Helga ja käre algab 27. tsi muusikauudistesaade helikaja saate teemad eesti muusikapäevadelt jagab muljeid Maarja kindel Helju Taugi 80.-le sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverentsist, räägib Ene Üleoja. Anname ülevaatega Helju Taugi nädalast klassikaraadios 28.-st märtsist teise aprillini. Pühapäeval, 28. märtsil, vahendab klassikaraadio euroraadio palmipuudepüha eripäraks trammi, sealhulgas Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdi Niguliste kirikust tutvustab toimetaja. Karin Koppel. Pühapäeva õhtul vahendame ka kontserdi Penderetski sild üle milleeniumi läve, kus Eesti muusika ja teatriakadeemia Sümfooniaorkestrit juhatavad Andres Mustonen ja maestroks sestap Penderetski ise. Kontserdil promoveerimine takse Christoph Penderetski Eesti muusika ja teatriakadeemia audoktoriks räägib Eesti muusika ja teatriakadeemia välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Eesti rahvusmeeskoori kannatuse aja renessansi muusika kava itaalia dirigendi Filippo Maria pressoni juhatusel käis kriitilise kõrvaga kuulamas Ave sopp. Selleni. Lall külastab Eestit maailmakuulus eufooniumi virtuoos Steveen myyd, kes annab mitu kontserti ja juhendab noori lähemalt, räägib Toomas Peterson. Kuuendast üheksanda aprillini toimub Tartus viies Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festival, mida tutvustab Andres Leivategija. Seitsmendat klavessiinifestivali tutvustab kunstiline juht Imbi Tarum. Kannatust. Seal tuleb Eesti kontserdimajades ettekandele Edward Elgari orel. Toorium, gerontiuse unenägu, räägib produtsent Neeme Bunder. Heri kajale tegid kaastööd Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Liina Vainumetsa, Marge-Ly Rookäär, Tiina kuningas ja Karin kopra. Mina olen toimetaja Kersti Inno, head kuulamist. Sülgaja. 22.-st märtsist alates toimuvad Eesti muusika päevad ja lisaks heliloomingule on sel aastal tähelepanu pööratud ka teoreetilisele teemale. Milline on Eesti muusikakriitika ja milline ta võiks olla Eesti muusika päevadest ning teoreetilisest seminarist, oma esimesi mõtteid Eesti muusika ja teatriakadeemia muusikateaduse tudeng Maarja kindel. See, et selline diskussioon tekkis või üldse, et see võeti luubi alla, nii-öelda on hädavajalik ja tuleb kiita korraldajaid, kes suutsid väga erineva taustaga inimesi esinema saada. Ja põhiline, millest siis räägiti, oligi, et mis asi üldse on muusikakriitika ja kas seda vaja, kellele seda vaja. Ja üks peamisi probleeme oli see, et korraldajatele tundus, et muusikakriitika on jäänud nagu tahaplaanile ja et seda ei hinnata ja et ajalehtedes on justkui jäänud selliseks marginaalseks nähtuseks. Aga lõppkokkuvõttes ikkagi võib mõelda kõikide nende esinejate põhjal, et muusikakriitika on oluline ikkagi ja enamike inimeste jaoks on see väga erinevalt lahti mõtestav teema üldse, et mida oodatakse muusika kriitikult. Aga kuigi ajalehtedes tõesti seda vähemaks jäänud, see ei tähenda veel midagi, sellepärast et muusikakriitika ja üldse kunstikriitika tantsu kriitika on kolinud internetti, et lihtsalt see fookus on nagu läinud laiemaks, aga et jahedama aktuaalsuse, ta ikkagi säilitanud ja, ja oodatakse muidugi uusi kriitikuid. Ja nüüd isegi tuli paar päeva tagasi meil pressiteade, et korraldatakse konkurss uute noorte muusikakriitikute leidmiseks. Eesti muusika päevade selleaastane kontseptsioon sisaldab autorikontserte ja mõned neist on siis elavate heliloojate loomingust kokku pandud ja mõned ka nendest, kellest võime rääkida minevikuvormis. Ja kolmapäeva õhtul esitasid Tallinna muusikakeskkooli õpilased kuldsingi loomingut. Ja mul on erakordselt suur rõõm, et selline kontsert tehti sellepärast, et Kuldar Sink ja tema looming ei ole kahjuks olnud esiplaanil võrreldes teiste heliloojatega ja eelmine aasta tehti ju sarnane üritus, et muusikakeskkooli õpilased mängisid tüüri muusikat. Ja kui nüüd mõelda, tüüriv elab jaa, tema muusikat esitatakse, ta ise räägib oma loomingust pidevalt, siis Kuldar Sink suri 1995 selle aeg, kus need noored inimesed ju alles tõesti õppisid keerulisemaid lauseid alles ütlema. Aga et mis on imetlusväärne, et need noored inimesed leidsid kontakti selle muusikaga. Ja tõesti, et need esitused olid väga professionaalsed ja eriti paar esitust läksid mulle väga-väga korda kujunesid ilmselt üheks väljapaistvamaks üldse kogu selle festivali jooksul teos monotemaatilised tüüdid, mis on kirjutatud keelpillikvartetile klaverile ja seda esitasid muusikakeskkooli õpilased ja Se kvartett plussis, klaver isegi väga kaua koos mänginud, aga see, mis sealt välja tuli, oli täiesti muljetavaldav. Et väga eredad kõlakujundid ja see koosmängija intensiivsus, et tõesti võiks lausa vapustav, et nii noored inimesed juba niiviisi muusikat mängivad. Ja teine teos, mis üleüldiselt ilmselt kõikidel saalisviibijatele väga suure mulje jättis oli 1992. aastal valminud Merte on mida esitasid Theodor Sink, tšello ja Annecret Leiten klaveril. Ja need nimed võiks endale üldse ilmselt kõrva taha kuulaja panna, sest ma arvan, et neilt võib veel oodata väga palju. Uskumatu ikkagi, et sedavõrd noored inimesed, et Annegret on alles esimesel kursusel akadeemias ja juba on ta niivõrd professionaalne klaverisaatja ja siis Theodor Sink, kes õpib üheteistkümnendas klassis, kes on juba ennast näidanud muidugi mitmetel konkurssidel keda muusikainimesed juba teavad, et kuidas on võimalik sellises tore seas niivõrd sugestiivselt ja laia emotsionaalse spektriga mängida, et tõesti, see oli ilmselt paljudele jahvatada. Märt-Matis Lille autoriõhtu toimus aga väärtfilmi kinos Artis. Ja Märt-Matis on ennast muidugi filmi heliloojana juba kindlasti tõestanud. Jällegi saime seda tunnistada, et ta väga tundlik filmi helilooja, et ta ei mata kunagi visuaalset pilti, vaid tõesti annab sinna mingisuguse lisadimensiooni ja kui tema filmimuusikat siis kuidagi proovida, üldistada, siis selline kosmiline ja madal ja et tema muusika justkui tuleb kuskilt ja siis kaob ära, et sellised nagu hoovused ja mulle väga meeldis Taavi miisu farmi vait nois. Et see pildiga, see juba iseenesest oli niivõrd sürr ja selline natuke hirmuäratav, tav ja samas väga ilus. Ja muidugi siis Märt-Matis, Lille muusika sinna kõrvale ja mida ma olen varem ka juba näinud, on Priit Tender köögi dimensioonid mis on ka ikkagi väga kõrge tasemega animatsioon. Et seda kindlasti soovitan, kui kellelgi võimalus olnud kunagi vaadata. Hetkel, kui me salvestame Eesti muusika päevade kriitika vahekokkuvõtet on veel ees Tõnu kõrvitsa, Tatjana Kozlova autoriõhtut, aga siiski võiks veel pikemalt peatuda ka neljapäeval toimunud kontserdil, kus kõlas valdavalt Galina Grigorjeva looming. Galina Grigorjeva kontsert kujunes jällegi üheks tippsündmuseks minu jaoks. Kui selle Kuldar singi kontserdi peale ka mõelda. Ja kuigi Grigorjeva muusikat võrreldakse sageli Pärdi muusikaga, siis võib-olla helikeeleliselt see ei ole väga põhjendatud, aga samas see tunne, mis tekib Grigorjeva muusikat kuulates ja Pärdi muusikat kuulates on üsna sarnane. Grigorjeva võime tunda kaasa teiste inimeste eludele ja kannatustele on väga puudutav. Ja tõesti, kui sa lähed sealt kontserdilt ära ei taha mitte kedagi näha seda kellegagi rääkida, seda lihtsalt olla selle tunde sees, mis sul tekkis seal kontserdil ja sellega elada elu lõpuni. Sest see tunne on lihtsalt väga kuidagi kõrgendav ja see on tõesti selline tunne, et sa oled kuidagi puhtamaks saanud. Ja kui vaadata neid teoseid ka siis on näha, et see taust on väga sageli just kellegi teise kannatused või mingisugune raske elu hetk, millele see teos siis baseerub. Ja seda on näha ka, et inimestel tegelikult on vaja sellist muusikat. Kui see kontsert lõppes, siis Grigorjeva kutsuti, ma ei tea, kolm-neli korda tagasi ja inimesed tõusid püsti ja kui ma nüüd täna ja eile veel rääkisin inimestega, siis kõik ütlesid, et see oli nende jaoks üks parimaid kontserte. Üle pika aja. Ma täiesti nõustun nendega. Sellel kontserdil ka mõni teosest eriti tõusis esile. Võib-olla see kõige viimane lugu, mis oli tõesti nagu selline piibial palve, mis on kirjutatud siis saksofonile kammerorkestrile, seda esitas Virgo Veldi, kes on ju ka väga selline emotsionaalne, olla tundlik interpreet ja see, kuidas sellest palvest alguses algas vaikselt ja mentatiivselt nagu sissepoole. Aga kuidas lõpuks nagu kasvas, selliseks, võiks öelda nagu appikarje, eks juba, tõesti jumala poole lõpuks ikkagi vaibus nagu lootuses, et küll jumal, kõik asjad korda seab. Et see oli kindlasti selle kontserdi seniit. Nõnda rääkis Eesti muusika päevadest Maarja kindel eesti muusikat. Päevad lõpevad täna õhtul kell 19 Tallinna Mustpeade majas Tallinn Music Week so käisiga millega ühtlasi algab uus festival Tallinn Music Week. Sellel kontserdil on väga palju esinejaid, kõik meie tippinterpreedid, kes esitavad parimat eesti heliloojate uuemast loomingust. Esmaspäeval anti Eesti teatri- ja muusikamuuseumis pidulikult üle Heino Elleri muusikapreemia. Seekord pälvis preemia muusikateadlane, pedagoog Tiia Järg silmapaistva tegevuse eest Eesti klassikalise muusika uurimisel, pedagoogitöös ning muusikaajaloo tutvustamisel laiemale avalikkusele ka klassikaraadio saates käte kaudu õnnitleme oma autorit. Samas esitleti kümnendat raamatut Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ajaloosarjast Elavik Mu kallis Niina Raimond Valgre kirju Niina Nikkolo layernabassiljevale 1944 kuni 49. Raamatu juurde kuulub Raimond Valgre joonistustel põhinev postkaardikomplekt Mae laev, stoori, Valgre elulugu värssides. Raamatu koostas Alo Põldmäe ja seda saab osta Eesti teatri- ja muusikamuuseumi raamatuletist. Jätkame Eesti muusika teemal. Eelmisena sajandi teisel poolel oli üks innukaid eesti muusika tutvustajaid. Helju Tauk toimub Pirita kloostri kabelis, Helju Taugi 80. sünniaastapäeva puhul mälestuskonverents. Stipendiumide väljaandmine ja kontsert. Palusin sellest rääkima Helju Taugi fondi halduskogu liikme Ene Üleoja. Mälestuskonverents on ellu kutsutud selleks, et meenutada, mäletada edasi anda Helju Tauk kihvt tema elukogemusi, tema tööd ja sellest siis ka ettekanded, mis kajastavad Helju Taugi töid ja tegemisi. Väga huvitava ettekande On kirjutanud Kristel Pappel. Kahjuks ta küll ise ei osale, aga seda kannab ette Raili Sule. See annab ülevaate Helju Taugi kogu spektrist, mis on lai ja särav olnud tema elutööst tema tegevusalades ja tema mõjust. Jaan Ross räägib Helju Taugi skul pedagoogist Jüri Plinkaga kui muusikakeskkooli vaimsuse loojast. Ja ma arvan, et väga huvitav ettekanne saab olema ka Juko mart kõlarilt, kes oli Helju Taugi fondi esimene stipendiaat ja temal on niisugune päris huvitav Pealkiri Helju Taugi doominoefekt. Et seda ma väga huviga ootan seda ettekannet, et ilmselt see on üks niisugune tulevikku vaatav ettekanne ja meenutavad Helju Taugi kui head kolleegi, sõpra ja muusikud ka Malle Roomet jaa, Tiiule Evald. Peale selle on väga tähtis päeva sündmas Helju Taugi nimeliste stipendiumite välja andmine ja seekord on fondil õnn välja anda kolm stipendiumit. Seda konverentsi kaunistavad ka muusikud, Heljole lähedased inimesed. Tallinna keelpillikvartett eesotsas Urmas vulbiga, kellega oli heli, oli väga tihe side ja koostöö ja nad olid niisugused mõttekaaslased, siis tuleb suure rõõmuga laulma Mati Palm. Ja lubab ka omalt poolt veel anda mälestushetki ja mõtteid koostööst Helju Taugi ka Estonia teatris. Ja siis on esinemas veel üks noor tudeng viiuldaja, nii et ma arvan, et see päev saab olema selles mõttes niisugune meeldiv küll, tagasivaatav, aga samas edasi suunav. Oma mõtetelt ja kindlasti pärast on aeg meil kõigil vabalt mikrofoni kasutada ja meenutada ja välja öelda veel oma mõtteid, nii hellust kui ka kordan veelkord tema tulevikku suunatud mõtetest. Mis on teil Helju Taugi stipendiumide määramisel kriteeriumid? Kriteeriumiks on noored muusikud, kellel on olnud võimalus ennast näidata edukatena õppetöös põhiliselt perspektiivikad, noored inimesed. Ja praegu ma võin öelda lihtsalt, et erialalt nad jagunevad seekord nimesid ma ei tohi veel avalikustada on muusikateaduse üliõpilane on tšello eriala üliõpilane Jaan laulu eriala üliõpilane. Et me oleme silmas pidanud üsna laia spektrit, nii nagu ka Helju ise oma eluga meile ette näitas. Selline on siis Helju Taugi mälestuskonverents Pirita kloostri kabelis algusega kell üks aga tund aega varem kohtuvad kõik Helju Taugi sõbrad metsakalmistul. Klassikaraadios on aga 28.-st märtsist teise aprillini ehk palmipuudepühast suure reedeni lausa Helju Taugi nädal, mil saab kuulata arhiivist kuut tema saadet. Homme hommikul kell üheksa mõtisklus Maarja kuulutusest ülestõusmispühani. Esmaspäevast neljapäevani kell 16 saateid sarjas armastus muusikas. Välja said valitud saated Mozartist, Berlioosist, Subertist ja Yanadžikist. Esmaspäeval, Helju Taugi sünniaastapäeval on temale pühendatud terve õhtuprogramm. Kell 19 kuulame salvestisi Helju Taugi ansamblimänguga ning kolleegide õpilaste ja sõprade Tiiu Peäske, Ines Rannapi, Tiina Mattiiseni, Ene üleojal, Lagle Pareki ja Jüri Plinki meenutusi. Saate koostab Kersti Inno. Kell 21 kordame aga Jüri Reinvere saadet, mis oli Tris pärast Helju lahkumist aastal 2005. See on mälestussaade, kõik on ju kokku ime ja koosneb lõikudest ja katketest Helju Taugi enda saadetest läbi aastate. Suurel reedel kell 15 15 on aga eetris saade, kus kannatustest ja lootustest meie elus mõtisklevad Helju Tauk ja Tunne Kelam. Täpsema info leiate meie kodulehelt. Samas algab klassika raadios, kas sünnipäeva kuu? Esimesel aprillil on eetris kuus tundi kestev soovikontsert. Aprillikuu jooksul kordame toredaid kontserte ja saateid, jälgige meie saatekava homme ka, vahendab klassikaraadio euroraadio palmipuudepüha eriprogrammi. Seda tutvustab toimetaja Karin kopra. Klassikaraadio on juba aastaid aktiivselt osa võtnud Euroopa Ringhäälingute liitu kuuluva kontserdivahetusprogrammi euroraadiotööst. Tänu euroraadiole saavad meie kuulajad pea iga päev osa nendest väga heal tasemel kontsertidest, ooperietendustest ja festivalidest, mis toimuvad üle kogu maailma. Sel pühapäeval, 28. märtsil. Ülestõusmispühadele eelneval palmipuudepühal on neuroraadios eriprogramm Pals Sandei, mille jooksul toimuvad mitmel pool Euroopas kontserdid parimate muusikute ja hoolikalt valitud kavadega kannatusaja muusikast. Euroraadio satelliidikanali kaudu jõuavad need kontserdid miljonite raadiokuulajateni kõikjal maailmas. Klassikaraadio vahendab otseülekandes oma kuulajatele neli head kontserti. Palmipuudepüha algab kell üks Vatikanis, kus tuleb ettekandele Rossinistavat mater. Järgneb Madriid, Frank Martaani oratooriumiga kolgata kell viis Pariis, kus ansambel kardinal Andrius Kaavooli dirigeerimisel annab kontserdi palestiina kavaga. Ning meie jaoks vast kõige olulisem sündmus sellel päeval algab kell kuus Tallinnas kui toimub otseülekanne Niguliste muuseum-kontserdisaalist. Eestit esindab palmipuudepühal Eesti filharmoonia kammerkoor. Daniel-Royce'i juhatusel. Ja kontserdil kõlab ainult eesti muusika. Ettekandele tulevad Arvo Pärdi eks tuntuim kooriteos magnifikaat Erkki-Sven Tüüri vanale Õigeusu teenistuse palve tekstile loodud kolmekeelne triglossandris Haagi on kaks osa Galina Grigorjeva triptehhanist, natuurem Mart protski tekstile ja Cyrillus Kreegi Taaveti laulud ning armastatud vaimulikud rahvalaulud. Eriliselt rõõmustame selle üle, et meie kontserdi vastu on seekord maailmas väga suur huvi. Selle vahendavad oma kuulajatele 14 välisriik. Inglismaa, BBC-Saksamaa, Deutschland, Radio Berliin, Ameerika, Minnesota, Pablik, Reidia, naabermaad, Läti, Soome ja Rootsi, samuti Taani, Portugal, Bulgaaria, Hispaania, Sloveenia, Holland, Bulgaaria ja Poola. Nii et hea võimalus kuulata homme euroraadio palmipuudepüha eriprogrammi. Täpsema kava leiate klassikaraadio kodulehelt. Homme õhtul pärast palmipuudepüha kontserti Nigulistest algusega kell 19 vahendama ka Estonia kontserdisaalist kontserdi Penderetski sild üle milleeniumi läve, mis on pühendatud 20., pandi teise pool ühe tuntuma ja muusikat ehk enim mõjutanud heliloojat Christoph Penderetski loomingule. Kontserdi teeb eriliseks see, et kohal viibib helilooja ise ja seal antakse, eks siis top Penderetski läheb pidulikult üle Eesti muusika ja teatriakadeemia audoktori tiitel. Palusin stuudiosse Eesti muusika ja teatriakadeemia välissuhete rektori Marje Lohuaru. Milline seos on Penderetski, Eesti muusika ja teatriakadeemia ka, et temale haudocteredi. Elatakse tulles ajaloos aastakümneid tagasi, siis võiks öelda, et seitsmekümnendatel aastatel olid ikkagi meie põhilised ukse avad välismaale, seesama Varssavi sügise festival ja ka Praha kevad. Ka mitte kõigil ei olnud võimalus nendel osaleda, aga ma mõtlen nendele inimestele ja mina ka, sealhulgas sain käia Varssavi sügisel ja ma mäletan väga selgelt, mida tähendas tollane kaheksale noorele üliõpilasele, kuulata sellist muusikat ja olla sellises väga avatud vabas loomingulises keskkonnas. Ja seda tõesti väärtusi kandis väga tugevasti pistab Penderetski Penderetski tähendus meile on märksa laiem kui ühe praegu väljapaistva ja maailmas väga suurt tuntust omavat helilooja. Penderetski on käinud Eestis aastal 98 ja aastal 2007 oli ta Eestis Eesti muusika ja teatriakadeemia külalisena. See oli siis meie sügisfestivali peakülaline ja just võib-olla seda 2000 seitsmendad vasta külastust, ma pean põhipõhjuseks. Miks Eesti Muusikaakadeemia nõukogu omistas audoktori tiitli Systapenderetskile noorele inimesele, noorele muusikule on äärmiselt oluline puutuda kokku tipptegijatega omas valdkonnas see mulje, see emotsionaalne mulje, mis tõesti noorele muusikule otsesest kokkupuutest sellise tõesti tipptegijaga, kes avaldab ka arvamust tema kui muusiku arengust tema kui muusiku orientatsioonist, tema väärtustest. Ma arvan, et see on vaieldamatult üks hariduse osa ja seetõttu Muusikaakadeemia püüab ikkagi tuua siia järjest selliseid väga väljapaistvaid muusikuid eelkõige sellepärast, et meie muusikaüliõpilastel oleks võimalus nendega kokku puutuda ja see oli nimelt niisuguses vormis, et me valmistasime ettekand, seitsmendad aastal terve kontserdi tema teostest eelnevalt konsulteerides, mida siis maestro soovis kuulda. Siis ta tuli kohale ja Ta tegi meistrikursuse, ta parktilised õpetas inimesi, milline võiks olla, see andis nõu ja samuti toimus meil siis kohtumine üliõpilastega, mis oli väga soojas sellises südamlikus õhkkonnas, samas kus igaüks sai esitada küsimusi, sai konsulteerida temaga. Samuti Maest, sulle jättis see külaskäik väga, ütleme südamliku mulje, sellepärast et see kontsert kandis nisukest meele, et igaüks panustas maksimaalselt iga üliõpilane, ma ütleksin, nagu ületas ennast sellel kontserdil. Ja tõesti, see oli väga meeldiv rast veel temaga ka ühenduses ja samuti mõned meie üliõpilased sealhulgas ka Maritsaarnetvad nimetan, kelle magistritöö siis olid Penderetski sonaadist viiulile ja klaverile. Ja praegu võtsime temaga uuesti kontaktidele, teatades et Muusikaakadeemia nõukogu on omistanud talle sellise audoktori tiitli. Siis Ta ikkagi meenutas seda kontserti ja meenutas ka nimeliselt neid üliõpilasi, keda ta tahaks ka näha pühapäevasel kontserdil ja nendega rääkida. Ja pühapäeval esinebki Eesti muusika ja teatriakadeemia Sümfooniaorkester. Eks Christoph Penderetski ja Andres Mustoneni juhatusel, mis tuleb seal ettekandele? Tuleb tõeline olla õhtu, mille üle meil on tõesti väga hea meel, tahan siin öelda, suuretanud Poola suursaatkonnale. Penderetski-ga seonduv ei ole ainukene, äsja just tähistasime šopääni suurt juubelit väga suurejooneliselt ja ja see koostöö on tõesti olnud ka, ütleksin, efektiivne, toimib. Seda kontserti tegelikult dirigeerib Andres Mustonen, kes on ka teatavasti Penderetski väga lähedal seisev inimene. Nii et siin on hea meel ka neid olemasolevaid kontakte jällegi edasi arendada. Ja siis viimased teos on siis hakkan keelpillidele poola reetlemist, dirigeerib siis maestro ise. Rõõm on ka veel see. Kontserdi esimeses pooles soleerib Britteni viiulikontserdis poolatar Magdalena Philip Zack kes oli Elleri-nimelise konkursi võitja ja kellele see on nagu preemia kontsert praegu. Ja samuti on rõõmustav, et meie kolm tugevat sellisti, meie dotsent Henry-David Varema ja samuti meie üliõpilased Indrek Leivategija ja Andreas Lend soleerivad Penderetski Concerto krossos, mis on väga nõudlik teos ja kontsert Christoph Penderetski sildule. Milleeniumi läve toimub pühapäeva õhtul kell seitse Estonia kontsert. Neljapäeva õhtul oli Tallinna Jaani kirikus rahvusmeeskoori kannatusaja kontsert, esimest korda oli korjes dirigent Itaaliast ja kontserti käis kuulamas professionaalne koorijuht Ave sopp. Ma kohtasin seda dirigent esimest korda tegelikult suvel Hollandis oleval suurel koorimuusikas poodiumil. Tema tegevuskoori jättis mulle tol korral hästi huvitava ja niisuguse sügava mulje, siis see oli see tegelikult, mille pärast me sinna kontserdile läksin. Ja kohe kõik ausalt ära rääkida, sellepärast ma käisin tegelikult ühes RAMi proovis, dirigent on ja me räägime siis Filippo Maria omanist. Ta näeb välja ja ausalt öeldes ka natukene tema tegevus on niisugune maag nagu nõid ja ta tõepoolest oma kätega ja oma kehaga, oma olemusega unisuses kontsert olukorras minu meelest on nagu natuke nagu võlub kogu seda muusikat välja on kahtlemata väga tugevad professionaalsed oskused selle juures. Sest et kui minna konkreetse kontserdi juurde, siis tegelikult oli rammil lühikese aja jooksul vaja ette valmistada küllaltki palju võõrast muusikat itaalia keeles, mis ei ole tavapärased lihtsad tekstid, vaid väga palju sellist itaaliakeelset teksti, millega me kokku ei puutu. Ja ma vaatasin, ka, proovisid ta väga osav väljendama keelt kätega mitte ainult nagu vokaali või seda, mida ta taotleb, vaid just sõna otseses mõttes seda, et seda koori, kes ei ole väga kergelt juhitav, et kuidas seda koori nagu juhata seda ja juhtida selle keele voolavuse poole, täpselt nii nagu itaalia keel peaks nagu olema, et nad tõepoolest nagu jutustaksid kogu selle juures tegelikult oli niisugune väga ökonoomne ja mõnusas rahulikus toonis läbimõeldud tegevusega dirigent peale selle, et ta on kahtlemata oma ala professionaal, teab ilmselgelt ka just renessanssmuusika ja barokkmuusika interpretatsioonis. Väga palju on aga väga hea mõtleja, sellepärast et see kava oli lihtsalt väga hästi mõeldud. Väga sageli dirigendid on osavamad konkreetse muusikaga tegelema ja tooma välja konkreetset muusikat, kui et just kava koostamised vajavad teatud nutikust, mida kindlasti kõigile ei ole antud. Sellele mehele on antud, see kava ei koostatud sellise Kaareprintsiibi, ta hakkas renessanss passiooniga meie kultuuriruumi isikut julgen öelda ikka paraku täiesti tundmatu helilooja 11.-st sajandist Francisco kortecza ja siis ta liikus meile tuttavate Monte Verdi ja Palestiina teosed oli nagu tunduvalt intensiivsemad nende kaudu läbi sellise Vikneesi rütmikkuse tõelisse. Giovanni Bonato on siis tänapäeva itaalia helilooja, kellega Ramon ennemgi koostööd teinud kelle muusika oli selline seisundimuusika, et ehk siis niukses meelelise Katarsisesse julgen küll öelda passioon, see ei olnudki minu jaoks niivõrd, et nagu muusika ta oli jutustus ja seda ka muidugi kõige otsesemas mõttes, kuna tegelikult sellesse peamise Jeesuse kannatusloo kirjeldamine oligi läbi sõna- kantslis oli üks itaalia lugeja ja koor Taali, küll kord kommenteerija kord, et lihtsalt mingite mõtete rõhutada ja tema oli seal mõnes mõttes nagu tagaplaanil või et, et tegelikult kogu see tunne, mis tekkis, oli just tänu sellele lugejale, see on huvitav, et itaalia keel mõjus hästi omasena hästi selgena ja arusaadavana kavadel olid tõlgitud tekstid ja see kindlasti aitab ja muidugi tähendab ilma kavada ei oleks seal olnud tegelikult selles muusikas ütleme, selles esimeses pooles midagi teha, koori paneb nagu sellisesse olukorda, et kui sul on seal ees minut teksti, ma kardan, et nendel ei pruukinud see ka väga seal ees olla ja siis selle peale kohe tulla muusikaga õiges tonaalsuses ei olegi väga lihtne. Seda nagu dirigent tegelikult väga hästi oli, neid nagu meeleolusid suunamas. Ma sain aru, et see oli koorile kõige ebamugavam kogu kontserdi puhul üldse, et kõik ikkagi tuleksid selle ühe vaikse hääleütlemise peale täpselt sellel hetkel, mis on dramaturgiat vaja selles meeleolus õige noodiga sisse ka need pausid selle lugeja ja muusikute vahel olid kuidagi väga õiges pikkuses härrambressaan väga head dramaturg, dramaturg konkreetse teose sees ja dramaturg just kogusale kava liikumise sees. Programm on vist alati kõlanud natuke nii ja natuke naa, oli kohti, kus ramm kõlas lihtsalt imeliselt, mida madalamast esituuris, mida pehmem. Ma mõtlen ühe koha peale, kus samas esimeses teoses olid otsene Jeesuse tekst, mu hing on kurb, surmani kurb. Ja ta oli nii vaikne ja pehme ja tõeliselt nagu põngeteganud, et see oli tõeliselt mõjus. Ma pean ütlema, et ma isegi ei oskanud oodata koorilt selliseid soonde aga mida niisugune Ekspressiivsem ja kõrgustesse püürivam siis, seda rohkem on tegelikult ka seal ohte on, ma arvan, et nad teavad ise ka seda, aga need on meie võimalused, need on meie lauljad, sellega on ju tegelikult hädas kõik. Kokkuvõttes oli see väga ilus muusikaelamus, aga just mitte ainult muusikaelamust, kuidas mõnikord elu seob erinevad tahud, ehk siis ma pean silmas seda, et dirigent pakkus välja kannatada ja kontserdi, ilmselt otsis rahvusmeeskonnast paigad ja kohad, kus midagi teha. Ise korraldajana tean, et need asjad võivad hoopis sõltud on, ma ei tea, millest. Ja lõpuks me avastame ennast Vabaduse väljaku äärest, kus on 20000 küünalt. Ja peale kannatusaja mälestatakse, sest meie oma Eesti rahva kannatuste aegu ja konkreetset päeva. Ma arvan, et see on nagu kokkusattumus, põhimõtteliselt ikkagi nagu samasse ruumi sattus nii palju nagu Ühte meeleolu erinevate väljendusvahendite kaudu kirikust lahkudes see oli nagu, nagu veel niisugune kontserdi jätk. Et see oli hästi mõjus. Aga nagu ennem oli juba süda muidugi ja meeled olid nagu selle kontserdiga tõepoolest ka lahti tehtud. Ja mul on tegelikult kahju kõigist neist muusika inimestest, kes pidid valima nii paljude heade samale sihtgrupile mõeldud kontserdite vahel. Ma ise ka tegin valiku ja loomulikult ma ei kahetseda. Kuuendast üheksanda aprillini toimub Tartus viies Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festival ja stuudiosse on tulnud seda tutvustama Elleri kooli õppejõud ja Eesti keelpilliõpetajate ühingu juhatuse liige Andres Leivategija. Seekord on konkurss Tartus ja tegemist on viienda konkursiga. Millised on varasemad kogemused? Selline konkurss on väga vajalik ja see siis on õppivatele keelpillimängijatele eelkõige siis keskastmes õppivale keelpillimängijale. Samuti võtsime seekord juurde noorema vanuserühma, need on siis meie laste muusikakoolide vanemate klasside õpilased. Nii et jah, osalejad on siis gümnaasiumi vanuses õpilased ja natukene nooremad. Kas osalejateks on taas viiuldajad ja tšellistid? Kõik poogenpillimängijat siis viiul, vioola, tšello, kontrabass on esindatud. Ja milline siis on osavõtt? Lugesin, et 80 osalejat on oodatud. Jah, täpselt 80, tänase päeva seisuga on mängija Ja kes kuulub konkursi žüriisse? Žürii on rahvusvaheline Sepo tugi ainen Sibeliuse akadeemia professor on siis Soomest Eesti muusikaakadeemiast professor Tõnu Reimann ja dotsent Henry-David Varema. Mis siis nende päevade jooksul seal toimuma hakkab, mida peavad noored muusikud läbi tegema ja millega tegeleb žürii nendel päevadel? Ma olen seda meelt, et kõige olulisem võiks olla see festivaliks ettevalmistamise aeg, et üks kava tehakse väga põhjalikult valmis ja oleks ütlemata tore, kui see nii-öelda festivalil siis ka väga hästi õnnestub. Miks mitte ainult konkus, vaid ka see festival, see võiks tähendada seda žüriile, on antud küllalt vabad käed oma otsuste tegemisel, et ei pea andma esimesi-teisi-kolmandaid kohti, vaid võib vaadelda palju laiemalt. Võib-olla mõnel mängijal on üks lugu väga hästi õnnestunud ja teisel teine lugu. Ja muidugi väga tore, kui terve kava tuleks perfektses esid tuses ja üks selline preemia on siis pääs lõppkontserdile, mis toimub Tartu Ülikooli aulas üheksandal aprillil algusega kell 12, null null. Kas muidugi muusikakooli õpilased kuulavad ka teiste esinemisi? Jah, kindlasti üks asi on ise mängida ja võib-olla veel olulisem teinekord on see, et kuulata teisi oma eakaaslasi ja kõik on oodatud kuulama, niipalju kui meie Elleri kooli saal mahutab algame siis teisipäeval, kuuendal aprillil kell 11 ja, ja siis läbikuulamine lõppeb tõenäoliselt neljapäeval, kaheksandal aprillil kuskil õhtul kell kaheksa, nii et üsna hommikust õhtuni on see võimalus kuulata. Millised need kavad olid, mida õpilased ette need on valmistanud? Konkursikavade niimoodi paikapanemine on selline tükk mõtlemist, tööd ja see peaks võimaldama teda väga headel mängijatel oma kava valida ja võimaldama ka nendel mängijatel võib-olla kellel veel on mänguoskustest puudujääke ka oma kava kokku seada, nii et igaüks võib oma võimete kohaselt kava valida. Kas seal olid mingid nõudmised ka, mis kava peab sisaldama? Jah kolm teost, üks etüüd kriis ja siis kaks pala vabal valikul ja kõige vanemal vanuserühmal neile sai siis ka etüüd kapriis ette nähtud siin viiulimängijatel pakaniini kapriis. Oluline on ehk täna veel see, kõik keelpillimuusikahuvilised on oodatud sellele konkurs festivalile kuulama ja eelkõige sinna lõppkontserdile siis üheksandal aprillil Tartu Ülikooli aulas kell 12, null null. Sellel nädalal külastab Eestit inglise päritolumaailmakuulus puhkpilli virtuoos Stephen meid kümneid plaate välja andnud üle maailmaloengutega esinenud eufooniumi virtuoos astus üles ka Viljandis ja Tartus ja ees on ootamas kaks kontserti Tallinnas. Kes on see kuulus puhkpilli virtuoos ja mida endast kujutab see pill? Eufoonium lähemalt räägib üks peakorraldaja Toomas Peterson. Eufoonium on puhkpillibariton, meie peame seda kui sellist suuremat kringlit, sellised nägid nad varasemal ajal välja, tänapäeval on sinna klahvi tasemele pandud pumbad. Nad näevad välja, kui väiksed tuubad on väga uhke pill mängida. Tõsi ta on, et ega ta nii-öelda populaarsustabeli tipus lausa ei ole, teiselt poolt ei ole ühtegi puhkpilliorkestrit, kes ilma selle pillita hakkama saaks, sest selles statistikas tenori-baritoni lehkeofoniumil on alati väga kandvad rollid ja olgugi et tänapäeval järjest rohkem ka tromboonimängijad neid partiisid asendavad saundilt, on ta ikkagi teistmoodi puhkpillimuusikas ääretult vajalik pill, milleta kuidagi läbi ei saa huulik kokku ja nii-öelda heli tekitamise osas on ta tüüpiline vaskpill mängitav suhteliselt sarnaselt Homboonina küll aga kõik näppu võtted ei ole trombooniga üldse võrreldavad, trombooni ikkagi veetakse kulissi. Eufoonium on nii nagu trompetitel Kornetitel pumpadega mängimine ühe eripärane võib-olla võibki tuua, et nina kokku on vahe trompeti Kornetil ja vahe seisneb selles, et kui trompeti tohu on terves pikkuses ühejämedune ja teeb selle võrra heledamat häält, siis korneti tohu järjest läheb jämedamaks ja teeb selle võrra pehmemat saundi. Täpselt samasugune vahe on ka eufooniumi trombooni saundisse tromboon, kui ühesugused oruga teed teravamad. Soundi ufoonium läheb järjest jämedamaks, on selline pehme, mõnus ja hästi oluline värv. Eestit külastab siis maailmakuulus eufoodiumi virtuoos Steveanomiid, mis teeb temast virtuoosi. Mina olen teda kohanud korra Leedust häkais, kus ta käib iga aasta andmas suvekooli muusikakoolis ja see mulje, mis minul temast on, on see, et ühelt poolt uskumatu tehnika, kõik vaskpillid, mängijad teavad kuhumaani on mingi pilli ulatus, tavaliselt emal on mõlemat pidi oktav juures, teiseks see, kuidas ta suudab kõikides nendes piirides nii-öelda seigelda. Täiesti uskumatu. Samamoodi see musikaalsus on seletamatu, eriti, mis mulle veel meeldib, on see, et hoolimata Ta tema kuulsusest hoolimata tema väga tihedatest esinemisplaanidest üle maailma, ta sellest hoolimata satub Letu seda suvekooli tegema igal aastal. Teiseks on ta väga soe ja vahva inimene, kes teeb nii-öelda huumorit ja see, et ta nüüd ka tuleb Eestisse, kus ta ei anna lihtsalt kontsert, vaid tegelikult tema põhieesmärk on läbi viia meistriklassid, et kõik huvilised saavad temalt õppida, siis huulte hoidu hingamistehnik kaid igapäevaseks harjutuseks, sobivaid asju, aga ta siis selle käigus annab ka neli kontserti. Viljandis on tema partneriks Viljandi muusikakooli sümfooniaorkester ja puhkpilliorkester Tartus kaitseväe orkester ja bigbänd Tartu ja Tallinnas, lisaks kaitseväeorkestrile ka vabariiklik orkestrijuhtide puhkpilliorkester. Teadmised, mida ta jõuab siis selle viie päevaga jagada, lähevad selles mõttes õigesse kohta ja saab sealt kindlasti ka edasi antud teistele mängijatele. Me võime öelda, et tegemist on eufooniumi, selle pilli ühe suurima propageeriaga. Jah, päris kindlasti ka huvilistele, kes tahavad tema tegemistest rohkem teada, siis tema toimetada ka veebis selline leht nagu eufoonium punkt net, kirjutatud siis lihtsalt inglise keeli effi asemel Peehaaga, seal on tal üleval terve suur hulk materjali ja, ja kahtlemata on ta maailmas täna kuulsam nendest Jofoniumi Virtoosidest. Milline muusika nendel kontsertidel kõlab? Ülesehituse põhimõte on olnud alati, see peab pakkuma võimalikult laia ampluaad erinevatest stiilidest, teiseks olema sellele kollektiivile, kellega koos seda esitatakse, arenguks mingis mõttes hästi oluline ja põnev, teades, kuidas vähemalt mängijad neid kontserte ootavad, siis ma usun, et see vaimustus jõuab publikuni iga kohal. Tulge vaadake ja saage osa. Täna esineb puhkpilli virtuoos Stefan meed Nõmme muusikakoolis ja homme Tallinna metodisti kirikus. Kaheksandast kuni 11. aprillini toimub Tallinnas rahvusvaheline klavessiinifestival. Festival toimub alates 1996.-st aastast ning seda korraldab klavessiini sõprade tsunft koostöös Eesti kontserdiga. Festivali kunstiline. Imbi Tarum, miks te seda korraldate nüüd juba siis seitsmendat korda. Aga me tahame tutvustada seda kaunist muusikat ja seda pilli ja fokusseerida tõesti tähelepanu sellele pillile, sest kui ta on lihtsalt jooksvalt kontsertide kavas, mida ta siis ta natukene nagu kaob teiste pillide ja muusika žanride sisse ära. Aga selline festival võimaldab ta tuua tähelepanu keskpunkti, kutsuda siia väljapaistvaid esinejaid, pakkuda ka oma esinejatele niisugust silmatorkavamalt esinemisvõimalust. Siia lisanduvad meistrikursused, loengud, vahel pillinäitused, loomulikult ka pillide demonstratsioon, mitmeid erinevaid huvitavaid pille on võimalik siis väikese aja jooksul võrrelda, kuulata, nautida nii, et sellised oleks need eesmärgid. Kuidas te oma esinejad valite, püüame kutsuda just nimelt väljastpoolt silmatorkavaid juba kuulsust saavutanud mängijaid, kes ei olegi meie festivalil meie kontserdiprogrammides olnud. Avakontserdil esineb Mennothandelft Hollandist Amsterdamist. Ta mängib nii klavessiini kui klavikordi. Tema on nüüd üks hollandi tuntumaid oma ala tegijaid, ta õpetab koos bodhanaspereniga Amsterdami konservatooriumis on nagu see teine põlvkond pärast Leon Harti ja prügenite. Kõiki neid kuulsaid nimesid on tema üks kõige tuntum tegija ja tema tutvustab siis eelkõige Wilhelm Friedemann, Bachi, Bachi poja loomingut, aga mängib seal ümber siis ka Johann Sebastian ja Carl Philipp Emanuel Bachi loomingut siis teine solisti kontsert on meil Francisco Itaaliast. See on nüüd üks tuleviku mängija juba praegu väga oma tõusuteel võitnud konkursse ja muide, Eesti muusikud on mõnedki temaga kokku puutunud, sest filharmoonia kammerkoor, tehes Mozarti Idomenjod koos lemisest loovuse selle ansambliga, seal mängis Francisco abikaasa ja mängis seal haamerklaverit kaasa, nii et tegutseb laialt nii mängides ansamblites kui ka solistina ja mängib siis ta meil François Kuperäänija, Johann Sebastian Bachi loomingut. Ja väga huvitav on üks külalisesinejate kooslus, see on Noveczembalo, see on ansambel Itaaliast, flööt, klavessiin ja nemad kannavad muide ainult kaasa ja muusikat. Väga palju lugusid on juba nendele endile pühendatud, nad on väga spetsialiseerunud sellele alale ja see tõotab tulla väga huvitav. Kontsert kasutavad ära ka audio- ja videoelemente, kus ja millal need külalisesinejad esinevad. Vennatan teil esineb kaheksandal aprillil kell seitse raekojas, üheksandal aprillil, okupatsioonide muuseumis esineb ansambel Noketsembala, nii et see sobib Kasele alustikuga. Selline kaasaegne muusika, Francisco korti esineb 11. aprillil meederi saalis ja vahepeale siis mahub meie oma Eesti klavessiin, Iskide koorekiht laupäeval, 10. aprillil seal Ungern-Sternbergide linna palees või Teaduste Akadeemia saalis Kohtu tänav kuus, Esinevad Ene Nael, Kristiina Are Reinold Tepp, Marju Riisikamp ele Sonn, Saale, Fischer, Irene Lill ja Imbi Tarum. Siin kõlab kahe klavessiinimuusikat, Mozarti Sanaadist siis improvisatsiooni kahel klavessiin yle, millega Ene Nael ja Kristiina Are üles astuvad. Kõlab just prantsuse heliloojaid Ramooni Fly, Angla Deer ja kaasaja kõrvits on meil kavas siin ja Ligeti ta ja üldse sellel festivalil, siis tuleme kaasajani välja ja improvisatsioon ideni välja. Väga huvitav kontsert on meil kavas ka laupäeval, 10. aprillil, päeval kell 12 teatri- ja muusikamuuseumis kus esinevad õpilased muusikakeskkooli, vanalinna, hariduskolleegiumi muusikakoolist ja Rakvere kauri koolist. Et meil on seal nendes koolides klavessiini võimalik õppida ja need väikesed ja mõlemad õpilased, siis astuvad üles meie festivali raames nendele alati väga suur sündmus ja ka värvib meie festivali toredasti siukseks nooruslikuks ja järjepidevaks. Ja selle festivali raames toimuvad ka meistriklassid need külalisesinejad, kõik, keda ma nimetasin, annavad muusikaakadeemias meistriklassid. Kaasaja muusika ei tule mitte meistriklass, vaid loeng, kus siis on video realidega illustratsioonid ja põhimõtteliselt on meistriklassid siis mõeldud Eesti muusika ja teatriakadeemia üliõpilastele. Põhiliselt küll, aga kuulama võivad tulla kõik, need tõotab tulla põnev festival, taaslase festival ei toimu igal aastal. Jah, kahjuks või õnneks oleme võtnud sellise strateegia, et toimub üle aasta siis nagu jõuab ennast koguda, jõuab publiku ka hakata ootama midagi. Ma arvan, et see on toiminud hästi. Festivali avakontserdist, mis toimub kaheksandal aprillil Tallinna raekojas, teeb klassikaraadio ülekandekümnendal aprillil toimuva galakontserdi ning 11. aprillil toimuva Franžeeskokorti kontserdi. Klassikaraadio salvestab ja annab hiljem eetrisse aitäh Imbi Tarum. Aitäh. Kannatusnädalal tuleb Eestis ettekandele Edward Elgari oratoorium gerontise unenägu, mida dirigeerib Karla otsaškiirer Saksamaalt. Kontserti tutvustab lähemalt Eesti kontserdi produtsent Neeme pundar. Ma tahaksin alustada kõigepealt sellest, et minu meelest on see väga haruldane teos meie kontserdilavadel, et teda ei ole minu meelest siin üldse ette kantud Igaljuhul ERSO repertuaarist, seda pole olnudki ja Edward Elgari tegelikult ju tippteos selleks ta on seda ise pidanud oma parimaks teoseks, mis ta kunagi kirjutanud ja seda peetakse tema parimaks teoseks. Tõsi ta on, et karuspiires ja selle teose valis, minu meelest on see väga sobilik kannatuse aiamuusikaks. See on nagu omamoodi isegi nagu lausa palve võiks öelda, kus on nagu segunenud see, mis meil praegu on ja rohkem isegi räägitakse võib-olla sellest, mis on nagu pärast haud hakkab olema, et see on selline omamoodi huvitav nagu lähenemise nurk. Me teame, et selle poeemi, mille järele praegu on kirjutanud, on ju valmis sepisson kardinal John Henry Newman ja et tegemist on läbinisti mingis mõttes, võiks öelda romantilise teosega. Mulle just tundub, et kui me vaatame tänapäeva inimest, siis just meie elutunnetusega inimesel võib-olla just need mõtted, mis me mõtleme kannatuse nädalal, just religioossed mõtted, mõtted, et mulle tundub, et sinki, Rondsuses küll see kuusk peaks inimest puudutama. Noh, Eesti kontserdi jaoks ma võiksin öelda, on see projekt ka mingis mõttes nagu märgiline, sest me oleme suutnud praegu ühe nii-öelda ütleme siis mütsi alla viia väga suured jõud, siis ma mõtlen just osavõtjate osas, ehk siis meie kauaaegne partner mõistagi ERSO eks, Eesti riiklik sümfooniaorkester, aga lisaks sellele on Rahvusooper Estonia segakoor, Rahvusooper Estonia poistekoor ka samuti Woodžess musikaales seda koori poolt on nagu päris palju noh mõistagi ka siis solistid. Metsosopran Helen Lokuta, Saksa tenor Bernhard Kärtner, kellega Karus piirel on teinud väga palju kauneid koostöid ja ka muuhulgas Bachi teoste ettekannetel ja Priit Volmer siis on samuti siin kaasas ja need kontserdid toimuvad alates kolmapäevast, 31.-st märtsist. Esimene kontsert toimub Tartu Vanemuise kontserdimajas, esimesel aprillil toimub Pärnu kontserdimaja suures saalis kontsert ja reedel siis saab Tallinna publik nautida kerancise unenägu Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadio teeb otseülekande teisel aprillil Estonia kontserdisaalis toimuvast kontserdist. Ülestõusmispühal neljandal aprillil vahendama oma kuulajaile ülestõusmist üha kontserdi Tallinna Jaani kirikust, kus tulevad ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti 39. sümfoonia ja missad see mull, mis on tema üks tuntumaid ja maailmas ehk kõige laialdasemalt esitatud missa esitavad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Sinfoniettaga Riiga. Solistid on sopranit Kristiine, Kailiite ja Baiba Berke Lätist, tenor Mati Turi ja bass Uku Joller, dirigeerib Daniel Royce. Samal ülestõusmispüha õhtul esineb Tallinnas Solarise keskuses aga Lätti metsosopran Elina garantša koos Läti rahvusliku sümfooniaorkestriga briti dirigendi Kaarel Mark tšikoni juhatusel. Rantšo on teinud särava tähelennu Riiast Metropolitan Opera solistiks. Praegu Londonis ja Hispaanias elav diiva esitab Tallinnas kava, kus kõik teosed on seotud Hispaaniaga. Tänasele helikajale tegid kaastööd Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Liina Vainumetsa, Marge-Ly Rookäär, Tiina kuningas ja Karin kopra. Saate mängisid kokku operaatorid Katrin maadik ja Helle Paas ning toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Järgmine helikaja on eetris kahe nädala pärast. Sülgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.