Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on seitsmenda mai Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Liiklus Rohuküla-Heltermaa liinil on olnud täna tõsiselt häiritud. Hommikul teatati parvlaeva Muhumaareisid, et sest laeva jaoks süvendatud kaikoha üks põhjaplaat nihkus paigast ja oli seetõttu laevale ohtlik. Õhtuks jõudsid vedaja ja ehitaja kokkuleppele, et esmaspäeval alustatakse kaikoha merepõhjakindlustustöödega ja nii, et laevaliiklust ei sega. Briti valimistel ei saavutanud parlamendis absoluutset enamust ükski suurpartei. Konservatiivide juht David Cameron kutsus liberaaldemokraatia koalitsioonikõnelustele. Valimiskaotust ei ole tunnistanud ka ametisolev peaminister Gordon Brown. Debatil Tartus arutlesid Eesti europarlamendi saadikud, missugune võimalus on Euroopa Liidu otsuste tegemisel kaasa rääkida perifeeriasse kuuluvatel riikidel ja kuivõrd praeguse Kreeka kriisi puhul tegemist liidu solidaarsuskriisiga. Täna anti Tallinna raekojas pidulikult kätte Kristjan Raua nimelised kunstipreemiad. Laureaadid on Tiiu Kirsipuu, Benjamin vassermann, Tanel Veenre ja Valeri Vinogradov. Täna õhtul toimub Saku Suurhallis teatri NO99 ühtse Eesti suurkogu rangema projektiga Eesti poliitikuid, erakondi, avalikkust intrigeerinud ja ilmast. Homme sajab Eestis hoovihma, võib olla äikest. Puhub idakaare tuul pärastlõunal lõunakaare tuul ja sooja on 15 kuni 20 kraadi, meretuulega rannikul vaid seitse kuni 10 kraadi. Aktsiaselts Väinamere liinid peatas täna mandri ja Hiiumaa vahelised sõidud parvlaevaga Muhumaa, sest laeva sildumiskai Heltermaa sadamas oli muutnud parvlaevaliikluse ohtlikuks. Päeva arengut võtab kokku Margitta otsmaa. Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin kinnitas meile varahommikul, et eile hilisõhtul teatas sadama valdaja aktsiaselts saarte liinid, et Heltermaa sadamas on Muhumaa sildumiskohas vee sügavus liiga väike. Heltermaa sadama juhataja Riho Sõrmus. Põhjakindlustusplaatide on hakanud liikuma, praegu võetakse jah, üks plaat, mis on kõrgemal, kui 5,2 üritatakse välja tõsta põhja plaadistust effi sinna, see sai valmis. Ja nüüd, kui tuli laev sõitma, mis laev on kuskil kaks kuud sõitnud ja, ja selle ajaga on selle põhja plaadistuse kõige merepoolsem serv hakanud plaadid nihkuma, sellepärast see laev nagu päris suures koguses teisaldab sadama põhjapinnast ümber. Lihtsalt nii võimsad vindid on, et. Heltermaa sadamakapten Matti Voogla. Tähendab, nii nagu deklareeritud on ta kogu aeg olnud, aga praegu on see, mida laevakompanii tahab, seda viite, kui ma ka, ja see on ka olemas, nii et meie arvates peaks laeva, olen võimeline sõitma sõitma, kui ta tahab seal kõigepealt, kui paremaks läheb, vesin, lähme, nähtavus natuke paremaks, siis paneme selle plaadi tagasi, aga, aga see on mingi lahendus, tuleb leida. Esialgu planeeriti ära jätta kaks väljumist ja Muhumaa liinile tagasi saada kella poole kolmeks pärastlõunal, nii aga ei läinud. Laevaoperaatorfirma Väinamere liinid esitas aktsiaseltsile saarte liinid sildumiskaikohta järelepärimise laevakompanii juht Urmas Treier Me tahame teada saada, et mis seal merepõhjas siis ikkagi toimus, millest see oli tingitud, kas ehituslikest probleemides, mingitest muudest lihtsalt pinnasest või mis on saarte liinid teinud selle kõrvaldamiseks ja loomulikult kõige olulisem on see protsendiliselt, on tagatud ohutu laevaliiklus alati, kasvõi kindlustuse puhul, kui midagi juhtub, näiteks laevaga lendab see järgmine plaat sealt üles vastu laeva põhja, siis kõik kindlustusriskid jäävad vedajale, rääkimata ju inimestest, kes seal laeva peal Ühesõnaga, teie Muhumaa liinile ei saada, kui olete saanud vastuse, miks see, kuidas ja millal neid probleeme ei ole, teistpidi üldse võimalik. Parvlaeva Muhumaa kaptenite Aidarlees Lees maaja Andrus paeti sõnul valmistab Heltermaa sadama olukord tõsist muret. Kaptenid kinnitavad, et neil lasub täielik vastutus selle eest, et ohutus oleks sajaprotsendiliselt tagatud nii laevale, reisijatele, pardal olevale lastile kui ka laevaperele. Ükski kapten ei saa oma laeva sellisesse sadamasse lubada, kinnitavad nad pöördumises. Täna pärastlõunal kogunes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis nõupidamine, kus asja arutati, kas oli projekteerija või ehitaja viga, selle väljaselgitamisega praegu ei tegeleta. Mõlemad teevad aga pingutusi, et esmaspäeval saaks alustada töödega merepõhjas ja nii, et see segaks võimalikult vähe või üldse mitte laevaliiklust. Saaremaa laevakompanii juhatuse esimehe Tõnis riski sõnul on aktsiaselts saarte liinid käitunud parvlaeva Muhumaa ohtu pannes vastutustundetult. Saarte liinid küll möönis viga, ent ei paista tajuvad olukorra tõsidust. Saarte liinid olid kaasatud uute laevade tellimisprotsessi. Nad olid täielikult teadlikud ka uutel laevadel kõigist parameetritest jõudlustest ja neil oli piisavalt aega teha sadamat kõlbulikuks uute laevade vastuvõtmiseks, leiab Rift. Kaeldab risk, et lisaks Heltermaa sadamale kontrollib saarte liinid põhjalikult üle ka teiste sadamate ohutuse ning monitoorib erilise tähelepanuga käimasolevaid ehitustöid Kuivastu ja Virtsu sadamast. Indrek Kiisler sai Tõnis riskiga telefonile. Olukord on praegu väga tõsiselt, meie uus palve sõidab, inimesed on tõendamata, sõita ei saa ja seda, kes, mida tegemata jäänud arutatakse, et et ta oli väga tõsine kohtumine ministeeriumis, otsitakse lahendusi. Nii et loodame, et iga mees teeb oma tööd ja lahendused tulevad. Millal parvlaev Muhu Movriks liimile naasta? Edasi välismaalt, kui Suurbritannia valimistel oli selgunud 642 koha jaotus. Parlamendis olid konservatiivid võitnud 302 kohta, leiboristid 256, reaaldemokraadid 56 kohta. Absoluutset enamust ei saavutanud Parlamendis ükski suurpartei. Konservatiivide juht David Cameron kutsus liberaaldemokraatia koalitsioonikõnelustele. Valimiskaotust ei ole tunnistanud ka ametisolev peaminister Gordon Brown. Kadri Kukk räägib edasi. Suurbritannia põhiseaduse kirjutamata reeglite järgi on ametis oleval peaministril õigus moodustada uus valitsus, kui valimistulemused on tekitanud olukorra, kus ükski erakond ei ole saanud parlamendi alamkojas absoluutset enamust. Lävepaku küsitlused ennustasid konservatiividel 305 kuni 307 kohta parlamendis. Absoluutseks elamuseks jääb sellisel juhul paarkümmend kohta puudu. Tooride liider David Cameron teatas hommikul, et leiboristide võimuaega möödas. Täna pärastlõunal teatas Cameron, et ootab liberaaldemokraate koalitsioonikõnelustele. Peaminister Göran Braun ei tunnista veel lüüasaamist. Möönis, et taustav liberaaldemokraatide soovi kõneleda kõigepealt tooridega. Lehed spekuleerivad erinevate koalitsioonivormide üle ning peavad üheks võimaluseks ka liberaalide ja leiboristide võimuliidu tekkimist, kus korran Braun võib pakkuda libe raalidele isegi ministrikohti ning nõustuda nende sooviga reformida briti valimissüsteemi. Just valimissüsteemi. Reform on küsimus, kus konservatiivid ning liberaalid vähemalt valimiskampaanias täiesti vastandlikel positsioonidel olid. Kontsert patiivid soovivad praeguse majoritaarse süsteemi jätkumist, liberaalid nõuavad selle muutmist. Maalide liidernik leegi ütles täna hommikul, et Liber reaalid said rohkem hääli kui möödunud kordadel, ent parlamendikohtadest ümberarvutatuna olid nad kaotajad. Seekord ei saanud valituks ka Eesti päritolu Briti liberaaldemokraat Lembit Öpik. Konservatiivide allikate sõnul võivad nad minna liberaaldemokraat lattidega valimissüsteemi reformimise osas ka kompromissile. Ent kui see rahvahääletusele pannakse, siis lubavad nad ikkagi vastu kampaaniat teha. Koalitsioonivalitsused Suurbritannias on harvad. Viimane oluline oli aastatel 1977 kuni 79, kus liberaalid toetasid parlamendis leiboristid, peaministri Tseenski allegani, valitsust. Vaatlejad usuvad, et Suurbritannia uue valitsuse jõujooned saavad selgeks lähiajal sest juba 25.-ks maiks on planeeritud kuninganna kõne Parlamendis, mis seab uue valitsuse prioriteedid rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, London. Ja uuesti Eestist Tartus kohtusid debatil Eesti europarlamendi saadikud, et arutada Euroopa liidus korda, saadeti tulevikuplaanide üle debatti laiemate teemadena olid arutlusel, missugune võimalus on Euroopa Liidu otsuste tegemisel kaasa rääkida perifeeriasse kuuluvatel riikidel. Ja kuivõrd on praeguse Kreeka kriisi puhul tegemist liidu solidaarsuskriisiga. Jätkaperreteerin Preis. Eesti eurosaadikutel tuli tänasel debatil tõdeda, et Euroopa Liit on täna tõepoolest keerulisemas olukorras kui kunagi varem. Seetõttu tõusevad teravamalt esile ka perifeeriaaladega ja solidaarsusega seotud kitsaskohad. Siiri Oviir. Ma arvan, et vaatamata sellele, et me oleme vähe aega olnud liikmesriik ja meiesuguseid on rohkemgi veel, oleksime pidanud olema aktiivsemad, räägitakse Kreekast. Toon siin Kreeka näite ja püüan seda seostada perifeeria laiendades perifeeria. Euroopa Komisjon ja Euroopa parlament arutasid paari kuu vältel, kuidas oleks parem teda toetada ja lõpuks töötati välja päris hea pakett, mis oleks võimaldanud abi väiksema intressimääraga, aga siis tuli kokku ülemkogu, mis sest, et 27 liikmesriiki kuuluvad ülemkogusse. Merkel võttis Sarkozyle vist kinni ja eraldusid nurgakabineti, teised kõik istusid ukse taga, vot nii käitub perifeeria. Ja kui nemad välja tulid, siis sellest otsusest, mis oli ette valmistatud, ei olnud midagi järgi ja vastu võeti teine. Ja samal päeval juba tõusis neljaprotsendine intress kuueks ja praegu on ta minu meelest 10. Aga see tuleb kreeklastel ja nende kodanikel tagasi maksta. Perifeeria oleneb sellest, kui tugevad me ise oleme. Kui palju meil on anda sellele kollektiivile, millesse me kuulume, ehk siis antud juhul Euroopa liitu. Olgu olukord täna Euroopa liidus kuitahes pingeline, igal juhul tuleb leida sellele solidaarne lahendus, leidis Tunne Kelam. Praegune solidaarsuskriis, praegune Lõuna-Euroopa ära vajumine, see on üks üks kõige kõige suuremaid kriise ilmselt, aga samal ajal minu meelest ta ei võimaldagi teist lahendust. Solidaarne lahendus ehk emotsionaalselt oleks väga hea panna kreeklase vastutama oma statistika võltsimisi ülehomse arvel elamise eest. Aga kui vaadata asja tervikuna, ega meil teist võimalust ei ole. Hoolimata sellest, et kuulume geograafiliselt Euroopa Liidu äärealale, olid eurosaadikud siiski veendunud, et oskuslikult koostöö suudetakse ka meie eesmärkidele lähemale liikuda. Nii lubati seista eeloleva nelja aasta jooksul selle eest, et Eesti saaks raudteeühenduse Euroopa südamesse mitmekesise kõrgtehnoloogial põhineva energiaallikate valiku, aga ka Euroopa IT-agentuuri Piret Preis, Tartu stuudio. Faktum ja Ariko poolt läbi viidud küsitlus näitas, et 58 protsendi eestimaalaste arvates liitlaste võimalused pääseda pärast ühinemist sotsiaaldemokraatliku erakonnaga järgmiste valimiste järel riigikokku märksa vähemalt kui mitteühinemise korral 58 protsenti 24 vastu. Samal seisukohal on kõigi erakondade toetajad, sealhulgas ka rahvaliidu toetajad. Uuringu tulemused näitasid ka seda, et rahvaliidu traditsiooniliste toetajate huvid oleksid ühinemise ja 2011. aasta valimiste järel uue jõuna riigikokku pääsemisel pigem paremini esindatud kui mitteühinemise korral. Pärast 45 protsenti küsitletud inimestest seda mõtet ei toetanud. 34 protsenti. Täna anti Tallinna raekojas pidulikult üle Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemiad. Kohal käis Silvia sõsar. Kristjan Raua preemiat antakse välja alates 1973.-st aastast. Aastapreemia antakse välja Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstisündmuste eest. Sel aastal olid laureaatideks Tiiu Kirsipuu, Benjamin Athermann, Tanel Veenre ja Valeri Vinogradov. Kunstnike liidu asepresidendi Anu Kalmu sõnul oli otsus laureaatide osas. Üksmeelne seekordsetel preemia saanutel olid tugevad isiknäitused, neid kõiki oli mitmed inimesed või organisatsioonid esitanud, et tihtipeale, kui need preemiaid hakatakse jagama, siis on ka näha, et lihtsalt tulevad välja niisugused sündmused eelmisest aastast, mis paljudel on meeles on mitu korda esitatud siis tihtipeale just need kunstnikud osutuvadki valituks, nii oli ka see Karl ühe laureaadi Tanel Veenre jaoks on preemia saamine küll tunnustus eriala inimestelt kuid on asju, mis talle elus palju rohkem korda lähevad. Kui ma ausalt ütlen, nagu vada sellised tseremoniaalses olukorrad, nendega on nagu raske suhe seda, et kui ma mõtlen nagu tõesti mida tähendab, aga pagan, et siis on nagu, on asju, mis mu elus palju-palju rohkem korda nagu lähevad see, mis toimub nagu lähedaste või sõpradega või, või iseenda sees või loominguliselt, et et mina ei tea, seal on need orkaanid nagu hästi suured ja ja olulised, et preemia nagu selline uskeldada nagu distants distantsilt, näen seda ja see on nagu kahtlemata nagu tunnustuse kena, et seal on eriala inimestelt ja ja kõik see lugu siia juurde. Laureaat Tiiu Kirsipuule tähendab Kristjan Raua preemia väga palju. See tähendab tõeliselt suurt tunnustust ja eelkõige tunnustust kolleegide poolt. Kolleegide tunnustus on nagu alati väga, väga eriline, kui on ligi 30 kandidaati, kelle seas on alati kõik väärikad inimesed ja neil on tõsised teened selle taga, et miks neid on esitatud. Seekord mängis saatus nagu minu poole. Kui senised tuntumat kroonikat 16. sajandi Eestimaast on olnud luterlikud rootsimeelsed, siis nüüd lisandus neile ka Poola meelse krooniku vaatepunkt. Johannes Esto Ühing andis väljad Jaanüüsias fabritsiuse kroonika jätkab Toomas Kelt. Fabriidsuse kroonika ei ole Eestis seni kuigi tuntud ja tsiteeritud allikas, rääkis ajaloolase haridusega poola eesti seltsi esimees Silver Loit. Tegemist on siiski teosega, mis rikastab igati meie ajaloo tundmist. Seni rohkem kasutatud Balthasar Russovi ja Christian Kelphi kroonikad räägivad siis vastavalt peamiselt Liivi sõja ajast Kristjan kell, siis eeskätt Rootsi ajast elektroonikaga rõhutatud luterlikud ja küllaltki rootsimehelised, aga Viljandi katoliku kiriku praosti Pabriidsuse kroonika on jällegi kapolite Poola meel. Selles suhtes on kindlasti tegemist küllaltki vaheldusrikka kroonikaga sellel kroonikate riiulil, mis praegu Eestis vahendusel tasub rõhutada, et fabriidsus on olnud väga hea jutustaja, et raamatut on lihtsalt põnev lugeda kõigile ajaloo huvilistele. Ta kirjeldab seal raamatust iima elanike uskumusi ja kombeid, teeb seda positiivses toolis talisegi nimetatud selliseks kaasaegsele etnoloogile sarnaseks kirjutajaks. Seal on päris huvitavad väikesed jutustused, näiteks korduvalt kõlanud lugu Kärkna kloostri skavalatest, jah, sauna, leiliga liha suhetavatest munkadest, samuti ka lugu sellest, kuidas Viljandi kloostri usutaganeja munk ära praetud sai. Jumaliku karistuse märgib, et küllaltki huvitav lugemisvara. Raamatu andis välja Johannes Esto ühingu kirjastus, tegelikult oli kroonika tõlgitud juba paarkümmend aastat tagasi, kuigi väljaandmiseni jõuti alles nüüd, rääkis kirjastuse juhataja Urmas Tamm. Selle raamatu tõlkis eesti keelde juba paarkümmend aastat tagasi Jaan Unt. Ja see ei leidnud väljundit raamatuna, vaid liikus huviliste vahel väsi kirjalisena käest kätte. Ettepaneku see teos raamatuna välja anda tegi Johannes Esto ühingu hea sõber Silver Loit. Tamm lisas, et Johannes Esto ühingu ettevõtmine on igati sümboolne. Nimelt oli Johannes Esto üks esimesi eesti soost ja sõite, kes võeti ordu liikmeks 1593.-le aastal ja kes suri 1603. aastal. On võimalik, et Johannes Esto ja fabriitsev samal ajal ka kohtusid Pyonüüsi fabriidsuse kroonika. Täispikk pealkiri kõlab Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas taas aastast 1158 kuni aastani 1610. Gabriidseus oli seitsmeteistkümnenda sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Toomas Kelt Tartu stuudio. Kell seitse algab Saku suurhallis teatri NO99 ühtse Eesti suurkogu. Silvia Saar uuris pileti ostnud inimestelt, mida nad õhtust ootavad. Tänaseks 44 päeva kestnud, no 99 projekti finaal toimub pea 7000-le pealtvaatajale. Saku Suurhallis toimuv megaetendus müüdi välja vaid mõne päevaga. Suurkogule pileti ostnud inimesed lähevad kohale erinevate ootustega. Eskoyamarc. Koosmeelelahutust puhast meelelahutust. Ma võtan seal kontserti etendust ka, muidugi aga mittegi poliitilist üritust. Mul on hea meel, et üks teater on saanud hakkama sellise asjaga, et Saku Suurhall on nagu täis rahvast. Tänaseks küll kuidagi on niimoodi, et. Et sa võid ühiskonna elada niimoodi, et sa mingeid asju absoluutselt tegelikult ei näe. Tegelikult tundub, et kõik on nagu suhteliselt okei, aga siis ongi nagu hea näha, et mida keegi teine, kes võib-olla puutub mingite asjadega rohkem kokku näiteks siis teater, kuidas nad mingeid asju näevad. Mari on neil ei õnnestunudki tänuürituse tohutule populaarsusele piletit saada, kuid kiidab projekti igati heaks. Ma tahtsin väga minna ühtse Eesti suurkogu etendusele, kuid magasin pileti ostmise võimaluse maha tohutu üllatusena tuli see, et kolmandal päeval oli üle-Eestiline paanikat, mis toimub. Alguses oli see hirm, neil vist nagu endal ka mitte hirm, aga hakkame siis kõik vaikset oma sõpradele reklaamima, eks, et meil on vaja saada 6500 inimest Saku Suurhalli ja mina selle teadmisega edasingi. Kuniks kaks päeva hiljem olid kõik piletid välja müüdud. Ühe projekti peakorraldaja Ene-Liis Semperi sõnul on projekt end igati ära tasunud, sest kõik see, mida rahvale taheti rääkida ning millele tähelepanu juhtida, hakkas ise toimima. See, kuidas erinevad eesti tegevparteid on, seda kommenteerid keerinud, millised on olnud netikommentaarid ja millised on olnud kommentaarid erinevates Eesti meediaväljaannetes? On tegelikult näidanud, et see, mida eelnevalt olime läbi oma selle projekti raames läbi viidud, intervjuude teada saanud oli ikkagi väga väike osa sellest, mis tegelikult toimub, et minu meelest see projekt on ennast selles mõttes väga täiel määral õigustanud, et kõik erinevad poliitmehhanismid on ennast suurepäraselt lahti mänginud, kõik see, mis on toimunud ajakirjanduses ja mis on toimunud portaalides näitab suurepäraselt, kust Eesti praegust poliitikat tehakse, kes tegelikult on otsuste taga täpselt see, mida me tegelikult algsest tahtsimegi rahvale rääkida õigustas ennast selles mõttes veel paremini, et ei pidanudki väga palju rohkem rääkimas, hakkas ennast ise näitama ja see annab tõesti põhjust praegu rahul olla. Ja ilmast. Eeloleval ööl sajab vihma põhiliselt lääne- ja Põhja-Eestis tuul puhub sisemaal idakaarest neli kuni üheksa, saartel ja rannikul kirdest kuus kuni 12, puhanguti 14 ja enne keskööd põhjarannikul 18 meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni kaheksa, Lõuna-Eestis kuni 11 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub ida kaare tuul kolm kuni kaheksa, laude, rannikul ennelõunal puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Pärastlõunal hakkab tuul puhuma lõunakaarest ja sooja tuleb homme 15 kuni 20, kohati kuni 23 kraadi, meretuulega rannikul vaid seitse kuni 10 kraadi. Kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.