Johnienda Harreke ins ja nii voolab Reedriva punane jõgi täies pikkuses enam-vähem 1639 kilomeetrit. Alustab Texase osariigist, jõuab Louisianas. Ja kuhu ikka, kui siia jääme helgiga pidama. Ja mida ikka siin jõekaldapealsetel leida võib? Kunagi ammu raiusid puuvillapõllud nüüd rohkem linnad ja sadamad. Ja meie linnaks on täna žeeport. Linn madalal kõrgendikul Red Riveri ääres keset männimetsi puuvilla põlga ei asualasid. Selles linnas olevat maailma suurim Roosiaed ning uhkeda seal hea aiad. Ja seda linna kutsutakse lõuna Hallywoodiks. Sest Khalifa ja päris halewoodia New Yorgi järel tegutsevat just siin Ühendriikide suuruselt kolmas filmitööstus siis Shifort Louisianas, ilusat pühapäeva, mis muud. Vikerraadio Helgi Erilaid Raimo Seljamaa ja Aja jälg. Dekreid Lohte staarse tähtede häll nii nimetati hellitavalt švei porti. Kiida paljugi ehitš raadiojaama kontsertprogrammi Louisiana Heiraid. George shows on üks neist, kes sai tähetuule tiibadesse just Heiraidil ja seda jätkus talle aastakümneteks. Raadiojaam oli kuulatava 28. osariigis ja aja jooksul. Programmi erinevad kuulamisvõimalused kasvasid veelgi. Näiteks saate salvestuste kujul dressitabeli Leeld oma Louisiana Heiraid raamatus kirjutab. Heiraidi tähendus on palju suurem, kui üldiselt lubatakse. Raadioprogramm oli võtmed rollis kantrimuusika edasistes, suundumustes, rockabilly rock n rolli kujunemisel. Ja muidugi õiged isiksused seal õigel hetkel, kel ettevõtmist juhtimas. Heiraid esindas teise maailmasõjajärgse lõunaosariikide uue põlvkonna uut dünaamikat. Fotodel tundub tänane rohkem kui 200000 elanikuga žeeport päris kaasa üheksa linnana kus on Holk heledaid kõrgu hooneid, vägevaid sildu üle punase jõe ja laiu alleesid. Kuid äärelinnades leidub ka ajaloolisi koloniaalstiilis härbereid, heledate sammas eeskoda Teie maaliliste rõdudega. Lõunaosariikide istanduste omanikud elasid kunagi just selliste säärberites ja mustad orjad töötasid puuvilla ja tubakapõldudel. See oli kapten Henry Miller Šhriivi ajastu 1785 sündinud kapten Scheniv Louisiana ajalukku esmalt sellega, et temast sai 1814. aastal lõunaosariikide jõgedel seilava esimese aurulaeva Enterprise'i kapten. Kuid Ameerika jõgedel oli nõela vägedel üpris keeruline sõita. Nimelt ummistasid neid tõlki tohutud palgiparved punasel jõel näiteks ujus ligi 300 kilomeetri pikkune palgid parv reid Raht kutsuti seda. Ja aastal 1832 sai kapten ši sõjaministeeriumilt üles anda jõgi puhtaks teha, millega ta hakkama sai. Kõige rohkem palke oli kuhjunud Punase jõe ja äsja iseseisvaks saanud Texasesse viima maantee ristumiskohta. Ja siia otsustati rajada linn, mis kapten friivi auks tema nime sai. Shifot. 1839 on laetud šiiporti linna asustamisaastaks. Siinses sadamas tasusid lugematud vilja ja puuviljalastiga laevad teele mööda punast jõge. Ripordis tegutsenud ka orjaturg, kuigi väiksem kui mõneski teises Louisiana linnas. Ameerika kodusõja lõpuaastatel 1863 kuni 65 sai žeepordist Louisiana vanalinn ja konföderatsiooni vägede tugipunkt ning peakorter siinsetel Mississippi ja Louisiana. Kaladel jätkus kodusõda veel mitu nädalat pärast seda, kui konföderatsiooni vägede kindral Real Robert Lee kapituleerunud oli. Konföderatsiooni president Jefferson Davis püüdis viimasesse tugipunkti Shipordi põgeneda, kuid tabati Georges. Muidugi läks linn oma eluga edasi ka pärast kodusõda. On näiteks selline kujutlusvõimet innustav fakt, et 1800 seitsmekümnendatel Tal olid šiipordi trammivagunite ette muulad rakendatud. 20. sajandi alguses, 1000 üheksasajakümnendatel aastatel esines Hadi William leebeeder hilisem kuulus bluusimees šiipordi kurikuulsas punaste laternate piirkonnas, mida kutsuti Sand pools motoms. Siinsetes Saloonides, baarides ja tantsusaalides õppis leepelli tundma kõiki lõunaosariikide vaimustava muusika vikerkaare värve. Ja 1948 algas žeepordis siis Louisiana heinaveoajastu. Tore teada, et üks raadioprogramm linna nii kuulsaks suutis teha. On laupäeva õhtu, hoora slõugan, kohendab revolvriga puuri, seejärel lipsu, sirutab käe, vaatab kella. Seitse. 59 on show aeg. Louisiana Heiraidi produtsent, programmi juht ja tseremooniameister astub mikrofoni ette. Rahvas sumiseb, on ootevalmis hooraks, köhatab peopessa kurgu puhtaks. Nüüd on ta prožektoriringis ja publiku ees, kui palju on täna siia kogunenud meie hea põhjanaabreid Arkansase rahvast. Pöördumine toob käte plaksutuse ja hõiskeid korraste pausi ja nihutab nimetissõrmega oma vildist kauboikaabuserva. Kui palju on teid siit kodust Louisianas vanast veel suurem aplaus ja valjemalt hõiked. Korras kergitab vargsi varrukad. 10 sekundit täistunnini heidab pilgu Stahli näol lai naeratus ja kõuehäälel, mis paneb saali rõõmsalt kihama, möirgab mikrofoni. Ja kui palju on teid siia kogunenud suurest Texase osariigist rõdudel jal tantsupõranda alla plahvatab pillerkaar. Pätsi Montana. Nii seika algas laupäevane Heiraid nii kohalolijatele kui kümnetele tuhandetele raadiokuulajatele Ama Rillostja suuni elavat muusikat, nagu värske tuulepuhang avatud aknast kuul tooli ümberjutustus pärast slõugani mälestuste raamatust Elvi hänkjamina. Kolmas aprill 1948 oli siis päev, mille eetrisse Läks esimene Louisiana Heiraidi programm. Kontsert muidugi oli kõvasti tehtud, eeltööd eelreklaami. Kuu aega enne Heiraidi alustas, kiidab jõgi, ei lainepikkusel kantrimuusika erisaade Ark-la-teks. Ehk siis Arkansase Louisiana ana teksa. Ja kaks nädalat enne Heiraidi saabus Schweib Orti nende aegade kantrimuusika üks ja ainus raskekahur. Roy. Oh eesmärgiks ikka kuulajate tähelepanu tõmbamine, kiida põljugi raadiojaama peatselt algavale uuele programmile. Kantrimuusika suuru organisaator. Nashville is laulja muusikakirjastaja lisaks filminäitleja Eikov oli sedavõrd suur legend juba oma elu. Et teise ilmasõja lahingutes Okinawa pärast tormasid jaapanlased lahingusse hüüdega. Põrgusse Roosevelt põrgusse beibrut oli Ühendriikide kuulus pesapallur. Põrgusse Eikov. Halov World it's Eitsüklock rüssi, sõudmann, Henderson, doking tööjõu. Nii alustas oma raadiot parteide ettevõtlik ärimees William Ki Henderson kes 1920.-te keskpaigas ostis endale hobi korra raadioid Jaama tabeli ei, ei chi mis sai nüüd siis uue nime omaniku esitähtede järgi kiidabeljugi eid. Eetris oli ta õhtuti mängides muusikat oma isiklikust plaadikogust. Neil oli talgu 6000 ringis. Ja Henderson kirjastas oma plaadikogu kataloogi, mille järgi kuulajad said kergesti oma lemmiklood üles leida ja neid soovisaates numbri järgi tellida. Lisaks raadiostuudiotehnika ja edasiarendamisele ja uute võimaluste otsimisele oli William Henderson esimese raadio kaubaartikli idee autor ja rahad investeeriti jaama arendusse. Toote nimeks valiti sõnad, millega Henderson alati eetrisolekut alustav. Halloo, maailm Hallo, World kohvipurgid varustatud Hendersoni pildi autogrammiga. Tellida saineid ainult kiidabeljugi Eichilt, hind üks dollar purk ja sellest sai oma aja üks populaarsemaid tooteid vaatamata ekstravagantset hinnale poes maksis sama kogus kohvi keskmiselt 10 senti. Sellele järgnes hiljem muuseas ka halu World siirup. Edu stiivustatult järgnesid veel teisedki tooted. Raadioprogramm Louisiana häireid läks iga nädal eetrisse hoonest, mille nimi on Schweibod, Myonišipo Memorial auditoorium. See päris omapärane hoone on ehitatud 1929. Maja on ohtralt ja pill igavalt kaunistatud ning seda peetakse Louisiana kõige huvitavamaks ATK stiilis ehituseks. Suure nelinurkse hoone fassaadi põhidu toon on tume, punakaspruun ja kaunistuseks valge. Selle tellistest ja lubjakivist seinad on täis keerukalt nikerdatud detaile, ornament mõlemale poole vägevat viiekorruselist keskosa on madalamad, tiibhooned taganenud. Teeb viie kõrge laia valge väärisega ukseni. Uste kohal on viiseledest lubjakivist ornamentidega piiratud rõdu. Nendele avaneb viis kõrgete rõduakent. Viimaste kohal kulgeb katkematu suurest sakilise mustriga friis, mis fotol vägisi kodust Eestimaa vöökirja näib meenutavat. Fassaadi keskosa kergelt esile tõstetud säärepaneelil lõpetavad friisi ornamendi reljeefsed kotkad, kes küünte vahel stiliseeritud mõõka hoiavad. Jah, riisi keskel tahvlil seisavad kivisse raiutud sõnad pühendatud neile, kes maailmasõjas teenisid. Niisiis kujutab too 1929. aastal rajatud hoone enesest ka monumenti Jänemoriaali esimese maailmasõjaveteranidele. Kuulge, mis on rahvale igasugust põnevat ajaviidet, pakutud kontserte, teatrietendusi, spordivõistlusi, maadiga, vall, iluuisutamise shousid igasuguseid kokkutulekuid, lisaks veel tsirkuseetendusi ja maadlusmatše kunagi olnud selles hoones keldris lühikest aega isegi linna surnukamber ja teise maailmasõja rajal muutus hoone ajutiselt hiigelkaasa armuks. Kuid tõeliselt tuntuks tegi šiibo territooriumi ikkagi raadioprogramm, Louisiana häiraid. Augustis 1948 vastuse Raivi lavale lähen William. See tähendas uut lehekülge lauljakarjäär päris peadpööritava edu algust ning tugevdas veelgi raadiojaama positsiooni. Roni uute annete esiletõusu, Areenina kuulajaskond üha kasvavas ja kantrimuusika mõiste laienes. Segunesid muusika, erinevad etnilised juured kogu oma muusikalise koolituse eest olen tänu võlgu mustale tänama muusikule Ruff beinile, kellega ma teismelise eas Green vilis kohtusin, ütles Hank Williams. 1949 ilmunud lapsik bluus. Just Hank Williamsi esituses muutus uue kantrimuusika omamoodi tunnusmeloodia. Ainuüksi seitsmeteistkümne esimese päevaga müüdi plaati 48000 ja see kaaslane shelli grant õule oopri uste avamise, mis oli Williamsi ammuse unistuse lõpuks nüüd ometi täitumine. Kuid probleemid, mis olid tekitanud aeg-ajalt konflikte, arusaamatusi, rõiv koordis, jätkusid ka nässullis. Selleks murelapseks oli alkohol. Ja nii oli Hank Williams sunnitud ooperist lahkuma vaatamata edukatele esinemistele ja plaatidele teiste seas cation, lugu Champala ja, või siis could, could haart. Sügisel 1952 oli Hank Williams tagasi seal, kus tee kuulsusesse oli alanud. Heiraidil korrast slõugan, kuulutas vihjates Williamsi saateansambli nimele drifting kaubois. Üksildane rändav kauboi on taas kodus laupäeva õhtul siinkohal ja nii saab see olema pikka pikka pikka aega. See pikk pikk aeg kestis mõned kuud. Esimese jaanuarini 1953. Aga tagasi juunikuus 1949 Hank Williams viimast korda Heiraidil enne siirdumist parematele jahimaadele. Rahvas nõudis ikka uuesti ja uuesti laulu, lapsik bluus. Seitse korda järjest. Ja kindlasti oleks tulnud ka kaheksas kord, aga kahjuks saateaeg sai täis. Hank Williamsi oli kui komeet, tõusis leegitses heledalt ja kadus 29 aastaselt oma Cadillaci tagaistmel otse kantritähtede taevasse. Ka mitte päriselt, see, mis temast järele jäi, pole kadunud ega ununenud. 20. sajandil on vähem muusikuid, kes on suutnud oma lauludes väljendada nii sügavate üksinduse, valu ning kibedalt valusate armastuse igatsust, kirjutas gruppi WWW laulja Johnson oma plaadi hänki bängi kaaskirjas 1994. aastal jätkas laulude sügav valus, tegelikult lihtne tõde on puudutanud ja puudutab ikka veel miljonite inimeste hingi. See sügav ja valus, aegumatu tõde puudutas ilmselt väga lähedalt noori mehi grupist. Õe, kes tegid terve plaadi Hank Williamsi lauludest omal kombel ja delikaatselt. Nii kõlab 1977 Louisianas, kuna osariigi ametlikuks hümniks valitud oled mu päikesepaiste juua mass Anthin esitajaks kahekordne osariigi kuberner, filminäitleja, helilooja no jaa. Nii kantri kui gospelmuusika ja Nashville'i laululoojate hoolov feimi liige Chimmi Davis keda kohtame Louisianas sõnasni delta muusikamuuseumis kui ajaloo muuseumis tänavate ja sildade nimesiltidel. Free portiski, andeczimi Davis, Prits, sild üle punase jõe. Raadiojaamaga kiida paljugi, Eitše oli Chimmi Davis seotud juba aastakümneid enne Heiraidi. 20.-te teisel poolel oli reede õhtuti kella kaheksast üheksani eetris saade. Simmi show. Muidugi kaugeltki mitte kõigile ei suju karja nii ladusalt kui pikaealisel lauluval kubernerile. Chimmi Davis lahkus viiendal novembril aastal 2000 eluaastaid 101. Võt pers Louisianas, kuna mees, temagi valiti kantrimuusika hooloffeimi alles aastal 2001 10 aastat pärast oma surma. Nässu-l oli uhke oma selgete sirgete nõudmiste määratluste üle, milline on hea ja see õige kantri. Kuna leiti, et ei trummid ega puhkpillid Kantri juurde ei kuulu, ei pääsenud need Kaanašvilis lavale. Populs Texas Playboy. See oli esimene, kes täies koosseisus ooperilavale pääses küll nii et trummar mängis eesriide taga, aga jää oli murdunud. Ooperilavale pääses ka küll võt Piers ja populaarsust jätkus. Kantritabelites 55 top 10 lugu, neist 13, number ühte. Kuid Naši õilis leiti, et asi pole ikka päris, see ei oldud rahul ei laulu häälega muusikaga kõik see kõlab kuidagi vanamoodsalt tahumatult. Kuni saabus siis aasta 2001 tõreti Pehrsson oma aja suurde lähte- ja võrratu Honky Tonk stilist, kes ei ole mitte lihtsalt nimi kuulsuste reas Vaido oma kodukandi ja ajastu muusikatundlik looja, esitaja sellele oma näoandja. Laul Texase liivast, mida leiad nii tee kui kohvi seest on salvestatud kiida paljugi stuudios aastal 1950. Shipadi auditoorium, kus bears ja kõik need teised paarib Louisiana häiraidi raadios otseülekandes lavale astusid on väliselt majesteetlik ja omal kombel suursugune hoone, aga mingi hiigelehitise muljet ta ei jäta. Kuid need, kellel on olnud võimalik hoone majesteeti kest ustest sisse astuda tajuvad otsemaid peahalli kõrgust ja avarust. Sellesse suurde nelinorgsesse. Ruumi viivad lihtsad egiptuse stiilis uksed. Seina ehivad kaheksanurksed Arabesksed, siis stiliseerida taimornamendiga kaunistatud paneelid. Põrand on kaetud värviliste ornamentidega poolkaares, kontsertsaali viivad uksed peahallist ja kõrvalhallidest. Otse uste vastasseinas kõrgub suur lava ning ruumi lagi taas ohtralt ornamentidega kaunistatud saalis on rohkem kui 3000 istekohta rõdul ligi 1300. Hoone neljandal korrusel on veel ka suur ballisaal ning selles avaras kaunilt ja lihtsalt sisestatud hoones olevat kummalisi lugusid juhtunud, mis tuleb välja, ei taha sugugi unustusse vajuda. Šybody auditooriumi daamide puhkeruumist kostvat aeg-ajalt valusad kaeblemist, jäägamist, häired aastate jooksul olevat keegi naine seal lapsed ilmale toonud. Need ajad, mil hoone keldris linna surnukamber paiknes, on kaugesse minevikku. Kuid ikka veel tundvat neid ruume läbivad inimesed jahedust. Kuigi keldrid ongi ju tavaliselt jahedad. Aga seletamatuid, helisid, äkilisi, tuule puhanguid tulevad seal ette täiesti inimtühje auditooriumi laval olevat inimesed aplausi kuulnud ja orkestripillide häälestamise helisid. Mõnel pool hoones avanevad ja sulguvad uksed iseenesest ja nii edasi. Pole ju midagi imestada, kui mõelda, milline tähtede ja et kasvõi Louisiana Heiraidi aastatel siinse auditooriumi laval on esinenud koridorides ja garderoobides ning raadio stuudios ringi liikunud. Osa neist on siit ilmast juba lahkunud, kuid nende hingedel võib tulla tahtmine aeg-ajalt taas armsaid paiku külastada ning siin läbi elatud rõõmsaid päevi meelde tuletada. Serili liuvisest sai Heiraidi alaline kuulaja hetkest, mille eetris kõlas Hank Williamsi hääl. 1954. November sõidab 19 taastane Lewis riivporti Horrast slõugani jutule pääseda, Heiraidi lavale esinema või siis vähemalt saateansamblis segi. Lõugan, arutles, keerutas ja arutas ja kõhkles, kuni saatis nooruki Slim võtmani bändi klaverimängija, soni haar Willi jutule. Ühiselt suunduti raadiojaama stuudiosse. Kui hoora slõugan, siis küsis Harvililt ja võtmanilt, kuidas oli, ütles haar vil ajalooliseks naljaks muutunud lause. Liiga palju show'd, aga mitte muusikat. Sõit on siiski päris asjatu, ei olnud Lewisele antril ac plaat stuudios talletatud prooviesinemisega. Esimese ametliku plaadini Memphise Sun is jäi veel kaks aastat. Aidanud ööd. Ei tee enam haiget ja ajajälg ragiseb. Linn võtmann tegi oma debüüdi Heiraidil aprillis 1950 omana näoline kauboiballaade valss, ka operetliku lugusid esitav ja vajadusel joodeldav Flynn võtman oli mees, kelle muusikalist vaistu hoora slõugan usaldas. Kelle arvamust noorte lauljate kohta küsiti, jaga arvestati. Võtmani popule, laarsus ei piirdunud sugugi vaid Ühendriikidega. Teada ja tuntud olid aga Kaug-Idas ja vanal mandril. Kontserdid olid ikka ja alati välja müüdud. Aga nüüd, 18. juulil 1954 helistab San Phillip Memphise kohaliku raadiojaama diskorile muusikaagendile popniilile jutuks. Üks on laulja, kes vajab laiemat tutvustamist nässu. Vil temast huvitatud ei olnud. Niil võtab ühendust žürii pordiga. Ahjaa, peale ülevaatamist kontserdil käimist otsustatakse noorele lauljale Heiraidi osas näidata rohelist tuld. Arutelul lõugani kabinet, jäätis ütleb puitmann. Jah, tal on küll selline naljakas nimi, aga jah, ja siit edasi, 16. oktoober 1954 ripport Louisiana Heiraid. Niisiis, 16. oktoober 1954 Elvisson žeepordi auditooriumi laval ja Louisiana häiraidi ülipopulaarseks raadiosse otseülekanne on alanud. Saal tundub hoopis teistsugune. Päeval, kui Elvis seda vaatamas käis, siis oli rõõm suur ja tühi. Põrandal kokkupandavad toolid, mis tavaliselt tantsu ajaks ära korjati ja suur kaarjas tühi rõdu. Need õhtul on kõik hoopis teisiti. Viimase võimaluseni rahvast täis. Lava taga rõõmsates kauboirõivastes muusikud ja õhus lausa käegakatsutav aimdus, et midagi on juhtumas. Elvis on laval valged püksid, must erkroosa pintsak ja ere kikilips ning mustvalged kingad. Pillimehed Scottimaaria veeriblak kannavad kauboisärke millipass paistab vaid traatsilmuse abil koos seisvat. Elvis hoiab oma väikest poisipõlve kitarri kramplikult käes. Ainult Scotti uhkegibsungita annab PRIAle professionaalset jumet. Publiku seas istuks Phillips tajub, et Elvis on laval hirmust kange, olgugi et riiul on nüüdseks juba palju esinemisi olnud. Isegi rändeoloopress. Elvised teadnud, kui eriline ja sarmikas laval välja näeb. Ta ei teadnud, et publik mõistab tema soovi neile meeldida ja mõistab ehk sedagi, et selle pika kõhna nooruki esinemisjulgus varjutab tema määratud ebakindlast. Kõike seda kirjeldab Pieter korralmik oma Elvise raamatus viimane rong Memphisesse. See on Philips on kirjeldanud, kuidas tol häired esinemise ajal vaimustunud Läksin, noored publiku hulgas püsti hüppasid ja mitte ainult nemad, keegi suur vormikas tädi ei suutnud end ohjeldada ning tantsis kaasa, ise lauludele seal pidevalt korrates. No kas te olete varem midagi nii kihvti kuulnud? Elvise Scotti enesekindlus kasvas esinemise jooksul lausa nähtavalt ning nad suutsid publiku vaimustusele soojalt vastata. Ei räägi, veteran, juba 27 aastane laulja Chimmisi Newman on meenutanud. Ma polnud seni midagi sellist näinud, tuleb see 19 aastane poiss tegelikult ju amatöör, pael pesemata ja peab algusest peale, mida teha tuleb. Meie seisame kulisside vahel ja mõtleme, see pole ometi võimalik, siin peab mingi trikk peidus olema. See, mida relvis tegi, muutis tegelikult kõik ka meie teiste muusikute jaoks. Anžimini oman öelnud. Meie pidime nüüd tööle hakkama, sest publik tahtis laval näha just seda, mida Elvis tegi. Hüppas üles-alla, liikus-tantsis ja hullutas. Ta jäid. Ja ma pean ütlema, et Elvis sai sellega hakkama, kuid teised mitte. See ka ei. Kõla. Oktoobris 1954 kirjutas Elvi šiibordis alla aastase esinemislepingu heeraidiga. Tema vanemad lääris olid samuti kohal. Auditooriumi vastas oli väike kohvik. Päeval, kui Elvis ja tema tollane mänedžer bow Niil seal oma kohvi jõid, märkas relvis ruumi teises otsas tüsedat odavas ülikonnas meest, sigar suus. Mees heitis korraks eelmisele pilgu ja vaatas kohe mujale. Kes see on, päris Elvis ja sai vastuseks kolonel Baker kurikuulus kõlaner, tompaaker, kes umbkaudu aasta pärast Elvise muusikut veekujundamise enda peale võttis vaadatagi, milliseks ta selle kujundas. Tõenäoliselt oleks Elvise karjäär teistsugune olnud, kui tema Jabaageri kohtumist ripordis häiraidi ajal toimunud ei oleks. Ometi see toimus ja läks nagu läks, aga see on juba teine lugu. Tänane oluline. Diana Heiraid tõstis noor Elvis Presley hooga tähtede sekka. Just häireid ja esinemistest on pärit tema tulevaste kontsertide kuulsaks saanud lõpulause. Helvis has left Webelding. Ühendriikide rahvuslike ajalooväärtuste hulka arvatud Schibo territooriumi suurim ümberehitus toimus 2004, kui oli möödunud 50 aastat Elvis Presley häiraidi rebüüdist. Et aastast 2004 seisab auditooriumi hoone treppide ees kõrgel nelinurksele alusel noore Elvise kuju, kitarr käes. 2005 paigutati tema kõrval aastatel 1969 kuni 77 Elvise bändis soolokitarri mänginud inspethani kuju, kes on cashi pordist sündinud kuid šiiba teaditooriumi muuseum jutustab ka kõigist teistest Louisiana Heiraid esinejatest. Nende arv küündis 12 aasta jooksul rohkem kui 100-ni. See oli siis killuke Heiraidi ja veel meenutust, ioni käsilt, Aja jälg mälupildis. Ja Louisiana Heiraid on omaette maailm ja hoora slõugan teeb hiilgavat tööd tänaginata tõeliselt hea välja oma täielikus kauboiriietuses, mida suurepäraselt täiendab padrunivöö koos kahe piis meikariga. Need kinkis. Lõugan särab ja õhk lausa säriseb. See on just see, mida nii paljud armastavad. Juba esimesel korral tundus siin justkui kõik hea toimub ühekorraga. Olen oodatud, mind hinnatakse ja teen seda, mida ma nii armastan. Siin oma pere ja sõprade ringis.