Tere, head klassikaraadio kuulajad algamas on seitsmeteistkümnenda aprilli heliga ja, ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Tallinnas toimus klassikaraadios Põhja- ja Baltimaade muusikaekspertide seminar ja sellel teemal kõnelevad Tiia Teder ning Norra raadiost jornhope. Lavastaja Liis kolle jagab muljeid Metlev sarjas linastunud oma ooperist Hamlet ja muusikakriitik Maarja Nendel retsenseerib Eesti riikliku sümfooniaorkestri üheksanda aprilli kontserti. Haapsalus toimus 11. kammerkooride festival, muljeid jagab Aarne Saluväärt. Teema tõi heligajale Marge-Ly Rookäär. Pärnus algab uus kontserdisari, mis tutvustab rahvusvahelisi muusikuid. Avakontserdil kõlab John Williamsi looming ja loo saatis Ülle Hallik. Seitsmeteistkümnendale aprillil toimub Estonia kontserdisaalis Tallinna muusikakeskkooli kevadine Kaala kontsert. Kõne direktor Timo Steiner intervjuus Kärstiinnale. Tartu ülikooli naiskond annab kontsertetenduse kallis kulla, muus sõsareni ja luugani kokku. Hedvig Lätt. Otsisime sikaales, annab kontserdi, kus kavas anud allise ja pardid looming ja kõneleb dirigent Risto Joost intervjuus Annika Kuudale. 24. aprillil Tallinna kammerorkester kontserdis peas kuldaeg ja sellest kõneleb lähemalt Heili paus tamm. Ning samal päeval tuleb Eesti filharmoonia kammerkoori ja ERSO koostöös ettekandele endale oratoorium Saul kõneleb Eesti filharmoonia kammerkoori direktor Annely Hunt intervjuus Kersti hinnale. Sellised on tänase saate teemad ja soovin teile omalt poolt head kuulamist. Sel nädalal toimus Tallinnas klassikaraadios Põhja- ja Baltimaade koostöö raames Põhja-Baltimaade muusikaekspertide seminar ja sellest kõneleb lähemalt klassikaraadio peatoimetaja. Tiia Teder, ma olen Põhja- ja Baltimaade muusikagrupi koordinaator, teist aastat teist hooaega pärast seda, kui selle koostaja rajajaks Vennukalanstra Rootsist läks pensionile. Ja Põhja- ja Baltimaade raadiote muusikute koostöö algas 90.-te aastate alul. Ja mõte oli tutvustada oma tooriumitele oma muusikat, oma muusikuid, interpreet, kontserdielu, kultuuritausta traditsioone ja ühtlasi üheskoos pakkuda seda välja ka teistele Euroopa ja maailma riikidele. Sellepärast et eks koos oleme tugevad, et tegelikult on ka Põhjamaad ju põhimõtteliselt väikesed ja kõrvalised riigid suure Euroopa kontekstis, rääkimata siis meie väikestest Balti riikidest. Nende aastate jooksul on koostöös olnud mitmeid erinevaid projekte ja, ja erinevaid aspekte ka. Ja kui nüüd mõtelda niimoodi ajalooliselt tagasi ka meie 20 iseseisvusaasta peale, siis 90.-te alguses valitses Eesti vastu väga suur huvi, eks ole. Kõik tulid siia avastama meie heliloojaid, meie muusikuid, meie loodust, tuuri, meie vanalinna ja mida kõike. Ja teine selline suurem tõus oli 2000.-te alul, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, et see oli jälle kuidagi nagu strukturaalne huvi selle uue Euroopa Liidu liikmesriigi kultuuri ja elu vastu siis praegu ei ole selle huvi, ütleme, kõrgaeg. Seda on vaja nagu pidevalt kütta hoida elavana, et meie vastu tunneksid huvi teised Euroopa riigid ja selles mõttes on see Põhja- ja Baltimaade koostöö väga kasulik ja väga-väga oluline meie kultuurile. Meil on mitmed konkreetsed väljundid, meil on konkreetne kontserdisari Põhja- ja Baltimaade kontserdihooaeg. Me oleme kasutanud seda inglisekeelset nime, nagu Nordic Baltic kontsert siis on. Ja meie kuulajad on kindlasti seda pealkirja näinud meie kavades juba võib-olla ligi 20 aastat. Mis tähendab siis seda, et ühiselt pannakse kokku üks kontserdihooaeg, kus iga riik esitab ühe kontserti ja need kõlavad kõikide eetris ja nende kontsertide kavas on alati ka rahvuslikku muusikat ja kindlasti on seal rahvuslikud interpreedid, orkestrid, koorid, see, mida me tahame näidata teistele riikidele. Selliste projektide kavume sellel nädalal Tallinnas arutama ja kokku paneme. Lisaks sellele põhilisele kontserdihooajale on meil veel olemas džässihooaeg, meil on olemas suvefestivali seeria, kuhu me paneme ühiselt üksteisele, pakume suveks meie suvefestivalide kontsert. Ja siis seal mitmed kõrvaltegevused, sest väga oluline on igasuguse koostöö juures ka selline moment nagu nagu hariv või arendav punkt. Esiteks juba see, et me tutvustame iga aasta üksteisele oma saatekavasid oma olukorda, kuidas me teeme saateid, millised on meie uued ideed ausalt öelda, päris palju, võtame üksteiselt üle. Ma ütlen ka seda niimoodi salaja, et ka meie kavas on palju asju, mis on tegelikult idee mõttes sisse tulnud kuskilt Põhjamaade või Baltimaade raadiokavadest või, või nende kogemustest. Et teine moment on see, et et me toetame 11. Väga oluline on tegelikult toetus, eriti veel sellisel ajal, kus rahakott on nii õhuke ja teha nagu üldse midagi ei saa, aga kokkuvõttes nagu ikkagi saab. Et selline moraalne toetus, millele tegelikult on lisandunud kohati isegi rahalist toetust, näiteks meie toimetuse esimesed arvutid pissid on sõna otseses mõttes Taani Raadio ostetud ja meile kingitud. Et, et sellised asjad on, on väga olulised, nii praktilised kui mentaalselt. Ja viimasel ajal oleme hoo sisse saanud ka meie muusikatoimetajate koolitusele. See on väga keeruline amet, see muusikatoimetaja amet, meil ei ole tegelikult Eestis siin seda mittu kuskilt õppida klassikalise muusikaajakirjanik raadios. See on nii eriline töö ja tänu sellele, et meil on Põhja- ja Baltimaade koostöö, me oleme saanud teha nüüd mitu aastat järjest seminarid, kus meie toimetajad käivad koolitusel, võtavad, et töid ja viivad need läbi. Ja ausalt öelda, ma olen märganud, et et neid uusi nõkse on meie programmi ka pärast sisse tulnud. Selline vastastikku rikastav koostöö ja ühised projektid. Et Põhja- ja Baltimaade ühisprojektid on väljapakutu deebeusse suurde muusikavahetussüsteemi, kus tegutseb üle 50 raadioorganisatsiooni. Ja eks me koos oleme tugevamad kui eraldi, nii et sellele on selline praktiline ja kunstiline mõte. Kas Põhja-Baltimaade koosolekule tulevad siia kohale Meie sõprade raadiote esindajad ja kes Põhja- ja Baltimaade grupis on kaheksa riiki ja seekord ei saa kohale tulla Islandilt materiaalsetele põhjustele lisandi raadio, muusikajuht, agaa ta esitab kirjalikult oma panuse, aga kohale tulevad raadio, klaasika, see on Läti, meie sõsarraadio klassika on selle nimi, Kunda vaimude on tema direktor siis Leedu raadioprogrammist samuti muide klassika juurete Katynaite, kes on väga kogenud Leedu muusikaprodutsent. Ja siis Rootsi raadiost tuleb kultuuriprogrammi B2 juht Elle kari hüüaberg ja sellesama programmi muusikajuht Hans extream ning samuti nende muusikavahetaja Maria Ebifonts, Vaik Berk Taani raadiost. Me ootame Taani Raadio muusikajuhti Jacob maastrandi ja Bent kroonhol. D kes on muide kuulsa koorikonkursi Let Peep Sing žürii esimees olnud juba aastaid Norrast, tuleb joru päev, kes on ühtlasi ka EBU muusikagrupi juhi asetäitja praegusel ajal väga kõrge. Ma ütleks lausa euroametnik ja Norra raadio kultuuriprogrammi muusikajuht Alf Magnus riistad üles raadiost, Soomest on kohal Miika Maulula, kes on üles raadio muusikajuht ja kellele allub muide nii raadio kui ka televisiooni muusikatoimetus. Ja millised on Põhja- ja Baltimaade muusikaekspertide seminari teemad? Esimene päevakorrapunkt on alati see, et me tutvustame olukorda riigis mitte ainult selles mõttes, palju meil eelarvet kellelgi on kärbitud, mis on ka ju väga erutav teema, alati vaide, strukturaalseid uuendused, kontserdielu, paradigmade tus, situatsioon, muusikamaastikul, millised on jõujooned kultuuripoliitikas siis organisatsioonide sisesed muutused ja samuti sellised üldraadio eksistentsi põhiküsimused, nagu kuidas kuulajaid. Kuidas kuulajatele pakkuda seda, mida nad ootavad muutuvas situatsioonis. Kuidas suhtestada internetiga, kuidas vanaaegsete meediavormidega kuidas teha laivi raadios, millised muusikadokument saated on parajasti aktuaalsed, kuidas klassikalist muusikat propageerida? Need on meie põhiküsimused, tundub. Täiesti poole pealt vähemalt on muusikaorganisatsioonide osas küll väga palju selliseid huvitavaid detaile edasi anda ja uurida, et kas mujal ka midagi sellist toimub. Raske ongi kokku võtta, mida nagu edasi anda, sest ausalt öelda seda, et, et Eestis on praegu esiteks rahapuudus, väga suur, teiseks kaasnevad ka muud suhete kriisid muusikaorganisatsioonides uued ideed, nende ütleme no kõik keerulised protsessid, aga selles ei ole midagi nii-öelda originaalset. Igal pool on, on üksikisikut, taia, orkestrite vahelised probleemid on mänedžeri, kes on kedagi solvanud ja terve, orkester kiratseb, terve hooaeg, igasuguseid asju juhtub, aga muidugi ma ei usu, et rahvusvaheline koosolek on kõigi detailide arutamiseks. Joron happe Norra raadiost, kes on ühtlasi ka EBU muusikagrupi juhi asetäitja, sõnas, et paljud riigid kadestavad Põhja- ja Baltimaade ekspertgrupi hästi toimiva koosta pärast. Tegemist on töögrupiga, mis on tegutsenud juba üle paarikümne aasta. Eesti ning teisedki Balti riigid on liitunud selle grupiga peale iseseisvumist. Põhja- ja Baltimaade grupis tegutsevad võrreldes Euroopa suurte rahvusriikidega väikesed riigid kuid ühendatud koostöö abil on nad ka Eeveeuus väga mõjukal positsioonil. Põhja- ja Baltimaade gruppi olulisemaid tegevussuundi on tutvustada ja esitleda oma maa muusikat, samuti kui interpreet ja ühe piirkonna raames koostööd tehes jagades mõnevõrra sarnaseid arusaamu, suudetakse leida küsimustele kergemini lahendusi. Lisaks diskussioonidesse korraldada Põhja- ja Baltimaade muusikagrupp regulaarselt klassikalise muusika talve ning suvise hooaja kontserdisarju ning möödunud aastal lisandus siia ka jazzisari. Ning edasi püütakse arendada koorimuusika sarja ning järgmise aasta märtsikuus naistepäeva paiku püütakse välja tuua kavaga, mis sisaldab naissoost heliloojate loomingut. Jaga naissoost interpreet. Nõnda kõneles Iron happen Norra raadiost. Ja 27. märtsil linossos otseülekanne Metropolitan operast, mil tuli ette kanda Lähen Ambraasa tomaa ooper Hamlet ja muljeid jagab siinkohal lavastaja Alice kolle. See ooper on väga huvitava saamislooga selles mõttes, et väga tihti on ju ooperi libreto aluseks mingi näidend Hamleti puhul seal olid veel sellised vaheastmed, et tegelikult on toimunud selline mitmekordne võõrandamine ja siis ütleme selline tagasi võõrandamine jälle originaali poole, mida see tähendab juba 18. sajandi lõpust oli olemas Shakespeari Hamleti tsioon, mida mängiti väga edukalt Comedy frantseesis. Loomulikult ei olnud seal selliseid kõrvaltegelasi nagu Rosencrantz ja Guildenstern, kuivõrd Hamlet ei pidanud kodumaalt lahkuma, nii et siis kaotasid need kaks selli kohe oma mõtte. Samuti ei esinenud tegelasena Hamleti isa vaim, sellepärast et oli levinud arvamus, et prantslase publik ei aktsepteeri sellist asja. Minu meelest olid kadunud ka näitlejad. Hauakaevajaid ei olnud. Ühesõnaga tegelikult oli see lugu, mis siis keskendus, ütleme selline Hamleti vilja traagilisele armastusloole pluss Hamleti onu ja ema poolt sooritatud mõrv. Aleksandr maa oli väga vaimustatud sellest Shakespeari maaniast. Tal tekkis mõte, teeks nüüd ühe uue prantsuse versiooni Hamletist. Tal olevat olnud väga palju igasuguseid assistendi abilisi ja, ja hakkas nagu vaikselt seda originaali jälle sinna tagasi tooma, et siis juba ilmus ka isa vaim ja tulid tagasi näitlejad ja hauakaevajad ja võttise lugu. Rohkem selliseid originaalipäraseid jooni Dima sõnateatri versioon, mida siis ka väga edukalt hakati mängima, saigi nüüd selle Ambrastuma ooperi libreto aluseks libretistil Tandmisel Karežilberbye hästi tuntud kirjutanud mitmetele autoritele. Ja muidugi somaal oli selles mõttes keeruline olukord, et tema ooper, miinioon oli tulnud paar hooaega varem välja ja see oli siis tema nii-öelda läbimurre või selline esimene tõeliselt edukas ooper, tal oli ka teisi, mis on tänaseks täiesti unustuse hõlma vajunud ja mis ka dollari saavutanud suurt edu. Ooperit võib pidada siiski väga õnnestunuks. Noh, ütleme selline Sekspiri maailm, eks, kui me mõtleme Hamlet või võib-olla ka veel mättes kuningas Liir, mis alati nagu kuidagi on selline karm ja kõrge ja alati seostuvad mingisugused sellised väga vanad, väga külmad, niiskuses tilkuva kivimüürid, me kuulame muusikat, siis see on muidugi kõike muud. Aga peab ütlema, et kui ma nüüd juba tulen selle Meti versiooni juurde, siis oli väga huvitav kuulata, kuidas seda muusikaliselt interpreteeritud. Sest kuivõrd tegemist on prantsuse romantilisi ooperiga ja Me teame kogu seda traditsiooni ja seda publiku maitset ja seda, et ükskõik, kas see on kuidagi sisuliselt põhjendatud või ei ole, peab olema viis vaatust ja ballett. Et nagu need need vormiliselt dominandid olid alati nii tugevad. Et selles mõttes tegelikult on saanud sellest Hamleti ooperis selline väga sidusteos ja samuti ka dirigent Luillangree ise ilmselt prantsuse päritolu minu meelest on, seal ei olnud mitte mingisugust mäletamist ja loomulikult ei olnud see ka kuidagi kuiv ega ratsionaalne või objerbuleest oli asi kaugel just seetõttu, et see interpretatsioon oli siis selline tagasihoitud ja teiselt poolt ikkagi mitte kammitsetud, vaid selline vabalt voolav. Tänu sellele tegelikult tõusis ooperiõhtu minu meelest täiesti selliste kuulsate sõna- teatri, Hamleti lavastuste kõrvale. Ta mõjus nagu isegi intellektuaal sõna, mitte mingil juhul ei olnud tunnet, et, et see on nüüd selline halearmas armastuslugu. Kui kahtleja Hamlet kui mõtleja, Hamlet, kellel on oma südametunnistuse ja moraaliprobleemid, muidugi see amet oli ka väga veenvalt minu meelest kehastatud Saimon kinnist saidi poolt, kes on ka juba samuti rekonnatalides see, selle osa väga staažikas kehastaja, kohati tundus, et kinnisvaid ikkagi nagu võtab endale vahel ka vabadust improviseerida või mingisugust väikestele detaili, noh kasvõi seal, kui ta seal isto tagaseina uuristab, tundub, et need on sellised asjad, mida ta võib teha, kui tal on parajasti see tunne ja kui tal ei ole, siis ta võib-olla ei tee seda või teeb midagi muud, et ta tõesti nagu orienteerub oma rollis niivõrd vabalt ta elab selles rollis ja nii kaua, kui ta rollis on, ei saada tegelikult teha mitte midagi valesti. Kõnes lavastaja Liis kolle ja tema arvamust pikemalt on võimalik kuulata klassikaraadio saates helikaja internetiversioonis. Järgmine mett live-sarjas linastub ooper, mis on ühtlasi selle hooaja viimane toimub esimesel ja kolmandal mail ja siis on võimalik vaadata ja kuulata tšakino Rossini ooperit armida kus astub üles ka suurepärane lauljatar Renee Fleming. Üheksandal aprillil oli siis üks kordi, mil Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees seisis orkestri esimene külalisdirigent. Olari Elts ja Olari Elts oli selle kontserdi kavasse valinud kolm teost. Helena Tulve eksanktsioon shows rüü seina, Tambergi Concerto krossa ja Jean Sibeliuse kolmas sümfoonia. Maarja kindel, millised on sinu muljed? Kontserdi esimesel poolel kõlas Sibeliuse kolmas sümfoonia ja ma olen seda teost kuulanud varem plaadilt väga heas esituses ja pean seda teost Sibeliuse õnnestunuks. Küll aga ei saa ma öelda, et ERSO reedeõhtune esitus oleks väga õnnestunud. Esiteks tundus, et kõik need kolm osa olid liiga ühes võtmes esitatud et oleks võinud leida mingisuguseid tunnetuslike erinevusi. Kas või näiteks teose kolmas osa, moderaato oleks võinud olla kuidagi kokkuvõtlikum või võimsam või mõjunud sellise finaalile, et natuke valgus laiali minu jaoks sümfoonia terviku mõttes. Siis teine asi. Olari Elts on mulle alati tundunud väga energilise impulsiivset dirigendina orkestri ees nagu tiksuv pomm võiks ajada heas mõttes. Aga Sibeliuse esitus jättis mulje, et jah, võib-olla tõesti Loi talle õige sõna ja mõtlesin ka nende põhjuste peale, et miks see nii võis olla. Ja mulle tundus, et nii Olari Elts kui ka ERSO võib-olla jäid natuke liiga naud tema kogu seda ilu, mis sellest sümfoonias on. Ja mul on selline tunne, et kui interpreet naudib liiga palju seda, mida ta laval teeb, et siis tegelikult publikule mõjub see hoopis teistmoodi, et ikkagi mingisugune sisemine pinge peab jääma esitusse. Ja kolmandaks oma noriks täpsuse kallal, eriti puhkpillirühma puhul, et teises osas, kus Sibelus on imiteerunud loodushääli ja seal on väga palju puhkpillisoolosid ja just nende soolade puhul häiris mind ebatäpsus ja see, et need soolod kuidagi haakunud omavahel ja seda nii täpsuse pärast kui ka sisemised, et nad nagu ei kõnelenud omavahel need soolod selles suhtes esimene pool valmistas mulle natuke pettumuse sellelt kontserdilt. Tegelikult mulle jäigi senine mulje, et ERSO ja Elts hoidsid ennast teise poole jaoks. Tulve teost olin varem kuulanud nüüd festivali 2007 ja ma mäletan, et see teos jättis mulle väga võimsa mulje. Ja kui ma kuulasin seda nüüd uuesti siis mul tekkisid seosed impressionistliku kunstiga. Kui me mõtleme impressionistliku maali peale, kui me vaatame seda väga lähedalt, et siis meile jääb selline mulje, et see maal ja see lõuend on kaetud värvilaikudega ja me ei saa nagu hoomata seda, mis seal täpselt on, aga impressionistliku maali tegelik olemus tuleb välja siis, kui astuda paar sammu tahapoole. Ja kui kuulata nüüd Helena Tulve teost, siis ka sellises väiksemas plaanis seda kuulata, siis me paneme tähele küll, et seal on hästi palju erinevaid liine ja liikumist ja individuaalseid nagu lähenemisi pillidele. Aga Ma ei saa öelda, et Helena Tulve teos on lähemalt kuulates nagu intressionisti maal selles suhtes, et see ei ole mingi värviline sigrimigri, aga et selle mõju tuleb samamoodi ka välja nagu impressionistliku maali puhul, et sa astud nagu eemale ja kuulad seda eemalt, seda teost lõpuks üle jääb, ehkki meelde või see mulje tekib sellest suurest plaanist. Ja kui ma kuulasin seda, siis mul tekkis ka selline kujutlus, et tuleb selline suur tihe helipilv. Ja kuigi ma tajun, et seal sees on väga palju individuaalselt liikumiste hästi tihe, hästi läbimõeldud, siis minu enda tähelepanu ja viie meele piiratusest ma ei suuda nagu täpselt hoomata seda, mis seal kõik on, aga just et lõpuks jääb sind kummitama see suurem pilt ja see ongi just Tulve puhul minu arust väga huvitav. See ettekanne oli ka väga viisakas. Huvitav oli see, et kui ma 2700 kuulasin, siis mulle jäi meelde, et selles tihases üks ääretult suur kulminatsioon. Aga nüüd, kui ma seda kuulasin, siis seda kulminatsiooni ei olnud nii võimsalt. Concerto krosso puhul tuli lõpuks välja see, mida ma olin terve õhtu oodanud. Ja see on seesama Olari Eltsi energia impulsiivsus ja hoogsas. Ja eriti kolmanda osa puhul, mis on Tambergi kirjutatud iseenesest juba väga kiires tempos. Aga kui hakkas klaveripartii, siis tekkis selline kerge positiivne ärevus, et kas nad tõesti mängivad välja sellises kiires tempos ja tõesti mängisid ja see oli nagu heas mõttes närvekõditav kuulata seda kolmandat osa. Ja mis oli väga rõõmustav, oli see, et see puhkpilliansambel ja klaverimängijaga Marko Martin et see oli väga võrdne, et keegi neist ei vajunud välja sellest ansamblist taseme poolest ja samas keegi nagu kuidagi domineerinud ka. Et see oli minu arust väga õnnestunud kombinatsioon. Kokkuvõttes ma ütlekski, et peale Concerto krossa kõlamist ma lahkusin sealt kontserdilt siiski väga positiivse tundega. 11. Eesti kammerkooride võistulaulmise lõpptulemus. Žürii töötas koosseisus maris sirmais Venno Laul, Risto Joost ja Olav Ehala. E-kategoorias anti välja kolmas koht Tallinna Ülikooli oktet. Seega orja teine koht, Haapsalu kammerkoor ja esimene koht mitteriini manda noortekoor. B-kategooria teine koht, kreedo allika kammerkoor ja teine koht, Tallinna Ülikooli kammerkoor A-kategoorias, kaks kolmandat kohta, Viljandimaa kammerkoor ja kammerkoor, head ööd vend ning kaks esimest kohta segakoor noorus ja Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor. Meeldiva üllataja diplomi viis koju Viljandimaa kammerkoor, dirigent Toomas Voll. Eesti kooriühingu eripreemia sai segakoor Suurus, parimat dirigendi aunimetuse sai Aarne Saluveer ja klassikaraadio eriauhinna sai Tallinna Ülikooli Kammerkoor. Grand Prix võitis Tallinna Ülikooli kammerkoor, keda eelvoorus juhatas Aarne Saluveer ning Grand Prix voorus Merike Aarma. Nädalavahetusel toimus Haapsalus 11. Eesti kammerkooride festival ja Grand Prix viis koju Tallinna Ülikooli kammerkoor. Eelvoorus juhatasid Aarne Saluveerkoori. Sina tuli see. Üllatusena üllatus Jaali suur, et ei olnud nagu mingit ambitsiooni selles mõttes, et suurte kohtadeni jõuda. Ma arvan, me püüdsime teha oma kategoorias korralikku tulemust, selleks et koorist aru saada. Vahel piisab ju ka minutist, nende nappide hetkede hulgas on ka kohustuslik laul ja meie kategoorias oli selleks Eino Tambergi hommik. Väga hea, kohustuslik laul selles mõttes, et see näitab ära peaaegu kõik asjad, mida üks koor nagu näidata saab, seal on kohti, kus dünaamilised erisused on võimalik kõik nagu ära fikseerida. Seal on tekst, milles lüürika ja väga Impressiin otseütlemine on omavahelises koostöös, jaga vokaalselt ja nüüd siis ülejäänud aeg tuli siis Veljo Tormis, me olime juba eelmistel aastatel jaanilaulude tsüklist teatud asju teinud ja siis me mõtlesime, et valida sinna veel midagi otsa, siis noortele inimestele, aga ka endale tegelikult muusikas nali või huumor ja, ja kõik sellega seonduv on tegelikult nagu natuke hingelähedane mände järve on üks selline väheseid kooriheliloojaid, kellel kogu aeg mingeid siukseid trikke tuleb. Nad on tehniliselt väga nõudlikud lood, et võitis siis sellist rahvamuusikast tulevat intonatsiooni. Aga mängis harmooniat mide intonatsioonide Salistidega. Eks meil oli siin näiteks krempli vooru kassas sama küsimus, et jah, näiteks vahest on väga hea, kui on karantii kavas sellised väga eriilmelised teosed, seal on üks tingimus, see kõik peab õnnestuma ja kui su lauljad on nii mitmekülgsed ja dirigendina selline, et sa selle kõik nagu ära teostad, siis on see muidugi täielik bingo. Vot see on nagu riietamisega, et sa pead nagu oma kehakuju natuke tundma, et kui seal on mingi asi, mida tasub rõhutada ja mõni teine asi, mida tasub võib-olla nagu vähendada siis näiteks seesama Grand Prix tormise kava, mille puhul võib alguses tekkida tunne, et noh, et üleüldse folkloorikava, kuidas te nii palju seda laulata ja mis seal on, moodustas tegelikult lõpuks kokku sellise ühtlase, väga stiilse ja erinevate meeleoludega ja areneva terviku ja siis see toimida. Eelmisel nädalal me rääkisime Katrin puuriga kammerkooride liidu tegevsekretäriga. Kas selliseid võistulaulmise on vaja? Ta ütles, et kindlasti on vaja. Mis sina arvad, kuna see on vabatahtlik ja osavõtjaid oli nüüd nii palju sisseni rõõmustav ehk siis inimesed tegelikult tahavad konkurssidel käia? Ei ole võib-olla hea kurss ainult siis, kui ta muutub kellelegi nagu selles mõttes dominandiks, et nagu spordis kõige tähtsam ongi nende kohtade korjamine ja aastast aastasse sama kavaga käies tegelikult on võimalik isegi maailmas käia, neid kohti noppida ja siis väita, et see on nüüd see ainuõige tegevusetusega repertuaari laiendamine ja tegutsemine mis tahes rohujuure tasandil ja muusikat tarbetäitmine või uudisloomingu esitamine, seal on palju teisi tegevusi. Kooriühingu esimehena, kas kammerkooride seis praegu on rahul? Erinevalt nüüd ütleme seal spordis, kus kettaheitja saab visata oma ketas päris mitu korda loobitakse, et mõnikord läheb nagu ta rajalt välja, siis ta saab nagu uue katse viskab jälle ja, ja lõpuks ta võib sama võistluse jooksul maailmameistri või mõne muu tiitli nagu saavutada, siis siis muusika on selles mõttes ju eriti julm, et sel hetkel, kui seal ei lastud, siis ta läheb sinna, kuhu ta parasjagu läheb, teist kolmandat katset ei tule, see aasta ei tule isegi järgmine aasta, vaid vaid siis kahe aasta pärast. Kindlasti oli neid koore, kes näiteks võib-olla oma eelmises peaproovis või ka kohe järgmisel esinemisel mingil hetkel suutsid oluliselt näiteks paremini teha ja siin on stabiilsuse element tohutult oluline, konkursil tõesti oodatakse erilisi hetki ja hea, kui need erilised hetked sünnivad. Žürii esimees Maris sirmask, tema ütles nagu tegelikult paljud olulised asjad välja, koor on dirigendi nägu ja koori esinemisenergia tuleneb tegelikult sellest, et see laulja peab ise sellest materjalist, mitte ainult siis nagu dirigent tahtma aru saada ja seda ka oma kuulajale edastama oli iseenesestkavasid, kus oli palju huvitavat muusikat. Aga need olid üle jõu käivad kõiges paremas tahtmises, kui sellest loost ei ole nagu üle oma meelte ja hingega suudetud enne konkurssi minna, siis ei pruugi olla, et see juhtub ka just sellel konkursi hommikul, mingi ime läbi. Pärnu kontserdimajas tehakse täna hakatust kontserdisarjaga, mis tutvustab maailmanimega muusikuid. Tsükli avaüritus on pühendatud Ameerika Ühendriikidele ning muuhulgas lapsel esmakordselt Eestis ekstra Barack Obama ametisse pühitsemise tseremooniaks kirjutatud muusika. Kontserti juhatab samuti ameeriklane, USA dirigent, Johaia Ülikooli muusikaõppejõud Loit Battler. Kontserdil esitatav Jon Tanel Williamsi poolt klassikalisele kvartetile komponeeritud Simply kihvt kanti esimest korda ette mullu 20. jaanuaril Washingtonis USA 44. presidendi hinnauguratsioonil. Esimest korda nii kaalukat sündmust kaunistanud klassikalises kvartetis mängisid Pantani, Mcilly, pitsak, Parman, jojo maa ja Gabriela Monteeru. Tõsi, nad näitlesid pilli mängimist välistamaks, viimast kui üht võimalikest üllatustest oli Obama ametisse astumisel kõlanud helinud võetud kaks päeva varem linti. Muusikud tunnistasid, et kuna tseremoonia päeval oli Washingtonis külm ilm, olnuks otse esinemine üsnagi keeruline ning üleliia riskantne. Kõnealuse teose autor, USA helilooja ja dirigent John Downer Williamson, viiekordne Oscari võitja ja neli korda on teda hinnatud Golden Clubi auhinnaga, rääkimata arvukatest väiksematest tunnustustest. Õnnistamis talituseks muusikat luues olnud Williamsil eeskujuks 19.-st sajandist pärinev sheiki hümn, lihtsad kingitused seal on kirjutanud ameeriklasest laulumeister Joseph Räket. Viimase meloodia tegi rahvusvaheliselt tuks kaasmaalasest helilooja haarancopland, kes kasutas praketi viisi oma balletis. Kevade apalatšides. Koplandan aga üks president Obama lemmikheliloojaid. Dirigent Loit Battler rääkis lähemalt. Siis. Simpel kihvt kirjutas John Williams spetsiaalselt president Obama inauguratsioonitseremooniaks originaalis kirjutatud klarnetit paberile, tšellole ja viiulile koos kuulsate muusikutega, kes seda esitasid jojo maa, et Zack Norman kui nimetada vaid hiljem viiuldajaid. Sactormann tahtis saada sellest versiooni oma tudengite orkestrijooks. John Williams nõustus sellega ja kirjutas uue tõlgenduse. Nii et see on tuliuus ja saadaval ka teistele orkestritele mängimiseks. Nii me seda siis siin ka mängime. Kas see on USA-s ka väga? Moonial, aga seda ei ole veel väga palju mängitud. Isegi meie ei olnud kindlad, me seda siin sel nädalal mängime, sest me polnud kindlad, et muusika on õigeks ajaks valmis. Kuidas sattus aga loid Battler Eestisse ja veel nii väikesesse linna nagu Pärnu? Mis mul siin muusika ja teatriakadeemiaga on? Mõned minu ülikooliõpilased on õppinud välismaal ja mõne kontakti kaudu JÜRI Alperteniga oleme me tegemas dirigendivahetusi. Praegu olen mina siin juhatamas Pärnu linnaorkestrit ja tuleval aastal tuleb tema ühendriikidesse minu orkestrit juhatama. See on minu esimene kord Pärnus olla, aga viies kord Eestit külastada. Olen mitmel korral Tallinnas käinud ja tulen taas augustis. Uurisin eilse proovi vaheajal sedagi, kuidas on sujunud dirigendi koostöö Pärnu linnaorkestriga au. See on olnud suurepärane, see on küll meie esimene koostööpäev, aga seni on asjad kulgenud väga hästi. Jätkame proovi pärastlõunal ja usun, et seegi saab olema suurepärane. Peale Williamsi uudisteos esitab loid Battleri juhatajatav Pärnu linnaorkester tänasel kontserdil veel vana maailmaklassikuid. Kuulda saab Mozarti sümfooniat number 40 ja Beethoveni esimest sümfooniat heligajale Pärnust Ülle Hallik. Täna kell 16 toimub Estonia kontserdisaalis Tallinna muusikakeskkooli kevadine Kaala kontsert. Stuudios on muusikakeskkooli direktor Timo Steiner. Kas seda võib pidada Teie õpilaste nii-öelda kevadiseks aruandluskontserdiks publikule ja lastevanematele ning õpetajatele? Jah, seda just selleks võibki pidada, meil on aastas kaks sellist kontserti, üks on sügisel, teine kevadel ja nüüd selle kevadise aeg ongi kätte jõudnud. Kui paljud lapsed saavad seal võimaluse esineda lapsi, seekord saab paarikümne ringis lava peale ja teoseid tuleb ka kuskil niimoodi 10 15 kanti. Kontsert on selle poolest ka tore, et on laval nii esimese klassi lapsi, et kui ka 12. klassi õpilased selles mõttes saab eriti hea ülevaate muidugi ka see, mis sinna vahepeale jääb. Kui me natukene kavale keskendume, siis ma paar asja tõstaksid väljast kavas on väga palju numbreid, ma arvan, et kõigest ülevaate saamiseks tuleks sulle ikkagi kontserdile. Aga kava algab kohe väga toreda Robert Schumanni fantasytükiga, mis on Triiale Robert Traksmann, Marcel Johannes Kits ja Rasmusel Andres raide ja see on selline trio, kes on juba mõningal määral tuntust kogunud ja nüüd oleks tore vaadata, mida nad Estonia kontserdisaalis suudavad ja sellel laval. Siis ma tõstaks veel esile, et kavas on ka Eesti muusikat ja ka päris uut Eesti muusikat. Meie kooli lõpetav noor helilooja Tauno Vilu, kelle teoseid muide on ka Kammerorkesterit mänginud. Tema üks teos nimega pomo saab kõlama Estonia kontsertsaalis ja lisaks veel Kuldar singi sanatiini, mängime Eduard Oja muusikat. Lisaks veel ühe toreda numbrina Nikkolo paganiini. Campanella'st saab kuulata, mis on ju tuntud teos ja kindlasti kõigile klassikalise muusika sõpradele. Palju rõõmu pakkuv. Kontserdi lõpetavad Richard Wagneri albumilehti Katariina Maria Kits esituses, kes on ka üks meie paremaid hetkel noori viiuldajaid. Et kui ta juba viiuli kätte võtab. See toon on selline, mis paneb juba inimesed rõõmust unelema. Ja viimane teos on Gabriel Foree fantaasia. Heli Rosin on selline tore flöödimängija, kellest on ka kahju, et kuna ta lõpetab kooli ära, möödume tema teenetest loobuma. Nii et sellel kontserdil on kavas pigem soolonumbreid ja ansamblid samal ajal kui me muusikakeskkooli orkestri esinemisi oleme hooaja jooksul saanud ka raadioeetris juba mitmel korral nautida ja see annab ülevaate, siis teie laste arengust algusest kuni keskkoolini. Kui nii täpselt nii ja seekord, Meie koorid, otsustasite muudel üritustel osaleda, nii et ongi just solistid ja kammeransambleid ja ma arvan, et see on päris ilusaid, terviklik ja mitte liiga pikk kontsert. Nii et tulevikumuusikud ootavad teid kontsertile täna Estonia kontserdisaalis kell 16 ja need vanemad, kes veel kahtlevad, et kas panna oma laps muusikakeskkooli või mitte, nendele ma soovitaksin eriti tulla seda kontserdit kuulamast ja näete, kui palju toredat esinemisrõõmu see koor võib pakkuda. Aitäh, Timo Steiner, aitäh. Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor tähistab tänavu oma 60 viiendat sünnipäevanaiskoori alguseks saab lugeda kolmandat märtsi 1945, kui rektor Alfred Koort andis nõusoleku Tartu Ülikooli muusikaõpetaja Richard Ritsingu avaldusele asutada naiskoor Richard Ritsing, kust sai ka koori esimene dirigent, 1957. aastal poor oma motosõnad, kirjutas koorilaulja Valli Kaselaid viisistas Richard Ritsing. 1959. aastal saab koor ka oma lipu. Enamik koori lauljaskonnast on Tartu Ülikooli tudengid ja vilistlased ning Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased loomisest, kes on koor osalenud kõikidel eesti laulupidudel. Osaletud on ka paljudel festivalidel ning saavutatud mitmeid auhinnalisi kohti. Samuti on antud välja mitu CD plaati naiskooriloominguga. Koori kauaaegne dirigent oli Vaike Uibopuu, kes 2005. aastal andis dirigendikepi üle Triin Kochile. Sellel kevadel. Siis tähistab koor oma 60 viiendat sünni päeva kahe kontserdiga. Tänak Tartu Ülikooli aulas tuleb ettekandele kontsertetendus. Kallis kulla, mu sõsar. Ani dirigent on Triin Koch. Kontserdi esimene pool on traditsiooniline akadeemiline koori kontsert, kuskile loovad koori repertuaari kaalukamad teosed. Esitamisele tuleb nii Eesti kui ka teiste maade heliloojate loomingut. Kontserdi teise osa lavastanud anne türtu. Mida see kontsertlavastus kullakallis Mozezareni endast kujutab, seda tutvustab lavastaja. Et esimene osa on klassikaliselt kaunis pidupäeva kontsert, teine osa on argipäev ja siis peaks tulema otsa väike kingitus, tsen slaidiprogramm ja siis tulevad õnnitlused ja muud rõõmud. Minu teha on teine osa ja sellest ma võin üht-teist rääkida, see on küll nüüd tükk, jah, sellest tervikust koorub on saanud liikuma, et heli kostab tagant ja kõrvalt ja kulgeb läbi kuulajate, mida see tähendab, see selgub kohapeal, et seda peaks tulema siis vaatama. On üks ports laule, mille on rahvamuusika või kunstluule pääle teinud eesti heliloojad, ka mõned koori oma tekstid, koorilauljate omad lood ja siis igale loole vastav oma liikumine. Lood valis dirigent kava, panime me kokku või selle järjekorra ja selle mõttelise liini panime kokku kahekesi koos Tormise kiigelaul on siis on Tormise lauliku lapsepõlv, Ester Mägi setu triloogia siis on Karzneki setu rahvamuusika peale tehtud sädet ja nii edasi ja nii edasi. See on argipäev, ta on naiste argipäev, on see, millega naised elavad või on elanud oma eluaastatuhandeid ja millega nad elavad ka praegu. See on see, mis pidupäevaks jõudu annab. See on see, mis naisterahvast püsti hoiab. Naiste argipäeva lugu ja sellepärast lood, mis siis selle koori liikmed ise on oma mälestustest üles otsinud, meelde tuletanud ja valmis rääkima, need on ka üsna intiimsed lood, kellel sünnitamisest, kellel vanaema surmast, kellel päris esimesed pildid lapsepõlvest, kellel esimesest armumisest. Ma arvan, et see märksõna argipäev peaks ütlema üsna palju. Te olete teinud kooriga proove, kui hästi nad kaasa tulevad teistsugusele lähenemisele. Tegemist on ikkagi lavastusega ja lavastaja on nende ees. Ma arvan, et kõik see, mis siin toimub, on neist enestest põhjustatud ja, ja nendest enestest lähtunud Jonathan siis selleks kuidagimoodi valmis olnud ja seda esile toonud, et ma olen saanud selle välja noppida. Mu meelest on Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor väga võimas naiste kooslus, hästi kiirelt taibuga. Võib-olla on mingid niuksed hoiakud, et, et on keeruline ühte või teist suhtumist omaks võtta, et argipäev, päev on ka midagi niisugust, mida tohib näidata koostöö dirigendiga. Minu olen töötanud kooridega ennegi, aga selle koorid, vaadet on esimest korda ja väga meeldiv koostöö. Loomulikult. Et Triin horvaat ei vaja enam lavastajatel, on tal see nipp selge, kuidas koori liikuma panna ja kuivõrd väljendusrikas see on ja mida sellega teha annab, ma arvan, et paarisproovis oli ta juba hakkas ise sättima ja liigutama, et ma arvan, et talle rohkem lavastajat vaja. Palju õnne Tartu Ülikooli akadeemilisele naiskoorile, kes täna tähistab Tartus oma 60 viiendat sünnipäeva. Kontsertetendus, kallis kulla, mu sõsareni toimub Tartu Ülikooli aulas algusega kell 16. Sama kontsert toimub ka Tallinna lauluväljaku klaassaalis 24. aprillil. Maikuus tähistab koor oma kauaaegse dirigendi Vaike Uibopuu seitsmekümnendat sünnipäeva päeva, samuti toimub mitmeid üritusi. Rohkem infot leiab aadressil www. Punkt. Naiskoor. E klassikaraadio eetris on Vaike Uibopuu sünnipäeva saade üheksandal mail kell üheksa, null viis ja kordus 11. mail kell 16, null viis. Sellel pühapäeval saab metodisti kirikus kuulata esinemas kammerkoori Woodžes musikaales ning nende esituses kõlab Arvo Pärdi ja Toomas tailise muusika. Ja seda kord on taas koori tulnud juhatama dirigent Risto Joost, kelle olen palunud ka stuudiosse. Kuidas need kaks heliloojat omavahel sobivad ühte kavasse? Need kaks heliloojat omavahel haakuvad sobivad kavas suurepäraselt sellepärast et Toomas tallis looming Inglismaa 16.-st sajandist, see on kahtlemata osa Euroopa ja maailma muusikakultuurist ja just Arvo Pärt on olnud üks nendest heliloojatest, kes on selle vanema poole intensiivselt tagasi pöördunud, keskendudes ühele helile ja selle heliilule ja ühtlasi jälgides ka sõnana ja harmoonia, selliseid Fadraatsuse ja puhtuse printsiipi. Ja seetõttu need erinevad omavahel haakuvad väga hästi ja, ja miks just need kaks heliloojat just sellises kavas, nimelt on meil plaanis sama kava esitada paar nädalat hiljem ka plaadi kontekstis, ehk siis salvestame kammerkoorikoodis musikaalse uue plaadi. Ja tegelikult see kava antud kontekstis nii hooajas õige koha peal mitte ei oleks, kuna tegu on eelkõige kannatusaja muusikaga, kuna toomas tallis elamentatsioonid seal oleks pidanud kõlama nii kuu aega tagasi oma õiges liturgilises kontekstis. Aga antud sel juhul on hea võimalus meil taaskord Eesti publikule seda head muusikat esitada ja selles kavas detailsemalt rääkides on Toomas tallisel amentatsioonid üks, kaks Salvaator mundi samamoodi üks kaks, siis sama helilooja sulest ja Arvo Pärdilt on kolm inglisekeelset kooriteost ja kaks ladinakeelset mis kahtlemata on tuntumad ja hästi haakuvad ülejäänud Toomastallise teoste külge. Te olete Arvo Pärdi muusikat nüüd juba ühele plaadile salvestanud, kas need on Lottet, tuleb teisiti välja või on kavas hoopis teised teosed? Kavas on teised teosed ja kahtlemata on ootused selle plaadi koha pealt ikkagi kõrged, kuna koosseis on praegu täpselt selline, kes suudaks selle kava ilusti plaadi peale salvestada ja sellega aga seos, tegelikult on ikkagi mul endal olnud pikka aega sellised väljundi soovid ja Pärdi plaat oli, ütleme, nii-öelda sisse juhatas, et nüüd sooviksid A capella koliteetidega veelgi jätkata ja, ja neid tõsta. Aitäh Risto Joost, nii et sellist kaunist muusikat hingele saab sellel pühapäeval kell 18 kuulata Tallinna metodisti kirikus. 24. aprillil toimub kontsert sarjas kuldaeg ja koos Tallinna Kammer. Kestriga esinemas veega pass Uku Joller ja klavessiini mängib Iren Lilia. Solistidena astuvad üles veel ka kammerorkestri ridadest Harry Traksmann, Olga vooronova Jaano Mägila, mis seal selle kontserdi kavas. Heili vastam. Võib öelda, et veel üks alistan ilves vioolal, kuna tõesti on niivõrd palju soliste ja noh, keda need välja tuua, keda mitte, siis aeg-ajalt täieneb see solistide rida. Johann Michael HinnaV Reginaga, Johann Christoph Friedrich Bach, Sümfooniatee mulliga eetris pükste huda kantaadiga main hertsist, Jaan Sis masse länka lamentatsiooniga, Johann Sebastian Bachi Kontsert kolmele viiulile, D-duur sellepärast ka nii palju soliste ja maks, reegeri seade Johann Sebastian Bachi teosele Omenshnbava end, Ants Gross. Nii et selline barokikeskne põhiliselt siiski kava natuke ulatub ka hilisemasse aega. Aga tõesti väga ere seetõttu, et just on palju erinevaid koosseise, jaan, palju soliste. Siin võib kuulata päris mitmes teoses sarja kuldaeg esimest vokaalsolisti Uku Jollerit, kes väga paljudes kavades meil kaasa teeb ja kellel ilmselt Tallinna kammerorkestriga väga hästi koostöö istub. Nad on ühes teoses koos Irel lillega ainult klavessiini sisenda soleerimas keelpillid ees. Nii et väga palju üllatavat selles kavas. Ja kindlasti on nendel rõõmu, kes pidevalt barokkmuusikaga tegelevad ja saavad siit avastada midagi uut endale ja ka nendel, kes tõesti iga päev seda muusikat ei kuule ja kes võib-olla leiavad, et selles on erakordselt palju fantaasiat, mängulisust ja eredust. Sest kahtlemata, mida väiksem koosseis, seda rohkem on solistide oma fantaasial ja ütleme sihukesel solistlikkusel mänguruumi. Kuna meil on siin tõesti head solistid ja need, kes väärivad just tõesti solistina esiletõstmist siis seda enam tasub seda kontserti kuulama minna ja sealt selliste sära ning virtuaalsust näha. Sellise väga põneva kavaga kontsert tuleb publiku ette 24. aprillil Tallinna kammerorkestri sarjas kuldaeg ja loomulikult sobib see kontsert kõige rohkem. Kadrioru lossi tähelepanu algusaeg on tund aega varem kui tavaliselt kell kuus. Tuleval nädalal, reedel Tartus ja laupäeval Tallinnas tuleb ettekandele üks erakordne teos endeli loomingust. Kuratoorium Saul, mis on Eestis varem kõlanud 12 aastat tagasi Tõnu Kaljuste juhatusel, sarjas juhid ja jumalad. Seekord tuleb teos ettekandele Eesti filharmoonia kammerkoori praeguse peadirigendi Daniel Rossi juhatusel. Esitavad Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja solistid. Stuudiosse palusin aga Eesti filharmoonia kammerkoori direktrissi Anneli Undi, et rääkida pisut lähemalt nii teosest kui esitajad. Test hindellit oleme me oma peadirigendi Daniel Rossiga teinud juba ka möödunud hooajal, kui oli ettekandel oratooriumi Iisrael Egiptuses ja ka esimesel jaanuaril möödunud aastal Hendeligaala ja Taaniel roisson oma endel interpretatsiooni teist saanud väga palju kiitust ja tunnustust Dust Inglismaalt, Saksamaalt, Hollandist ka oma plaadistustega oopereid dirigeerimise eest. Nii et Hendel on nagu temale väga sobilikke hingelähedane muusika. Kui nüüd veel pisut teosest rääkida, siis tegelikult on selles oratoorium, mis ju kaks peategelast, kaks kuningat Sauli ja Taaveti Jah, see on ka solistide mõttes väga erandlik oratoorium, sest seal on kaks väga markantset peategelast, aga kokku on soliste tunduvalt rohkem. Saul on selline oratoorium, mis tegelikult ongi tõeline draama, seal laval toimub tõeline muusikaline draama, seal on äärmiselt värvikad karakteerset tegelased. Ja Endelile on kogu see süžeeliin väga värvikalt ja veenvalt muusikasse kirjutatud, nii et seda saab jälgida nagu tõelist põnevuslugu vist hoorit. Ma usun, et need solistid, kes kõik on kutsutud, on oma rollides ka tõeliselt head karakternäitlejad. Mitte ainult väga head lauljad. Seda päris peategelast Sauli tuleb Tallinnasse ja Tartusse laulma maailmakuulus Briti pass David Wilson Johnson kes vist tõepoolest sobib sinna rolli paremini kui keegi teine, keda ette kujutada. Aga Londonist tulevad ka ülejäänud külalissolistid, kes on Käärmiselt tuntud ja tunnustatud just nimelt hindeli lauljat. Taaveti rolli laulab meil kontratenor Robin pleis, kes on Eestis ka enne käinud ja meiega koostööd teinud. Jonathani rollis on noor briti tenor Nathan Weil ja kaks võluvat. Plaanid on siis Jon lan ja ruubis jood. Viimane nendest on Inglismaal viimase Henriku konkursi võitja. Nii et me saame kuulata Hendeli inglisekeelset oratooriumi väga autentsus esituses ja väiksemad soolod tulevad kõik Eesti filharmoonia kammerkoori ridadest, sest ka meil on palju võimekaid ja toredaid soliste välja panna. Ja lisaks lauljatele on meil seal ka mõned külalisi instrument, realistid sest kui mõelda see kõige kuulsam Taaveti aaria, mis pilliga ta siis veel peaks koos olema, kui harfiga, selle jaoks on spetsiaalne külalisharfimängija neil, kes tuleb oma pisikese, selle jaoks sobilikku harfiga, mille sarnast meil vist Eestis ei olegi, kaon külaliste orbi mäng ja meil eesti muusikutele lisaks et seal on nii palju erandlikku selles loos võrreldes mõne sellise tavalisema koosseisuga barokk suurvormiga, hindelli, Sauli ettekanded Tallinnas ja Tartus on kindlasti Eesti filharmoonia kammerkoori selle hooaja üks tippsündmusi, et me oleme ise väga õnnelikud, et meil õnnestub see asi koostaja Serzoga teoks teha ja et me saime siia kaasatud kõik need muusikud, keda me väga tahtsime. Endeli oratoorium Saul tuleb ettekandele kahel õhtul Tartus Vanemuise kontserdimajas, reedel, 23. aprillil kell 19 ja Tallinnas Estonia kontserdisaalis laupäeval, 24. aprillil kell 19. Tänasele heligajale tegid kaastööd Liis kollem, Maarja kindel Marge-Ly Rookäär, Ülle hallikesti, Annika Kuuda ja Hedvig Lätt. Saate mängisid kokku Katrin maadik ja Helle Paas ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Kell 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.