroopa Komisjon teebki avalikuks pressi kaudu avalikuks oma, kas arvamuse ja nii, et rahandusministeerium ei oota mingit telefaksi või mingit eraldi kõnet või, või siis täh kirja, et kas saame või ei saa? Ei. Rahandusministeerium jälgib veebilehtesid ja Euroopa komisjoni poolt välja antavaid teateid selle kohta. 12. mail tuleb pressiteade 12. mail avaldatakse konvergentsiaruanne, millega kaasneb ka pressiteade. Ühesõnaga, see on kolmapäevane päev. Mis kell sa teada tuleb, tuleb, see tuleb tavaliselt hommikupoole keskpäeval või õhtul, mis, mis hetkeks on põhjust katta laud. Teade tuleb, teade tuleb lõuna paiku, nüüd, täpne kellaaeg pole meeles, aga see on ikkagi varasel pärastlõunal, Eesti aja järgi, ma arvan. Aga see interneti kodulehekülg, kas, kas lihtsurelikud nagu ülekuulaja Sildvee ja nagu ülejäänud eesti rahvas nemad saavad ka seda kusagil refresh seda kodulehekülge ja vaadata, kas president juba tulnud. No ma arvan, et Euroopa Komisjoni kodulehekülgi võiks vaadata küll Komisjoni kodulehekülg on see, mida me peame uurima ja seal pressiteade, mida seal siis öeldakse? No see konvergentsiaruande eesmärk on lõpuks hinnata seda, kas Eesti täidab Maastrichti kriteeriume Et see on üks lause Eesti on täitnud Maastrichti kriteeriume. Kui me siin neid täidame, siis, siis on iga kriteeriumi kohta oma lause, kas Eesti täidab või täida inflatsioonikriteeriumi võlakriteeriumi uude kriteeriumid. Nii et iseendast see aruanne on päris paks, et ta sisaldab hinnangut kõigi, mitte euroala riikide kohta. Jaanuaril, aga eeldus on muidugi see, et Eesti on ainuke ainuke, kellel šansse kvalifitseerunud ja kui me need Maastrichti kriteeriumid oleme täitnud nii-öelda jah või siis linnukene on, on selles raportis Eesti taga olemas, kas siis automaatselt me võime juba arvestada sellega, et 2011, esimene jaan. Meil on olemas euro, millega me saame poodi minna ostma või on veel vaja mingit protsessi, mingid poliitikud, Euroopa parlament, keegi peab ütlema, jah, Nad täitsid kriteeriumid, hea küll, me anname teile neurojah, et nende kriteeriumide täitmise hinnangute alusel siis Euroopa komisjon omakorda valmistab ette vastavalt Euroopa seadusandlikud aktid, nende aktide ettepanekud, mis puudutavad ühest küljest euroala laienemist ja lõppkokkuvõttes ka ka üleminekukurssi, mis kindlasti sealsamas ei saa, praegu on. Aga need seadusandlikud aktid omakorda peab kinnitama ministrite nõukogu, ehk siis Euroopa Liidu rahandusministrid Ecofiniks räägivad sellest kõigepealt juunis kaheksandal juunil, seejärel räägivad sellest Euroopa Liidu riigipead natukene jaanipäeva ja see lõplik otsus tuleb siis 13 juuli jällegi Ecofini ja euroala ministrite poolt. Räägime veel sellest selle nädala situatsioonist, kas see lause seal te olete ju näinud seda, mida otsustatakse Slovakkia, kuidas see asi käis, kas see lause on seal ühene, et jah, on täitnud või on seal mingi pikem tekst, mida erinevad poliitilised jõud enamasti siis kas koalitsioonis või opositsioonis saavad asuda tõlgendama, et kas järgmisel nädalal on tehniliselt võimalik, et ühed ütlevad, et on jah ja teised ütlevad, et Honey. Ei, minu arusaam on selline, et sellist tõlgendamise valijat enam ei ole, et komisjon teeb selgelt soovituse eesti võtavast euroalasse, kui ta seda soovitust ei tee, siis on mäng läbi, kui ta selle soovituse teeb, siis seda soovitust tervikuna hakkavad arutama ministrid. Ministritel teatavasti on õigus ju seda tekstidena muutma hakata, aga nemad peavad otsustama, kas nad kiidavad soovituse heaks, kui ei kiida. Soovitus heaks. Ühesõnaga edasi vaatamata sellele, et 12 mai on kõigepealt selge, siis on järgmine, kaheksas juuni siis on kõigepealt ennem jaanipäeva 17 17 juuni on uuesti ja siis on 13 juuli täpselt ehk 13. Juuli, neliteistkümnendal juulil hommikul ähvates president seda üle vaadates on asi kõik seal, siis on asi selge, kui me nii kaugele jõuame. Müüme ja rappima siin praegu veel püüdmata põdranahka, aga kuidas varasemad korrad on näidanud peale seda, kui komisjon on otsustanud kas ülejäänud, ütleme nendel foorumitel, mis tegelikult koosnevad poliitikutest, on veel midagi köhida, on nad köhinud või mitte? No poliitiline arutelu kindlasti käib ja lõpuks ongi, ongi see ministrit asi otsustada, kas komisjon on teinud õigutuse või vale otsuse. Õige soovituse või vale soovituse küll, aga ma ei mäleta ja ma arvan, et sellist juhtumit ei ole olnud, et euroala laienemise koha pealt oleks komisjon soovitanud ja ministri tullakse tagasilööke olnud, sellist pretsedenti ei ole. Samas seisa muidugimõista olla 100 protsendine garantii. Me elame teistsuguses maailmas, Slovakkiaga viimati juhtus täna, on hoopis teine, teine elu meie ümber, ehkki päike tõuseb endiselt meile tundub, et idast, aga. Milliseks te hindate praegu üldse euroala nii-öelda tervist, eks, et et ma kujutan ette, et ma, ma ei ole ainuke, kes, kes küsib, kas on vaja uusi liikmeid sinna euroalasse juurde võtta, seda enam, et neid liikmeid, kes võib-olla napilt napilt ja, ja võib-olla ka nii-öelda elu või sotsiaalkulutuste hinnaga on teinud kärped, mis, mistõttu nad siis vastavad tervetele noh, see, et meie kriteeriumitele vastama, see näitab seda, et, et meie majandus on piisavalt tugev, et euroalast hakkama saada ja nüüd euroala eurobussi, mis kahtlemata seal ju on ära kasutada. Aga, ja noh, kui te küsimus oli selline, et kas praegune üldine poliitiline olukord euroalal mõjutab laienemist, siis meie kindel seisukoht on küll ikka selline laienemine, kui midagi Euroopa liidus suhteliselt kindlalt paigas, siis on laienemise reeglid, kui Maastrichti kriteeriumist täidame ja kui komisjon arvet nüüd täidame, siis kahtlemata on ja peabki olema ministritelt põhjalik arutelu, õigus ja vajadus seda teha. Aga aga kui ka ministrid leiavad, et need kriteeriumid täidame, siis lihtsalt niisama poliitilisel põhjusel ei näe ma küll mingit alust ega põhjust ega võimalust Is eitavalt. Selles mõttes on rahandusministrid on mõnes mõttes ja valitsusjuhid hiljem, eksju, on mõnes mõttes nagu sellises sundseisus või orgis, kui nad praegu sellises olukorras, kus tundub, et rahanduses ühtegi reeglit ei kehti võtavad veel ära need viimased reeglid, mis üldse kehtisid, et, et millest siis üldse selle süsteemi puhul rääkida. Kui te minu isiklikku arvamust küsite, siis minu isiklik arvamus on küll selline jah, et kui me reegleid oleme järginud, siis kahtlemata õigemini täpsemalt riik, mis on reegleid järginud, see riik. Kõik saavad, siin ei ole küsimus ta veel teeme ühe asja selgeks, mis on, mis on tegelikult huvitav nüanss, et et me oleme rääkinud pidevalt sellest, et Eesti on eurokõlbulik ja me tõesti oleme teinud pingutusi selgelt kogu rahvas, mitte mitte sugugi partei, mitte sugugi poliitika ladvik ja tipp, vaid tegelikult on pingutusi teinud kogu rahvas. Jah, ma olen teiega täiesti nõus, et kogu riik on teinud väga tugevat pingutusi, et euroalaga ühineda ja et seda maailma kriisi läbida, mis meile kaela tuli 2008. aastal, aga selles mõttes on kõik õige. Küsimus tuleb tegelikult nüüd, kas meil tegelikult põhjus täna vaadates seda, et kuhu me siis tahame, mida me endale tahame seda eurot, kas meil tegelikult peale seda, kui Euroopa komisjon on andnud vastuse, et Eesti need normid täidab, kas tegelikult nüüd oleks alles Õiga alustada seda juttu, et kas 2011 euro ikkagi käibele võtta või mitte? Sest oleme ausad ennem selle kriisi algust? Me tahtsime natukene teistsugust raha, kui me praegu võimelist olete te sellega nõus? No me tahtsime ja me tahame saada ühineda tugeva europiirkonnaga ja ma pean küll tunnistama, et hoolimata nendest segadust, mis Kreekas on käinud, siis rääkida europiirkonna lagunemisest. Minu meelest ei ole küll mingisugust alustate, et võib-olla mitte lagunemisest, aga võib-olla nii-öelda nõrgenenud või siis nõrgast europiirkonnast sotsioonist? Ei, ma ei, ei nimetatakse seda ka seda oma tööleping teha. Ma ütleksin niimoodi kui selline, et europiirkonna riigid on kokku tulnud ja suutnud kokku leppida selleks, et Kreekale laenu anda häda korral see näitab iseenesest piirkonna tugevust ja ja mul ei ole mingit alust arvata, et see Kreeka laenuprogrammi annaks tulemusi ja me ühineme täiesti tugeva europiirkonnas. Maas on, kavatsen veel teid kiusata selles mõttes, kas see, et euroliidust võimelisest rahaliidust väljaastumise reegleid sisuliselt ei ole olemas, praktiliselt neid ei ole olemas. On küll mingid udused määratlused, kuidas see võiks käia, aga tegelikult need ei olemas. Kas see on nõrkus või tugevus, kas see on selle rahasüsteemi nõrkuse märk või tugevuse märk? Ma ütleksin, et see asjaolu, et, et riik peab väga tõsiselt mõtlema enne kui ta üritab üldse midagi teha piirkonnast väljas, et see on kindlasti kindlasti süsteemi stabiilsust, ma arvan, suurendaks, võib-olla pikas perspektiivis suurendab stabiilsus ka ka ka turgude silmis, sellepärast et et lõpuks raha ei ole midagi sellist, mis, mis sa võid üleval muuta. Ma arvan, et selline selline tugevad reeglid, mis europiirkonnas siiski kõigest hoolimata on ja mina isiklikult loodan, et need majanduskoordinatsioonireeglid lähevad ikka tugevamaks. Pärast seda seda kreeka ümber toimuvat. Et ma usun, et seal on ikkagi, lisab tugevust lisab stabiilsust kokkuvõttes ja see sunnib ka riik ikkagi pingutama. Kuidas te suhtute sellesse kommentaari, et euro on tegelikult majandus valitsevate heade aegade raha, et sellesse süsteemi lihtsalt unustati sisse kirjutada kõik see, mis majanduses paraku toimub, ehk ka keerulised ajad, et neid reegleid seal lihtsalt ei ole, unustati teha või ei tahetud teha? No olgem ausad, et tegelikult need reeglid seal on, sellepärast et kui me võtame oma väikeste institi, siis meie oleme nende reeglite järgi elanud ja oleme sellest kriisist välja tulnud küll pingutades, kuid siiski välja tulnud, hästi välja tulnud. Nii et küsimus on ikkagi selles, kas riik tahab neid reegleid austada või ei taha neid reegleid austada, mis on ette nähtud. Mis on kindlasti õige, on see, et kontrollimehhanism peab, peab tugevnema, lõpuks Kreeka Kreeka puhul olid statistiliselt segadused teavad ammu-ammu enne seda aastat, aga, aga jah, oli selline arvamus, et, et võib olla, lähevad asjad iseendast üle, nii et selles mõttes ma olen küll kindel, et neid valitsemisreeglid peab, peab, peab tugevdama. Kui riik elab europiirkonnas põhimõtte järgi, et, et sul peab olema siiski eelarve üle headel aegadel ülejäägis, nii nagu Eesti on teinud nii nagu Soome teinud, nii nagu on rootsi teinud. Nii nagu lõpuks ka nüüd Saksamaal juba seadusandlikult on kästud üsna varsti. Et siis need riigid on euroalal ka hästi toime tulnud ja nemad on just selle stabiilse raha kasu sind pikaajalised saanud. Mis on probleem? Lõuna-Euroopaga on see, et nemad ühinedes euroga, said sealt kiiresti madalad intressid ja ei pingutanud piisavalt, ei, ei, ei, ei kasutanud. Kuidas ikkagi on võimalik, et selles suures süsteemis Euroopa Liidus, kus on, kus on nii-öelda kontroll väga paljude elualade üle väga-väga terav ja tihe, on võimalik siiski, et on riike, kes sõna otseses mõttes öelda Slikerdavad ja noh, kasvõi näide sellest, kuidas rahandusministeerium ei suuda, ütleme, Kreeka puhul esitada aruanded Euroopa liidule rahandusminister ütleb, et ta ei saa midagi teha, jätkuvalt on streigid ja ametnikud lihtsalt ei valmista ette mingeid teatavaid dokument. Kuidas on see võimalik, et siiski euroalasüsteem, kõike seda on sallinud, see ei ole mitte nii-öelda kuu või paari või päeva probleem, vaid see on olnud aastaid ju nii, et et on teatud riigid, kes suudavad siiski slikerdada ja, ja pidevalt kuidagi niimoodi vingerdas hakkama saada. No ma ei tea, kas slikerdada hakkama saada, aga siin võib olla tugev tugev keelekasutus. Aga fakt on see, et Euroopa on ju riikide riikide ühendusse, Euroopa ei ole föderaalriik. Aga selge on see, et Euroopa oma oma Euroopa asutused oma toimimist peavad ka toimisid, peavad arvestama üksikute riikide nii öelda rahvuslikke eripärasid, niivõrd kui see on võimalik, et selge on see, et Kreeka puhul oli noh, see on päris selge, et siin pole midagi rääkida, Kreeka puhul Kreeka puhul see kontrollimehhanism ei toiminud nii nagu nii, nagu ta oleks pidanud toimima ja, ja selles mõttes ma ise arvan küll, et et juba 2004 oleks olnud olemasolevas seadusandlikus raamistikus võimalik olnud Kreekalt tugevamini kontrollida. Eksis. Tähendab sellise otsuse küsimus, miks mitte siis neid rakendada? Ma usun seda, et, et pärast seda Kreeka ja üleüldse nüüd praegu finantsturgudel toimuvat, see poliitiline tahe on märgatavalt suurem, kui ta oli veel tagasi. See viibki meid järgmise küsimuseni. Kuivõrd me oleme rääkinud siin kuupäevadest nii-öelda suve keskel, juulikuus me saame öelda lõpliku otsuse, kas Eestis on eurokõlblik või mitte, kas me saame või ei saa, kas see võib tähendada seda, et vahepeal selles ajaperioodis euroala reegleid veel muudetakse rangemaks, mistõttu mõnes kohas me ei pruugigi sinna kriteeriumite alla sobida. E-kriteeriumid seda küsimust kindlasti ei ole, et need kriteeriumid on ju asutamislepingus kirjas, asutamislepingut kindlasti keegi muutma ei hakka. Ja kindlasti ei hakka kõige enam muutma seda otsust, kui me, kui seal on korra Eesti kohta langetatud, nii et seda probleemi päris kindlasti olemas, aga enne seda perioodi nii-öelda 13 juuli, kui, kui tuleb see viimane pressiteade, mida me siin kõik kõik väga pingsalt ootama, et, et selles ajavahemikus ei midagi muutuda enam ei saa. Ei selles mõttes midagi muutuda reeglites, et reeglid kindlasti ei muutu. Ja lõpuks nagu me rääkisime, et, et ministrite eesmärk on heaks kiita konkreetselt komisjoni poolt tehtud soovitus, nii et siin nagu siin nagu reeglite muutumismomenti kindlasti ei ole. Et mis kindlasti tõenäoliselt sellel aastal järgmisel aastal muutuvad on, on üldiselt Euroopa Liidu europiirkonna majanduskoordinatsioonireeglid, aga need ei puuduta kuidagimoodi meie ühinemist. Ühte liitumist vaid puudutavad ikkagi neid reegleid, kuhu me liita täpselt, ütleme, et need nagu tekivad, kas on praeguseks juba ka ka ka esimesed mõtted teil oma kolleegidega suheldes sest asju arutatakse võib-olla selles ringis, mis otseselt ainult euroalasse ei kuulu selgelt, mis suunalised, need uued reeglid peaksid olema, mis kuhu, kuhu laev nii-öelda tüürib selleks, et et sarnaseid olukordi, mis selle majandusbuumi ajal tekkisid, edaspidi vältida. No praegu räägin puhtalt iseenda nimel, mis ma ise mõtlen, et eks need reeglid muutuvad sinnapoole, et stabiilsuse ja kasvu pakti ehk siis selle sisuliselt tasakaalu üle tsüklilise tasakaalu reegli rakendamine, selle kontroll muutub kindlasti rangemaks. Noh, ma ise ei välistaks, et tullakse ja tehakse võib-olla ettepanekuid komisjoni poolt näiteks siduda mingit moodi struktuurifondide või Euroopa Liidust, Euroopalistest vaenlaste vahenditest tehtavaid ülekandeid sellega, kuidas üks või teine riik on täitnud oma oma ülesanded eelarvest tulenevalt seal suunas, kindlasti see kindlasti see liikumine hakkab, hakkab, hakkab toimuma ja ma arvan, et see on päris hea, et see hakkab, et tugevamat kontrolli on vaja. Lõpuks ma ütlen veelkord, meie näide näitab, et kui sa käitud vastavalt reeglitele headel aegadel normaalselt, siis sellisel juhul sõelad ka halvad ajad või isegi siis, kui need on raske taluda, nagu meil. Üle kuulatavaks on rahandusministeeriumi arenduse Euroopa liidu ja välissuhete asekantsler Tanel Ross, kes on töötanud Eesti pangas rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhatajana. Headest halbadest aegadest rääkides, kas te nimetasite, muuseas, väga mulle tundus öelda pähe õpitud koordineeritult, et me saame sedasama kursiga siis euro, mis meil praegu nagu lausa just eks ole, ma saan aru, koolitusel olnud head kiitke neid inimesi, kes teile seda on õpetanud. Küsimus ikkagi selles, et kuivõrd olukord on, on, on keeruline euroalas me räägime praegu, kuidas Kreeka on, on väga halvas olukorras, kas ei ole saladus, et Itaalial on olnud aastaid probleeme oma eelarvega Portugal, Hispaania ja nii edasi, et kas, kas on siiski võimalik, et see kurss, mis lõpuks tuleb, ei ole päris see, millest me praegu räägime, see 15,6 neli kuus kuus ja edasi? Noh, minu minu isiklik arvamus on, et sellist võimalust ei ole, et kurss muutus. Kuidas see mehhanism käib, et seda kurssi mõõtes, kes seda teeb ja kes seda muudab? Sekk ühinemiskurss lõpuks kinnitatakse ju euroala ja liituva riigi ministrit ei visatud aga et, et siin on meie ministri selge, selge sõnaõigus. Ja, ja ma ütlen veel kord, et siin ei ole, aga siin on küsimus väike eesti versus terve Euroopa Liit, kuigi öeldakse, et me seome teie struktuurfondidest tuleva raha sellega, mis kursiga te poisid euro saate, siis võib-olla me peame tegema järeleandmise. Sellist küsimust kindlasti keegi ei aseta, et kindlasti mitte ei ole keegi kuskil üles tõusnud küsimus, aga põhimõtteliselt see oleks võimalik siduda nii-öelda struktuurfondide raha selle küsimusega. Ei, seda sellisena ei ole kindlasti võimalik teha, et, et see, mis ma rääkisin, et kas kunagi tulevikus näiteks struktuurifondide raha seotakse sellega, kas riigil on liiga suur eelarvepuudujääk seal midagi muud, eks ju, see meie kursi küsimus on absoluutselt teistsugune, et siin ei ole mitte mingeid mitte midagi ühist nii-öelda struktuurfondide, meie, meie ühimis kursi vahel ja ma kordan veel kord, et, et ei ole mitte mingisugust alust arvata, et ühinesime mingi muu kursiga kui see, mis praegu. Nii et need inimesed, kes praegu juba eurodes arveldavad, ma mõtlen neid kümneid tuhandeid Eestimaa inimesi, kes on võtnud näiteks kodulaenu eurodes ei peaks selle pärast muretsema. Ei nad sellepärast Räägime hetkeks sellest eurost kui rahast, kui me rääkisime sellest, et ta on olnud justkui heade aegade või heaolukorra raha siis tegelikult maailmas on kas eksperiment suhteliselt unikaalne, et, et riigid sellisel kujul võtavad raha ühiskasutusse nagu kritiseerime ja natukene adekvaatselt vaatama seda, mis, nagu kõige suuremad möödalaskmised. Me oleme rääkinud sellest, et kontroll on olnud vilets, õieti tegelikult mis tundub, et ei ole osatud, ei ole teatudki, mida tegelikult kontrollida. Aga mis teil süsteemi juures tegelikult sellised nõrgad kohad on olnud? No ma arvan seda, et kindlasti euro on Eesti jaoks ja väga suur osa euro liikmesriikide jaoks olnud väga hea raha nii head nii headel kui halbadel aegadel. Et aga tuleb ikkagi rõhutada seda, et et kui see kubiseb, kui siin mõni analüütik ütleb, et üks või teine riik oleks võinud devalveerida ja seega nagu paremini hakkama saada, siis siis see ikkagi selgelt ei arvestada seda olukorda, mis valitses näiteks ma ei tea enne teist maailmasõda, kui iga riik püüdis oma raha hinda alandada, kriisist välja tulla. Et, et ikkagi tervikuna euro on olnud praeguses kriisis ikkagi Euroopa jaoks nagu selgelt tugevuseks, kui vaadata, et et see kriis ei ole kestnud ikkagi väga kaua, et kokkuvõttes siiski pangandussüsteem on nagu Euroopast tervikuna toibunud ja meil Eestis pole lõpux, pangandussüsteem on, on väga hästi hakkama saanud, seal pole kunagi uus olnudki. Et ikkagi see stabiilsus, mis üks raha on Euroopa jaoks taganud, selles kriisis on ikkagi väga suur. Vaat see on lubanud ikkagi seda, et kapital on ikkagi riikide vahel liikunud, et kaubad on liikunud, selline majandus on toiminud üksteise suhtes, usaldus on mingil moel üksteise suhtes usaldus, usaldus on säilinud, et, et, et see, mis oleks võinud juhtuda teistmoodi, seda ei taha ilmselt keegi ette kujutada, et veel kord, et see kriis praegu ikkagi puudutab ainult noh, hetkel ikkagi lausa ainult Kreekat, eks ju, Kreeka eelarvepoliitika piisis ta selles mõttes ta ei ütle, et euro sellisena on halb. Vastupidi see, et et suur osa koopast on siiski kriisis nüüd toimumas ka aeglaselt, aga siiski siiski toimumas pigem näitab seda, seda, seda süsteemi tugevust ja nagu ütlesite üksteise suhtes usaldust tõstvat tõstvat toimet. Aga muidugi probleem on selles veelkord, et osa riike ühinedes euroga, võtsid sealt üle madalama intressi, said odavamalt laenu. Seks ootamatult nende jaoks see, see ei olnud nii-öelda loogiline arengu jätkaks. Võib öelda seda, et, et nende majanduspoliitika oleks, peavad olema pärast euroalaga ühinemist tunduvalt tugevamad, oleks pidanud tekitama endale eelarve ülejääki, nii nagu lõpuks meie tekitasime. Nad oleks pidanud olema valmis selleks, et majandusteha paindlikumaks. Nii nagu lõpuks meie oleme teinud, mitte teha näiteks ütleme, töö liikumist ühest valdkonnast teise veel raskemaks, nagu on Kreekas leemid, et kõik need jäik tööturg huvigruppide väga suur mõju noh, riigiaparaadi haldussuutlikkus, et need on need asjad, mis kõik maksavad kätte, et et see näitab seda, et ega neilt üks tugev raha ei ole ka nende ainuvõluvits, et selleks on tarvis tugevat, siis ka oli tugevat eelarve poliitikat, paindlikumaks, randust, ühiskonna tugevust, nagu ütlesite, Eesti puhul siiski suutlikkust kohaneda, see on natukene lõhnab sellise suure Euroopa ühisriigi järgi, kus, kus oleks nii-öelda kõikidel riikidel täpselt ühesugused standardid, tuleb eelarvet niimoodi planeerida, et jääks ülejääki, tuleb riigiaparaadis üles ehitada süsteem selliselt, et, et ei saaks nii-öelda laiselda, eks ole, ja nii edasi kõik natuke selle järgi, et, et ühel hetkel nii-öelda tugeva raha nimel ja, ja majanduses hea elu nimel, me peame siiski leppima sellega, et me anname väga palju ära nii-öelda ühtse Euroopa standardile. Ma ütleksin küll praegu, et Kreeka Kreeka kogemus näitab, et kui neid reegleid ei järgi, siis saanud ikka väga palju oma suveräänsusest ära ja sellises olukorras, kus sa ei taha seda mitte randa nendel tingimustel, mis on neil väga raske randa. Et on lõpuks selline ka meie puhul fikseeritud kursiga toimimine üle 18 aasta juba, no see jällegi, kuidas on Põhja-Euroopa riigid või Penelux saanud väga hästi hakkama ikkagi Iisra piirkonnas, see lihtsalt näitab seda, et peab olema selline tervel mõistusel. Nimetage terve talupojamõistusel põhinev poliitika, seal ei ole mõtet nagu lõpmatuseni ennast nagu lõhki laenata, kokkuvõttes seda planeerima natukene ette sa ei tohi nagu väga palju valetada, sellised lihtsad asjad, et kui need asjad on paigas ühiskonnas ja riikides riigi juhtimisest, siis kokkuvõttes on ühisraha tugev. Räägime veel korraks hetkeks sellest Kreekast ja läheme üle siis selle situatsiooni juurde, mis siis meid ees võiks oodata. Kui Eesti sai endale kaela suhkrutrahvi suhkrutrahvi selle eest, et meil oli liiga palju suhkrut, eks ju, varutud enne Euroopa liitu astumist siis kuidas on võimalik, et ei ole olnud nii-öelda võimalust läbi näha seda, et Kreekast tekivad streigid tšekkide, ehk siis raamatupidamise pidamise vastu? See tundub nagu nonsens tundub nagu paradoks. Eestlased sellest situatsioonist väljusid miljardi ja pluss kroonise trahviga kreeklased selle eest, et nad ei ole pidanud raamatupidamist saavad riiki sisse 110 miljardit eurot. Tundub absurdne. Noh, mina ütleksin selle peale niimoodi, et kokkuvõttes see tähendab, et valel on lühikesed jalad, sest et parem ikka mängi reeglite järgi ja oleme nii-öelda kokkuvõttes võidumehed kui seda, et me püüame seda Euroopat siis nagu võtta sealt ainult nii-öelda omakasu ja siis mitte mängida reeglite järgi selle puhul ikkagi tuleb arvestada, te mainisite ühisriiki või üliriiki, et selliseid asju ju ei ole olemas, et lõpuks Euroopa Komisjon Eurostat väga palju tegutsevat selle põhjal, mida riigid ütlevad informatsioonid riigi neile annavad. Kreeka tegi rehepapi lihtsalt täie rinnaga. No ma võib-olla teie ütleme jah, et see on jällegi rangelt minu isiklik arvamus, aga suhteliselt pehmelt öeldud loomulikult kui me vaatame, nagu avalik arvamus ütleb vanas euroopas selle kohta, siis see on ikka grammi võrra tugevam, kui meil on, et see avaliku arvamuse kriis on ikkagi väga suur praegu ja ja ega ilmaasjata ei ole siis ka Saksa Saksa kantsler ja olnud väga-väga-väga karmisõnaline selle olukorra iseloomustamiseks ja nende tingimuste seadmiseks. Nõnda et see, see, ikkagi see kahju, mis avalikkuse jaoks ja kogu maailma jaoks praegune kriis on teinud Euroopale, et seda maksab, kui ta kala, ainult et see lihtsalt tähendab seda, kui palju rohkem teada. Kui palju rohkem peab Euroopa tervikuna tulevikus pingutama, et ikkagi reeglitest kinni pidada, oma majandust korralikult üles ehitada, teha struktuurseid reforme, jekti, püüda kasvu, kiirendada korralikult, Küürakat parandab haud ja nii kui me oleme eurotsoonis ja töötame hästi, meil läheb hästi, siis me peame sellega arvestama, et ka tulevikus me hakkame nii-öelda siis jäneste, kes piletita sõidavad, karme otsuseid kinni maksma. Noh, nagu ma olen aru saanud, et Saksa kantsler on öelnud niimoodi, et küsimus praegu ei ole ühes või teises riigis, küsimus on selles, kas me tahame. Me tugeva Euroopa, kas me hoiame tugevat ühisraha, see on praegu küsimus. Et, et Kreekale on selleks antud euroala liikmesriikide poolt laenu. Selle laenu on antud väga konkreetsetel tingimustel, mis nad peavad majandusega tegema selleks et laenud tagasi maksta. Ja, ja loomulikult nagu ma ütlesin, et kindlasti tulevad muutused sellesse, kuidas Euroopa riigid hakkavad tulevikus 11 ja üksteise majanduselt majandusega käitumist kontrollima. Kuidas Euroopa komisjon seda korraldama hakkab, et need muutuvad kõik, aga jällegi eks ju, rõhutaksin, et euro Euroopa Liit on ju ikkagi on ikka Eestile olnud nagu suur suur suur kasu, et me ei saa rääkida kadumisega, vale sõna, oleme osa Euroopast, kui me tahame, et Euroopa tervikuna, siis me peame ka vajadusel aitama neid, kes võib-olla on olnud üpris viisid eksinud teelt ja neid küünlaid siis õigele teele tagasi. Arusaadav, ma veel küsin ühe asja siiski, kui me rajame rääkima, räägime sellest, mismoodi reaalselt euro Eestis kasutusele tuleb mille pärast osad pangad osad pankade analüütikud on täiesti veendunud sellest teiste eurot ei saa, ma mõtlen väga konkreetselt näiteks seesama Danske Bank, kes on olnud erakordselt negatiivne, kõik viimase, võib-olla ma tea aasta või pooleteise jooksul, millesse, miks see nii on seda sõbranskemat ise öelda innuga teie, öelge isiklikud, mida, mis teile tundub, mis asi see on, kuidas nad sellest kasu välja võtavad, sellepärast et sellel seal ei saa olla mingit muud nii-öelda kui oma mingi mingi soov omakasu. Ei, ma ei ma ei usu, et seal on midagi muud kui lihtsalt konkreetse analüütiku arvamus. Mida lihtsalt tiražeerides siis loodetakse mingit, mida? Ma arvan, et see on lihtsalt selle analüütiku seisukohalt vaadates originaalis, seal loomulikult realistidele igas olukorras olemas analüütikud hindavad riske erinevate, kuitahes Kristjan Kristjan siin on vaadanud koos natukene ettevaatlikumalt Eestit, siis on tal võib-olla ajalooliselt oma kogemusest, kuidas seda teha, seal küll rohkem midagi välja. Kas see on ka kuidagi, olete omavahel kolleegidega rääkides tegelikult selline piier süsteemi nagu osa sellepärast et kõik sellised negatiivsed uudised trükitakse alati ära. Ühest küljest teisest küljest on suur osa nii-öelda skeptiliste elanikkonna grupi, kellele need teated meeldivadki, neile jäävadki need alati silma ja tekibki brändi suhteliselt vot kus on seal tublid inimesed ja suudavad nii-öelda süsteemi läbi näha. Võib-olla kolm asja, et kõigepealt, et turumajanduse suur võlu ja tugevus ongi see, et turumajandus kasutab ära maksimaalselt valeinformatsiooni, mis turuosalised teab. Nii negatiivne analüüs on osa informatsioonist, mis meile turvas, kasutavad, positiivne, see on niivõrd oluline, sa oled mõlemalt poolt, siis on ikka pilt on objektiivne ja seal on väga oluline. See on üks. Teiseks see, et kas nüüd negatiivsed uudised positiivse muidugi teie minust paremini ausalt öeldes. Aga võib-olla kolmas, et ma arvan, et issand, nagu viimase aasta-pooleteise jooksul on päris selge on see, et et ikkagi kõige parem, PR-või kõige parem? Jah, selline avalik, kus kampaania Eesti jaoks on see, kui me mängime reeglite kohaselt, kui me tegutseme niimoodi, et meie majandus on korras, siis tuleb meelega piir. Kui me tegutseme teistmoodi, nagu mõned eel Digid tegutsenud, siis me võime mõnda aega võib-olla ka ujuda veel, aga lõppkokkuvõttes meile kasu ei too. Ma arvan, et see, et me ikkagi oleme nüüd euroala eurole ala lävel, et, et see on ikkagi kinnitus sellest, et, et hea poliitika saab kokkuvõttes too kokkuvõttes kaasa ka head tulemust. Mile kuulatavaks on rahandusministeeriumi arenduse Euroopa liidu ja välissuhete asekantsler Tanel Ross, kes aastatel 2003 kuni 2005 oli rahvusvahelises valuutafondis Põhja- ja Baltimaid esindavat direktori vanemnõunik. No on ka selliseid ajakirjanikke, kes seda olukorda on hinnanud, nii et seoses fikseeritud kursiga Eesti ju tegelikult ongi justkui sellesama eurosüsteemi liige ja tegelikult selle euroala tihedalt ehk euro kasutusele tuva lihtsalt tegelikult väga palju ei muutu. Me lihtsalt anname ära suure osa oma õigusi, oma võimalusi tegelikult mõnevõrra siiski kõige keerulisemal hetkel oma rahanduspoliitikat kujundada. Kuidas seda kommenteerida? No ma ütleksin ikka pigem vastupidi, et euroalaga ühineda, siis me saame juurde palju võimalusi, me saame ju eelkõige juurde selle, et me saame ka osaleda selles poliitika kujundamises nii Eesti keskpank Euroopa keskpangas kui ka Eesti meie mõistes rahandusministeerium, rahandusminister, siis nii grupis, et euroala Ministrite kohustused. On teil käia, et see, me saame kindlasti juurde võimalusi. Et nüüd selline teoreetiline võimalus, et tal oleks olnud, et meil nüüd raha kaob ära ja oma rahaga oleks olnud võimalik kuidagi midagi teha, et, et ma arvan, et see on täiesti, see on nii teoreetilised kui praktilised, nii väikese, nii avatud majanduse puhul täiesti. Noh, see ei ole tõsiseltvõetav argument, et, et me oleme 18 aastat lõpuks kogu põlvkond minu lapsed on üles kasvanud ainult selle teadmisega, et Eesti on raha, on usaldusväärne raha, rahand, tugev raha eest, raha ei mängita. Et need põhimõttelised pädevad täpselt samuti ka euroalal, mida me saame juurde, on just nimelt selline sõnaõigus ja muidugi väga praktiliselt ka Eesti Eestis tegutsevad kommertspangad näiteks saavad ju juurdepääsu võimaluse laenata raha Euroopa keskpanga vahel, mida praegu ei oleks. No mis tegelikult siis nüüd ikkagi muutub, ta on mis, mis te arvate, kas, kas muudatused meie jaoks võin öelda Eesti siis kuidas ma ütlen, ametnike teie kolleegide jaoks algavad pihta peale seda, kui 13. mai hommikuks on asjad vähemalt Euroopa Komisjoni otsusega selged protsessid peale seda toimuma hakkavad? No me jääme ootama sedasama 13, juulit öeldakse ju, et suve keskpaika see kaks asja. Et, et ma ütlen kõigepealt selle lühemast võib-olla vähem huvitavam, et see on see, et, et see on, et kui me saame euroala liikmeks, siis sellisel juhul näiteks Eesti keskpanga töötajad saavad, hakkabki osalema märksa rohkem Euroopa keskpanga otsustusprotsessides. Aga, aga no mis muidugi mõista on olulisem Eesti jaoks ja olulisem euro kasutuselevõtu jaoks on, on, on tõesti, et et see 13. juuli kui otsus tuleb sisse lihtsalt, kinnitab seda, et need protsessid, mis on juba käivitunud, mis on tehtud selleks, et, et euro kasutuselevõtt oleks hästi ette valmistatud, et need protsessid lihtsalt jätkuvad. Ja sisuliselt nagu selles mõttes mingit uut nagu käiku või udu, auru nagu ei lisata. Ei, selles mõttes uut auru uut auru ei lisata, et tavaliselt käivad juba nii-öelda täiel. Käin rin tegevat aega seal täiesti selge. Kui põhjalikult on olemas see plaan, mis, mis juhtub siis, kui noh, ma ei tea, kõigepealt 12. mai ei noh, see on kõige resoluutsem, siis ei ole üldse nagu praktiliselt midagi teha. Mis, mis peale seda saab järgmisel nädala ele sedasama kolmapäeva juurde tagasi tulles, kui siis selgub, et öeldakse, mis siis, mis protsessis peaks algama või, või mida siis tegema hakatakse? Noh, siis ei alga ega lõpe mitte midagi, et siis läheb elu edasi nii nagu ta on meie, meie krooniga valitsuse eesmärk ühineda euroalaga, see pole kuskil kuskil. No mingi võimalus kusagil mingis kohtus nagu õigus nõuda Euroopa tasandil veel on olemas või ei ole, me ei ole selle peale üldse mõelnud, ei ole üldse mõeldud. No isegi kui kriteeriumid on täidetud, aga vastus tuleb, ei, ikkagi ei ole seda plaane, mida siis teha? Seal on kaks asja, et, et kui me, kui, kui te küsite nii-öelda, et sellel üliväikese tõenäosusega, et see tuleb ei, et kas Eesti majanduspoliitikas midagi muutub, siis vastus on ei, ei muutu, et kui siis tuleb teha kõike seda, mida siiamaani ei olnud veel natukene rohkem. Ühesõnaga, siis ikkagi, kui on Euroopa Komisjoni, ei siis ka mingeid võitlus selle vastu, et miks see nüüd oli ei või noh, ilmselt, kas mingi päring õnnestub esitada, kas seda esitatakse, kuidas see käib? Ma ütleme niimoodi, et et tõenäoliselt on Euroopa õigussüsteemis ja ma muidugi ei ole õigusekspert, aga tõeliselt Euroopa õigussüsteemis on õigus vaidlustada kõiksuguseid arvamusi või, või otsuseid, kaasa arvatud komisjoni tegemisi või ka minu pärast nõukogu tegemisi. Et kas antud juhul see õigus ja milline, milline on antud juhul juhus, õigus on, et et ma isiklikku seisukohast, et, et, et kui nüüd tuleb see, siis mingisugune mõte, nagu te ütlesite, kas kas seda kuskile siis seda küsima minna, miks te tegite, et kas see võimalus on teoreetiliselt olemas seal esimene küsimus? Kui teil on teoreetiliselt olemas, siis siis ma usun, et meil peaksid olema küll väga tõsised tõsised põhjused, miks me üldse peaksime teda mõtlema hakkama. Ma ei näe mingisugust põhjust, esiteks et 12 otsus ei tuleks. Ja teiseks. Ma arvan seda, et kui see otsus, see väike üliväike tõenäosus, et tuleb teistsugune otsus, kui me loodame, et siis me ikkagi peame ilmselt pigem, mitte ilmselt, vaid me ikkagi peame keskenduma sellele, et oma majandust hoida samas stabiilsena ja toetada Arnold majanduskasvu nii nagu oleksime seda teinud, siis kutsus jaoks, et see on nagu, eks see on niimoodi nagu kohtunikuga vaidlemise ka alati. Et kui sa kohtliku vaidlema, siis mängida tõesti väljund. Kas jälle see on ka nüüd oletuslik küsimus, aga on ju päevselge, et kui juba komisjoni poolt tuleb ei siis see tekitab kõigepealt ka Euroopa ja Euroopa rahandussüsteemile küsimusi, aga veel rohkem Eesti Eesti enda jaoks, sest see võiks tähendada seda, et kõik see, mida me praegu selliste heade kasumärkidena näeme see on komisjoni jaoks olnud mitte jätkusuutlikud, sest see jätkusuutlikkuse küsimus, mis on kõige virtuaalsem, kust need numbrid on võib-olla kõige kergem interpreteerida, on ju ka tegelikult üks, mida otsustatakse. Noh, jätkusuutlikkuse põhimõte on kriteeriumitest sees, ma olen sügavalt veendunud, et me ka jätkusuutlikud, põhimõtteliselt väidame, et kui me vaatame, kas meie inflatsioonimäära madal või vaatame oma eelarvepositsiooni, mis on tugev ette ja paraneb, nagu valitsus on selgelt oma programmis programmis kinnitanud, et siis ma ei näe mingit põhjust, et me jätkusuutlikkuse kriteeriumit ei täidaks ja ütleme, et ei, jätkusuutlikkuse põhimõtteid ei täidaks, sest jätkusuutlikkuse kriteeriumid kui sellist ei ole. Aga noh, küsimus selles, et et kas inflatsioon püsib pikemat aega madalam ja, või kas eelarve ei puudelt väheneb, see on see küsimus jätkusuutlikkusest nendele mõlemale põhimõttele meie vastavalt inflatsiooni elule puuduvad vastavad, nii et ma ei näe mingit õigust, siis oleks teistmoodi. Rahandusministrite kohtumiseks kaheksandaks juuniks selgelt Eesti on teinud ja teeb hirmsat jätkuvasti lobitööd, sellepärast et et siin on võimalik nii-öelda telgi taga selgitada ja rääkida ja ära veenda, eks ju, noh nii-öelda omal omal poolel hoida neid, neid, neid kõiki mehi, mis, mis asjad on veel need, mis Eesti inimeste elus juhtuvad enne seda või mis võiksid olla nii-öelda inimeste seisukoha pealt ratsionaalsed sammud, mis võiks teha ära ennem seda kui 2011 loodetavasti peale kõiki neid rahasid siis euro võib tulla kasutusele. Nüüd on lõpuks tavapärases elus väga palju ei peakski muutuma, ei võta, et lihtsalt üks arveldus. Üks arveldusühik asendub teisega ja, ja elu läheb edasi täpselt sama moodi, et kõik õiguslepingud jäävad kehtima, mitte midagi selles mõttes ei muutunud kõik jätku võtma ja ma ei tea, mina arvan, et kui me iseenda peale mõtlen, et kõige ratsionaalsem asi võib-olla teen, on see, et ma viin oma enamik oma sula rahvane pankrotti, siis ma ei pea muretsema selle pärast. Kõige lihtsam nõuanne, see. Pange raha panka sealse raha krooniga, krooni arved muudetakse automaatselt kehtiva kursiga. Esimesel jaanuaril 2011 eurodeks on kõik võite võtta oma raha oma oma, oma sularaha on vaja võinud oma pangaarvelt sularahanurgas. Kui pikk see üleminekuperiood on? See on niimoodi, et seal on kaks nädalat, seda ütleb ka seadus, et 22. aprillil vastu võetud seadus, et et kaks nädalat, siis pärast nii-öelda euro päeva eeldame, et euro päevat esimene jaanuar 2011, et siis kaks nädalat on siis mõlemad, nii euro kui krooni pangatähed on ja mingid käibel. Et ametlik valuuta on siis juba euro, aga eurol on nii-öelda kaks, kaks ilmnemis moodustati, üks on europangas, aitäh teile krooni paga, tähtsa kaks nädalat niimoodi. Kas see tähendab seda, et poodides prognoosidest seda ette, mismoodi asjad lahendatakse, on siis lihtsalt eurokassad ja, ja kroonikassad kusjuures siis tagasi saada sularaha siis tõenäoliselt ainult eurodes. Muuseas, õpilased, kes täpselt küsima, mida, mida naguniimoodi, et seal ilmselt saab teha niimoodi, et sul krooni sahtel eurostel võib-olla, et massin mõnda aega tagasi, rääkisime just Eesti pangast endiste kolleegidega, et nemad peavad siis näiteks Soome puhul, kus ülemineku periood, kus paralleelkäive oli, oli, see oli ligi kuus kuud, et seal igal juhul see euroringlus, muutu, sula, ringlus euroringlus, eks, et et, et, et väga palju, neid markasid enam. Juba paari-kolme päeva pärast. Kui kaua aega peale selle kahe nädalase perioodi lõppu on võimalik sularaha pankades siis ümber vahetada? See on nüüd niimoodi, et kaks asja, et kõigepealt tuleb rõhutada seda, et, et Eesti krooni sularaha vahetatakse euro vastu igavesti, et see süsteem on selles mõttes suhteliselt lihtne, et et juba 2010 detsembris on kommertspangad lubanud, et nad vahetavad euro pangatähti või müüvad euro pangatähti kroonide vastu ilma teenustasudeta siis vastavalt seadusele peab 2011 esimesed kuus kuud samuti pangad vahetama kroon eurode vastu ilma teenustasudeta keskkursiga. Ja veel pangad on veel lubanud veel ka järgmised kuus kuud, ehk siis juulist detsembrini ka veel täiendavalt väljaspool seaduse poolt ette nähtud norme samuti sama põhimõtteliselt jätkata poolteist aastat aasta üks. Detsember ja detsembri aasta jah, ja siis Eesti pank on siis vastavalt Sokolovski lausa seaduses kirjas, et Eesti pronksist garanteerib igavesti Eesti krooni vaatamise eurode vastu. Kui keegi võistleb seina seest, leiab, kui vanaisa vanaisa need 90. aastal sinna peidetud miljonit lõpuks lõpuks siis üles leitakse, et siis on võimalik seda eurodeks absoluutselt selle kuskile, mis saab Eesti kroonidest. Seda peab küsima Eesti pangast, ma arvan seda. Kuidagi muidugi putiliseeritakse, aga, aga keskvot see on, see on nende saadas nende teada. Seda riiklikult ei arutata kuidagi. No riiklikult vastutab raharingluse kordamise eest keskpank ja nemad siis sedakorda. Ülekuulamise toimik number 142 eurot tulekus, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.