Tere algab muusikauudistesaade helikaja. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Saate teemad Eesti riiklike muusikaorganisatsioonide hetkeseisust annab ülevaate Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Eero Raun. Epo Sumera 60.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdist jagab muljeid helilooja Tõnu Kõrvits. Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdist räägib dirigent Lauri Sirp. Ö laulude kontserdil. Kanuti Gildi saalis kohtuvad Suumann ja eesti rahvamuusika ning esiettekandele tuleb Helena Tulve teos. Tallinna filharmoonia produtsent Heili Vaustam tutvustab teise maailmasõja lõpu 65.-le aastapäevale pühendatud kontserti, kus esineb Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester Rebaleeri kergevi Eri Klasi juhatusel ning Jaapanile keskendunud kontserti sarjas kutse duellile. Mõisakoolide sarja lõppkontserdist räägib Kadri-Ann Sumera. 13. mail annab pianist Tanel Joamets Tartu Ülikooli aulas kontserdi, kus on kavas Shapenja Rahmaninovi Igor pesseroodmi 80.-le sünniaastapäevale pühendatud näitusest Eesti muusika ja teatriakadeemias räägib koostaja Kristel Pappel Eesti kontserdihooaja lõppkontsertidest neljas kontserdimajas, kus esinevad Bremeni Filharmoonikute ja Eesti rahvusmeeskoor, räägib rahvusmeeskoori direktor Indrek Rumberg. Ivo Sillamaa räägib kammermuusika kontserdist priis, kus tulevad ettekandele Haydni ja Beethoveni sümfooniad. Solistlikus versioonis. Tallinna filharmoonia esitles eeloleva suve Birgitta festivali. Saate kudega olid tegevad Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Karin kopra ja Kersti Inno. Head kuulamist, heliga jaa. 30. aprillil toimus Eesti muusikanõukogu üldkoosolek, kus selgus muuhulgas ka riiklikku filharmooniasse tegevuse ümberkorralduste hetkeseis. Ülevaadet sellest kuuleme Karin kopra intervjuust. Veel mõni kuu tagasi küttis Eesti muusikainimeste kirgi teadmine, et mitmed Eesti muusikaorganisatsioonide reorganiseeritakse moodustatakse Eesti filharmoonia. Kui nüüd, siis on olukord muutunud ja seda on klassikaraadio stuudios kommenteerimas Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Eero Raun. Millistel kaalutlustel sündis siis otsused planeeritud Eesti filharmooniasse ei, moodustatagi. Tere kõigepealt head kuulajad. Seis fil harmoonilise tegevuse teemadel on selline, et ilmselt esimesest juulist liiguvad rahvusmeeskoor ja Hortus Musicus Eesti Kontserdi alla ning uue struktuuriüksusena luuakse Eesti kontserdi juurde ka Eesti kontsertkoor. Mis saab olema projekt korras, suurvormide ettekannetel osalev kollektiiv ja on praegu samas kolm suuremat kontsertprojekti aastal seitsmendal augustil Veljo Tormise 80. juubeliga seoses Eesti ballaadid ettekanne Tõnu Kaljuste dirigeerimisel oktoobris eeldatavalt Ramsi Saksa reekviem Neeme Järvi dirigeerimisel ning novembris Kiyaganšeeli seitsmendad viienda juubelikontsert Andres Mustoneni dirigeerimisel. Nendes kolmes projektis osaleb siis uue kollektiivina Eesti kontsertkoor, kus on kuni 50 naislauljat pluss neile lisandub rahvusmees. Mille põhjal see koor moodustatakse? Selle koori moodustamisega hakkab siis tegelema Eesti kontsert ja konkreetsemalt rahvusmeeskoori direktor ning kogu see korraldamine on integreeritud raamatupidamise, personaliarvestuse ja muude tugiteenuste juurde. Ning nii nagu me mäletame Joonase lähetamise ettekandest, siis niimoodi projekti kas on täiesti võimalik täiesti korralikud koorilauljad kokku leida, teha nendega intensiivne proovitsükkel ja täiesti heal kunstilisel kvaliteetsel tasemel. Ettekanne. Kui sageli hakkab moodustatav koor esinema? Kultuuriministri soov on olnud, et see koore Läks projektipõhiseks vaid ikkagi kasvaks välja korralikuks põhipalgaga kooriks millel on muuhulgas ka oma permanentne kunstiline juht ja nii edasi. Lihtsalt tegu on praegu täiendava rahaga filarmooniliseks tegevuseks, mis poliitilise kokkuleppega otsustati eelmise aasta lõpus eraldada valdkonda et see ei ole kuidagi tulnud valdkonda mingite kultuurivaldkonnasiseste ümberjagamiste tulemusena. Ja tõesti tahaks jõuda selleni, et, et see koor saaks täitma seda tühimikku, mis on jäänud professionaalse a cappella koorimuusika ja ka vokaalsuurvormide esituste ning eesti kooriklassikasalvestuste tegemisel. Kas oskad põhjendada ka seda, et miks sa siiski moodustatakse, sellepärast et neid suurvorme võivad ju väga hästi ette kanda RAMi meeskoor koos filharmoonia kammerkooriga just nimelt projektipõhiselt. Miks on siiski vaja, et see koor tegutseks kogu aeg? Siin on olnud erinevaid variante, loomulikult aruteluks, kasvõi see variant, et kanda neid suurvorm, et ka Rahvusooper Estonia ooperikoori baasil. Aga eks see on takerdunud selle taha, et kontserdielu planeerimistsükkel on hoopis midagi muud, on muuhulgas ka lühiajalisem, kui on ooperiteatri planeerimistsükkel. Et neid kahte ei ole lihtsalt võimalik ühildada. Ja siin loomulikult ei ole nagu sellist lõplikku joont maha tõmmatud, et selliste suurvormide ettekandmisel võib kahtlemata ka näiteks Eesti filharmoonia kammerkoor osaleda, kui need projekti ettevalmistajad eesotsas dirigendi ka seda õigeks peavad ja kui leitakse sobilik aeg ja kõik need muud tingimused sinna juurde. Aga, ja ma rõhutaks veel, et see lahendus, mis nüüd saab lähiajal ellu viidud tuleb pärast päris mitmeid arutelusid väga paljude erinevate osapooltega. Ja hiljutisel Eesti muusikanõukogu üldkoosolekul ka sellel teemal kõneldes leiti, et see lahendus, mis praegu saab ellu viidud saab olema osapoolte arvates üsna sobilik. Nii et lahendus leiti sobilikult kõikidele ja seda otsust ei teinud keegi ainuisikuliselt. No lõplikult loomulikult saavad asjad paika kultuuriministri allkirja kandva määrusega, mis siis Eesti kontserdi põhimäärust vastavalt muudab. Aga jah, ma tõesti rõhutan, et selline lahendus on tekkinud pärast mitmeid arutelusid ja, ja tõesti osapooled. Ja see loodav koor hakkab saama kuupalka, mida finantseeritakse riigieelarvest. Sedamoodi oli küll tahtmine seda asja korraldada, aga paraku sellest rahast, mis õnnestus täiendavalt valdkonda saada, ei mängi välja kuu palkasid ka mitte osalise tööajaga ja seetõttu tulebki sellel kooril tegevust alustada projektipõhiselt. Edaspidi jah, kahtlemata tahaks selleni jõuda. Tahaks tagasi liikuda nüüd selle kõige esimese küsimuse juurde. Et siiski olid ju suured plaanid Eesti filharmoonia moodustamiseks, mis põhjusel see katki jäeti? See on olnud ka üks teema nendel aruteludel, millest rääkisin, lihtsalt jõudsime selleni. Leidsime ühiselt, et niimoodi eelarve ja kalendriaasta siseselt ei oleks õige kiirustada Eesti filharmoonia nimelise asutusega turule toomisega. Aga päriselt maha maetud, seda mõtet ei ole. Ei ole, see on veel jätkuvalt töös, aga noh, lihtsalt ta ei ole selline esimese järjekorra küsimus. Kas mõni neist Muusikaorganisatsioonidest oli ka juba vastavaid plaane teinud Eesti filharmoonia sünniga seoses ja kas nende töös ning pidi midagi jälle muutma? Ma ei ütleks, et midagi oluliselt tuli osapooltel muuta, et need ettekanded on olnud ju töös varemgi, aga nüüd ma arvan, et see lahendus, kuidas klaarub, et just nimelt on uus koor uue nimega nende ettekandmisel üheks osapooleks, et see võiks olla kontserdipublikule üsna hea uudis. Kuidas need osapooled ise on sellesse suhtunud, et seda uut asutust nii-öelda ei tule? Ega päris uut asutust ei oleks tulnud nagunii, siin oli lihtsalt erinevaid variante. Kas see nõndanimetatud Eesti filharmoonia peaks moodustuma praeguse ERSO baasil või siis Eesti kontserdi baasil, praegu on siis lahendus selline, et ERSO jääb ikkagi Erzox, mingi hetk oli üles tõstetud, see teema, et võib-olla võiks ERSO edaspidi kanda nime Eesti Filharmoonikute, noh, see ei ole ka sugugi mitte uus, et vaid pärineb juba lausa aastakümnete tagant sisuliselt nooreks. See asja sisuline mõte oli see, et sellise uue nimega ERSO määratleks ennast teiste Filharmoonikute nimeliste orkestrite keskel, näidates sellega, et tõepoolest ERSO on sisuliselt arenenud sellisele tasemele ja et oleks võimalik sellise nimega ka eestist kergemini ehk välja minna. Aga seda asja sai arutatud üheskoos ka ERSO muusikutega ja, ja kuna nendel enamuse seisukoht kaldus olema see, et eelistatakse pigem senist ERSO nime, mis on juba sisse harjunud, siis niimoodi see otsus, kui jäi ERSO ootab pikisilmi uut peadirigenti Neeme Järvi, kas on teada ka seda? Kindlasti tuleb? Neeme Järvi tuleb kindlasti suvel Eestisse ja siis on plaanis ka temaga leping alla kirjutada. Aitäh tulemast stuudiosse Eero Raun ja edu. Aitäh edu klassika lähedalegi. Täna on helilooja Lepo Sumera 60. sünniaastapäev. Lepo Sumera oli üks eredamaid isiksusi eesti muusikas säravamaid eesti sümfoniste ja elektro, akustilise muusika rajajaid. Ta oli Eesti kultuurielu kesksemaid figuure, olles aastatel 1988 kuni 92 Eesti vabariigi kultuuriminister ja 1993 kuni 2000 heliloojate liidu esimees. Sumera loomingus. Teoseid kõikides žanrites. Estonia kontserdisaalis tähistati Lepo Sumera kuuekümnendat sünniaastapäeva 30. aprillil kontserdiga kus esines Eesti riiklik sümfooniaorkester Arvo Volmeri juhatusel. Kaastegevad olid Rahvusooper Estonia poistekoor, solistid Helen Lokuta ja Kadri-Ann Sumera ning lugeja Aarne Üksküla. Palusin stuudiosse heliloojad Tõnu Kõrvitsa. Milline mulje jäi sel õhtul nii Sumera teostest kui esitusest? Jah, lepast ja lepamuusikast on raske nagu lihtsalt mõne sõnaga rääkida. Ja isegi neid märksõnu on seal minu meelest väga palju kümneid. Ta oli inimesena väga ere isiksus ja ere oli ja on loomulikult ka leek tema muusikas. Võib-olla üks selline üldisem märksõna on see, et ta oli väga eripalgeline ja eripalgeline väga mitmes plaanis, ma mõtlen kõigepealt selliste tunnete või, või meeleolude plaanis, sest tema muusikas on kõrvuti madal ja ülev traagika, peen huumor, grotesk ülevoolavad, romantilised tunded, kirglikkus, seda eriti viimastes teostes. Kõik need seisavad tema loomingus kõrvuti ja on minu meelest väga orgaaniliselt või loomulikult, et omavahel ühendatud. Ja erivalge oli ta loomulikult ka kõikides žanrites, milles ta muusikat kirjutas Naalates elektroonilisest teostest ja lõpetades siis teostega suurele sümfooniaorkestrile. Kuigi mulle tundub, et sümfooniaorkester oli tema üks üks lemmikuid. Ja sellele koosseisule kirjutades on, on tõepoolest tunda tema meistrikätt. Sümfooniaorkestrit ta tõesti väga armastas. Ja muidugi oli ta siis tõeline muusikaliste emotsioonide valdaja. Selline muusikaline psühholoog, ütleme niimoodi. Mulle tundub ka võib-olla et lepamuusikat, eriti tema suuremaid teoseid praegu võib-olla mängitakse natuke vähem, kui mängiti tema eluajal. Ja sellest on natuke kahju. Sest tegu on, on suurepärase muusikaga, aga ma siiski usun, et see on ajutine ja samas on jällegi vastupidiseid näiteid, teoseid, mida mängitakse väga palju, kas või keelpillidele kirjutatud muusika profana ja loomulikult kammermuusikat. Tema Pala aastast 1981 on ju väga-väga populaarne. Aga sümfooniat väga tihti ei kõla. Sümfooniat kahjuks ei kõla, kuigi need on jah, pärlid eesti sümfoonilise muusikas. Aga 30. aprilli kontserdil, siis, kus ERSO Arvo Volmeri juhatusel esitas nelja Lepo teost oli üks meeldejääv õhtu ja neli teost loodud umbes sellise kümneaastase perioodi vältel, kuid sellegipoolest väga erinevad teosed. Mida nende kohta eraldi öelda. Kõigepealt kõlasid stseenid balleti muusikast sisalik. See on balletimuusika, mida kahjuks seni veel lavastatud ei ole. Ja nagu selgus kontserdil, on selle teose osa partituuris läinud kaduma. Ja sellest on on väga kahju, sest kindlasti tahaks seda teost näha siis oma loomulikus keskkonnas kunagi koos lavastusega. Seda enam, et minu jaoks kõlas muusika sellise ideaalse balletimuusikana mis oli täis lopsakat, fantaasiat, erinevaid tundeid, meeleolusid ja sageli, need vaheldusid üsna kaleidoskoopilise sellise kiirusega põnevat rütmikat, mis balleti puhul on kindlasti oluline. Ja otsekui selliseid, kuidas ma ütlen geneetilisi kujundeid, mis üksteisele järgnesid ja toitusid eelnevalt kõlanud kujundi energeetikast, et see tekitas sellele muusikat, kala sellise väga põneva kulgemise. Teiseks kõlas siis klaverikontsert, kus soleerib helilooja tütar Kadri-Ann Sumera. Ja siin ma kõigepealt tooksingi esile Kadri-Ann, Sumera hingestatud ja suurepärase esituse, tehniliselt ja emotsionaalselt see oli, oli täiuslik ja, ja mind väga liigutas. See teos on ka väga eriline teos lepamuusikas kui ka üldse eesti muusikas ta justkui nagu oleks klaverikontsert. Samas on ta selline lõpmatu loits mis oma kordustega need kordused on siis iga kord tegelikult mitte päris üks ühele kordused vaid varieeruvad ja seto itkust pärit laadidega. See kõik loob sellise väga erilise, natuke kõheda atmosfääri isegi või, või midagi väga saladuslikku on selles muusikas. Ja hiljem, kui see teos kasvab selliseks suureks kulminatsiooniks siis mulle tundub, et see kulminatsioon ei olnudki mitte võib-olla niivõrd dünaamiline, kuigi ta ka seda oli. Aga seal vallandus mingisugune eriline psühholoogiline pinge. Et tõeliselt lummav teos ja, ja loomulikult lummav esitus. Ja teises pooles kõlasid siis kolm soneti, jällegi tõstaksin esile Helen Lokuta suurepärast esitust, see teostan sobis väga hästi. See on üks romantilise maitia Osaid lepaloomingus. Seal õhkab tõesti sellist tõelist muusikalist kirge, mida võib-olla põhjamaises muusikas kohta paatost, kurbus, traagikat. Jah, eelkõige illustreerib see siis väga hästi seda kaunist poeesiat, mida leidub Seksperisonettides. Ning lõpetuseks viies sümfoonia, mis kuuldavasti oli heliloojaks lemmikuid ja mis on kindlasti ka üks helilooja õõnestama maid, teoseid ja üks eesti muusikapärleid. See on, ma usun ka sedasorti teos, mis on jätnud oma jälje nagu sarnaselt Lepo Sumera esimesele sümfoonia-le, on jätnud oma jälje ka mingis mõttes võib-olla teiste Eesti heliloojate loomingusse on sedasorti tunne, et on nagu midagi sellist universaal, reaalselt eestlasliku või, või kuidagi selle, meie maa ja kohaga seotud olevat. Ma selles muusikas sügavalt tunnetasin. See on teos, kus läpa on kasutanud väga palju ole atoorilisi võtteid aga midagi eriti tema vaskpillide käsitluses on midagi sellist, mis seob teda jällegi põhjamaise ka ja eriti Sibeliusega kellest pomm minu teada ka väga lugu pidas. Et tõeliselt sügav põhjamaine sümfoonia. Aitäh. Tõnu Kõrvits. Vanemuise sümfooniaorkester lõpetab täna oma hooaega kontserdiga Vanemuise kontserdimajas, ettekandele tulevad Urmas Sisaski missa number üks ja Lepo Sumera sümfoonia number kaks, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp. Kas see on selline huvitav lugu, et selle kontserdi kavasse valisin kõigepealt Urmas Sisaski missa number ühe? See ei ole küll päris põhjus, aga mul on tal endal selle looga natukene isiklik suhe, et kunagi 90.-te algul olin noorkoormeister kooris noorus ja see oli just see aeg, kui valmistati selle, mis asi, ettekannet, et see oli minu esimene nii-öelda käeproov ja närviproov koori ees, mäletan selle missa esiettekandest, et see ratas väga palju tähelepanu ja see mõjus mulle aga eriliselt kõik tegime seda täiesti suure vaimustusega, see on selline erakordselt hea inspiratsiooniga kirjutatud teos. Nüüd ma olen hästi õnnelik, et mul on võimalus sõda nüüd täiskoosseisuga ise kontserdil esitada. Hea meel on ka see, et vanemas ooperikooriga töötame ikka jälle niimoodi taastaja vaja on tore, neid jälle muidugi naha kontserdilaval, aga Tartus on üks hästi eriline seltskond. Veel on Tartu noortekoor, keda juhendavad Kadri Lepp, Riho Leppoja, et nad on hästi võrratud noored ja nii palju, kui me oleme koos teinud, neid juba on kogunenud. See on mul alati hästi-hästi rõõm, nad on hästi, operatiivsed, õpivad kiiresti, musikaalsed silmad säravad ja on näha, tahavad, tahavad asja hästi teha ja mis asi on meil siis veel neli solisti soolokvartett koosseisus Popova, Karmen Puis, Mati Turi on väljaspoolt vanemaist ja Märt Jakobson tunnen nüüd 20 aasta jooksul on see muusika nagu minu enda jaoks nagu sees, kogu aeg on kasvanud ja arenenud, et mul ei teki siin üldse nagu mingit küsimärke, et ma ei peagi tegelema selle analüüsiga, see analüüs ligi 20 aastat tagasi juba ära tehtud, et see on väga seotud 88.-st aastast pärineva kooritsükliga Gloria Patrit oma selle planeedi armooniaga, nii et nüüd on seda temaatikat edasi arendanud ja laiendanud selle teose võimsaks monumendiks. Monumendid universumile sellesse kõiksuses, milles Sisask elab. Teine helilooja Lepo Sumera sümfoonia on number kaks. Sumera esimest sümfooniat mängisime vananemisorkestrit ka mõni aasta tagasi oleks ilus astuda edasi sammhaaval, et enne kolmandat ikka teine ja enne viiendat neljas et miks nüüd Sumera, Kaia Sisask sellel kontserdi kavas kuku saavad, see on, neis on midagi väga palju ühist, et seal on natuke müstilist ja, ja ikkagi tundub, et püüdlemine ikkagi puhta ilu poole. See, et Sumera oleks laupäeval nüüd tähistanud oma kuuekümnendat sünnipäeva ja Urmas Sisaskil täitub 50. eluaasta, seda, et see ei olegi huvitaval kombel mänginud kaasa selle kava koostamisel, see selgus muuseas, nüüd on muidugi hea seostada nende juubelitega ja see on jah, niisugune müstiline kokkusattumus, aga et ma arvan, et me ei pea ju helilooja tausta ainult nende juubelitel ja esitama väärt muusikat nende autorite tähtpäevadelt. Jah, see, et need tähtpäevad nüüd sattusid olemas, on loomade müstifikatsiooni, nagu meeldib tegelikult astiks Lepo Sumera lause, mis ilmus hiljuti sirbis ka, et ma mäletan seda täpselt, aga mõte oli see, et vastuseks, et kirjeldada oma muusikat, Sumera soovitas pöörduda kirjanike poole, et nemad tantsiksid sellest, millest nad on oma raamatutes kirjutanud. Nii on ka muusikat väga raske niimoodi lahti seletada muusikat kirjutataksegi sellepärast et seda saab ainult niimoodi niimoodi teha. Aitäh Lauri Sirp selle intervjuu eest Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert täna õhtul algusega kell 19 Vanemuise kontserdimajas ja kavas on Urmas Sisaski missa number üks ja Lepo Sumera sümfoonia number kaks. Klassikaraadios jätkub esmaspäevani sari muusika lin Ruur, mis asi läheb Ruuri piirkonna kultuurielu kultuuripealinn Ruur raames toimuvad Tallinnas ka üritused alapealkirjaga Saksa kevad ning üks kava, mis kannab pealkirja ö. Laulud ja on pühendatud Robert Schumanni loomingule. Kõlab nii Tallinnas kui ka Schumorfestil Düsseldorfis. Ning selle kava on kokku pannud Eesti helilooja Helena Tulve, kellelt kõlab selles kavas ka uue teose esiettekanne. Sõna saabki helilooja Helena Tulve. Selle kava tellis just seoses summani aastaga summan Fess Düsseldorfis ja nad tellisid siis uue teose, mis oleks inspireeritud või kuidagi seotud Suumanniga. Ja lisaks sellele nad palusid mul kureerida siis sellist programmi, mis ühendab üks nii summani muusikat kui siis midagi eestipärast ja lisaks oli võimalus siis ka pöörata väike vint peale summanile võin teha nagu selline oma nägemus või võis väljendada seda, kuidas siis meie võiksime Schummanile vaadata praegu värske pilguga. Mul tekkis selline visioone. Schumanni laule vähemalt mõningaid laule on võimalik ja, ja oleks väga tore esitada mitte siis klaveri saatel, vaid hoopis kandle saatel. Ja, ja selle kogu selle programmi lähtepunktiks oli Schumanni laul Mondnaht kuuvalge öö, mis mind täiesti sõltumatult sellest summan festist juba palju varem nagu kuidagi oli minu meeltes ja ma olin selle vastu huvi tundnud ja ma võtsingi siis selle mond nahti lihtsalt oma lähtepunktiks. Tähendab, ma kirjutasin oma teose samale tekstile Asjendorfi mond nahti tekstile ja lisaks sellele otsisin kokkusi sellised esinejad ja siis nendelt sellised lood, mis oleksid siis õhtu ja ööga seotud. Kontsert toimub nüüd praegu siin Eestis ja, ja siis juunis Saksamaal, et see on selline valgete ööde aeg, et see on midagi väga iseloomuliku Eestile ühelt poolt ja teiselt poolt, et selline ööihalus on ka selline väga romantiline pürgimus, mis on nagu summani muusikas väga palju leidnud teelauludesse. See teema. Lisaks sellele ma tahtsin, et oleks erinevaid hääli, erinevad testi pärast tõesti Eesti laulu eesti rahvalaule regilaule ja siis ka rahvapäraseid koraali laule selles kavas ja meil on mitmeid aga toredaid laulikuid. Nii et see nii-öelda see grupp muusikuid kujunes kuidagi väga sujuvalt välja. Sest need muusikud on kõik omavahel juba varem ka koostööd teinud. Selles mõttes ei olnud selle kava kokkupanemine täitsa nagu nullist, vaid vaid ikkagi olemasoleva baasil. Kohe tuleb meelde, kuidas Kadri Hunt oleks Weekend Guitar Trio ka aasta tagasi siin umbes juunikuus Niguliste kirikus, esitusest rahvapäraseid, koraali, need lauljad on siin veel teisigi. Lisaks Tallinna kontserdil veel osaleb Tseelia Roose, kes on ka koostööd teinud Weekend Guitar Trio kaja. Robert Jürjendali ka. Ja siis Schumanni laule ja siis minu lugu laulab Eve Kopli ja kandlel mängib Kristjani Link. Kõneles Helena Tulve ja see kontsert toimub pühapäeval, üheksandal mail kell 19 30 Kanuti Gildi saalis ning klassikaraadio salvestab selle kontserdi. Tallinna filharmoonia kutsub uue nädala alguses, mitmele kontserdile palusin stuudiosse Tallinna filharmoonia produtsendi Heili paus tamme. Kuuldavasti 10. mail toimuvale kontserdile tegelikult pääsmeid enam ei ole. Aga räägiks siiski, mis kontsert son tuleb maestro Valleeri kergi Jeff oma Maria teatri orkestriga meile hästi lühikeseks ajaks külla, nii et lausa müstiline, kuidas nad sõidavad rongiga öösel Moskvast Peterburi, siis Peterburist bussiga siia, siis annavad kontserdist, sõidavad kohe tagasi, nii et seega omaette kurioosum, kuidas üldse üks orkester on, on võimeline kastrollil kontserti andma ja see kontsert toimub teise maailmasõja lõpu aastapäeva tema puhul ja maestro Valeri kergevi juhatuse esitatakse siis Šostakovitši Leningradi sümfooniast esimene osa, esimene osa jälle tänu sellele, et kergelt peab õhtul juhatama juba Euroopas süste kontserti. Aga eriklassil on õnneks natuke rohkem aega, nii. Tšaikovski viienda sümfoonia kuuleb ära tervenisti. Teisipäeval. Küll aga on järjekordne kontsert sarjas kutse duellile ja seekord on teema jaapan itšitaara, taika, trummide virtuoos, Jaapanist on see põhimees, kes siis kutsub välja nii-öelda meie krahh tantsija Dmitri hartšenko, taiko, trummide ja üldse löökpillide traditsioon Jaapanis on 1000 aasta vanune ja see põhineb legendil, kus mingid kurjad, et jõuda, vallutasid maali pimedus ja läksid siis inimesed löökpillidega ja lauluga tagasi võitma päikest ja headust. Nii et iseenesest väga kena ja meie praegusesse külma kevadesse äärmiselt sobiv legend. Taiko trummidel on jah, selline nagu sügaval religioosne ja ka mentaalselt väga oluline roll jaapani keelt tuuris. Need on tegelikult hiidsuured, trummid ja neid ka mängida on äärmiselt raske, see nõuab tohutut füüsilist jõudu ja lihaste koordinatsiooni ja nii edasi, nii et meie esineja ka palja ülakehaga mängib, see on jaapani traditsioonile vastav riietus, mis tal seljas on. Ilmselt saab olema aga seda pilti nagu visuaalselt päris huvitav jälgida. Pidžitaaro on andnud praeguseks juba ligi 1000 kontserti üle maailma, teda peetakse üheks pani olulisemaks interpreediksiaga just traditsioonilise kultuuri edasiandjaks. Ta on esinenud sellistes kohtades nagu kaarnegi hool muidugi Tokyo kultuurikeskus ja kõik teised maailma tähtsamad saalid on, tal on tal läbi käidud. Ta ei too meieni mitte ainult jaapani traditsioonilist muusikat, vaid selles kavas on palju improvisatsioonilist ka tema enda arranžeeringus, Tšassilikud, Rockilikud ja lisaks sellele veel mõningad muude Aasia riikide löökpillimängutehnikad on kaasata sellesse kavasse, et ei oleks ainult trumme, siis oleme ise palunud sellele õhtule nii-öelda itšitaaro sekundantideks Neeme Bunderi ja Heleri Uibi siis flöödid ja vibrafonil vastavalt. Ja nad esitavad algul koos itšitaaroga jaapani muusikat ja siis me suundume juba eesti muusikasse. Galina Grigorjeva kui asi, nende tuleb ka ettekandele omamoodi isegi kahe kultuuri vastandus ja kahe kultuuriduell võib öelda selle ettekande kohta ja sest kuivõrd nüüd jaapani muusika erineb Eesti omast just Galina Grigorjeva äärmiselt meditatiivne, rahulik ja vaikne Guaziniente on ilmselt publikule heaks mõtte hetkeks ja. Ja puhkuseks ja see kontsert toimub siis teisipäeval, 11. mail, KUMUs ja kontsert algab kell 19. Pianist Kadri-Ann Sumera kõneleb MTÜ muusikasõprade seltsi tegevusest. Sari kammermuusika mõisakoolides sai alguse minu hea kolleegi Jaana Liiviga eelmise aasta septembris, kui me lõime sellise MTÜ nagu muusikasõprade selts ja millest see mõte üldse tekkis hakata kontserte korraldama, olime mõlema ühine mure, sellepärast et, et justkui publikut ei jätku ja publik nii-öelda vananeb ja noortel, eriti maapiirkonna inimestel pole tegelikult üldse mingit võimalust klassikalist muusikat kuulata. Koolidest muusikaprogramm on suhteliselt selline kuiv või ilma elusate näidetega. Ja eelmisel septembril siis panimegi aluse sellisele sarjale nagu kammermuusika mõisakoolides. Üritan teha koostööd võimalikult paljude mõisades asuvate koolidega et viia sinna klassikalise kammermuusikakavu. Oleme üritanud need kavad koostada vaheldusrikkalt niimoodi, et oleks tõesti valikut väikest kammermuusikat, soolo, klaverit, ütleme, aga samuti viiulit, tšellot, puhkpill kvarteti ja nüüd peale kahe aasta lõppemist, ma võin üsna rõõmuga tõdeda, et päris mitmes koolis, kuhu me oleme jõudnud juba mitu korda erinevate kavadega, mille juurde alati kuluka tutvustavat juttu, et tegu on siis selliste nagu koolitunni sisse mahtuv loeng kontserdiga. Et nende kahe aasta jooksul tundub olevat, vahetasin muusika kuulamise kogemus nende lastel ja tavaõpetajatel kuidagi palju omasemaks saanud lapsed kuulavad tõesti ilusti, enamasti tähelepanelikult sahistatakse. Vastuvõtt on olnud väga hea ja kuidagi aina positiivsem, et kui alguses veel mõnikord pidi ennast nagu raskustega selgeks tegema ja üritama põhjendada seda meie sarja vajalikkust, siis nüüd juba on mõistmine palju suurem kui seni ikkagi kontsertide osavõtjaid pole olnud rohkem, kui ütleme, neli viis siis hooaja lõpetame lausa väikese Tartu kammerorkestriga, kellega tegelikult koos algas juba talvel, kui toimusid advendikontserdid dirigent Lucas Grööni juhatusel. Ja praegu nüüd kevadel toimuvad neli kontserti Mooste mõisas, Kuremaa mõisas, Maide mõises ja Mäetaguse mõisas, kus Tartu kammerorkestrit juhatab Tõnu Kalm. Ja kavas on Wolfgang Amadeus Mozarti väike öömuusika ja klaverikontsert D-duur, mis siis Mozarti viimane klaverikontsert ja kahekontserdil soleerib Sis Diana Liivia kahelmina ja need kontserdid on eelkõige võib-olla küll suunatud sellele kooliperele, aga nad on avalikud. Mul on ainult hea meel näha, et mõnestki kohas hoolimata kontsertide varasest kellaajast, aga siiski seda kohalikku valdkonda on ka mõnelgi kontserdil kuulamas olnud, et mulle tundub, et ehk õnnestubki juurutada sellist klassikalise muusika kuulamise harjumust ka kohtades, kus ilmselt aastaid pole ühtegi klassikalist muusikat kontserte andmas käinud. Neljapäeval, 13. mail esineb Tartu Ülikooli aulas pianist Tanel Joametskavas on Schopeni väikevormid ja Rahmaninovi üheksa, et TÖÖD pilti oopus 39 meeldivam tervitada stuudios pianist Tanel Joa metsa ja uurida, kuidas sobivad šopäen ja Rahmaninovi. Juhuste tõttu Rahmaninovi tsükkel oli mul väga, väga ammune unistus, juba 95. aastal ma mõtlesin, et tahaks seda mängida ja tulid muudkui teised asjad peale ja see on nii raske teos pidanud, selleks on vaja tõesti vaba aega pikema perioodi jooksul ja nüüd sellel aastal. Ma jätsin kõik oma turneed ära hoopis ühel teisel põhjusel, sest mul sündis veebruaris poeg, aga seoses turneed ärajätmisega oli mul rohkem vaba aega käes ja ma suutsin sellest suurest tsüklist ennast läbi närida. Suppeniast ja päris mitmed pianistid on teinud kas terveid sooloõhtuid, pianist või osaliselt, meil oli muusikaakadeemias õppejõudude õhtu Supäänim loomingust ja, ja sinna ma õppisin ühe Poloneesi ja siis mul hakkas sealt nagu hargnema mõte õpiks veel juurde asju, kuidas nad need omavahel sobivad. Mõlemad romantilised tehnilises mõttes on neil päris palju sarnast. Robben on kirjutanud ju väga palju klaverimuusikat, just selliseid väikevorme, et peale selle Polone, esimene millised teosed valisid sinna juurde. Esimene Polonees oli f-moll Polanes üks selline ja selline nukrameelne Polanemisega kõrvale valisin kontrastiks A-duur kuulsa hiilgava turbolonesi Nelima Surkat. Opus 24 Nasurkat ühest küljest nad olid mul ammu huviorbiidis, aga teisest küljest just siia, Rahmaninovi kavasse, ma tahtsin midagi sellist läbipaistvat ja tantsulist, sest maine on nii massiivne ja siis on seal veel kaks, tüüdas tuur ja fantaasia eksprompt siis mall. Kui veel korra rääkida Rahmaninovi-ist või üldse vene muusikast, siis pianist Tanel Joamets ikka igal aastal teeb mitu turneed. Venemaale ja kavades on väga-väga palju vene muusikat, et see on sulle nagu hingelähedane. Jah, see on tõesti mulle hingelähedane ja viskaja pinguga, Rahmaninovi, aga seda hingelähedust raske põhjendada. Selliselt on kuulajad seda hingelähedust märganud ja seda nii aplausiga kui ka pärast suuliste kommentaaridega kiitnud ja see on andnud jälle impulsi jätkata sama rada. Sa mängid Tartu Ülikooli aula uuel Steinway kontsertklaveril, mis ei ole selles mõttes Ena muus, et ta on juba peaaegu aasta olnud seal ülikooli aulas, kuidas klaver on hakanud kõlama? Klaver ei ole võib-olla kõige kergemate killast selles mõttes, et tal on võib-olla sissemängimise pärast või mis, aga igatahes tal on vaja seal päris palju pingutust, aega, et sealt kõiki kätte seda, mida tahad, aga teisest küljest see pingutus nagu tasub ennast ära, tal on ikkagi väga rikkalik ballett, et sealt sealt annab väga palju kätte saada, aga ta ei anna seda kergelt niimoodi iseenesest. Tanel Joa metsa klaveriõhtu järgmisel nädalal, neljapäeval, 13. mail Tartu Ülikooli aulas teisipäeval, 11. mail on kontsert sama kavaga tõrva kirik-kammersaalis. Aitäh, Tanel Joamets stuudiosse tulemast. Eile tähistati Eesti muusika ja teatriakadeemias viiuldaja Igor pess Roodmei kaheksakümnendat sünniaastapäeva. Avati Igor pes root. Neile pühendatud näitus esitleti raamatut ja näidati filmi Igor pessaroodmeist. Palusin stuudiosse muusikateadlase Kristel pappelin. Tegelikult oled sa ka kõrgharitud viiuldaja informatsiooniks kuulajale. Sina olid tegelikult selle näituse koostamisega. Räägiks natuke lähemalt, milline on Igor pes Roodmei? Tähtsus eesti viiulikoolile eesti muusikale. Igor pes Roodne on Eestiga väga tihedalt seotud viiuldaja Anna-pedagoogina dirigendina kui ka isikliku elu raames ja juba noore viiuldajana käis ta Eestis kontserte andmas. Vanema generatsiooni kuulajad kindlasti mäletavad seda. Viiulipedagoog Ivy Divik on väga kaunilt kirjutanud Igor pes raudne esimesest kontserdist Tallinnas ja ma loeksin selle tema meenutuse ette. Pilgeni täis Estonia kontserdisaal laval äärmiselt sümpaatne konkursi võitudega pärjatud noor viiuldaja efektse konkursi repertuaari asemel süvitsi minev tõsine muusika. Esitatud ilma võistlustel sageli edu tagava võitleva esitusmaneeriga eelkõige aga lummavalt varjunditerikas tuud. Hämmastas emotsiooni ja tarkuse võlu, sümbioos kõige erinevamad autorite muusikas sobiva kõlalise väljundi leidmine. Ja see, mis kivik on öelnud selle esimese Tallinna kontserdi kohta tegelikult see iseloomustab Tropez roonid, viiul täna ja üldse tema isiksust siin oli, eks ole see tarkuse emotsiooni sümbioos kogu tema eluaja vältel. Ja muidugi ma arvan, Eesti muusikud ja üldse Eesti muusikasõbrad. Kunstiinimesed on väga õnnelikud, et Igor pes Rodney nii tihedalt on meiega seotud olnud. Ta on käinud palju meistriklasse tegemas ja selleks nagu tänu avaldades ta valitud ka Eesti muusika ja teatriakadeemia audoktoriks. Ta on õpetanud Moskvas palju eesti viiuldajaid eesotsas Mari Tampere Beuroodneyga aga seal on ka teisi ja loomulikult on väga tore, et, et tema ja Mari Tampere pes Rootney tütar Anna-Liisa on väga andekas viiulimängija ja dirigendina on ka Igor pestroodmi juhatanud eesti orkestreid. Teatavasti on ta laulan nimekas, ta on seda ka õppinud Moskva konservatooriumis, olles juba ise välja kujunenud ja kuulus viiuldaja. Ja ta on Moskva akadeemilist kammerorkestrit dirigeerinud, aga ka Turu filharmoonia orkestriga, niisiis, nagu öeldud, eesti orkestreid. Ja kõike seda kajastab ka see näitus. On väga tore, et Mari Tampere algatusena ja Mari Tampere-igaüks koostajatest ilmus mõni nädal tagasi Moskvas raamat Igor pes Roodnaist. See sisaldab kõigepealt tema artikleid, mälestusi temast ja ka väljavõtteid arvustustest. Ja seal on ka väga huvitavat pildimaterjali. Raamat on muidugi vene keeles. Aga aja jooksul on kavatsus valmistada ette inglisekeelne publikatsioon läänepoolsele lugejale. Teatavasti oli kortes Roodne ju tõesti kogu maailmas väga hinnatud. Igor pes root, neile on pühendatud ka kontsert, mis toimub homme kell neli Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis kes seal esinevad. See on professor Mari Tampere Bezroodne viiuliklassi kontsert ja siin on väga andekaid noori inimesi. Ma ei hakka neid nimesid kõiki üles lugema, aga siin on ka konkursside laureaate ja kindlasti on see kontsert väga huvitav. Kuulamisväärne. Järgmisel nädalal lõpetab Eesti Kontsert oma hooaja ja sel puhul on Eestisse oodatud Bremeni Charmoonikud, kes annavad neli kontserti Eesti eri paigus ja koos prevenifermoonikutega astub kontserdil üles ka Eesti rahvusmeeskoor ning solist Ursula Essemonstavainen, dirigendipuldis Markkus, Boshnar ning kontserdi kavas kõlavad Franz Schuberti vaimude laul, vete kohal Pedersen vaesksi muusika Dolorosa, Johannes Brahmsi rapsoodia Aldile meeskoorile ja orkestrile ning Schuberti sümfoonia h-moll. Sellesama kavaga andsid Bremeni Sermoonikud ja Eesti rahvusmeeskoor Saksamaal juba mitmeid kontserte ning ja neid muljeid vahendab siinkohal RAMi direktor Indrek kumberg. Ramm oli aprilli lõpus preemenis ja see on selline tore koostööprojekt, et meie siis seal Saksamaal kahe kontserti ka Bremeni tiblokke kontserdisaalis, mis on hästi kvaliteetne saal ja siis premium kester tuleb meile külla, ta on sisuliselt selline romantiline kava, Bremeni Filharmoonikute lega. Orkestrid on see kava on hästi täpselt sobiv, kuna seesama orkester ju tegi ka Brahmsi esmaette kanda, nii et see on nagu südamelähedane nii orkestrile endale kui ka sealsele publikule. Orkester on hästi hea, hästi paindlik, väga ilusa kõlaga ja samuti võib öelda, dirigent Markus Boschner sai vähemalt meeste poolt küll väga suure tunnustuse osaliseks, kui väga sisukalt töötav, väga täpselt teadev dirigent, mis ta tahab ja kuidas ta midagi teeb. Ta isegi pers koorile, kohati rohkem tähelepanuorkestrile noh, ilmselt oma tuttava orkester ja et sellise suure meeskooriga oli huvitav tal teha ja kontserdid olid hästi edukad mõlemal kontserdil üle 1000 kuulaja. Küsisin kolleeg Joosep Sanga käest, kes ju ka laulab, rammis, et milline nendest teostas siis iseäranis orkestrile sobis, aga tema arvas, et seal ei olegi põhjust midagi välja tuua, et tase oli väga ühtlane. Ega ei ole küll jah, et ei saa öelda, et millegi arvelt mingi teine teos paremini tuli, pigem täiendasid 11 ja ja moodustasid sellise ilusa, kompaktse terviku. Te osalesite Pramsi rapsoodias, kas see oli teie jaoks nagu esmakordne tutvus selle partituuri või olete ka varem seda hooldanud? Ikka oleme varem nii Euroopas kui väljaspool, testime ju käimegi niimoodi, et alati Meil on koostöö mingi orkestriga ja see on selline kaunis ja sisukas teos. Viimati me tegimegi Dortmund siis seda ja orkester oli Tamperes ja Espoos tegime ka ja kus solist laulis, võrratu lilli paasikivi. Nii et need sellised orkestri suurfarmid on meile tegelikult väga tuttavad ja pidevalt töös maailmas on palju meeskoore, aga enamus neist on sellise isetegevusliku taustaga, päris kontsertkoori, sellise suure mees koorina, neid jah eriti ei ole ja see huvi ja tagasiside ongi seetõttu suurem. Nii et ta on täiesti oma ampluaa repertuaaris olemas. Just just nimelt nii, aga bella kui ka orkestri suurvormid, sest on ju palju teoseid, millega võib-olla isetegevusmeeskoor väga hästi ei saa hakkama. Ma mäletan siin just Dortmundi Is kontserdil kõige suurema minus ei tegelikult rauda, vaara teosed. Nad on kohati suhteliselt kaelamurdvad. Kõneles RAMi direktor Indrek Rumberg. Bremeni Filharmoonikute esinevad koos Eesti rahvusmeeskooriga Marcus Boschnioriterrigeerimisel neljapäeval jõhvi kontserdimajas reedel Tartu kontserdimajas, laupäeval Pärnu kontserdimajas. Need kontserdid algavad kõikjal seitse õhtul ning pühapäeval kell viis Estonia kontserdisaalis ning sellest kontserdist teeb klassikaraadio otse üle kanda. Fooniaid, nagu me teame, muusika ajaloost, võib esitada mitmeti, võib esitada terveks koosseisuga, kus laval on sadu muusikuid, aga seda partituuri on põhimõtteliselt võimalik ettekandele tuua ka solistlikumas versioonis. Ja selline programm just sel nädalavahetusel aset leiabki. Nimelt meederi saalis kõlab kavasser priis kaks sümfooniat, Haydni sümfoonia number 94 ja Beethoveni seitsmes sümfoonia ning siin stuudios on seda kontseptsiooni natuke lähemalt tutvustamast, siis üks, kes selles kavas üles ostab. Ivo Sillamaa, teie mängite haamerklaverit. Mille poolest on oluline esitleda sellist muusikat kammerversioonis meie kontserdikavas? On üldse küllaltki omapärane muusika esineb hoopis teises rüüs, see oleks nagu pilguheitmuusika ajalugu ja seda kolmekordselt. Kõigepealt me mängime 18. 19 sajandivahetuse sümfoonilise muusika, suulise töörid, sisaini lagunenud sümfoonia ja Beethoveni seitsmes sümfoonia. Teiseks me mängime seda neljakee praegust, meil on säästuaeg tegelikult see oli tol ajal väga populaarne ja need töötus on väga palju ja ilmselt nendel aegadel oli kogu aeg säästuaeg. Sellepärast et tõesti neid töötlusi umbes sellele koosseisule kvartetile praktiliselt kogu sümfooniline muusika on, on ära töödeldud, seda väga palju mängiti. Ja vot nimelt teine aspekt, millega me vaatame nagu ajalugu on see, et need töötlused pärinevad sellest ajast millal need sümfooniad loodi, see on praktiliselt sama aeg nagu mitte hiljem tehtud ja näiteks lahkumissümfooniahall pärineb meistrit enda töötlus ja Beethoveni sümfoonia on tehtud kummeli poolt, kes oli mootode lemmikõpilane, kes oli omal ajal väga hinnatud helilooja. Nii et iseenesest juba nendel töötlustel on minu meelest nii ajalooline kui ka puhtmuusikaline väärt. Ja kolmas on see, et me mängime seda, nagu juba mainitud oli haamerklaver klahvpill, aga riiulitel on näiteks viiul, tšello osana soolkeeled peal, nii et see ei instrumentaariumi, millega me esitame, on väga lähedane ka tolle aja instrument Saariumile, tähendab ja meid võib-olla isegi ei huvita mitte niivõrd, see kõla kõlab muidugi erinev. Aga, aga meid huvitab just see, et eriti haamerklaver võib-olla siin on kõige suurem erinevus mitte kõlase, lasime selle kõlapildis vaid selles, et näiteks haamri, klaveri kõla ja, ja ka nende keeltega. See kõla käitub teistmoodi ja kui me nüüd otsime ja üritame seda kujundit ellu viia nende vahenditega, siis me leiame hoopis teised lahendused sellele ja kaitses minu jaoks. Ma saan esiteks tegutseda palju intensiivsemad, palju julgemalt. Sest kuna haamerklaveri hääl ei ole kaugeltki nii suur kui modernse klaveri, mul ei ole mingit balansi probleemi, ma ei varjuta kedagi flööti, aga ma ei peakaamera kinni panema ja kõik augud, et sealt jumala eest häält välja, et oleks, ma saan ühesõnaga täisvereliselt musitseerida kõigis oma värvides. Vot see on see, mis meid huvitab ja see minu meelest muusikat palju elavamaks ja rikkamaks ja ma loodan, et ka publikule, see võiks huvi pakkuda just sellest sellest aspektist. Kontserdil esinevad lisaks Ivo Silla Maale Neeme pundar flöödi Lear kui viiulil ning Tõnu Jõesaar. Tšellokontsert toimub laupäeval, kaheksandal mail kell kuus Tallinnas meederi saalis. Tallinna filharmoonia esitles eeloleva suve Birgitta festivali, räägib festivali kunstiline juht Eri Klas. Nagu te teate, Birgitta festival on kogu aeg olnud selline teatraliseeritud muusika festival, väga mitme žanriline, mina sind, päevi, mida me tahame tähistada. Tänavused juubeleid on Arvo Pärdi 75. Seoses sellega on meil üks külalistest Ukraina moderntantsuballett ja nemad kannavad ette ühe Pärdi balleti. Samuti on juubilari Eino Tamberg Eino Tambergi, kus kõige kuulsamad teosed ballett Joanna Dentaata. Teet Kask on lavastanud selle Tambergi Joanna detada tüüdi peale lühiballetti, mis käib paaris koos laval teosega Karmin, kraana, mis on juba juba nagu mingisugune tiitel on meie Birgitta festivalil. Neid ühendab ka üks teine asi, et ei olnud etada, toimub kloostris ja Birgitta festival on see klooster, kus on ka Joanna detata ja kalmi nagu raha nii-öelda tegevuskoht. Esimest korda Birgitta festivalil kõlab Wagner Wagneri ooper loengrin. Selle kannab ette Moskva Novaja Opera, kus mina olen peadirigent. Seda juhatab maailmakuulus dirigent, laator Kööning Inglismaalt. Lisaks sellele suurele ooperile, kus kaastiga siis suur koor, solistid, kõik Moskvast ja orkester on kaastegev ja üks meie tähtsolist Ain Anger, kes laulab kuninga osa selles lavastuses, seal on lavastanud Taani režissöör Kaspar Hold. Veel üks täht, lavastaja on seoses Novaja Operaga siin toonud lavale Sevilla habemeajaja. Selleks on Možinski, kes on Guardiani lavastaja ja ma olin näinud tema lavastust kunagi Sydneys tankerid Moskvasse toonud ja me toome ta siia meile. Eri Klasi lühile vaatele lisaksin, et Kiievi modernse balletiteater esitab Arvo Pärdi muusikal põhineva balleti kõrval ka Peters vasksi muusikal Ravelli poolerol, Jabysee Carmeni muusikat, kõigel põhinevat balletid ning seekord ühendab ooperit ning pop japsi. Putšiini muusika. Birgitta festivali piletid on müügil ning veel nädala jagu 15. maini saab neid soodushinnaga. Homme on aga emadega ja kõikjal Eestis toimub pidulikke ja kauneid emadepäeva kontserte. Eesti meestelaulu seltsi korraldatud emadepäeva kontserdist Estonia kontserdisaalis teevad Eesti televisiooni ja vikerraadio otseülekande. Klassikaraadio poolt parimad soovid kõigile emadele ja vanaemadele. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Tõnu Kõrvits, Merje Mändla, Hedvig Lätt ja Karin kopra. Saate seadsid eetri valmis operaatorid Katrin maadik ja Helle Paas ning toimetaja Kersti Inno. Soovime teile kena nädalavahetust. Sülgaja.