Tere, head klassikaraadio kuulajad, MINA OLEN Annika Kuuda 24. aprilli heligaja saate toimetaja. Tänase saate teemad on järgnevad. Muljeid 15. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud Schwarz Bizee ooperipärlipüüdjad. Kontsertettekandes jagab Tiiu leevalt intervjuu Tallinnas klassikaraadios toimunud Põhja- ja Baltimaade muusikaekspert. Brittide seminaril osalenud Läti raadioprogrammi klassika direktori Kunda Vaivoodega tegi Mirje Mändla. Pärnu filharmoonia hetkeolukorrast. Probleemidest ja selle tulevikust räägib lähemalt direktorit kohusetäitja Helen Erastus Ülle hallikule. 30. aprillil toimub Niguliste muuseum-kontserdisaalis Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori asutajaliikme alma tamme 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontsert. Intervjuu Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise naiskoorile auliikme Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste naiskoorilaulja ja kooride krooniga Ko Ehabamanniga. Lepo Sumera 60.-le sünniaasta päevale pühendatud kontserti tutvustab Eesti Kontserdi produtsent Neeme Bunder. Mirje Mändla le. Vanemuise teatris esietendub Wolfgang Amadeus Mozarti ooper Figaro pulm, räägivad lavastaja Indra rooga ja solist Atlan Karp. Intervjuud tegi Hedi Klett. Eesti kaitseväe orkester, mitmed koorid ja solistid Lähevad Hollandi dirigendi Bert Langeler juhatusel 28. aprillil Estonia kontserdisaalis Jaakob tehani sümfoonia number üks. Lähemalt räägib orkestri peadirigent persoon Marge-Ly Rookärule. Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperistuudio toob 27. ja 28.-le brilil Kanuti Gildi saalis välja kaks lühiooperit. Ülevaate teeb üks lavastajatest liis kolle. 27. ja 28. aprillil saab Tallinnas kuulata mitmel pool maailmas tunnustust leidnud muusikute Martin Kuuskmanni ja Kristjan Randalu, ühiseid kontserte lähemalt räägib Kristjan Randalu. Urmas Sisask on Tuhala Nabala kaitseks kirjutanud revolutsioonilise regiräpp. Rokkloitsu nõiakaevu loits tahaks ette viiendal juunil. Lilleküla staadionil toimuval heategevuskontserdil. Intervjuu heliloojaga tegi Kersti linna. Need on tänase saate teemad. Mõnusat kuulamist. Tänases maailmas on suur heli müra, mis on väga vikerkaarevärviline ja on melomaanide jaoks suur õnn. Et tänu nüüd nendele otseülekannetele Metropolitan ja La Scala teatrist on meil võimalus olla kursis sellega, mis toimub maailma ooperilavadel. Ja minu silmis on see teatud mõttes desooperirenessanss, sest et eks see üritus New Yorgis sai alguse just selliste solistide nagu René Fleming ja klasside Domingo ja nende nii-öelda suurel toetusel, selleks et taastada ooperi publik saali. Teine suur õnn on muidugi ka see, kui tehakse nii-öelda kontsertettekandeid. Nii nagu nüüd siis 15. aprillil oli võimalik Estonia kontsertsaali poole peal kuulata Ta Estonia rahvusooperi orkestri koori ja solistide ettekandes meie publikule täiesti tundmatut ooperit, pärlipüüdjad võib-olla melomaalidele ta päris tundmatu ei olnud selle tõttu, et väga populaarne Aarne ja väga kuulus on olnud tenori aaria sellest ooperist mida on laulnud väga kuulsad tenorid alates seal Gruusiast kuni Nikolai jendani kesk meie Eesti publiku ees siin aastakümneid tagasi seda laulis ja tenori-baritoni duett, mida on viimasel ajal need, kes on jälginud metsokanalit siis on saanud seda nautida. Showskysee sündis 1838. aastal lauluõpetajate perekonda ja tema talent avaldus muidugi juba poisikesena, sest kui ikkagi üheksateistaastane noormees koos tollel ajal juba operetti ilma teinud Pariisis Lecockiga said ohvenbachi preemia oma operetiga doktormiraakel ja pärlipüüdjad on kirjutatud 25 aastase helilooja poolt oli õnnelik mees seega selle poolest, et tolleaegsete heliloomingut õppivate noorte hulgas väga prestiižikas saada Rooma preemia ja see sai selle ja veetis aastat 58 61 Itaalias. Ja see muutis muidugi tema loomingu käekirja kindlasti päris paljus tema nii-öelda ebajumalaks oli olnud šarliku noa ja Ma õpetajaks kompositsiooni alal alevi, kelle ooperit juut on meil olnud ka metsakanalil võimalik väga heas lavastuses ja ettekandes kuulda, kuid nüüd õppides Roomas saida ja nagu ta ise on vist väitnud vabaks nendest eeskujudest ja tal kujunes välja ka omanäoline helikeel ja tema suur kiindumus oriendi vastu peegeldub peaaegu tema enamus töödes. Sest et ainsad ooperid, mis nüüd tänaseni on aeg-ajalt, et siin-seal lavadele ilmunud on Berti kaunitar ja meile need nimed juba ütlevad, et tegu on ikkagi jälle oriendiga ja pärlipüüdja samuti viidud siis sinnakanti oma tegevuselt. See, et seda ooperit ei ole lavadel mängitud, on ilmselt põhjuseks väga suurte traagelniitidega libreto libretistil kirjutasid koos temaga selle ooperi praktiliselt kahe kuuga, sest seal oli eelnevalt üks teine tellimus kolid. Kuna tuli Lüriikid ja teie poolt nii-öelda materjaalselt parem ettepanek, siis nad orienteerusin ümber. Ja see ongi ilmselt see põhjus siis et traagelniidid on jah, kaunis tugevad ja tegevus kui niisugune annab võib-olla põhjuse, et tegu on rohkem nagu minu jaoks näiteks lihtsalt seisundi muusikaga. Väga kaunid meloodiad, väga hea orkestratsioon, isegi vaatuste kaupa vormiline, ka suur selgus, kõik on olemas, aga tegevus nagu ei arene eriti tormiliselt, mida jooper nagu eeldab, mida publik ootab ja siin ongi põhjus. Nüüd siis sellest ettekandest kõne all oleval õhtul olid solistide kvartett, sopp Jeanie, Wagner Hispaaniast, tenor Rey, vaid USA bariton Rauno Elpija bass, Mart Laur, meie rahvusooperist. Nad olid üksteisega väga hästi sobituvad ja kuna see ooper oma väärtustelt võib-olla välja arvatud see sammanadiiri aaria on ikkagi täiesti ansambli ooper, väga kaunid on duetid, thercet väga head on koorid põnevate rütmidega oma heade karakteritega siis see külg oli kõik lummav ja pani ennast kuulama juba esimese vaatuse tenori-baritoni duetti, et lõpuks ometi näen sind taas, kus kohtuvad siis kaks sõpra lummas oma fraseerimise ja tembraarse sobivusega. Äärmiselt kaunis oli soprani ja tenori Leila ja nadi iiri teise vaatuse duett ja seda kindlasti tänu Wagneri elamusliku sisusse mineva ja kontsertettekandest nii-öelda mitte grammigi stiililiselt välja minevana, aga siiski väga artistlikult esitatud rollilahendus. Ja vaagneril oli ka muidugi väga kõrge ja hea laulukultuur. Tenor rei Enn vaid omab kindlasti väga kaunist hääle värvi ja head kooli. Ja kindlasti on ta olnud 18 aastat tagasi Endrikuga rusuv konkursi esimese preemia vääriline. Kuid kahjuks sellel õhtul seda imet, mida nüüd kõik ootasid, sellena tiri aaria näol seda kahjuks ei sündinud, ei tea, kas tal ei sobinud meie kliima või oli mingisugused teised põhjused. See oli muidugi hea kogemus selles mõttes jutumärkides, et ka sellise kaliibriga lauljatel ei ole kõik päevad vennad ja see on elu, mitte kõik ei saagi alati ja iga päev õnnestuda. Kuid mis natukene segas, tema puhul oli võib-olla see ka johtus mingisugusest ebakõlast oma hääle tervise tõttu või ma ei tea, sest tegelikult duetides kõlas ta hääl väga hästi ja väga musikaalselt oli kõik fraseeritud. Aga teatud külmusi, osavõtmatus ja suhtestumine partneritega olid selline, ma ütleks, suur vormilik, mitte ooperlik. Teada muidugi on, et see nadiiri partii eeldab väga kõrge kvaliteediga tenoreid. Rauno Ell rõõmustas oma veendunud ja kindla ja seekord täiesti ülemäärase vibraaduta vokaliseerumisega. Tema partnerlus esimese vaatamise duetis tenoriga andis tunnistust heast küpsusest ja kolmanda vaatuse aaria äike on vaibunud, oli kantud suurest sisemisest heitlusest iseenda, oma südametunnistusega oma tunnetega. Üks aga, aga kummitas läbi terve selle ettekande siiski selles mõttes, et ooperit on kirjutanud helilooja, kes on kujutanud ette, et ooper on alluv ja nii-öelda augus lauljad on laval ja koor on koos solistidega ees plaanis laval no vahest natukene tagapool, aga praeguses situatsioonis, kus orkester, koor ja solistid kõik olid ühel tasapinnal, koor oli lausa orkestri taga, seega pidid ennast maksma panema üle selle orkestri helibarjääri, distekkisid mõningad momendid niisugustes kulminatsioonimomentidest, kus orkestratsioon oli hästi tihe ja Fortissima kõlasid saali täitvalt ja kahjuks siis muidugi lauljate osa sinna sisse natukene uppus ära. Hea meel oli ka Mart Lauri kuulata, sellises kontekstis on ta ju ennast tõestanud Estonia laval juba väga värvikate rollidega ja väga hea lavasarmiga on ta võlunud igas rollis ja siin ta tõestas, et tal on väga hea kõlagul, suur, tema hääl kannab ja see tämber on ikkagi väga lummav. Siinjuures tahakski võib-olla rääkida veel ühest asjast, millega ma alustasin, et nii palju on muusikat maailmas, mida me ei tunne, mis on kuskil sajand hiljem tulnud suure publiku ette, Bach sajand hiljem on tulnud suurel lavale Mozart ja nii ma ütleksin, et näiteks või see, kes on ju meie jaoks nagu Carmeniga väga populaarseks saanud, aga tal on ka väga võluv kammerlaul nimelt. No see on seletatav ilmselt sellega, et ta on lauluõpetajat lapsena sündinud. Tal on 36 romanss, see, mis on omal ajal antud välja kahes vihikus on väga võluv viiest laulust koosnev tsükkel mis koosneb jällegi väga närvikatest ja siin vast mitte oriendi, vaid just nimelt selle hispaania muusika niisuguste sugemetega. Nii et noortele kammerlauljatele soovitus avastada veel ka see maailm. Siinjuures tahan siiski ka toonitada veel ühte faktorid selle kontsertettekande puhul. Harva juhtub, kui on nii tore ja täiuslik buklet viimasele, seal on need tõesti peaaegu sellised olnud enamuses, mille puhul ei ole nii-öelda iriseda võimalik. Aga mulle väga meeldis, et oli tehtud ka täielik tõlge kogu Etegantavast ja see andis ju kuulajale väga hea võimaluse siis jälgida, mis tegelikult toimub puht sellises hingelises maailmas peale selle, et inimesed pokaliseerivad kaunilt, sest ega prantsuskeel ei ole enamusele ju siiski meie publikust nüüd nii tuttav ja see on ka selge, et ooperi ettekandmise juures me ei saa tekstist sageli aru ka siis, kui oldakse meie oma ema. Keeles shors pise ooperipärlipüüdjat kontsertettekannet käis kuulamas Tiiule evalt. Põhja- ja Baltimaade muusikaekspertide kohtumisel Tallinnas viibis kohal ka Läti klassikaraadio peatoimetaja Kunda Vaivode, kes andis ka väikese ülevaate, milline on situatsioon muutunud majanduslikes tingimustes. Läti klassikaraadios. Kunda Vaivode, Läti klassikaraadio peatoimetaja sõnas, et me võime näha siin sarnaseid jooni läti ning eesti klassikaraadios. Läti raadios on neli kanalit ning klassikaraadio on neist kolmas ning Läti. Klassikaraadio võitleb aastal oma eksistentsi eest, sest kui sügisel saabub eelarve, selgub, et see pole kunagi piisav ning alati püütakse eelkõige vähendada Läti Raadio koori ning klassikaraadio eelarvet. Sel põhjusel. Raadiokoor lahkus raadio juurest ning allub nüüd kultuuriministeeriumile. Selle põhjuseks oli liigne finantsiline ebakindlus. Samas Läti raadio koor säilitas nime Kunda Vaivode loodab, et nad suudavad tegutseda ka järgmisel aastal, kuigi peavad lakkamatult oma olemasolu tõestama ning Läti klassikaraadiot ka tutvustama. Läti klassikaraadiol on Kunda Vaivode sõnul väga suur toetus kuulajate poole pealt. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on kuulajad väga sõbralikud, nende arv on tõusnud ning nad on teinud ka Läti klassikaraadiole reaalseid rahalisi annetusi. Nii et toetus ei ole mitte abstraktne, vaid väga reaalne. Hetkel töötab Läti klassikaraadios 19 ja pooltöötajat, et tegemist on siis osakonnaga, kuhu kuuluvad peatoimetaja sekretär, 16 toimetajat, produtsenti, kes lahendavad ka informatsiooni eetris lisaks veel kontsertide produtsendid ning poole kohaga on ka tööl veel inimene, kes vahendab informatsiooni Läti klassikaraadiost Euroraadiosse. Hetkel tundub Kunda vaimudele, et inimesi on piisavalt, kuigi ta tõesti loodab, et osakonda veelgi ei vähendata. Sarnaselt klassikaraadiole kasutab ka Läti klassikaraadio viimasele küllaltki palju ka arhiivimaterjale ja tunneb muret, et 36,6 protsenti programmist on korratav. Kuid hetkel on see ainus võimalus eksisteerida, kuid nad püüavad toota ka uut programmi. Selliseid magasinilaadseid saateid, samuti kui arvustusi, väga armastatud programm, post, factum, mis toimub igal hommikul ja mis vahendab kontserdiarvustusi ka hinnanguid uutele raamatutele, filmidele või videokunstile. Kunda vaibuvad rõõmustab ka selle üle, et Läti klassikaraadios on päeva jooksul vaid kaks tundi teadvustamata muusikat eetris. Tegemist on siis jazzmuusika ja klassikalise muusika valikuga, mis tuleb otse arvutist ehk Reidiumannist. Kuulajad armastada vodka laupäeva hommikust programmi, mis kannab pealkirja Spring ehk siis eesti keeles võiks olla hüppe ja seda toimetavad kaks inimest. Selles programmis on kuulajamänge, intervjuusid, uudiseid, meelelahutust ja hommiku rekto Emil on noorem kuulajaskond, kes on hommikuti autodes ja ka seal on võimalik võita kontserdipiletid, päid või pääsmeid näitustele ning teisi auhindu. On laupäeva õhtuti on Läti klassikaraadio säilitanud ooperiõhtu, mille raames toimuvad ka otseülekannet Metropolitan-ist. Ja kuigi ka Läti kinodes on võimalik vaadata Metropolitan laisaares etenduvaid patareid, siis need on tavaliselt välja müüdud ja näiteks karmani puhul tehti koguni kaheksa etendust. Carmeni osas laulis siis eliine garanža ja vaatamata kaheksale etendusele olid need siiski välja müüdud, nii et on suur vajadus otseülekannete järgi ka Läti klassikaraadio eetris. Mis puudutab kontserdile kandeid, siis Läti klassikaraadiol on kontserdiagentuuridega väga head suhted ja kontserdiülekandeid on 109 ringis kuid vahendatakse ka olulisi sündmusi väljaspool Riiat ka teistes Läti linnades, näiteks nagu Liepajas. Kunda vaimude sõnul on nad suurendanud live kontsertide arvu, kuna inimesed majanduslikel põhjustel ei saa endale lubada Riiga sõitmist. Selline on olukord Läti klassikaraadios. Läti klassikaraadio peatoimetaja Kunda Vaivode sõnul. Helga ja Pärnu linna kõhn rahakott on löögi alla seadnud mitu allasutust, teiste hulgas kolm aastat tagasi loodud Pärnu filharmoonia. Asutuse ülesandeks on olnud juhtida Pärnu linnaorkestri ja noortekooritööd ning korraldada kontserte. Ehkki kõva häälega ei ole filharmoonia likvideerimisest räägitud, tunnetavad seal töötavad inimesed, et nõudmisega Pärnu muusikaelu reorganiseerida, mõtlevad linnajuhid just seda. Pärnu filharmoonia direktori kohusetäitja Helen Erastus. Sügisest saati oleme pidanud kirjutama igasuguseid selgitusi, põhjendusi, miks filharmoonia, et vaja on, alatasa tuleb kokku saada kultuuriosakonna juhatajaga indeks, kaitsta seda organisatsiooni ja see organisatsioon on oma kolme toimumisaasta jooksul on ta praegu kõige hapramas seisja seltsi, mis ta olla saab eelkõige selle tõttu, et linnavalitsuse poolt ei ole inimest, kes seisaks meie eest, sest ela Tomson, kes on kultuuriosakonna juhataja, ta nii värskelt ametisse nimetatud, et tal läheb veel pikka aega asjade tundmaõppimiseks ja teisalt meie enda struktuuris on toimunud palju muudatusi, on direktor läinud lapsehooldus puhkusele. Meil on mitu inimest vahetunud, suhteliselt uus kollektiiv, mina teen paralleelselt mitut ametit ja uus selles direktori kaater rollis, et seetõttu oleme eriliselt haavatavad muidugi nüüd kui mõelda niimoodi peremehe rollis olles, et mis oleks esimene asi, kust kärpida siis nii nagu ka praegu linnavalitsuses tehakse ja eks ta õige ole igalt poolt siis natuke kärpida ka loomulikult peab ka mõtlema, mis on elujõuline ja mis kestab siis Pärnu filharmoonia ei ole selle koha pealt väga tugev, sest algusaastatel, kui rahalised võimalused olid suuremad, oli ka rohkem võimalust seda nii-öelda filharmoonilist tegevust teha. Teatavasti linnaorkester on üks osa ainult filharmoonias, linnas on kammerkontserdid ja ka Pärnu noortekoor siis 2009 2010 kammerkontsertide osa. Väga nutune. Ja teadmiseks, et Pärnu filharmoonia 2010. aasta eelarve on väiksem kui Pärnu linnaorkestri 2006. aasta eelarve. Ma tean plaanidest vesteldes kultuuriosakonnaga abilinnapea metsaga ja linnapea Toomas Kivimägi. Ka olen ma saanud aru, et, et asi on nimes filharmoonia nimi on liiga kõlav, sest sisuliselt, kui teha neid kärpeid niimoodi, et reorganiseeritakse asutuse ümber linnaorkestriga, millest on praegult juttu olnud, siis kokkuhoidu saavutatakse palgafondis ühe-kahe inimese. Aga see on ka kõik kogu kokkuhoid. Sest see ongi Pärnu linnaorkestri, Pärnu filharmoonia. Iseenesest meiepoolne ettepanek oli, et Me ei võta praegult suuri plaane, jätkame samas mahus, kui on vaja kärpida, võib olla väga palju ei anna kärpida, sest et siis peaks ikkagi palkade kallale minema. Meil juba praegu on kümneprotsendiline palgakärbe. Aga kui kuidagimoodi ei saa, nagu linnapea ütles, et nimetagem asju õigete nimedega, lõviosa kontsertidest, mida filharmoonia korraldab, orkestri kontserdid, mis on tegelikult tema ütelda, tema on peremees. Niisiis ei ole midagi veel otsustatud ning Pärnu haridus- ja kultuurielu kureeriv abilinnapea Jane Mets on kinnitanud, et linnavalitsus arvestab filharmoonia ettepanekutega, kuid arvestusega, et muutused toimuksid esimesel jaanuaril 2011. Samas on ta väljendanud seisukohta, et tema arvates oleks kõige õigem filharmoonia kaotada juhtida orkestrit nagu 2006. aastal. Siinkohal tasub veel lisada. Tulemas on veel ka MTÜ Pärnu kontserdibüroo, mis tegeleb peamiselt noortele suunatud projekte üritustega. See on aga iseseisev üksus, mis linnale ei allu ja mille töötajad linna eelarvest palka ei saa. Milline võiks siis olla pilt Pärnus, kui filharmoonia läbirääkimistel linnavalitsusega oma vajalikkust tõestada ei suuda? Helen Erastus jätkab. Kui nüüd jätkab linnaorkester kontserdibüroo, teeb ikka neidsamu projekte, mis on kogu aeg teinud lastehaardega projektid, linnakester teeb oma asja, see tähendab seda, et kui tuleb keegi kusagilt aasast sõpruslinnast ja keegi soojuksin kontserti anda, kes korrald minu küsimus, kuid mittetulundusühingud elavad projektirahadest siis selliseid asju ette ei näe, Need tekivad nii ootamatult, siis ikka pöördutakse tõepoolest jah, kontserdibüroo poole, palun, kas teeks? Noh, nii nagu oli vanasti iseenesest loogiline, et filharmoonias on, on ette nähtud mingisugune rida ka selle jaoks, aga kuna tõesti on kehvad ajad, siis sellisel puhul ikkagi tuleb pöörduda arstide poole, et oleks võimalik siis midagigi maksta ja siis pole tõesti vahet ka, et kas on see Pärnu ooper, kes korraldab selle kontserdi või hoopis mingi muu organisatsioon on, loomulikult on igatpidi võimalus jätkata lihtsalt filharmoonia all on selles mõttes perspektiiv olemas kunagi olud lähevad paremaks siis tal ikkagi olla kasvõi selle oma kammerkontsertide reaga võimalus paralleelset tegevust harrastada noortekoor, mis just äsja saabus Prahast hõbemedaliga, kindlasti jätkaks oma tegevust, praegu on siis teema, et kuidas ta saaks jätkata, kui likvideerida iroonia, siis on kadunud ka noorte poolt, seda me küll keegi ei taha. On see oht on olemas ja millal mingisuguseid järgmisi samme või otsuseid linna pool võidakse teha? Ei hoiata meid kunagi jälle. Küll on öeldud, et linnaorkester peaks jätkama siis oma tegevust organisatsiooni nimega linnaorkester 2011, Janar sisuliselt ei muutu midagi, sest praeguste andmete järgi isegi on välja käidud see mõte, et jätkava linnaorkestri juures oleks ka koht ühele noortekoori dirigendile. Minu jaoks tekib küsimus, kuidas me seda koori nimetab, et kas Pärnu linnaorkestri noortekaared ja see väga hea lühend Plonk. Kuna kitsastes oludes säästliku majandamise vajadust mõistavad mõlemad pooled, siis tahaks tõesti loota, et järgnevate kuude jooksul leitakse mõlemaid pooli rahuldav lahendus ning kontserdielu korraldav linnavalitsuse allasutus Pärnus siiski säilib. Reedel, 30. aprillil kell 19 on Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori asutajadirigendi alma tamme 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontsert Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Üritusega seoses olen palunud stuudiosse alma tammest, Tallinna tehnikaülikooli akadeemilisest naiskoorist ja nende tegemistest rääkima Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori auliikme Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste naiskoorilaulja ja kooride kroon Monicu Ehabomani. Tere. Tere. Räägime kõigepealt sellest, et Alma Tamm oli Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori asutaja. Missugune tase koorile oli? Aga see oli väga kõrgelauljaid, oli väga palju, lauljaid oli kuni 120 ja selle lauljate hulgaga oli võimalik ette võtta Ta väga keerukaid teoseid ja on võetud osa Ungari rahvusvahelisest laulunädalast, mis korraldati euroopagantati raames 1968. aastal ja esitati näiteks Mozarti reekviemi koos teiste kooridega samuti Brahmsi Liibest liidereid. Hiljem aga libest liidereid kanti, et Tallinnas, Riias, Leningradis teiste kooridega Riia Polütehnilise Instituudi meeskooriga Gaudeamus ja Leningradi Ülikooli segakooriga Leningradi filharmoonia suures saalis aga käidi ka jugo raharjaskoriad nädalal alustasin nüüd välisreisidest, mis olid sel ajal väga rasked kätte saada kuid loomulikult selle kooli eesmärk oli ikka laulda eesti muusikat, klassikat, laulda Estonia kontserdisaalis Tartu Ülikooli aulas. Võtta osa kõikidest dollastest konkurssidest, kus saavutati silmapaistvaid tulemusi ja diplomeid. Nii et kooritase oli ka sel ajal kõrge. Milline dirigent oli? Tamme alma tamm juhatas seda koori 23 aastat, asutas selle. Ta oli väga võluv isiksus, ta andis meile ka sellist rikkust hingele alati oma kõnedega, mis toimusid pärast kontserti. Ja muidugi muusikaliselt, ta mõtestas lahti laule, mis seal olid aktuaalsed, nagu näiteks puhenwaldi häirekell. Kuidas ta meile sellest rääkis sõjakoledustest, nii et tema pedagoogiline töö oli ka väga hinnatud. Lauljate hulgas oli ka koorile pühendatud laule, mida me esitasime esmaettekandes ja olid kohtumised heliloojatega. Muidugi lauldi palju Veljo Tormise kiigelaule ja teisi laule, laulud laulust ja laulikust. Nii et see töö oli väga huvitav. Ta on ja mida ta on ise öelnud? Laulge nii et sinu kontserdilt lahkutaks pühapäevaga südames. Lauljat nimetasite ta lausa Tammekeseks. Tema hüüdnimi oli meie hulgast Tammeke, kuid ka koorijuhid nimetasid teda Tammekeseks, näiteks Arvo Ratassepp, Ants Sööt rääkisid ikka Tammekesest taoli. Konservatooriumi õppejõud oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud ja tema õpilased on praegu tuntud koorijuhid näiteks Ene-Reet Ehala, Ene Üleoja, Sirje Purga, kes räägivad temast väga soojalt, et ta on neid juhtinud oma tegevusega oma suunamisega just pedagoogilistele tegevusele, millega nad alustasid enne suurt koorijuhi tööd. Aga nüüd, sellel reedel, 30. aprillil ongi siis alma tamme 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontsert, räägime pisut ka sellest, kes seal esinevad ja mida esitatakse. Esineb noortekoor, tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor, mida juhatavad praegu rahuldada Valmar ja Õnne-Ann Roosvee ja tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor, mida juhatavad Andres heinapuu ja Tiinas selke. Ja et meenutada seda siis niinimetatud Tammekese aega. Me laulame ka neid laule, mida sel ajal lauldi näiteks Mart Saare lindude laul, Ernesaksa kutse, laulame veel Tubinud ja laulame ka praegust repertuaari ja võib öelda, et akadeemiline naiskoor praegu väga kõrgel tasemel. Ta sõidab paari nädala pärast Prantsusmaale konkursile. Nii et usute Tarmo Tamme oleks praegu väga õnnelik seda seisu nähes? Ma arvan küll. Lõpetuseks ma ütleksin, et kõik vilistlased on väga teretulnud sellele kontserdile. Ja järgmisel päeval, esimesel mail kell 11 oleme koos tema mälestuseks veel Rahumäe kalmistul. Aitäh, Eha Bauman. Reedel, 30. aprillil kell 19 vahendab klassik raadiokontserti Lepo Sumera 60. Esinevad Eesti riiklik sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia poistekoor Kadri-Ann Sumera ja Helen Lokuta, dirigent Arvo Volmer. Kavas Sumera, klaverikontsert, muusika balletist sisalik kolm soneti ja sümfoonia number viis audio- ja videoülekannet Estonia kontserdisaalist, vahendab Mirje Mändla. Sõna saab siinkohal Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar. Ühest küljest on lepast väga lihtne rääkida selles mõttes, et, et seda me ei saa anda oma 50 eluaasta jooksul korda, saates seda kohutavalt palju. Lebo tema sisse mahtus minu meelest absoluutselt kõik, nii nagu ka tema looming, mis on väga seinast seina ta kirjutanud kõikides žanrites, tal ei olnud nagu mitte mingisugune probleem kirjutada filmimuusikat või kirjutada irooniat ja võib-olla tõesti on ta meie kõige suurem sümfonist üldsegi samamoodi kammermuusikat võiga multimeediaetendusi teha. Noh, suutis nagu kõike, nagu tegelikult lisaks ütleme kõik tema selline ühiskondlik tegevus, nii kultuuriminister kui heliloojate liidu juhataja, aga tema, kes on käima lükanud näiteks kultuurkapitali ja siis on ta veel helirežissöör pikka aega pidada, kõike ei ole ta tegelikult teinud väga-väga suure loaga inimene tegelikult olnud ja ma tahaks isegi siin võib-olla ette lugeda ühe sellise väikse katke Eino Tamberg kilt aastast 2000 ja see kõlab niimoodi, et minu jaoks oli Lepo Sumera helilooja ideaalkuju väga tugev muusikaline andekus ja kõrge professionaalsus oli temas ühendatud erakordselt laia kultuuri huviga ja targa psühholoogivõimega mõista inimese enda ümber. Tema tunnetes. Avarus oli ehtsalt Sekspirilik, sügavast õrnuses teene huumori ja terava kompromissitu. Seni polnud vist juhus, et üks tema viimasel ajal kaunimad teosed on loodud just Sekspersonettidele. Kui võib-olla, kes teda mäletab, siis elus oli ta ju meeletult vitaalne väga fantastilise huumorimeelega, meeletu energiahulgaga inimene. Võib-olla just see kurb päev, kui me teda ära saatsime 10 aastat tagasi Estonia kontserdisaalis, siis me kõik nagu tajusime, et see on õrn inimene. Intervjuud Neeme Bunderiga, kus ta kõneleb Lepo Sumera kontserdist on võimalik pikemalt kuulata ka teisipäeval klassikaraadio järjehoidja saates kell 12 15. Vanemuise teatris esietendub täna õhtul Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper Figaro pulm, ooperitegevusena otseseks jätkuks Rossini ooperile Sevilla habemeajaja sigara pulma lavastaja meeskond tuleb Lätist. Meeldiv võimalus oli teha jutu lavastaja Indra roogaga, kelle sõnul on tegemist uue lavastusega, mis on sündinud just siin Tartus, Vanemuise teatrist koos siinsete solistidega. Mida tõi lavastaja uud sellesse ooperisse, et mitte korrata teisi lavastusi ja mitte olla vaataja jaoks igav kui asi, kes muutust oma elus või siis Mozart others lavastaja Indral rooga ütleb, et ma otsin klassikas teemat, mis mind huvitab selles Mozarti ooperis tahaks välja tuua maailma muutmise mõtet. Kõige tähtsam, kui lavastaja jaoks on siin leida vastus küsimusele, kes on krahh alma viiva tegelikult ja ma sain aru, et ta on võimudi pluss üks väga üksildane inimene peaaegu paranoiline ja selles mõttes kõik algab ja sünnib. See on nagu üks suur püramiid, kus üks on kõige kõrgemal tipus ja teised tema all ja kõik jooksevad võidu, et saavutada õnn puks, jõutakse järeldusele, et võim polegi nii tähtis. Tähtsad on sellised asjad nagu õnn, armastav naine ja perekond. Jõutakse selgusele, et armastus, mis ohverdab kõik, võib päästa maailma. Liumboolskatuuri prožed, vsjo, musinspetsineer, mida lavastaja ütleb Vanemuise solistide kohta, tootšinintzyriesni ljudi otsinud Wordžiski Lundis helistada? Ei, nad on väga huvitavad ja loomingulised, nendega oli väga huvitav koostööd teha nagu näitlejad ja nagu solistid on nad kõik väga head. Taima Atlan alla ja Carmen, kõik solistid pakkusid kamalt poolt midagi osale juurde, ma nagu hingan nendega koos ühes rütmis, see ei olnud nii, et ma tulin, mõtlesin välja ja lavastan ja nemad esitavad, aga just sellisest üheskoostegemisest on valminud lavastust, mis nüüd siin etendab tumedas taluja niisponiaid vedamsaatortliga gravdas laost ostu jälgides, milliseid komöödiaelement lavastaja ooperis kasutanud. Liufarsse kaks varssa Jenny žanr ta mulle üldiselt ei meeldi, farsid farss kui žanr, ütleb lavastaja. Mulle väga meeldib huumor, meeldib must huumor. Mulle meeldib just selline huumor, kus tõsised inimesed tegelevad naljakate asjadega. Tundub mulle alati naljakas ja põnev, aga kui lihtsalt farss, siis see ei ole minu jaoks huvitav ja sellepärast on minu jaoks kõik see komöödia tragikomöödia. Meie elus toimuvad kontrastsed asjad. Ma otsisin siin ooperis just neid kontraste on isegi sellised kohad, kus näiteks krahh peidab ennast laua alla, aga ta on ju siiski tõsine inimene, aga lihtsalt tal pole tol hetkel muud võimalust kui laua alla peitu pugeda ja minu meelest on see naljakas, ütleb lavastaja. Naljakas eriti see, mis inimestega toimub, aga ma ei soovi, et inimesed hakkaksid siit mingeid uusi trikke otsima, vaid ma soovin, et vaataja jälgiks rohkem sisulist poolt. See on minu jaoks kõige olulisem muidugi seal on väikesed nüansid ja ma arvan, et vaatajal ei tohiks igav hakata. Kas Mozarti muusikat ka kõnetab meid tänapäevaselt otsing, oimu, rimi muusikat? Mozarti muusika on minu meelest väga kaasaegne, ta on niivõrd juba tema muusikas on loogika ja struktuuri, ta jälgib mingit oma sisemist puhangut ja selle ta suunab meile edasi. Sa ei tohi kaotada seda muusikalist joont. Minu jaoks on kõige tähtsam mitte segada muusikat. Ma püüan alati lavastades kuulata muusikat luua muusikasse jätab ta Storaiustu püüani. Miša, viiest muusikust türanno päris Figaro pulm teevad kaasa Vanemuise ooperisolistid. Peaosades Atlan Karp, Taimo Toomast alla papova ja Karmen Puis, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sild. Meeldiv võimalus oli kohtuda Figaro osatäitja Atlan karbiga ja uurida, milline tegelane Figaro on ja mida lavastaja on lisanud sellele Mozarti ooperile, et teha seda teistsuguseks. Ma arvan, et niuke revolutsionäär ja praegu selles mõistes ametiühingu esimees, tema ülesanne on oma ülemusele graafile ära teha alltekst on tegelikult ikkagi nagu Mozart oli huvitava huumorisoonega, et selles ooperis käib kõik ühe asja ümber. Pulmade päeval tahab Figaro saada oma esimese õigust, mis vanasti oli seaduse järgi Kuulus graafile teenijat kui abielludes rahval nagu lubanud seda, aga siis ta nüüd oma lubadustest taganenud, sest Susanna talle siiski meeldis ja iga proovib praegu kõik teha, et seda asja ei juhtuks. Lavastaja on toonud selle asja kõik valgesse majja, ovaalsaali on hästi palju kasutatud. Vabamüürlaste sümbolid, vapp põranda peale vaba mürlastest, Ameerika presidendilt, põhimõtteliselt on ikkagi tegemist kaasajastatud. Õiges ajastas ta ei toimu, aga päris moderne ka ei ole. Mozart oli ise ka vabamüürlane. Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis Figaro pulm esietendub Vanemuise teatri väikeses majas sülgaja. 28. aprillil on kaitseväeorkestrile järgmine projekt, seekord seisab orkestri ees Eestis resideeruv Hollandi dirigent Bert Langeler. Vabalt valitud kavas, mida võiks nimetada tinglikult kultuuride ristmik või selline riste, on eesti rapsoodi areen plaamilt järgmisena Adam Korb, Briti helilooja on kirjutanud kaunid juudi tantsud ja Ameerikale Afredriid El Camino, Real, mis on üks läbimurdeteos puhkpillimuusikas. Ja nüüd siis põhiteose juurde kaitseväe orkester, kaitseväe segakoor kannavad maailma esmaettekandes hollandi helilooja Jakob tehaani esimese sümfooniat Estonia kontserdisaalis kell 19 tore projekt ja see on tõesti võimas lugu. Sümfoonia number üks kannab pealkirja Bukofjorison ehk siis raisani raamat William pleiki luule. See on selline eepiline teos maailma loomisest aga mitte kristlik kui vaid sellise mütoloogia põhjal, kuidas toimus, kui mitte midagi ei olnud ja kuidas mitte millestki sai kõik, mis meil on ja kuidas sündisid jumalad titaanid, kuidas nad omavahel võitlesid ja mille lõpptulemusena siis inimene siia maailma sai. Selline võimas eepiline teos ja kuna viimane osa valmis olles tõesti eelmise aasta novembris olete kantud Hollandis ja rohkem seda maailmas ette kantud ei ole, see saab olema siis maailma esiettekanne väljaspool Hollandit. Eesti kaitseväe orkester on väga staažikas, jah, 93, esimene veebruar on meie sünnipäev, kui tihti teil on neid välisdirigent orkestriga? Me oleme üritanud iga aasta üks kaks dirigenti saada? Ei ole alati lihtne, pääses, sellega kaasnevad teatud kohustused. Ja kindlasti on vaja teha ka kontsert, meie kontserdite eripära, kui me ise neid organiseerime, on juba aastaid see, et sissepääs on vaba. 28. aprillil tõepoolest on sissepääs vaba kõigile, aga pilet tuleb endale võtta ikkagi, et oleks istekohta olemas, sellega peab kiirustama. Aga kuidas te nüüd selle hollandi dirigendi küsisite, temani jõudsite, tema meile saabus juba kaks aastat tagasi Eestisse ja on üle kolinud Eestisse, töötab Viljandis ja on teinud päris mitmeid huvitavaid projekte noortega ja lihtsalt jäi mulle silma, selline tugev sisemine jõud ja võime vestlesime omavahel. Milline see kontsert võiks olla, siis sai alguse umbes kolmveerand tunnisest kavast, aga need pakkumised, mida ta pakkus ettekandeks olid niivõrd huvitavad ja võimsad, et sellest tuli täiskontsert kontserdisaalis. Teist valikut selliste teoste ettekandmiseks lihtsalt väiksemates saalides ei ole võimalik. 28. Aprill Bukofjorison juraiseni raamat Estonia kontserdisaal, kell 19 ja sissepääs on tasuta. Tasuta. 27. ja 28. aprillil kell 18 esietendavad Kanuti Gildi saalis Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperis stuudio ning Eesti kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilaste ühistööna kaks ooperit. Esimene neist on Moritz Traveli laps ja nõidus ja seda lavastab liisk olla. Meil on väga palju üliõpilasi ja sellepärast oli vaja eesti ooperit, kus oleks palju rolle ja rabeli. Lapse nõidus on selle poolest väga tänuväärne teos, et ta nagu selline kaleidoskoop, kus vilksatas tahavad väga erinevad tegelased ja samuti need rollid, väga fantaasiarikkad ja sobivad just noortele lauljatele. Näiteks nad mängivad seal konni, toole, tuld. Kas just praeguses eas ja arengujärgus on väga hea selliste rollidega katsetada? Teose saamislugu on iseenesest väga huvitav. Rawell tegelikult nõustus Gabriele diili Bretot kasutama ainult tingimusel, et sellest saab ooper. Endiselt on tantsunumbritel väga tähtis osa, mõned laulunumbrid või stseenid on tegelikult ka läbinisti tantsitud või vähemalt korragrafeeritud ja kandel, mis toimusid 1095. aastal Monte Carlos oligi koreograafia loojaks šansparanžin ja ta tegi selle oma vene balletiga palee, kus, kes oli tollal Euroopas väga populaarne ja sel põhjusel on ka praegu kaasatud koreograafia. Kuivõrd Anu Ruusmaa töötab meil erinevate liikumisainete õppejõuna, siis ta muidugi tunneb juba neid üliõpilasi ja nende võimeid. Selle teose puhul on alati väga huvitav küsimus, et kas sa oled siis lasteooper või täiskasvanute ooper? Mulle on tundunud tähtis teema inimene ja tema keskkond, et ütleme, ühelt poolt on see lapseküpsuse omandamise lugu ja teiselt poolt võib seda kõike vaadata tõesti inimene ja loodus ja samuti ka inimene ja asjad, et arvame, et me oleme looduse kroonid ja noh, nüüd muidugi see on seesama Islandi vulkaan meile näiteks ka väga selgelt näidanud, et me seda ei ole. Ja teinekord need nii-öelda asjad või objektid, mida me peame hingetuks ja tahtetuks, hoopiski hakkavad meile dikteerima kuidas edasi käituda. Ja muidugi siia juurde ma tahaksin kindlasti öelda, et see on selle teose esiettekanne Eestis. Lisaks Ravelia ooperile etendub ka itaalia-ameerika, helilooja Chan, Carlo menotti, vanatüdruk ja varas ning seda lavastab Eesti muusika ja teatriakadeemia, lavakunstikooli kauaaegne õppejõud, lavastaja professor Ingo Normet, kelle jaoks on see esimene töö ooperi vallas. Tuleval nädalal esineb Eesti kahes linnas, kuidas Tallinnas ja Tartus duo Martin Kuuskmann ja Kristjan Randalu. Olen stuudiosse ühe tuua liikme pianisti Kristjan Randalu ning mul on hea meel küsida kõigepealt teie koostöö kohta, et kuidas see sai alguse ja kuidas teie koostöö on seni läinud. Ma sain Martiniga kokku New Yorgis, et ta on juba pikemat aega Ameerikas olnud, läks sinna mitu aastat tagasi õppima ja siis nüüd on vahepeal juba New Yorgist ära kolinud, elab hoopis päris seal läänerannikul, aga ta ikka käib tihti ka New Yorgis ja õpetab seal natukene menetens koolis ja ja nii oli see algne kontakt, aga sellest on juba aastaid ja siis tekkis meil või pigem Martinil oli soov teha oma esimene sooloplaat, et kus siis ütleme, suur osa muusikast on ka duo koosseisus siis fagoti klaver ja sellest on varsti juba, ma arvan, mingi kaks aastat möödas, aga see võttis natuke aega ja nüüd see on siis valmis ja see ilmub nii-öelda õigel ajal ja sellega seoses on siis ka nüüd need kontserdid ja seal kuuleb siis seda muusikat. Aga mitte ainult väiksed erinevused. Väiksed erinevused on ja no kontserdile on põhiliselt kaks nii-öelda osa, et üks on, mida Martin üksinda mängib, tal on suuremad soololood ja siis on need osad, mida me koos teeme. Teid on mõlemad nimetad võimekaks mitmekülgseks, improvisatsioonilised muusikuks, et kas see väljendub ka teie omavahelises muusikalises suhtluses? Ma arvan seda mitmekülgsust puudutav, et see väljendub selles, et on võimalik liikuda nendes erinevates muusikamaailmades ja seal ka kohtuda, et ei ole sellist üksteisest möödarääkimist ja mängimist, et ma arvan, vis Martini puhul on just eriline pool on, et ta on nii ka väga mitme erineva muusikastiili ja kontekstiga kokku puutunud. Ta võib ennast vabalt tunda ja eks see väljendub minu jaoks kõige rohkem sellisel rööthnilisel tasandil, et inimesed, kes on pigem nagu suurema osa nende muusika kogemusest kokku puutunud, ütleme klassikalise ja romantilise muusika repertuaariga, et see on eriti rütmilise külje pealt natukene teine maailm, kui rääkida nüüd muusikast, mis on ikkagi rütmimuusikast inspireeritud, et see ei tähenda tingimata, et see on siis improvisatsioon, aga ma arvan, et mitmed parameetreid, mis ütleme just nagu džässmuusikas ja teistes muusikastiilides, eriti rütmiliste poole pealt tugevad on, et, et sellega on ta väga palju kokku puutunud ja sellele vastavalt võib ta seal ka vabalt liikuda. Hiljuti ilmus teil ka uus heliplaat nonstop. Plaat on selles mõttes väga palju hõlmav, et seal algab Martini soologa, kus ta mängib Bachi ja siis plaadil on ka üks minu lugu ja siis lõpetades seal Daniel Schneideri sonaadiga, mis on originaalis kirjutatud, siis sopransaksofoni leia klaverile. Nii et need on väga-väga erinevad lood. Äärmusest äärmusesse, kas see repertuaar on teile mõlemale sobilik? Ma ütleksin, et see plaat on Martini sooloplaat ja sellest lähtudes on ka see algne kontseptsioon, on tema kontseptsioon lihtsalt sinna sujuvalt, siis lisandusid ka minu mingid nägemused ja minu muusika, aga algselt oli see ikkagi tema idee, aga mulle tegelikult see päris meeldib ka, põhinedes omaenda kogemusel, et keegi peab olema see, kes lõplikult otsustab ja mingi suuna määrab. Aitäh Kristjan Randalu, siia stuudiosse tulemast ja sedasama kontsertkava saab kuulata ka klassikaraadio vahendusel juba teisipäeva õhtul. Ning plaaditutvustust saab kuulda Albumi saates. Ja raudnõgu, oi küll on see ropp. Ja maksnud mullad lummab rahva peale mulla. Meil on telefonil on helilooja Urmas Sisask jagada Eesti rahva muret Tuhala, Nabala karstiala saatuse pärast ja oled sellega seoses aktiivseid loomingulisi samme teinud, millest nüüd teada soovid anda. Nimelt on sul valminud nõiakaevu loits, palun räägi sellest lähemalt. See on isegi päris huvitav žanr see või mitte ainult nõiakaevu loits koguni regiräpp, rokkloits Tuhala ja Nabala karstiala kaitseks. Esse ongi siis ühise pealkirjaga nõiakaevu loits. Miks see teema siin nii palju erutas, et sel loomingule virgutas? Asi on selles, et hiljuti oli ka Tuhala nõiakaevu keemine ja kuna sinna tahetakse karstialadest teha killustikuks ehk kaevandatakse seda maad seal, mis on seitse meetrit allpool on sinna maardlaid teha. Ja sellega seoses nende karstialade kaitse kirjutasingi sellise regiloitsu, et me saaksime võidelda kogu Eestile, aga selle karstiala kaevandamist ja vastu ja selleks puu meil tasuta tulid. Kõikvõimalikud tuntud solistid, nagu näiteks Karl Madisega ma seda tööd alustasime, ansambel karavani kah ja kõik tulid rõõmsalt laulma, nagu näiteks Kristjan Kasearu, Lea Liitmaa, Marvi vallaste, Koit Toome, Birgit Õigemeel, Birgit varjun, Ott Lepland, Uku Suviste, Kerli Kõiv, Lenna Kuurmaa, rammi mehed laulsid kat sosinaid, siis siis tuli tehnikaülikooli meeskoor Ellerhein Kaari sillamaa laululapsed Päär Berenson rapparitest ja Henry Kõrvits ehk Genka rõõmsalt tulid tasuta seda linnahalli stuudiosse, seda tööd tegema ja liivase saime päris kiiresti selle töö valmis minagi saamani trummiga. Tegin nagu loitsu selleks. Ja nii see lugu sündis väga kiiresti ja minu noorik aitas ilusasti selle idee peale suunata ja mina kirjutasin isegi kõik tekstid valmis ja nende tekstide peale meil tuleb isegi koguni laulev revolutsioon, uus revolutsioon. Lilleküla staadionis on Tuhala Nabala kaitseks, kust kõik need bändid ja ansamblit nimetatud nimedega kaasa võtavad. Viies juuli laupäev on siis veel antud spetsiaalselt niisugune heategevuskontsert. Nii et selle loitsuga ühinenud tegelikult juba nii palju eesti muusikuid, aga sa ootad ilmselt sellega ühinema kogu eesti rahvast. Loomulikult mitte ainult Eesti rahvast, sellepärast et noh, ma tean öelda niimoodi, et 56000 inimest on juba andnud toetuse meie püha hiite ja püha looduse kaitseks ja peale selle aga juba hästi palju riike meid toetanud üle 90 riiki. Ja Ants Talioja, kes selle Tuhala Nabala karstialaga tegeleb, on, kogun isegi lennukid sinna peale organiseerinud saks sellise aerofoto, see tehti ka veel ära. Ja meie ülesanne on see, et kuna Eesti on, lõid riik, siis me ei saa ju hävitada loodust. Ma käin isegi peaministriga rääkinud, ma olen isegi vabariigi presidendiga rääkinud nemad kõik toetavad nii kultuuri ja tarkuste ja looduse kaitseks ja see ongi tegelikult üleüldse niisugune laul või revolutsiooniline lugu selleks et me ei müü Eestit ära välismaale. Et me jääksime oma koduvabariigi, et me oleme Eesti riik ja need kopad Viienda juunini on üle kuu aja aega ja kui inimesed tulevad sinna kontserdile, rubla tahavad kaasa laulda. Kust seda loitsu praegu kuulata saab? Praegu vist seda kuulata kõikides raadiotes, kes võiksid huvi tunda, et meie loodus oleks kaitstud. 10 neljanda aprilli heligaja saatele tegid kaastööd Mirje Mändla, Ülle Hallik, Hedvig Lätt, Marge-Ly Rookäär ja Kersti hinna. Saate toimetas Annika Kuuda ja mängis kokku operaator Katri maadik. Tule taevas appi.