See on vaaraode jõgi, Niilus. Ja see on luk särivana pulmalaul. Kunagi seisis siin Ülem-Egiptuse suurim ja toredaim linn, Teeba peajumala moni kultuse keskus. Vägevad Amon, ree templid ning kuulsate lahkunud vaaraode kaljuhauad on varemetena praeguseni alles. Amon reele pühendatud templi ja hiigelkalossidega hauakambri laskis Teebasse ehitada Kaheksateistkümnenda dünastia vaara Amenhotep kolmas. Seni on kõik enam-vähem selge, eks ole. Kuivõrd selged saavad üldse olla sõnumit traditsioonide koidikult, sealt kujuteldamatult kaugest ajast, kust ja müüdi piirid juba ammu ähmaseks on muutunud, kus valitsevad saladused, mis saladust, eks jäävadki, sest kuulake, mis edasi sai. Amenhote kolmanda poeg vaara Amenhoteb neljas võttis umbkaudu oma valitsemise viiendal aastal endale uue nime. Agenaaten aknaton ja Ehnaton olid selle nimevariandid. Meil siin tundub kõige tuttavam olevat viimane ehme. Ja algas üks kummalisemaid ajajärke iidse Egiptuse ajaloos, mis ei kestnud kuigi kaua, kuid jättis kustumatu jälje sellega, et just neil kümnenditel elasid ja tegutsesid vahest kõige kuulsamad ajaloolised isiksused kelle nimed läbi aastatuhandete tänapäevani tuntuks on jäänud, sest kes on tänaseni kõige kuulsam Egiptuse vaarao. Vastus oleks ilmselt noorelt siit ilmast lahkunut Tutanhamon ja kuulsaim naistegelane iidse Egiptuse ajaloos. Kaldun arvama, et maailma kauneimaks naiseks nimetatud Fertiiti Tutanhamon oli Ehnatoni poeg. DNA testid aastal 2010 on seda tõestanud. Jänifertiiti oli Ehnatoni naine kuninganna tema kõrval, kuid mitte Tutanhamoni ema. Ja ehmatan valitses oma riiki 17 aastat ühtedel andmetel 1353 kuni 1336 enne Kristust teistel 1351 kuni 1334 enne Kristust. Igatahes kujuteldamatult kaugel ajal. Ning pööras selle riigi enam-vähem pea peale, pannes kehtima uue usu ning ehitades endale uue vägeva pealinna. Selle uue pealinna nimega ei pääseme ka kergelt. Üks variant on. Ta aten. Vahepeal kutsuti paikatel Ammarna ja tänaseks on järele jäänud Amarna ilusat pühapäeva siis jälle kord vikerraadio Helgi Erilaid ja. Umbes kolm ja pool 1000 aastat tagasi oli Egiptuses uue riigi ajastu. Seda valitsesid 18. 19. ja 20. dünastia vaaraod, kelle seas tundub muude ajastutega võrreldes kõige enam tuttavaid nimesid olevat. Kolm Amenhotepit kuninganna Hačebsut jah, kaks Ramsest näiteks on teada, et vaara Amenhotep neljas sai oma isalt Amenhude kolmandalt päranduseks õitsva ja rikka riigi, kus kuninglik perekond elas külluses ja jumal amoni kõikvõimsad preestrid valitsesid hiigeltempleid ja rikkaid maavaldusi. Anenhotter neljas leidis aga õige pea pärast suure ja kõrge vaarao krooni pähe panemist, et vana aristokraatia ja preestrite mõju on Teebas juba liiga tugevaks saanud. Ta tühistas eluandvaks esijumalaks peetud amoni preestrite võimu, kuulutas riigi ainsaks peajumalaks päikeseketta Nonii ja võttis endale uue nime Ehnaton Aatonile. Kasulik. Umbes oma keskjooksul teeb egiptuse elu jõgi Niilus väikese käänaku ida poole. Pealinn Teeba seisis iidsetel aegadel otsesele käänu all. Ehmatan aga otsustas oma uue pealinna Ahed aateni nimi tähendanud aateni horisont tublisti põhja poole nihutada, aga iseenesest mõista ikka Niiluse kaldele sinna hakatigi meil Ammarna nime all tuntud Nathani uut pealinna rajama. Mille nimel hülges siis võõra Ehnaton, kõik senised egiptuse jumalused päikese kettaateni nimel aaten tähendas vaarajaks loojat, elu, andjat ja valgust. On arvatud, et jumal teen, kujutas enesest tehnatoni jaoks uuel ja erineval moel nähtud väga iidsete egiptlaste jumaluste sulamit sünteesi. See tõusis kõrgemale kõigist senistest jumalustest. Sellest lähtus kõik seniloodu siin maailmas. Aateni polnud inimese või loomakuju nagu vanadel, Egiptuse jumalatel Rottenittoniidsetel reljeeftahvlitel kujutatud päikeseketta ja sellest tulvavate valgus kiirtena. Päikesekeetes aateni ilmub egiptuse mütoloogias esmakordselt juba 12. Raderwinasti aegsetes tekstides kus sellest maailmast lahkunud kuningat kirjeldatakse jumalusena taevasse tõusvat ning päikese ketega ühinevad uurijad on kindlaks teinud, et kuigi vaarao ehmatan austas vaid üht jumalat Aadeenit ei eitanud põhimõtteliselt ka teiste egiptuse jumalate olemasolu, kuid tema ise jumaldas väidadenit. Ühe liidsel reljeefilt palvetavad vaarao ehk nad on tema naine Nefertiiti ning ehmetoni lapsed. Aateni poole päikese ketest tulvavat kiiredembavad neid kõiki ning ketas ise kujutab enesest pigem kolmemõõtmelist sfääri kui lihtsat ringi. Siit on uurijad uuele järeldusele jõudnud. Aaten sümboliseerivad ka egiptuse mütoloogias nii olulist tähtsat ja kõikenägevat jumalikku silma. Nii suur ja võimas oli vaarao Ehnatoni usk ainujumalasse aatenisse. Ta otsustas viimase austamiseks ja teenimiseks koguni uue, ainult aatenile pühendatud pealinna rajada hämarnatasuste, nagu öeldud, Teebast põhja poole Niiluse kaldale rajama oma viiendal valitsemisaastal, mis pidi siis olema 1348 või 46 enne Kristust. Kõik aastaarvud on teadagi ligikaudsed, kes suudaks nii kaugele jäänud ajas veel midagi täiesti täpselt kindlaks teha. Kuid kui neid ligikaudseid aasta arve uskuda, polnud noorvaara oma uue pealinna rajamise ajal veel 20. eluaastani jõudnudki. No ajaga on siin suuri segadusi, aga ajaga tegelikult kell nagu kunagi üks tark daam olevat öelnud Ehnatoni uus pealinn, aatenile pühendatud Amarna tõusnud aga kiiresti vägevaks ja uhkeks linnaks mille ajaliiva alla kadunud varemetest tänapäeva uurimisvõimaluste abil päris asjalik ettekujutus on saadud. Naera ehmatan, rajas oma pealinna Niiluse idakaldale ülem Egiptusse umbes 270 kilomeetrit Praegusest Kairost lõuna poole. Siin oli puhas maa, mitte iial varem polnud siin inimasulaid seisnud. Arvatud on niisiis, et linn hakati ehitama vaara viiendal valitsemisaastal umbes 1346 enne Kristust ja umbes 1341 oli uus pealinn enam-vähem valmis. Mudast pressitud ja kuivatatud tellised ning puu arvatakse olevat põhiline ehitusmaterjal Amarnas. Tähtsaimate ehitiste fassaadid Läti kiviplaatidega. Hooned värviti enamasti valgeks. Marna on ainus vanaegiptuse linn, mille esimesed põhiplaanid enam-vähem täpselt kindlaks on tehtud. Ilmselt seepärast, et linn õige pea pärast vaara Ehnatoni surma hüljes, eriti just sellisena, nagu ta ehitatud sai. Kui ärgem rutakem ette Uus linn võttis enda alla umbes 13 kilomeetri pikkuse ala Niiluse idakaldal ning nagu noil aegadel kombeks, ümbritseti kogu linn piiristeelidega. Suurte neljakandiliste kivisammastega kõige vanem uut linna tähistav sammas kannab aja märg ehmetoni valitsemise ja viies aasta kaheksas kuu 13. päev ning sellele sambale on tollases hieroglüüfkirjas raiutud vaarao soov. Siia tuleb rajada palju aateni, templeid ning kuninglikud hauakambrid nii vaarao enese kui tema perekonna jaoks. Samalt piirise hambalt leiti umbes sellise sisuga kiri. Aaten tõuseb, horisondi kohale täidab ma oma armastavate kiirtega ja tuleb mööda jumalikku teed daatenisse neitsiliku paika, mille ta on loonud enda jaoks seal õnnelik olla. Ja see oli tema poeg Ehnaton, kes leidis selle paiga tema jaoks ja ehitas oma isa käsul siia jumalikud mälestusmärgid. Taevas, rõõmud, siis ma oli õnnelik ja iga süda oli täis imetlust ja usku. Siis selline stiilinäide tuhandete aastate tagant. Marna linn rajati kahele poole niinimetatud kuninglikku teed. Vaarao ja tema perekond elasid linna põhjaosas põhja linnas, nagu seda kutsuti. Siin seisis siis vaara residents, põhjapalee linna tähtsaimad religioossed ja valitsuse ehitised seisid keskosas. Siin leidsid oma koha suur aateni temp Belgia väike aateni tempel, kus preestrid usulisi rituaale toimetasid ning kuninglikud, pühamud ja paleed, kus vaarao ja tema perekond oma tseremooniatel aatenile pühendusid. Neid hooneid ühendasid sillad ja kaldteed. Linna lõunaosas seisid ülikute hooned, kõige tähtsama ministri, kindrali, ülempreestri ja hobuste ülemate omad. Siin oli ka skulptor tud moosise töötuba, kust alles aastal 1912 avastati kuulus nihvertiipi pist. Veel kaugemalt lõunast on leitud päikesetempleid ja linna piire märkisid piiris teelad. Nelinurksed, kivisambad mõlemal pool Niilust, millesse raiutud kirjad jutustasid Amar Naras rajamisest ja linnast enesest. Vaare on Ekropoli asuti rajama kitsasse kaljude vahelisse orgu linnast ida pool. Kuid valmis jõuti ehitada vaid üks hauakamber pärast tehnatoni surma. Kiiruga teine vaarao enese ja tõenäoliselt tema teise tütre Mecket aateni jaoks. Ammarna tähtsaimad ehitised seisid siis kahel pool kuninglikku teed. Suurim oli kindlasti Aatoni suur tempel, mis lühidalt ja lihtsalt öeldes kujutas enesest pikka rida müüridega piiratud siseõuesid ja viimased juhtisid täiesti vabas õhus päikesevalgusest seisvasse pea pühamusse. Egiptuse iidsete templiehitiste juurde kuulus mitmeid elemente, mis seal kindlasti pidid olema. Templi juurde viiv tee pidi olema tähistatud sfinkside reaga mis juhtis tulija suurte büloonide juurde. See on siis vanaegiptuse templi kahe kõrge torniga väravaehitis, teab tark raamat. Enne büloone pidid seisma kaks obeliski ning hiigelsuured vaara kujud. Värava polügoonidest edasi viisise õud ohutusse sammas halli. Sellele võis järgneda väiksem hall, kus annetustega tegeldi ja siis templi süda. Kultus pühama. Peatempli lähedal pidi olema järv või vähemalt kaev Edusulisteks sõituaalideks vajalik kõvet saada. Templi juurde kuulus veel ka väiksemaid teenindusruume, tööstushooneid ja kogu kompleksi piires massiivne mudatellistest müür. Niimoodi peaks siis iidne egiptuse templitants kõlama. On teada, et enamuse varna hooneid ja elumaju olid ehitatud kuivatatud mudatellistest. Seinad, põrandad ja laed olid rõõmsavärviliste maalingutega või mustritega ehitud. Ja igas vähegi suuremas majas oli kindlasti ka pühamu, mille sambale raiutud pilt kirjad majas elavast perekonnast jutustasid. Erinevalt Teebast olid Amarna hooned vaid ühekorruselised kuid keskse eluruumi katus oli kõrgem kui teistel hoone tubadel ruumi valgustamiseks jää õhutamiseks. Ehnatonil olija Marnas oma suur palee kaasal Nevertiitil pisut väiksem. Mõlemas palees ehtisid seinu ja põrandaid peamiselt eredad lillemaalingud. Siin olid sammas ees hulk hiigelskulptuure suured sammas, hallid ridade kaupa, kohati päris lagedaid, väiksemaid ruume ning pühamud lageda taeva all. Lähemal päikese ketele. Aadhnile. Marna tähtsate ametiisikute hooned olid samuti suured ja nende seinad olid eredate maalingutega kaetud vaarao lähima abilisena akti majas oli vähemasti 30 ruumi, nende seas eraldi eluruumid peremehe, tema perekonna ja külaliste jaoks. Hoones olid vannitoad, suurte ruumide lagesid toetasid maalitud puusambad. Hauakambritest leitud maalingutelt võib näha, et ruumide aknad olid kõrgele lae alla tõstetud. Et kuuma päikesekiirgust pisut vähendada ning katusele oli kattevarjuga avasid, et õhk paremini ringlex. Lühidalt kestnud Marna perioodil õitsenud kunsti peetakse Egiptuses ainulaadseks, sest siin näidatakse inimesi ja elustseene hoopis realistlikumatena kui näiteks varasemas Vana-Egiptuse kunstis. Mitmetel seinamaalingutele reljeefi teel saab näha haara paari oma lastega mängimas või üheskoos päikese ketestaatenid kummardamas. Egiptuse kuningliku kunstiülipikas ajaloos selliseid stseene ei leidu. Naised on portredel heledates toonides kui mehed. Ja eriti huvitavad on vaara Ehnatoni enesekujutised nii püstidel kui reljeefidel. Vaaraod ja kogu tema perekonda on kujutatud vägastiliseerituna kaks venitatud peade, peenikeste, käte ja jalgade, esileulatuvate kõhtude, tugevate puusade ning ilmselt kõvasti liialdatud näojoontega. Seda teades võiks küsida, kas imeilusa efertiiti portreebüst ka tõepärane oli kuninganna ilmuv vaataja tenivaara kõrval kui ka üksinda ja tundub samuti moonutatuna. Kuid kunsti ajaloolased on arvanud, et õige pea pärast seda, kui vaara oma kaaskonnaga uude pealinna Marnasse kolis muutus lehvertiiti, nägu püstidel ja reljeefidel loomulikumaks. Miks aga vaarao Ehnaton ennast nii kummalisel kohati androgüünset moel jäädvustada laskis, on jäänud saladuseks, mille üle Egiptoloogid aastasadu vaielnud on. Religioossetel põhjustel on paljude arvanud. Marna hauatekstides on ju kirjas, et aten on kõige olemasoleva ema ja isa. Igatahes on ühelt karnake templi välissambalk leitud tohutu kivist välja tahutud Ehnatoni pea. Nägu on väga pikk ja kitsas, kõrged põsesarnad, viltused, silmad ja ilmatu pikk nina ning lopsakate huultega. Su vaara kannab väga kõrged ara krooni, mida kutsuti žent ja mis sümboliseerib nii ülem- kui alamegiptuse valitsemist. Kõrgema tagaosaga silinder ja saal uskuja Alam-Egiptuse niinimetatud punast krooni. Sellest otsekui kasvab välja kurikakujuline Ülem-Egiptuse niinimetatud valge kroon. Krooni keskel otsmiku kohal on kujutatud end püsti ajanud kobra valitseja sümbol. Aitäh. Tore raamat nimega rõivastuse illustreeritud ajalugu, mida kanti, millal kanti. See ajalugu ulatub otsaga vanasse Egiptusesse välja ja selgitab ka imelikku kõrget peakatet, mida noor, täiesti loomulikuna kujutatud vaara ehmatan. Ühel püsti fotol kannab, see on sõdalase sinine kroon. Vaara ehk nad on abiellus Nevertiitiga pärisema valitsusaja alguses, kui ta veel Amenhotep neljanda nime kandis. Teadeolevalt kingiti kuninglikule paarile kuus tütart ja teadaolevalt oli valitsejal veel ka kaks poega. On arvatud, et vähemasti ühe, kui mitte mõlema ema võis olla Kiia valitseja, teine naine ametliku kuningannana Fertiiti kõrval. Nihvertiti kohta on teada, et tema eluaastad olid umbkaudu 1370 kuni 1330 enne Kristust. Niisiis oli talle antud umbes 40 aastat siin ajalikus elus. Rehvertiiti oli Ehnatoni kuninganna ja paar muutis siis Vana-Egiptuse usundi ja elu vaid mõne aasta jooksul hoopis teistsuguseks. Seniste paljude jumalate asemele tõusis üks ja ainus päikeseketas vaaten ning Egiptuse pealinn viidi Teebast põhja poole Ehnatoni rajatud Uudehaateni linna hämarnasse. Kuningannal, kelle kiviraidur tutt moosise loodud puhas ja kaunis büst kujutab enesest ehk kõige tuntumat ja kõige rohkem kopeeritud iidse Egiptuse kunstitööd. Sellel kuningannal oli õige palju hüüdnimesid. Kannabki templist leitud raidkirjades on teda nimetatud. Päri annaks suurimaks heategijaks armastatuks kuningas südamehoidjaks kahe maavalitsus ei annaks ja need on vaid mõned hüüdnimed paljudest skuldatud moosi seitses töökojast leitud Nefertiidi püsti kohta on arvatud, et see näitab, millisena kujutasid vanad egiptlased, realistlikke ning klassikaliselt ainuõigeid näo proportsioone. Vaara Ehnatoni kõrval olin efertiidil piiramatu võim ja Ehnatoni viimastel aastatel. Nad valitsesid tõenäoliselt koos võrdsetena. Teda kujutati templi seintel sama suurelt kui vaarad ennast. See, kes näitavad tema tähtsust ja eriti mõjuv, on Amarna templist pärit reljeef viltne Fertiitist, kes aateni kõikenägeva silmal ning abistavates kiirtes nüpeldab oga nuiaga Egiptusse sissetungivat vaenlast. Niimoodi kujutati tava kohaselt ainult vaaraod ennast. Vaevalt et aegade koidikul elanud vaarao Ehnatoni valitsemisajast midagi teada oleks, kui poleks leitud niinimetatud Amarna kirju. Need kujutavad enesest raidkirjaga kaetud savitahvleid mida saatsid Ehnatonile tema asevalitsejad Egiptuse ääremaadelt ning ümberkaudsete riikide Danny, Babüloonia, Assüüria, Jahaati valitsejad, kes omavahel vaenujalal olid ning rikkast Egiptust valitsevalt Natonilt tuge ja abi otsisid. Põhiliselt ikka kulda ja sõjavägesid. Margna kirjatahvlid annavad tunnistust sellest, et ligi kolme ja poole 1000 aasta jooksul ei ole inimloomus kuigivõrd muutunud. Juba siis ja ilmselt hoopis varemgi. Peet jah, neid veriseid sõdu ikka võimu ja rikkuse nimel peteti ja reedeti. Vaara Ehnatoni vasall ripp Haada valitses kuningriigi ääre, mida piirasid murru, vallutajate väed, ripp Haada saatis naerale oma 60 abipalvega kirja tahvlit saame pisut lugeda, mis ühes kirjas öeldud. Ali. Siin on sõnum kuningale, minu jumalale minu päikesele, sinu teenrilt, kes on su jalge ees tolmus maas. Ma valvan kuninga, minu jumala minu päikesemaad ja olen täitnud kõik oma jumaliku valitseja käsud ja soovid. Sest kes olen mina, et neid mitte sõna-sõnalt täita. Sellises stiilis pöördusid Egiptuse järelad, jäse valitsejad oma vaarao poole, enne kui ka abipalvekirja söandad panna usaldav, kuid õnnetu saatusega rib, hädaabi ei saanud ning kukkuski lahingus. Siis saatis Ehnaton kurja kirjatahvli ja murru valitsejale öeldes enam-vähem nii, täida omakohus kuninga oma jumaliku valitseja ees. Ja sa jääd ellu Remoli, Egiptuse provintside asevalitsejate elu keset vaenlasi. Marnast jälgiti neid, kuid on arvatud ka seda, et härra Ehnatone ei tundnud piisavalt huvi Egiptuse välisterritooriumide elu-olu vastu sest oli haaratud oma sisemiste reformide, uue usu süvendamise ning uue pealinna rajamisega. Võiks uskuda, et arvu hakkad vana usku teeninud preestrid hoidsid oma varandusest ja mõjuvõimust kõvasti kinni. Nii et muutused ei tulnud kergelt. Viimane dateeritud märge Ehnatoni ja tema perekonna kohta on pärit härra 12.-st valitsemisaastast jutustavast hauakambri leiust. Edasi on IZ sõnumit segasevõitu ja alles Tutanhamoni ajad toovad mõnevõrra selgust, on teade, tehnaton suri oma seitsmeteistkümnendal valitsemisel aastal arvatavalt siis 1336 või 34 enne Kristust Nevertiiti umbes aastal 1331. Nihvertiidi nimi kaob aga äkki ja salapärasel kombel ajaloo ürikutes umbkaudu Ehnatoni 14 10. valitsemisaastal. Ajalugu on saladustest tulvil. Uurijad ja teadlased võivad vaid oletada ja väga väheste kindlamate leidude ja avastustena rajal oma oletusi põhjendada. Võiks arvata, et olukord riigis oli pärast Ehnatoni surma päris keeruline. Kaare all oli hulk järeltulijaid viimastel aastatel ilmselt ka kaasvalitsejaid. Nii et alguses polnud tõenäoliselt üldse selge, kes kõrge mitmekihilise vaara krooni järgmisena pähe paneb. Tahtjaid oli palju ja uus usk tegi olukorra veelgi segasemaks. Lisaks muule on Marna perioodist teada, et puhkes suur epideemia oli siis tegu katku või pooli ja, või isegi maailma esimese teadaoleva gripipuhanguga. See algas Egiptusest ning levis laialt üle Lähis-Ida. Hilisemad uurijad on ka Marnas selle mustaks surmaks kutsutud haiguse jälgi avastanud. Ja mitmedki teadlased on oletanud, et tol ajal elanud inimesed pidasid selle tõve puhkemist levimist iidsete Egiptuse jumalate karistuseks Ehnatoni käsul levinud aateni ürituse eest ja uute templite eest uues linnas, kus päikese kedest aatenit austati õues päikesevalguses pühades ja müstilistes hämarates templi siseruumides nagu varem ja selle eest, et ainsa jumala kujutisena oli Natoni ajal lubatud ikka too suure aateni nähtamatut vaimu sümboliseeriv päikeseketas, mille kiired arvutudel reljeefi telg, palvetajate kätteni ulatusid. Igatahes on teada, et pärast härra Ehnatoni surma läks elu Egiptuses päris kiiresti kõige rohkem 10 aasta jooksul endistele radadele tagasi. Päikeseketta aateni kultus vajus õige pea unustusse. Aateni suursugused, templid andsid ehitusmaterjali uutele valitsejatele. Väärtuslik kunst, suured vaarao kujud ja seinamaalingud kas hävitati või hävisid aegade jooksul ise sest ta Marna jäeti lihtsalt maha. Jäägituse pealinn viidi tagasi teebasse. Ehnatoni nimi kadus aastatuhandeteks põlvest põlve koostatavatest Egiptuse vaaraode nimistutest ja alles 19. sajandil avastasid arheoloogid Egiptoloogid vähehaaval jäljed mis viisid selle unustatud vaara ja tema jumaluse päikesekettakultuse juurde. Võib siis arvata, et vahetult pärast Ehnatoni surma valitses tema järglasena määramisel riigis paras segadus. Kuid õiglane valik pidi ikkagi langema lahkunud vaarao pojale, kellele pärast sündimist oli antud nimeks, tuttan Haaten aateni elav kehastus. Heinaton suri, kui poiss oli üheksa, ostad vana, niisiis asus egiptuse troonile. Lapsvaara riigivalitsemisega seotud tähtsate otsuste tegemisel tulid talle algaastatel tõenäoliselt appi tähtsad nõuandjad. Noor valitseja abiellus endast veidi vanema ankesentpa ateniga. Ühega Ehnatonian efertiiti tütardest, kes oli siis noorevaara poolõde. Iidses Egiptuses ei tehtud sellistest sugulussidemetest ilmselt suuremat numbrit. Kui siis usk riigis taas muutunud oli, võtavad vanad jumalad eesotsas peajumala Amon reega tagasi toodi pealinn taas Teebasse viidi jaamani preestrid oma varandused ja eesõigused tagasi said, muutis noor valitseja ka Manime. Stan Haadeenist sai Tutanhamon Aamani elav kehastus ja tema naisest anchezenpa aatenist sai anchesen Amon. Tundub siis, et kõik oli Egiptuses jälle nagu enne, nagu polekski suurvaara ehmatanud. Ta on ja tema kuninganna kaunis Nefertiiti vahepeal oma päikesejumal laateni uskumisega elu riigis pea peale pööranud. Ehnatoni rajatud uue, suursuguse Aadeenile pühendatud pealinna Marna katisega aastatuhandeteks aegade liiv. Läänemaailmas tegi esimese ülestähenduse peaaegu täielikult liiva alla mattunud linna kohta je sviidist prantsuse preester klotsi kaart, kes oli avastanud ühe Amarnat piiranud suurtest neli nurksetest kivisammastest. See oli aastal 1000 714824 uurise kaardistas Marna linna varemeid briti arheoloog, sööril Gardner, Wilkinson. Pärast seda siirdus kunagise vaarao Ehnatoni pealinnaaladele meid arheoloogilisi ekspeditsioone. Liivast puhastati lõuna linna hauakambrid, sealsed reljeefi, keraid, kirjad. 19. sajandi keskel jõudis kohale preisi teadlaste ekspeditsioon. Avastati uusi mälestusmärke ning täiendati tublisti linnaplaani. 1887 laevas keegi kohalik naine maad ja leidis peidiku, kuhu oli mahutatud oma 300 kiilkirjaga kaetud kivitahvlit. Amarna kirjad, mida täna juba mainitud on. 19. sajandi lõpul avastati vaarao haua kamber ja umbes samal ajal töötas Ammarnaska söör Flinders Peetri, kelle juhtimisel Patty välja keskne linnaosa aateni, suur tempel, vaara paleed ja mitmed eluhooned. Peetri väljakaevamistel tuli päevavalgele veel hulk kiilkirjatahvleid klaasivabrikute jäänuseid ja kunagiste paleede asukohtadest. Leiti ilmatu palju Fayansi klaasi ja keraamiliste nõude kilde. Peetri avaldus kohe ka oma kaevamiste tulemused ja tegi seda tõenäoliselt nii kaasakiskuvalt, et hämarnasse saabus veel mitmeid arheoloogilisi ekspeditsioone. 20. sajandi algkümnendil tegija Marna aladel. Suur TÖÖD Saksa uurimisekspeditsioon, mida juhtis Ludwig porgat kaevati välja Marna äärelinnaalasid ja siis leitigi kunagisest kiviraidumist moosise töötoast. Nii kuulsaks saanud. Niimoodi on vaara Ehnatoni kaunis päikese ketele aatenile pühendatud linn. Aastatuhandete tagant taas nähtavale toodud. Linna plaan on päris täpselt teada ja Egiptoloogid võiksid tõenäoliselt selle põhjal Amarna enam-vähem täpselt uuesti ka üles ehitada ja maketina ehk ongi seda tehtud. Tegelikkuses on Niiluse kaldale alles jäänud vaid üksildased varemed, nagu aateni väike tempel. Ühel fotol vaid lai nelja astmega kivitrepp ja lage nelinurkne kiviäärisega põrand mis juhib tulija kaugel seisva kõrge ülalaheneva kivisamba võib-olla ka nelinurkse kiviposti juurde. Teisest samasugusest on vähem kui pool püsti jäänud. Nii vähe, kui seda ongi. See on siin olemas olnud umbes oma kolm ja pool 1000 aastat. Aeg on üks hirmuäratav asi. Kõige õigem on öelda, et ajaga tegelgu Kell. Sellel alukese nimeks on antud messertiiti. Ja see on kaheksa egiptuse muumia tants.