Tere laupäeva pärastlõunat eetrisse läheb keele sõnumi 18-st saade. Samal ajal, kui eile Tallinnas korraldati poliittsirkust, siis Tartus kogunesid õpetajateks õppijad vaata jää õpetajad esimesele seminarile sarjast kolm sammu riikliku õppekava suunas seminari nimi, keele sild viib aine juurde ja hetke pärast saamegi ühenduse Katrina Kerniga Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi assistendi ka lähemalt rääkida, siis, mida seminaril kuulda sai. Lisaks sellele loodame saada ka ühenduse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja Anu Ratassepaga kõnelda samuti eile toimunud koolinoort järjekordsest kohtumisest lugemisühingu projekti lugeda mõnus raames ja lõpuks vahendame ka kärp palli. Vastust ühe kuulaja küsimusele. Saate toovad teieni Kätlin Maasik ja saatejuht Mart Ummelas ja nüüd olemegi vist siis juba ühenduses Tartu stuudioga, tere päevast. Katrin Kern. Tere päevast, Mart, tere, head kuulajad. Nii Katriniga oleme me juba pikka aega plaaninud kohtuda eetris ja nüüd see lõpuks õnnestub. Katrine, nagu ma ütlesin, me oleme siin kevade jooksul keele sõnumi saates rääkinud üleminekust uutele õppekavadele ja ilmselt siis seminarisari, mis nüüd eile käivitus, on üks osa sellele teel. Nagu öeldud, siis kolm sammu riikliku õppekava suunas, nii et seminare on tulemas veel. Londoni teine seminar toimubki suvel, kirja on siin pandud augustikuus, aga täpset aega muidugi ei oska öelda ja keskendub aineõpetajate vahelisele meeskonnatööle peene sõnaga, samuti ainete lõimingule. Aga kuna ma selle valdkonna spetsialist ei ole, siis ei oska täpsemalt midagi kosta. Ja kolmas seminar sügissemestri oma on ette nähtud suhtlussituatsioonide käsitlemiseks, samuti meedia teemadel vestlemiseks ja mitmekeelsuse mitmekultuurilisuse probleemidega tegelemiseks. Aga läheme nüüd eilsesse päeva tagasi keele, Sildvee paine juurde, see pealkiri vajab vist lahti. Tegemist on. Tõenäoliselt see keelesild või selline poeesia, mis sellest pealkirjast välja kostab, on tegelikult õige lihtsal põhjusel selliseks saanud ilma keeleta raske midagi kellelegi õpetada, oletan ma nüüd jah. Ja sellepärast siis, kui te mõtlema hakata ka oma kooliajale tagasi ega kirjutamistöid tehti ka kõikides muudes ainetundides peale otseselt emakeele ja kirjanduse, nii et tähelepanu sellele, kuidas õpilased ennast kirjalikult väljendavad, peaksid. Ma pöörata kõik õpetajad, kes koolis töötavad. Et esimene esimene seminari ettekandja Kersti Lepajõe on, ma loen tema slaidi pealt, praegu siin on lausa alla joonitud, selline lause lapsed ei õpi kirjutama oma grammatikaharjutusi tehes, nad õpivad kirjutama kirjutades. Ja see, kuidas nad seda teevad, see on meie kõigi ühine mure, niisiis ka kõigi aineõpetajate ühine mure või rõõm. Ja nii ta on, me oleme siin kevade jooksul rääkinud palju sellest, et kuna lapsed noh, ütleme koolinoored, kui nii võiks öelda suhtlevad üsna palju juba interneti vahendusel ja nad tegelikult ka kirjutavad, aga see kirjutamine ei ole päris see, mida emakeele õpetajat sooviksid näha, on senini. Nii see nüüd tõesti on ja ei teagi, kumb, kumma järele peaks painduma tõsiasi on see, et ega vist ju inimesed, kes oma tööelu ette kujutavad, ei saa ka kujutada seda ette niimoodi, et nad jätavad kellelegi Facebooki väikesi sõnumeid, vaid nad peavad ikkagi pisut pisut pikemaid tekste kirjutama. Praegu on vist küll nii ka, et see, mis koolist tunnis kirjutatakse ja seemis õpilased ise vabal ajal teevad, et need ei kattu päris need žanrid nii-öelda kumb kummale peaks lahenema nüüd. Vahendid on ju tegelikult olemas, et noh, näiteks mingisuguste ainete puhul ma kujutan, et õpilastele võib anda ülesandeks kirjutada Vikipeediasse artikkel sellisel teemal noh, miks mitte oma oma oskuste piires kahtlemata. Nii et ma arvan, et ikka mõlemad teevad sammu vastu tegema. Nii ta on, teie ise rääkisite sellisel toredal teemal nagu sõnavara stiililiselt kihistused ja tähendusnüansid. Meil oli siin ka jooksul professor Martin Ehala ka jutuke keele stiili tasanditest, et kuivõrd nüüd need seminaril osalejad mõistavad nende erinevate stiilitasandite tähtsust. Enne ma pean rääkima, et vahepeal oli veel väga põhjalik loeng allkeeltest. See oli järjekord, oli veidi muutunud. Ja sellepärast sellepärast, et sellise üldisema sissejuhatuse, mis, mis üldse tähendavad allkeeled ja kas, kas eesti keel on üks ja ainus või on selle sees veel palju teisi keeli, et see andis tegelikult minu ettekandele niisuguse baasi, kust mul oli hea edasi minna. Et see allkeelte ettekandes oli palju juttu sellest, et valitsev on selline stiilide segunemine ja mitmekesisus, et see, kas seda nüüd hädaks või, või õnneks nimetada, see on iseküsimus, aga, aga, aga, aga tõsi paraku on. Ma loen teile ühe lõigu ette, võib-olla see tuleb tuttav teile ette? See kõlab järgmiselt, see on ajalehest võetud, me oleme viimasel ajal näinud, kuidas toimub arvamuse maha surumine läbi selle, et ei rünnata sinu sõnumit, vaid sinule, kuu või vormi, milles sõnumit tood. Natuke edasi, öeldakse, et ja veidi isiku isiklikumatvistiga, sugulaste ja lähedaste ründamine, ala punakirjanik, Johannes Semper on Ene-Liis Semperi vanaisa. Need juba mõistsite, kust ta pärit on, aga ütleme, et kui teie sünniaasta on 1940, siis mis te oskate arvata sellisest lausest veidi isiklikumad Kvistiga. No mina ei oska ka praegu midagi arvata, kuigi ma olen 1953. aastal. Ja nii, et, et see on selge näide, see on avaliku keelekasutuse tekst või avaliku keelekasutuse näide ajalehest. Siin olid kõik asjad olemas, et esimeses oli see selline bürokraatlik, kuidas toimub arvamuse maha surumine läbi selle, et ei rünnata. Ja sinna siis sellised inglise laenud, millest tegelikult kuulates saavad aru need, kes selle inglise keelde tagasi tõlgivad. Sellise väände või pöördega. Siis on ilmselt üsna tüüpiline viimasel ajal, et paljud inimesed juba mõtlevad inglise keeles ja siis kus nad peavad kirjutama eesti keeles, siis nad tegelikult kirjutavad eesti keeles inglisekeelsed. No tuleb ette ja sellepärast siis õpetajate ülesanne olekski tegelikult aidata natuke neid piire jälle tagasi tuua, et on mingisugused situatsioonid, kus oleks hea, kui jääks kirjakeele juurde, on jälle teistsugused, kus, kus võib ennast vabamalt tunda. Toodi mängu ka selline mõiste nagu register. Mida on hea illustreerida sellega, kui oreli peale mõtlete, et seal on õige mitmesuguseid hääli, on selliseid, mis teevad just nagu inimhäält, aga selliseid, mis, mis mürisevad kõvasti ja hirmutavad, et, et ka inimese keelelises repertuaaris peaks olema selliseid registreid rohkem. Seda kindlasti jah, et kõik ei lamestuksega labastuks. Aga nüüd, kui me läheme Külli Habichti allkeelte ettekande juurest edasi teie ettekande juurde, siis millele teie nagu tähelepanu pöörasid, põhiliselt? Põhiliselt sellele, et, et kui aineõpetajad hakkavad õpetama mingisugust distsipliini peaaegu nullist peale, siis tegelikult selle aine erikeel või nii-öelda oskuskeel on tegelikult lastele peaaegu nagu võõrkeel. Ehk siis üks kõige õudsemaid ülesandeid koolis oli see, kui tuli seletada midagi oma sõnadega. Kuidas, kuidas te ütlete, täisnurkne kolmnurka oma sõnadega? Ei suudaks vist, ega väga hästi ei saa jah. Sellepärast peavad ka aineõpetajad natukene siis sellist võõrkeele õpetajat tegema ja tegema kindlaks, et need sõnad, millega me asju nimetame, et on kõigil ülesed tähendusväljaga kindlalt selged. Järgmine, millest ma rääkisin, on tegelikult natuke teistsugune võrdlus, nüüd õnnetuseks selle registri oreli kõrvale ja ma tõin sellise näite, et et tegelikult see niisugune iga inimese keele või sõnavara või keeleliste vahendite vara on nagu selline tore vanaema riidekapp, kus on hästi palju huvitavaid asju. Aga kui me selleks välja minemiseks hakkame kostüümi valima siis peame vaatama, et noh, kokku ei satuks läikivad dressid ja pitskübar või midagi sellist, et et tegelikult siis stiil on alati ju mingisuguste vahendite valimine. Ja nüüd õpetaja asi on näidata, kus, missuguseid vahendeid kasutada, kus, missugused riided kapist välja võtta ja selga panna, et kus, kuhu miski sobib. Selline oli minu kokkuvõte. Nojah, kui me nüüd räägime, me oleme ka siin tõesti selle saatesarja jooksul rääkinud nende stiili, tasanditest ja noortel on nagu oma keel, eks ju. Aga, aga selle teie jutu põhjal läheb nüüd niisugune mulje, et ega seda päris oma keelt ikka noortel ei ole, et see on ka üks segapudru. Õnnetuseks, jah, jaa, Need asjad on head asjad, mis seal küll tegelikult on, eks ole, igasugune sõnaloome näiteks, mis on sageli väga vaimukas sageli sellistele asjadele tähelepanu pöörama, millele ise ei oskaks üldse pilkugi heita. Aga teisest küljest on ka üle võetud palju kaunis halbu asju. Ja üks millele ma tahaksin küll tähelepanu juhtida, on see, et selline bürokraatia keele ilmingud nii noorte inimeste kirjatöödes kui vanus 15 16 17. Kõik need niisugused on antud olukorras sellel juhul. Käesolevaga toimub läbiviimine. Et see on kaunis õõvastava. Kuivõrd need meediakeel mõjutab noori? Aga mida te meedias nimetate? See on jälle hea küsimus, see on nii nagu selle Eesti ajakirjanduse usaldusväärsusega, et kunagi ei tea, mida täpselt selle all mõeldakse. Aga ma kujutan ette, mida ikkagi noored rohkem jälgivad seal televisioon. Mitte niivõrd ajalehed. Tõenäoliselt ka mitte, mitte oma saated, sellisel juhul kardan ma, et televisioon küll, aga sarjad võib-olla ja. Kehvasti tõlgitud filmid, ma saan aru. No see, seda isegi mitte, ma arvan, et seal vist juba pigem kuulatakse seda, mis, mis originaalheliribalt tuleb, kui loetakse alt. Aga kahtlemata meedia, niisugused pealkirja, lugemise portaalid, igasugused, kus, kus loetakse ära see pealkiri, see, mis on pildi kõrval ja võib-olla siis ka pildi allkiri, mis võib-olla hamburger sulgudes illustratsitiivse tähendusega või midagi sellist. Nii et ega seal selliseid pikemaid tekste vist tõesti tarbitagi meedias. Katrine siin minul on ka mõningad kuulajad teinud nagu etteheiteid ja mõned meie retsensendid, et meie saade nagu võitleb millegagi, et me nagu võitleksime kellelegi vastu, kes ei taha, et see uus riiklik õppekava teostuks, kas on tunda nüüd õpetajaskonnas vastuseisu selle uue riikliku õppekava käivitamisele, te nüüd olete kohtunud nendega? Õige vähe olen kohtunud, aga mu suguvõsast leiab vist nüüd tegevõpetajaid juba vähem, aga endisi emakeeleõpetajaid päris mitu. Ja ma olen aru saanud, et õpetajate üks hoiak on see, et laske mind tööd teha. Ärge hakake jälle midagi ümber ehitama, et reformidest natuke tüdinud, on inimesed kahtlustama. Aga kuidas te ise suhtute nendesse uutesse ainekavadesse, mida? Pakutakse aga kas seal pole nii, et seal öeldakse üsna lahkesti, et need on eesmärgid, et kuidas te need eesmärgid saavutada, kuidas te tunnid sisuga täidete, et see on suures osas teie enda valida, et võite võtta selle kursuse, võite võtta teise kursuse. Võite võtmata jätta, kui saab, et. Vabavabam on see Pamia, aga sinna paneb oma piirid peale kahtlemata see, millised õppematerjalid on, missugused õpikud välja antakse, missugused töövihikud eelistuse saavad näiteks. Nii et see on siin hakkaks jälle pandora laegast. Vist, ma kardan. Ma kardan ka jah, aga noh, sellega läheb veel veidi aega, enne kui nad täiel määral rakenduvad, aga nagu öeldud, siis teie instituudi see töötajatele ja õppijatele suunatud seminarisari jätkub ja aitäh, Katrin Kern nüüd meile vahendamast seda eilset seminar ja ma loodan, et meie keeles sõnumi saates kohtume teiega veel. Kena kena õhtut, aitäh. Jätkame keele sõnumi saadet, meil on nüüd telefoniühendus. Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja Anu Ratasepp. Tere päevast tere. Me rääkisime oma eelmises loos ühest eilsest keele seminarist, mis korraldati Tartus, aga eile oli vist siis ka lugeda, on mõnus projekti. 10. hooaja lõpupidu, laagri koolis on seni Just täpselt, et 10 aastat tegevust sai selleks korraks läbi. Me oleme siin ka oma keelesõnumi saates juba lühidalt rääkinud põgusalt sellest projektist lugeda mõnus lugemisühingu inimestega. Kuidas see projekt üldse alguse sai ja mis on selle eesmärk? Projekt sai alguse 10 aastat tagasi 2000. aastal ja selle projekti eesmärgiks tutvustada lastele arvuti kasutad olemise võimalusi. Ja et mida siis arvutiga teha, otsustasime, et kõige toredam oleks lugeda raamatuid ja siis raamatutest internetti vahetandusele arutleda. Tänaseks päevaks on olulisemal kohal raamatute lugemine siis raamatute üle arutlemine ja internet on muutunud ja arvuti on muutunud lihtsalt töövahendiks. No me teame, et noored vist ei loe enam nii palju nagu siin aastate eest, on see tõsi või on see ekslik? Arvamust ma ei julge seda päris niimoodi väita, et lapsed on ju väga erinevad, et on neid lapsi, kes loevad väga palju neid lapsi, kes ei taha väga raamatuid lugeda meie projektis. Õnneks on need lapsed, kes tahavad lugeda ja tahavad raamatute üle arutleda ja raamatute põhjal ka põnevaid kodupurutöid teha, et et selles mõttes saame meie küll öelda, et meil on väga toredad ja tublid ja lugemishuvilised lapsed. Seegi on tore näide, et üks projektis osalev õpilane, jõudes 12 10.-sse klassi oli paar aastat tagasi võitis eesti külaolümpiaadi. No väga hea seose, tahtsingi just küsida, et meie saade on keelesaade, kuivõrd need lugemine ja keeleoskus on seotud, ma arvan, et nad on üsna otseselt seotud. Et see, kes loeb rohkem see, kas sega oskab ennast paremini väljendada ja kirjutada ise. Ja et kui me 10 aastat tagasi alustasime, see vast on kõige parem näite toomise aeg, muideks lapsekene viiendas klassis, kes väga vaevaliselt kirjutas ja väga vähe kirjutas, kuid jõudes üheksandasse klassi, siis tema kirjad olid muutunud väga sisukaks ja toredaks põnemaksud. Et selle põhjal võin küll öelda, et lapsed selle ajaga, kui nad nüüd alustavad näiteks viiendast klassist käivad päris suure arengu, läks. Teie projektis osalevad nii eesti- kui vene õppekeelega õpilased. Ja ja ka kuulmispuuetega õpilased viimasel aastal küll ainult Tartu hiie koolist, aga varasematel aastatel ka Tallinna Heleni koolist. Ja vene õppekeelega koolide õpilased. Ta on osalenud erinevatel aastatel, on olnud aastaid, kus need ei ole olnud, on olnud aastaid, kus vene õppekeelega lapsed on ka olnud. Et et keel ei ole meil olnud probleemiks ka see, et osad lapsed suhtlevad viipekeeles, et et see ei ole olnud distuseks lastele suhtlemiseks pigem internetist soodustab seda, et et näiteks kuulmispuuetega lapsed saavad täiesti lihtsalt tavaliselt suhelda tavalastega. No teie projekt on siin pälvinud isegi rahvusvahelist tunnustust, 2005. aastal. Ja Euroopa lugemisühing valis siis selle projekti parimaks innovatiivsemaks projektis projektiks Euroopast ja auhind anti meile kätte siis lugeja Euroopa lugemisühingu konverentsil Zagrebis. Et see oli väga suur tunnustus. Võib arvata jah, ega Euroopas silma paista ei ole lihtne. Aga mida siis eile laagri koolis tegite, mis juhtus? Meil on saanud kenaks traditsiooniks ühiselt üks lõuna süüa, enne kui me oma peoga peale hakkama, sest lapsed tulevad kokku üle Eesti rakest, Kilingi-Nõmmes, tõrvast Kadrinas, Tartust, võhmas, Viljandist ja Tallinna lapsed siis ka. Ja kui lõuna oli söödud, siis tuli lastega kohtuma noortekirjanik Aidi vallik, keda oli siis väga põnev kuulata ja kes rääkis lastele oma tegemistest suisa poolteist tundi. See on väga populaarne koolinoorte hulgas ilmselt. On küll lapsed kuulasid suures vaikuses et olid kohale tulnud Need lapsed, kes on juba projekti lõpetanud, jõudnud gümnaasiumisse, kuid tulid suure huviga kuulama, mida kirjanikul rääkida. Ja kui kohtumine kirjanikuga läbi sai, siis laagri kooliõpilastel oli võimalus tutvustada oma koolimaja õpilased jagati gruppidesse ja siis oma kooli õpilased tegid siis teistele väikese ekskursiooni ja seejärel algas pidulik aktus kus esinesid laagri koolilapsed ja siis laguun tantsukoolist üks tantsupaar. Ja seejärel jagasime lastele auhindu ja tänukirju ja samuti õpetajale väiks tänukirjad. 10 aasta tehtud töö eest. Oskate ka esile tõsta mõnda kooli? Projektis 10 aastat on osalenud siis Tallinna Nõmme gümnaasium, sealt see projekt alguse sai. Järoce gümnaasium. Teisel aastal liitusid meiega Tartu hiie kool ja Kilingi-Nõmme Gümnaasium ja nemad on ka väga võidukalt vapralt tegutsenud. Tõrvad kindlasti tahaks ära märkida tublide lastega. Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumit Kadrina. Tegelikult kõik koolid väärivad tunnustust, kes on olnud ja teinud seda projekti, sest tegelikult ja õpetajad selle eest raha ei saa, tehakse ainult laste säravate silmade eest seda tööd. No eks see olegi tegelikult kõige parem tänu, aga küsiksin teilt veel, Anu lõpuks, et me siin eelnevalt vestlesime Tartu Ülikooli õppejõu Katrin Kerniga ja küsisime temalt, et kuidas temale tundub, kuidas õpetajad suhtuvad uude riiklikku õppekavas või üleminekust sellele, et kuidas teie suhtute oma koolis, sellesse, kas teil on ka veidi pelgu selle ees. Ma nüüd eesti keele kohapeal kahjuks sõna võtta ei julge, sest ise olen võõrkeeleõpetaja. Et selles mõttes ma ei ole nagu päris pädev siin kommenteerima, et. Aga kolleegide ka vesteldes? Olen kuulnud sellist kahtlevate arvamust. No nii nagu me ka kuulsime Tartuste dist reformidega kiputakse vahel liiale minema. Üks ühe eesti keele õpetajaga olen küll rääkinud ja ta oli küll väga nukker ja murelik, et et mis siis saab? No ega midagi aega veel on natukene selleks valmistuda ja võib-olla kõik see ei tule ka nüüd kaela nagu paduvihm, et võib-olla on võimalik veidikene veel asjaga tegeleda enne seda igal juhul aitäh teile, Anu Ratassepale toreda loo eest ja selle projekti vedamise eest olete ju selle üks koordinaatoreid ja lugemisühingu tegevus, on üldse kiitmist Mart ja tuletame meelde, et lugemisühing tegeleb ilma selleta, et raha, riiklik lugemise aasta oleks välja kuulutatud. Ja lõpuks ühest kuulaja küsimusest, see on tegelikult päris huvitava teema. See puudutab riiginimede väänamist, konkreetsemalt inimene kirjutab, olen üpris nõutu, kuidas öelda õigesti, et keegi läks sinna ja sinna riiki sõidame Soome ja Rootsi, mitte Soomes ja Rootsis. Samas aga sõidetakse ka Poolasse, Norrasse, mõned kas Hiinasse ning tullakse Eestisse. Viimasel ajal olen juhtunud kuulma eriti noorematel keele kasutajatelt vorme, nagu läks Poola, Norra, Hiina kolmandas vältes, mõistagi. Mina kuulsin kusagilt ka, et keegi oli jõudnud eesti. Minu kõrvus, kõlavad need vormid võõralt. Aga eks ole soome ja Rootsi ehk siis Soome ja Rootsi ilmselt ka omal ajal kellelegi kõrva kraapinud. Kas see võiks tähendada, et kunagi muutuvad need uued lühivormid normiks või ongi see juba juhtunud? Ja palusime asja selgitada Eesti keele instituudist, Peeter Pällil? Jah, vastus tuli meile selline. Tulevad sõnad kuulavad ÕS-i järgi seitsmendasse tüüpikusse tüüpsõnadeks, ratsu ja kere. Kommentaaris on öeldud, et lühikest sisseütlevat esitatakse sõnu see tähendab iga kord eraldi, mitte kogu tüübi kohta. Kui tavaliste sõnade puhul on piiravaks asjaoluks üldiselt see, kas sõna sisseütlev on nii-öelda mõttekas või mitte, aitäh, ei ole mõeldav kasutada vormi ratsu küllaga pokri. Sis nimede puhul sõltub see kõige rohkem ikkagi juurdunud pruugist. Eesti endagi kohanimede puhul on kõikuv see, kas lühikest sisseütlevat kasutatakse või mitte. Meil on Apja Kaiu geeni nende kõrval ka essee-lõpulised vormid, aga üksnes errasse ka Errale, Hullosse, Hüürusse, Goesse ka Goele välisnimedega on, samuti on Poola, Rootsi, Soome, Läti tileetu, Tšehhi nende kõrval ka Poolasse ja ka SSC vormid. Aga üksnes Eestisse, Hiinasse, Kreekasse, Norrasse, Tšiilisse. Võib oletada, et mida tavalisemaks mõned nimed muutuvad ja mida omasemaks neid peetakse, seda enam kipub lühike sisseütlev neis nimedes levima. Võib-olla järgmises ÕSis on ka juba näiteks Hiina ja Norra kuigi Kreeka ja Eesti tundub praegu selle kõrvale veel üsna võimatu. Ent huvi pärast võrdlesin lühikese sisseütleva vormega Elmar muugi väikese õigekeelsussõnastiku esimese väljaandega aastast 1933. Seal on nad juba kõik olemas, Poola, Rootsi, Soome, Te, Leetu ja nende kõrval isegi Hiina, Kreeka, Norra ja Eesti. Seega on lühikese sisseütleva taandumine toimunud millalgi hiljem Mil mõnele keelekorraldajal on need tundunud ehk liiga argikeelsed. Nüüd on need vormid ka kirjakeeles uuesti rohkem levima hakanud ja järgmine peab ilmselt seda arvestama. Alla kirjutanud Peeter Päll, Eesti keele instituut, niisugune selgitus siis meie kuulajale ja päris lõpuks loen ette ka kommentaari aknast keeles onon, punkt. Vikerraadio poee tulnud kommentaari meie eelmise võistluse võitjal killult. Tänan miksikut ja kõiki, kes mind uusi mind ja uusi sõnu tunnustasid, aga nagu on öeldud, järgige mu tegusid, mitte sõnu alles tegudega saavad sõnad, tunnustage, tunnustatud, alustagem. Pärast pikka peataolekut lõpetasid nad nagutamise, tegid otsuse ära ning linnarahvas ei pidanud enam oletlema. See tuleb pahutuses ainult üks mõõdlus, tühine vennike, kes varem enesekindlalt endas muud tema nägemislokaku, seal kasvõi karuputke tihnik, ainult mitte see. Kõige vahvam, et uustulnukas lubas oma märgises eelistada eestimaist talve kõhkleva võib-olla asendas kevadeks võib, millest sügiseks sai kindel on. Miski ei läinud siltide keelt, mida hõrku leiti oma märgi, sealt sellest kuulete peagi söögiisu. Saates võite asuda juba oletlema. Meie siin ei oletavaid, kinnitame julgedes uljeid vastu võtta, saab ka masu seljatatud uljetu elu on igav. Elu järgmise korrani, kallid raadiokuulajad. Sellega lõpetame ka meie keele sõnumi saate, mille tõid teieni Kätlin Maasik ja Mart Ummelas. Kohtumiseni nädala pärast.