Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb tänasest päevast kokkuvõtte. Stuudios on Kai Vare. Eestile parima tuleviku seisukohalt on esmatähtis demograafilise olukorra taandamine, et sünniks rohkem lapsi ja et Eesti inimesed siit ära ei läheks, leiab president Toomas Hendrik Ilves. Tänan. Tallinn oli Tallinnas foorum, kus kõne all Eesti majanduse tulevikuvisioon. Peaminister Andrus Ansipi sõnul otsustab valitsus nädala pärast, kas paigutab ise raha Eesti energiast. See viib ettevõtte osaliselt börsile. Kasutab mõlemat võimalust kombineeritult sotsiaalministri, Tallinna haridusameti ja tervisekaitseameti. Tänasel kohtumisel lepiti kokku, et Tallinna lasteaedades jäävad kehtima kõik tervisenõuded, välja arvatud ruutmeetri nõual. Minister Pevkuri sõnul võetakse aeg maha ja hakatakse tegema uut tervisekaitsekirjeldust. Ravimite kättesaadavus on saanud patsientide kõige suuremaks mureks. Ühelt poolt on see seotud digiretsepti kasutuselevõtuga, teisalt halvenenud majandusolukorras, aga tõdeti Tallinna perearstide seltsi konverentsil. Tartus algas kirjandusfestival Prima Vista. Festivalil pööratakse muuhulgas tähelepanu tänapäeva vene autoritele, kelle teoseid seni Eestis vähe ilmunud. Aukülaline Dmitri KOV peab kirjandust sama oluliseks ekspordiartikliks kui naftat. Briti valimistel tuleb ilmselt suur valimisaktiivsus, sest kolm suuremat parteid on harva nii tasavägised. Kreeka parlament hakkab neil minuteil hääletama 30 miljardi euro suuruste kärbete üle, et riiki pankrotistuda päästa. Valitsus on lubanud selle läbi viia ka teiste parteide toetuseta. Kreeklased avaldavad parlamendihoone ees meelt, kuna ei ole nõus säästma. Ilmateade lubab ööseks ja homseks vihma ja tugevat tuult. Homme õhtuks saju tõenäosus väheneb. Sooja on öösel kolm kuni seitse, päeval kuus kuni 13, Lõuna-Eestis kuni 17 kraadi. Tallinnas toimunud Arengufoorumil arutas ligi 200 inimest eri elualadelt Eesti majanduse võimalikke arengustsenaariume, et koostada ühiselt tulevikuvisioon lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Arutelul keskenduti sellele, milline võiks olla Eesti aastal 2018 kui möödub 100 aastat Eesti vabariigi loomisest ning oleme saanud Euroopa Liidu eesistujamaaks. Arutelule eelnes kolm kuud tööd väiksemates gruppides, mille tulemusena esitati neli võimalikku arengustsenaariumi tingnimetustega Lõuna-Soome Hansa Liit, kaks Skype-saar ning riigi tagasitulekut. Üheski stsenaariumis ei ole mingisugust väljavaadet sellele, et kuidas seda rahvast siis juurde saab. Minu veendumus on see, et mida rohkem me loome strateegilisi liite, seda rohkem on meil võimalusi ja noh, esimene strateegiline litsakas olla Soomega geograafiline lähedus, tõenäoliselt ei hakka kaotama tähtsust. Ma usun paljude sektorite paralleelsesse arengusse väikestes killustatud, kuid jõuliselt arenevates ettevõtetes, et oluline on ka see, et need 15 protsenti elanikkonnast, kellel praegu tööd ei ole, et tööd saaksid, et need inimesed Reinas Kaibisi töötab. Need olid mõtted foorumil osalenud teadlastelt ja ettevõtjatelt. President Toomas Hendrik Ilves arvas, et parima saavutamiseks on esmatähtis demograafilise olukorra parandamine. Ma ei pea silmas ainult sündivust, aga ka seda, kes probleemiks on see, kui palju ning millise tervise ja haridusega inimesi Eestisse jääb. Kui elukvaliteet meist põhjas ja läänes jääb hoomatavalt paremaks võrreldes Eestiga siis peame leppima tööjõukadudega. Nende väheste puhul, kes meil praegu sünnivad, koega Eesti. Ta tahab muutuda magnetiks kõrge tasemega tööjõule. Siis peame neile pakkuma ka suurt palka Lääne-Euroopaga võrreldavat elukvaliteeti. President õhutas ka valijaid poliitikute ja erakondade suhtes nõudlik olema, et nad tegeleks rohkem sisuliste aruteludega. Liikumise teeme ära, eestvedaja Rainer Nõlvaku arvates tuleks keskenduda mitte kasvule, vaid hoopis tasakaalule sellele, et keskkond oleks koduselt armas. Majandus on ikkagi pelgalt vahend ja see koduselt armas oleks nagu see, mille pärast me siia tulime, mitte sellepärast, et me nüüd siit kuidagi majandust tahamegi kasvatada. Ja, ja ma usun, et põhiline sõnum oleks see, et mida meie, eestlased, saame anda selleks, et see maailmalugu oleks parem, et see maailma, kui üldse käima jääks. Ja kui me sellele küsimusele suudame vastata, ma usun, siis me leiame õigustuse, miks me üldse maailma jaoks huvitavad olema. Eesti Energia aktsiaemissioon selgub uuel nädalal täna oli see teema kõne all ka valitsuse pressikonverentsil. Margitta otsmaa käis kohal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on saanud ülesande analüüsida aktsiate esmaemissioon ehk IPO kava ja rahandusministeerium kaaluda varianti, kus Eesti Energia aktsiapakk laieneb riigi rahadega. Järgmisel nädalal viiakse need analüüsid kokku ja valitsus teeb otsuse. Rahandusminister Jürgen Ligi. Et rahastamise otsus tuleb niikuinii, ei ole selles mõttes vahet nendele väidetavatele, lobistajatele, konkurentidele, kas raha tuleb ühest või teisest allikast. Peaminister Andrus Ansip tõi välja mõned plussid ja miinused. Hipo kindlasti viib omanike ringi laiapõhjalisemaks võib arvata, et rahvas, kes on energiaettevõtte omanike ringis, eelistab ka tarbijana, siis pigem tarbida oma ja, ja mitte võõrast riskide hajutamine. Teiste investorite Nendega on oluline argument, sest et ega me täpselt ei tea, mis juhtub siis, kui elektrienergiaturg täielikult avaneb aastal 2013. Miinused 24 miljardit krooni on otsustatud riigikogu poolt siis 20 aasta jooksul anda riigiabi Eesti energiale. Praeguseks me veel ei tea, kas Euroopa komisjon nõustub sellise riigi abiga või mitte, kui me ei tea seda, kas kaevata võib 15 miljonit tonni põlevkivi aastas või 20 miljonit tonni põlevkivi aastas. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei saa praegu välistada, et mingi osa finantseeritakse riigi poolt aktsiakapitali laiendamise läbi ja teine osa siis esmase aktsiaemissiooni kaudu ehk kombineeritud variant. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul oli vahepeal suhtumine esmasesse aktsiaemissioon ehk IPO-s väga positiivne, kuid nüüd on üles kerkinud küsimused. Me ei tea, mis on õlitööstuse ja CO kahe poliitika seos, ma ise küsisin seda Eesti energias öeldi, et see ei ole võimalik, et siin mingeid seos tekib. Tänaseks on see arutelu all Euroopa Komisjoni, sest kivist õli ajamine on ka ikkagi fossiilse kütuse põletamine. Me peame vaatama, kui palju siis muutuvad ühe või teise variandi puhuvad intressikulud laen ise ju ei lähe defitsiidi arvestusse, selles mõttes tan finantstehinguid. Intressid on tõepoolest ka defitsiit, arvestus ehk otsene kulu riigile. Riigipoolse rahastamise analüüs on Ligi sõnul tegelikult valmis, kuid ta esitleb seda järgmise nädala valitsuse kabinetiistungil. Kas Eesti energia läheb börsile, ütleme siis ja jutt on mingisugusest vähemusosalusest ja küsimus on börsil liiguvad aktsiad või võlakirjad, kas seal liiguvad riigi võlakirjade, milline on nende omavaheliste paberite proportsioon igal juhul börsiteema puudutab, aga see ei tähenda iialgi seda, et küsimus oleks enamusosalusest. Sotsiaalminister arutas Tallinna linnavalitsuse esindajatega taas lasteaedade probleemi, Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut, et valitsus on kohalikke omavalitsusi petnud, õhutades neis asjatuid lootusi saada lasteaedadele investeeringutoetust. Vitsut rõhutas Tallinna volikogus esinedes, et konflikt ei puuduta sugugi ainult Tallinna, vaid tervet Eestit. Tallinna opositsioon märgib, et linn on vähendanud lasteaedade investeeringuid eelmise aasta 66 miljoni krooni pealt tänavu 300000 kroonini. Margitta otsmaa küsis sotsiaalminister Hanno Pevkuril, millisele kokkuleppele linn ja riik tänasel kohtumisel jõudsid. Olin riiki leppisid kokku selles, et linn aktsepteerib neid ettepanekuid, mille ma üleeile tegin, nii-öelda veneaegsed, lasteaiad või kõik olemasolevad lasteaias saavad oma tegutsemist rahuliku südamega jätkata, ühtegi last tänavale ei saadeta, need lapsed, kes sügisest lasteaeda peaksid saama, need siis lasteaeda saata. Tervisekaitse ei hakka siis Käima joonlauaga mõõtmas ruumide ruutmeetreid, sellepärast et noh, koolitusluba on juba omal ajal välja antud ja oleks ebamõistlik neid uuesti üle kontrollida tingimustes, kus laste arv on seadusega ette pandud. Teiselt poolt me leppisime väga selgelt kokku, et teeme töörühm, kuhu kindlasti ka Tallinna linn kaasatakse, et kirjutada siis tänapäevastele nõuetele vastav korralik tervisekaitse määrus sellel sügisel lapsed ukse taha jää, mis edasi saab küll väga paljud ana rahast ei rääkinud täiesti sihilikult, et seda peab Tallinna linn ise teadma, otsustama, et need lahendus on see, et need rühmad peavad vastama seaduses toodud nõuetele, rühmades peab olema tagatud, siis piisab õhu kvaliteet, laste tervis oleks hoitud, et kui need kaks tingimuste, elik laste arv seaduse järgi rühmas on tagatud ja, ja ruumides on tagatud piisav ventilatsioon ja õhu kvaliteet, siis need ruutmeetrid nii-öelda ehitustehniliselt on vajalikud, aga me ei peaks nüüd võib-olla minema seal komakohtadeni. Kui laps lasteaeda ei mahu ja vanemad käivad tööl, tuleb laps viie kordades kallimas eralasteaeda. Kas linnal ei ole siin võimalust muuta see teenus pisut kättesaadavamaks? Tallinna haridusameti juht Andres Pajula. Lastehoiu teenust osutavad eraettevõtjaga ja selles osas ei ole linnal mingisuguseid joobega võimaluse. Küll on linn pakub kõigile lasteaia teenuse osutajatele kui eralasteaednikele võimalust saada linna elas samasugust toetust nagu lasteaedades. Kuid kahjuks on täna see, et tõesti lapsevanemad, kui nad ka ajutiselt kasvatavad lastehoiu teenust või eralasteaia teenust, siis ikkagi need soovid kohtumis lasteaias, sest munitsipaallasteaedade tegelikult teenuse kvaliteet on muutunud aastatega väga heaks küll. Täna tekkis arutelu selle osale, et miks ei võiks ehitada suuremaid lasteaeda kui kuuerühmalist lasteaia. Loodame, et uus määrus selle võimaluse annab ja siis saab ka veel rohkem lastekohti paremates tingimustes. Ravimite kättesaadavus on saanud patsientide kõige suuremaks mureks, tõdeti Tallinna perearstide seltsi konverentsil. Kohal käis Vallo kelmsaar. Perearstimured tulevad patsiendilt ja täna on need seotud ravimi kättesaadavusega. Ühelt poolt tuleneb see digiretseptide kasutuselevõtust, ütles Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen. Kui ühtepidi me peame seletama, et miks digiretsepte, mismoodi selle kätte saab ja siis tuleb veel juurde, et miks seda ei saanud kätte nagu kogu see pahameel tuleb gara manageerida. See oli ka üks ajend, miks sellest teemast rääkida. Kuigi Diana Ingerainen on ise olnud digiretsepti ja elektroonilise terviseloo kasutuselevõtu kindel pooldaja, ei ole ta ometigi tulemusega rahul. Äkki mingisugune võima kuskilt uuesti alata, et kogu see higi, puu, mida me ka oleme ju perearstidena ise kogu aeg proovinud Ollate juurutamise juurest, tõesti 10 aastat tagasi käisime välja oma esimesed mõtted ja, ja kogu see digilugu, kui ma teen nüüd lahti selle patsiendi veebikriisi on ju väga viletsalt kujunud. Kindlasti see, mida me tahtsime ja mulle tulnud, kui ma ise kasutan vōi reedee pangas, e-koolis või kõik need teised on kuidagi hulka mugavamad ja paremini kasutada, et kuidas nüüd tellid või ei suuda seda ära teha. Kõigile oma küsimustele Tallinna perearstid täna vastused ei saanud, ometigi esitati ettepanekuid süsteemi täiustamiseks optimistlikult loodetakse, et olukord paraneb. Praegu kirjutatakse digiretsepte vähem ja süsteem toimibki paremini, tõdeti. Üks mure on aga patsientidelt veel perearstideni jõudnud ja seegi on seotud ravimite kättesaadavusega. Meie oleme need, kellele siis patsient usaldab oma mured, et tal ei ole raha ravimeid üldse välja osta. Meil oli siin võimalus küsida otse riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe käest ja, ja siin ka teised instantsid, et mida nad siis pakuvad rahuldavaid vastuseid. Üks tuluke tõepoolest oli, et tuleb raha juurde tuua tervishoidu, et mitte haigekassa eelarvest vaid siis otse riigieelarvest leida siis meetmed vähekindlustatud patsientidele, näiteks ka lastega pered ja nii edasi, et too juurde jäädi sihtotstarbeliselt. Tõepoolest see on see summa, mille sa saad kulutada näiteks ravimite jaoks. Uuringud on näidanud, et mullu ostsid Eesti elanikud ravimeid oluliselt vähem kui aasta varem. Kuid mis ostmata jäetakse, kas arsti määratud retseptiravim või mõni käsimüügiravim, mida vabalt saab ja mida mõni tuttav on soovitanud? Tegelikult see on juba hoopis suurem küsimus, et kuidas meie inimesed teevad valikuid võrreldes siin soomlastega on eestlaste puhul kohe märgatav, et eestlased kahtlevad arsti soovitustest tunduvalt rohkem. Aga nüüd, professor Kiiveti ettekandest tuli välja, et nad ikkagi usaldavad nii palju oma arstita, üritab hambad ristis teha seda, mida arst ütleb. Suurbritannias toimuvad parlamendivalimised, vaatlejad usuvad, et seekordne valimisaktiivsus tuleb ligi 70 protsenti ehk kümnekonna protsendi jagu kõrgem kui möödunud korral. Sest olukorda, kus leiboristid, konservatiivid ja liberaaldemokraadid on peaaegu võrdse toetusega, ei ole Suurbritannias just sageli. Esialgsed valimistulemused selguvad pärast keskööd. Kadri Kukk kõneleb edasi. Valimisjaoskonnad Suurbritannias avati juba kell seitse hommikul kohaliku aja järgi, avatuks jäävad need 10-ni õhtul. Suurbritannias on 649 valimispiirkonda ning igast neist valitakse parlamendi alamkotta üks saadik. Parlamenti kandideerib üle 4000 poliitiku. Londoni kesklinna valimisjaoskondades oli päeval pidevalt valijaid, kuigi Suurbritannias on täna tööpäev. Vaatlejad usuvad, et seekordsed valimised pakuvad inimestele võrreldes eelmise korraga rohkem huvi sest kolm suurparteid leiboristid, konservatiivid ning liberaaldemokraadid tasavägise toetusega valimisaktiivsus võib tulla ligi 70 protsenti. Möödunud korral viis aastat tagasi Suurbritannias parlamenti valimas 59 protsenti valijatest. Jennifer võrsinsas piibu. FIFA ütleme nii, ma loodan, et palgatööd tegevate inimeste jaoks tuleb nende valimistega muutus. See ei ole õige, kui soositakse ainult rikkaid. Alati kannab töölisklass kriisi ajal kõige raskemat koormat ja see ei peaks nii olema. Vireckis pensionär serii. Ma usun, et valimised ei muuda sisuliselt midagi. Riigi välispoliitika on niikuinii USA käepikendus. Leiboristid ja konservatiivid on välispoliitikas ühel nõul. Ma arvan, et ka majanduses jääb kõik samaks, ükskõik, kumb erakond valitsuse moodustab, kõneles Niel. Palun. Loodan, et tulemuseks on niinimetatud trip parlament, kus ükski erakond ei suuda võita enamust ning tuleb moodustada koalitsioone. See olukord aitaks kaasa valimissüsteemi reformimisel Suurbritannias. Järgmistel valimistel peegeldaks esindatus parlamendis tegeliku erakondadele antud häälte arvu, rääkis üliõpilane Äron. LS-i õppejõud, sära Heikmann möönis, et koalitsioonivalitsused on Suurbritannias haruharvad Viiendas nähe. Kalsöhkad, lauspopulism või Suurbritannia poliitiline kultuur ei soosi koalitsioonide tekkimist. Siinne debatt on väga konfliktne, koalitsioonid eeldavad kompromisse. On keeruline ette näha, mis teemades liberaaldemokraadid ja toorid võiksid koostööd teha. Euroopa Liit ning valimissüsteemi reformimine on kindlasti teemad, kus need kaks erakonda kompromissile ei jõua, leidis Heigmen rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, London. Kreeka valitsus teatas parlamendile, et suurtele eelarve kärbetele, alternatiivi ja säästupakett võetakse vastu hoolimata teiste erakondade vastuseisust ja vägivaldsetest meeleavaldustest. Kreeka parlament peaks täna heaks kiitma 30 miljardi euro suuruse säästupaketi, mis on eelduseks rahvusvahelise laenu saamisele. Kreeka suuremad suuremad ametiühingud on lubanud täna õhtul parlamendihoone ees meelt avaldada. Need rahvusringhäälingu uudisteportaalis Katrin Jürisoo praegu Ateenas Riina Eentalu küsis temalt, missugune seal olukord on? Praeguseks on meeleavaldused juba algamas nagu lubatud kell kuus algama ja Marss Marsi rida on juba koostatud ja juba esimesed karjed kostuvad, et Ma olen rääkinud meeleavaldajate ka päeva jooksul ja tuleb välja, et ka need inimesed, kes eile oli parlamendihoone juures olid endised peaminister Papandreou toetajad, kes valisid tema siis ametist ja kui ta nüüd temas pettunud ja otsustasid selle pärast tulla tänavaile. Ja muidugi väga suur roll meeleavaldustes kommunistidele. Ma olen küsinud siis nendelt meeleavaldajate, mille vastu nad protestivad. Siis nad vastavad, et Nende arvates ei ole IMF ja EL-i poolt välja pakutud plaan ainus võimalus ja ta teeb liiga tõelistele ja noortele. Vastus kõlas, et ta võtab ära inimestelt selle elu, millega nad harjunud on. Kas sa oled vestelnud ka neil teemadel, et mismoodi nemad siis arvavad, et Kreeka sellest supist välja tuleks? Inimene, kellega ma täna rääkisin, ütles, et tema arvates tuleks pigem tegeleda ikkagi konkreetsemalt selle võlakoormusega. Ja et antakse Kreekale aega rohkem. Kiirustataks. Tartus avati Põhjamaade kirjandusfestival Prima Vista, mis toob kokku kirjanikud, raamatuid ja lugejad. Seni on Eestis vähe ilmunud raamatuid tänapäeva Vene autoritelt. Tänavune Prima Vista püüab seda viga parandada aukülalisena palutud siinsete lugejatega kohtuma. Vene kirjanik ja luuletaja Dmitri Bõkov jätkab Pireteerimleis. Viimasel ajal arutletakse üha rohkem selle üle, kas raamatud on ikka popid ja suudavad võistelda teiste sõnumikandjatega. Sellega pakub ka Prima Vista tänavune teema ellujäämise kunst. Raamatuid hoiavad au sees nende lugejad, keda tuleb raamatutega koos kasvatada juba väikesest peale, leidis festivali avamisel Tartu linnapea Urmas Kruuse. Mind on alati huvitanud rohkem kui mina mõtlen seda. Mõnigi, mida me võib-olla igapäevaelus nii palju, et raamatuisikuid varasest lapsepõlvest Kirjanike hoiavad aga tegutsemas nende teoste lugejad. Kirjanduskultuuri ühe alus talana suudab anda elule sisu kasvõi näiteks majanduslikult keerulises olukorras, ütles tänavune Prima Vista patroon Hannes Varblane. Trumme alla õigusele raha andma raha. Vähemalt nii oli antiikmaailmas. Minu raha ei ole. Kirjandusfestivali eesmärk on tuua kokku kirjanikud, raamatud ja lugejad. Seni on Eestis ilmunud põhjendamatult vähe raamatuid Vene autoritelt. Prima Vista festival püüab seda olukorda muuta, tuues eesti lugejani tänavuse aukülalise vene kirjaniku ja luuletaja Dmitri Bulgakovi romaani maha kantud romaani eesti keeles väljaandmise eestvedaja Ilona Smowskine võib teost nimetada 21. sajandi alguse Venemaaelu täpseks dokumentaalseks portree. Eks samas leiab sealt ka traditsiooniliste eredat satiiri vene uus patriotismi šovinismi Naši liikumise ning tena päevase Moskva ühiskonna aadressil. Dmitri Bõkov leiab, et vene kirjandus on nafta kõrval üks Venemaa tähtsamaid ekspordiartikleid. Ma arvan, et kirjandus on üx pragmaatiline nähtus, seepärast on võrdlus naftaga täiesti õigustatud. Kui välja arvata vene naised, kelle puhul on parem rääkida immigratsioonist siis on Venemaal kaks peamist ekspordiartiklit, energiakandjad ja kultuur. Mõlemad vene elu väljundid. Ma arvan, et vene elu on segu kirest ja naftast. Vene elu on justkui mitme põlvkonna energiakontsentraat. Selles mõttes on kultuur ja nafta oma päritolult ja kasutamisvõimalustelt sarnased, ütleb põgop. Osaga Vene olulisemast ekspordiartiklist on võimalik lähemalt tutvuda homme, kui Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes esitletakse pöökovi romaani maha kantud Piret Preis Tartu stuudio. Ilmast, eeloleval ööl hakkab alates Lõuna-Eestist vihma sadama, sadu võib olla tugev. Puhub kirdetuul neli kuni 10, rannikul kuni 15 meetrit sekundis, hommikul kuus kuni 12, puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on öösel kolm kuni seitse kraadi. Homne päev on pilves ja vihmane, sadu on mõne pool tugev, kohati võib äikest olla. Õhtupoole alates Lõuna-Eestist pilvkate hõreneb ning saju tõenäosus väheneb. Päeval puhub kirdetuul kuus kuni 12, rannikul puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Sooja tuleb homme kuus kuni 13, Lõuna-Eestis 14 kuni 17 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.