Liive. Milliste sõnadega iseloomustada Lanzarote must laavakivi, lumivalged, majad, rohekassinine, ookean, alati kohalviibivat tuul ja päike, kunstnik, arman rikk oma kätejälgedega igal tänavanurgal. Ilmselt seda kõike, aga eelkõige ikka pilvitu taevas, särava päikese laavakivi hämmastav koosmõju. Seda peab oma silmaga nägema. Minu Lanzarote reisist saab neil päevil kaks aastat, aga seal tehtud säravaid pilte vaadates tuleb saar jälle silme ette. Pärast lõputuna tunduvat Eesti talve tundub vaatepilt eriti hämmastav. Üritan sulle täna veidi kirjeldada, milline see väikesaar seal kaugele Aafrika rannikul välja paistab. Säärane paik siis seekord tujuka looduse või looja, kummaline kapriis. Ilusat pühapäeva taas kord vikerraadio Eke, Kristjan ja Helgi Erilaid ja Aja jälg kivis. Kanaari saared maaliliselt kaunis Arhipellaag, mis kujutab enesest autonoomset osa Hispaania riigist ning ühtlasi Euroopa Liidu kõige kaugemat piirkonda. Saarestik laiub Atlandi ookeanis, sadakond kilomeetrit lääne pool, kahe Aafrika mandri riigi, Maroko ja Lääne-Sahara vaidlusalusest piirist. Kanaari saari tuleb välja on tegelikult 10. Tenerife Fuerteventuura, Gran Canaria, Lanzarote Lasfalmas, lagommeera helphierro, Alegrantsa lagratsioosa ja Montannia Klaara ja kõiki väiksemaid ei olegi siin nimetatud. Meil on vast rohkem tunded, suuremad neist päikesesaartest, kuhu õnnelikult puhkama sõidetakse. Esimese elamuse saab turist ikka paigast, kus ta nädal aega elama peab. Meie jaoks oli selleks saare kaguosas asuv kuurort Puerto del Carmen. Vaid mõne kilomeetri kaugusel lennujaamast asuva linnakese peamine vaatamisväärsus on pikk ja lai valge liivaga rand. Märtsis on ta pigem inimtühi, ilmselt puhub kohalike jaoks liiga kõle tuul Eesti talvest Tulmale tuul nagu soe pai. Mitme kilomeetri pikkuse ranna äärde on paigutatud kõik turistile vajalik hotellid, autorendifirmad, poed, pubid ja lõbustusasutused. Sisuliselt ongi kogu linn tühjast turistile ehitatud. Algust tehti 900 kuuekümnendatel aastatel, kui valmisid esimesed hotellid. Meie öö motta koora linnaosa väikeses pungalos palmide vahel asus vaid kiviviske kaugusel merest. Pisike valge-rohelise uksega pungala oli päris armas koht. Endal said hommikust süüa ja vaikselt tärkavate äärelinna imetleda. Lansoluutele on omane, et pea kõik ehitised on valget värvi. Kui heita pilk ülevalt mägedest orgu, näed korrapäraste vahedega üleni valgete nelinurkade gruppe. Ongi saare asulad külad. Puerto del Carmeni saab kiiresti selgeks, ent Lanzarote Ta ei ole mõeldud lärmakalt noorele kliendile. Kõik siin on pigem perekeskne. Päevad kulgevad rahulikult. Palju liigub ringi, vanemat rahvast linna keskusesse kõndida andmata koorast Pikma eeldab kilomeetrite pikkust vantsimist. Tegime päris mitmel õhtul proovi, aga ei jõudnud eriti kaugele lõbuks nägimegi Puerto del Carmeni kesklinn, vaid bussiaknast. Ühel kuumal hommikul võtsime ette pika jalgsiretke hoopis merest eemale. Seal asub keset kõrbe üllatav roheline laik, Rancho, Texas park, põhimõtteliselt kohalike omad, spetsialiseerunud Texase toidule ja sealsele kliimale omastele, loomadele. Metsikute jõupingutustega on keset Puerto del Carmeni ümbruse musta kõrbe tekitatud tore roheline baas, kus peredel mõnus päeva veeta. Raske isegi ette kujutada, palju kilomeetreid torusid ja palju liitreid vett selle ime nimel raisatud. Ja endiselt kulutataks kõikvõimalikud loomad alates kitsastest või hiiglaslikest kilpkonnadest ja lõpetades toredam magava valge tiigriga elavad seal päris hästi. Peale sellistest teemaparkidest tavapäraste atraktsioonide nagu matemaatikutest, papagoid ja tantsivad merelõvid, näidatakse Lanzarote päris huvitavat kotkaste ja kullide etendust pannakse sind istuma ja lastakse suurtel lendavatel kiskjatele üle pea lennata nii lähedalt, et võiksid lausa puudutada. Midagi ei soovita. Isegi püsti tõusmine võib lõppeda, noh kui mitte linnurünnakuga, siis vähemalt publiku hulgast eemaldamisega küll. Hispaania islascanaarias tulenevat ladinakeelsest nimest insula Canaria Koerte saar. Nii kutsutud algselt vaid Grand Canaria saart. Teadlased on arvanud, et koerte nime all tuntud nüüdseks välja surnud hüljeste liit Kes ilmselt siis Gran Canaria elanud nime autoriteks on peetud vanur roomlasi, kes oma reisidel saari ümbritsevates vetes tõenäoliselt palju hülgeid siis kohtasid ja kõik Kanaari saared on vulkaanilise tekkega tark selgitus lisab, et saared on tekkinud miljoneid aasta jooksul veealustest vulkaanipursete eest kusjuures veealuse magma hiigelmassid alustasid House kriidiajastul ning jõudsid ookeani pinnale neogeeniajastul. Meil on teadlased kindlaks suutnud teha, et enne inimasustust elasid Kanaari saartel hirmsad eelajaloolised elukad. Hiigelsisalikud ja hiigelrotid. Lanzarote on kõige idapoolsem Kanaari saar umbes 150 kilomeetri kaugusel Aafrika rannikust. Arhipelaagist suuruselt neljas saar, 60 kilomeetrit põhjast lõunasse ja 25 kilomeetrit idast läände. Siin on Atlandi tunnel. Maailma kõige pikem, seni tuntud vulkaaniline veealune laavatunnel. 1500 meetrit pikk tunnel olevat tekkinud 20000 aastat tagasi koju. Lanzarote saarel hakkas purskama Monte toona vulkaan ning sulalaava voolas mööda maad ookeani. Timon Faya rahvuspark on ehk Londonis rota kõige mõjusam elamus, nii et sellest tasub rändajal alustada. Vapustav on esmamulje, keerad kiirteelt ära ja sinu ees on peenike asfaldiriba mõlemalt poolt kõrvale aga tohutult musta laavakivi. Justkui väga halvasti küntud kivipõld ja seda kilomeetrite ulatuses. Millises valguses liivakivi päikese käes sillerdab, on võimatu kirjeldada. Taamal tõusevad mõlemal pool sinise taeva poole vulkaanikraatrit. Angee vahaaveeemmi. Timon Faya piirkond on pisut suurem kui 50 ruutkilomeetrit. Sisuliselt ei kasva sellel tohutul maalapil mitte midagi pisikesest põõsast suuremat merealadel, vaid mõnda üksikut puud, kohat. Demonsaajat läbib korralik asfalttee, kuid niisama vabalt seal ringi liikuda ei lubata. On vaid paar jalgrada, kus veidi iseseisvalt kõndida. Võit. Vulkaanide vahele pääseb ainult bussiga. Autost bussi ümberlaadimise punktis demonstreeritakse muuhulgas seda, kui kuum on siin maapinnavahetus läheduses põletavalt kuum. Kallata maa sisse vett, tõuseb sealt uhke auru, keiser imekitsas asfalttee on sinna süsimusta reaalsusesse sisse uuristatud ja kõrgemale tõustes on otse bussiaknal kuristik. Aeg-ajalt tehakse pildistamispause, kuid bussiaknast hetke emotsioon ei taba. See emotsioon, kui teda nüüd tagantjärele kirjeldada püüda, oli umbes selline veidi õõva, veidi lootusetust, veidi üllatust, veidi hämmeldust selle uskumatu valgusele, mis päikesesäras mustal maapinnal sädeleb. Demonhaajas pakutakse turistile ka kaameli seljas sõitu. Kaamelid on, no tal juba ammusest ajast olulist rolli mänginud. Täna sõidutavad nad turiste, kuid veel mõnekümne aasta eest kasutati neid rasketel maatöödel üpris edukalt. Ahja Timonfaya sümbol ja üks saare suuri müügiartikleid on muidugi Roman rikki loodud must kurat ehk El Diablo saadaval nii võtmerõnga kui külmkapimagnetina. Kristjanil on elamused, muljed, mõtisklused ja pildid, minule jääb siis ajalugu. On nii, et Kanaari saar parte kõige varasemate asukate ajalugu pole teadlastele ikka veel päris selge, kuid arvatakse, et vähemalt osal neist oli üht-teist tühist Põhja-Aafrika berberitega. Üldiselt hakati koloniaalajastueelseid kanaari saarte elanikke Guanssideks kutsuma. Avatud on, et Lanzarote oli esimene asustatud Kanaari saar umbes 1100 aastat enne Kristust jõudnud siia Foniiklased ning Vana-Kreeka filosoofid, eroodatus, plaaton ja bluud tarkus on kirjeldanud imelisi Hezberiidide aedu, mis paiknenud maailma kõige läänepoolsemas tipus. Nõiad Juslanzerootel võisid olla, see jääb igaveseks saladuseks, nagu seegi, kas nad mitte üksnes müütides olemas ei olnud. Aga müüdid, reeded, mida võib alati meenutada. Hezberiidid olnud imekaunid, nöömfid, keda kutsutud ka õhtut tarbeks või päikeseloojangu jumalannad. Eks Hezbeeris olnud õhtu kehastus ja õhtu täht olnud Hesperus. Ning Esperiidide aed olnud jumalanna heerahva radislikult kaunis aed, kus kasvanud imepärased, kuldsed õunad, millel oli võime inimesed surematuks muuta. Maaema Gaia pulmakink Herale jätzevusele Est kloriidid pidid nende hoolt kandma, kuid heera kahtlustas, et nad võtavad teinekord mõne õuna ka endale. Ja nii panid aeda valvama sajapealise draakoni Laadoni, kes iial ei maganud. Kuid muinaskangelasele heeraklasele tehtud tema 11 10. vägitööna ülesandeks varastada naid imelisi kuldseid õunu Hezberiidide aiast. Kui kangelane, siis pärast igasuguseid seiklusi oma pikal teel lõpuks Esperiidide aia juurde jõudis, nägi täditaanatlast võlvi oma turjal kandmas, see oli vägilase määratud karistus selle eest, et ta oli koos teiste titaanidega Zeusi vastu väljastanud Heracles palunud atlast, keda mõnes müüdiversioonis kahesperiidide isaks on peetud. Nende aiast siis mõned kuldsed õunad tuua ja lubanud ise senikaua taevavõlvi oma turjal kanda. Atlas tulnudki see õuntega tagasi, kuid leidnud, et õigedel vaja seda rasket taevavõlvi uuesti kandma hakata. Tema viiks parema meelega ise õunad sinna, kuhu vaja. Kaval Heracles olnud sellega nõus, kuid palunud, et atlas siiski korraks veel taeva oma õlgadele võtaks. Et Herakles saaks pisut oma rüüd kohendada. Niimoodi atlas teinudki. Miracle Saaranud õrnad ja läinud oma teed niisugused juhtunud Hezberiidide aias ja keegi ei keela meil kujutleda, et see mütoloogiline aed seal kusagil Lanzarote kandis võis õitseda. Esimene riik, milles Kanaari saar Laari nimetatud on pärit Plinius, vanema entsüklopeediast Nato Realis, Historia kah kaugemalt saart, Lanzarote diakoerte ventuuraton Neis iidsetes märkmetes purpur Saardeks kutsutud. Hiljaaegu avastatud leidude järgi on kindlaks tehtud, et roomlased pidasid külge staaridega kaubavahetust, kuid sellest, et nad Lanzarote kunagi elanud oleks, ei ole mingeid jälgi. Pärast Rooma impeeriumi kokkulangemist jäid Kanaari saared ilmselt päris tühjaks kuni aastani 999. Siis jõudsid kohale araablased. Aastal 1302 ist jõudis Lance Rottele Lissabonist teele asunud laev, mida juhtis Keenias sündinud Itaalia kapten Landželota malatšello, kes jäi merele ligi 20-ks aastaks. Tema saabumisel valitsenud saart kuningas son saamas Malaczella ehitanud Saarele vägeva kindluse, mille jälgi veel tänapäevalgi näha olevat kuin umbes 1332 puhkenud Lancerootel päriselanikke Konghede mäss jumala tšello lahkunud saarelt. Lähed majorca saarelt pärit maad, kaartide meister ainukesena Talorto olevat oma kaardil Kanaari saarele Lanzerootele esmakordselt märkinud nime insula The Lancer lootus marodseelos nimi, mis tulenenud siis meile juba tuntud geena laeva kapteni Landželota Malotšella nimest. Senised päriselanikud kutsunud oma saart titterroiga tera, mis võis tähendada punased mäed. Ja tagasi tänapäeva siin oli ennist veidi kaamelitest, Jutab. Nende loomadega seonduvalt võiks veidi sellest kiiresti muutusest rääkida, mis Lanzarote tabanud. Kaamelid olid veel 50 aasta eest kasutusel maa harimisel umbes nagu mujal härjade hobused. Massiturism tegi aga vanale eluviisile täielikult lõpu. Roostetavad põllumajandusriistad vabaõhumuuseumis ja keegi isegi ei mäleta enam, kuidas neid vaid üks inimpõlv tagasi kasutati. Miks see nii läks? Läinud sajandi kuuekümnendatel aastatel toimus kaks olulist asja Lanzarote jaoks. Esiteks sai valmis esimene v magestust tehas. Mageda, vee raske kättesaadavus. Karel kaua probleemiks on ju tegemist geograafilises mõttes kõrbe Aafrikaga, kus joogivett alati nappinud. Näljahädad ja massiline väljaränne olid seal kaua aega tavaliselt. Ja teiseks valmisid umbes sama rajal esimesed hotellid ning maandusid esimesed lennukid põhjamaiste heaoluriikide päikese naljas talituristidega. Mansard võtta oli seni olnud Kanaari saarte mõistes üpris teisejärguline paik kus rasketes oludes põllumajanduse ja kalandusega leiba teeniti. Kuuekümnendatel avastati, et teenindades turiste saab palju hõlpsamalt elada. Rikkaks ka nüüd on sisuliselt kogu puhkajate jaoks mõeldud. Mõtlesime seal viibides ja kohalikku eluolu jälgides, et tõenäoliselt on tüüpilise saare perekonna isa, bussijuht ja ema hotelliteeni. Kõlab loogiliselt. Põllumajandust paistis saarel ringi liikudes õige vähe, kasvatatakse veidi vaid kaktused ja viinamarju. Lage Riia piirkonna viinamarjaistandused on õige omapärased. Sealsed traditsioonilised tootmismeetodeid on kaitse alla võetud. Marjad istutatakse nelja kuni viie meetri laiusesse ja kahe kuni kolme meetri sügavusse kaevandisse ümber iga augu on väikesed laavakivist seinad. Nii kaitstakse taim vihma, hommikukaste ja tuule eest. Ühest Lageria Bodeegast ehk veinikeldrist ostsime kaasa pudeli kohalikku valget veini. Paraku seisab see pudel veel kaks aastat hiljemgi meil kodus külmkapi otsas tänase saate jaoks tasutavast lõpuks lahti teha. Kuidas nende mahutusteni jõudis, milleks tekke? Kristjan just rääkis, et seda teada saada, aga selleks peame hetkeks veel Lanzarote ajalukku rändama. Aastal 1585 vallutas saare Ottomani impeeriumi admiral Murad treis. Seitsmeteistkümnendal sajandil röövisid piraadid 1000 saare elanikku ja müüsid orjadeks. Ja üha hullemaks läks. Aastatel 1730 kuni 36 tabas Lanzarote saart seninägematu vulkaanipursete laine. 18 kilomeetri pikkusele alale tekkis 32 uut vulkaani. On säilinud eilne kirjeldus aastast 1731, mille kohaselt laava kattis veerandi kogu saare pinnast sealhulgas 11 ja kõige viljakamad maad. Velfoega mägedes tegutsenud veel sadakond väiksemat vulkaani. 1768 Orleans Rottel tõeline põua-aasta kosutavad talvised vihmad jäänud maha sadamate ja enamus saare elanikest rännanud välja peamiselt Kuubasse Ameerikasse. 1824 saatsid vulkaanid taas Saarele tuld ja sulalaavat kuid õnneks jäi see purse tunduvalt väiksemaks kui umbes sajand tagasi toimunut. Egge Kristjan kord juba nimetas sõsarman rikki nime. Tulevane kunstnik ja arhitekt sündis aastal 1919 siinsamas nüanssarootel, õppis Laguna ülikoolis ja Madriidi Southern Rando kunstikoolis. Ta reisis maailmas palju ringi ja kohtus kõiksugu põnevate inimestega. Filmis ta rida häivers, näiteks Tanja kuningas Hussein ja popkunstnik Andy Warhol. Uuri silma ja inimesi, pani pähe tulnud ideed kõrva taha ja tuli oma kodusaarele tagasi neid teoks tegema. Jajah, see sarm on rikk. Temast Lanzarote tõepoolest ei pääse. 1992. aastal sealsamas saarel oma kodu lähedal autoõnnetuses elu kaotanud kunstnik turismiajastu kujundaja, kõige väljapaistvam tema kätetöödest on kahtlemata kunagi näitleja Omar Sharif ehitatud suvemaja Lago mar Sharif jäi väidetavalt majast ilma tänu õnnetule, vot sulle kaardimängus. Ja tänane omanik teenib raha turismiga. Mõnik kujundas hoone laavakivist mäe külje sisse. Turisti muidugi eraomandis olevasse majja sisse ei lasta. Erandiks väike söögikoht. Juba treppe ja käike mööda mäe eri tasanditel jalutamine on erakordne pink käigu teinud, puhkasime helerohelise veega basseini kõrval talgu. Jälgisime kohaliku prominendi kolmejalgse koera tegemisi. Mandrikile omaselt saavad lagumaaris kokku kunst ja loodus. Tegelikult kaob valge maja mäe sisse nii ära. Kaugemalt vaadates ei märkagi suurt midagi. Rajatise kõrgusest saad aru alles ülemiselt tasandilt, kust vaadates on ümbruskond nagu peo peal. Sõsarman riiki kujundatud on Lanzarote kaktus, et suur turistilõks igale rendiautovõtjale kohustuslik tuhatkond erinevat kaktuseliiki maitsekalt eri tasanditele paigutatud. Kuigi ausalt öeldes kavas olid kaktused ikka vaadata jaksad. Aga Marek on loonud ka tordel Rio 60.-te Quinni esindava vaateplatvormi restorani saare põhjatipus, kust avaneb lummav vaade väikesele laagra. Seosta saarele metsikult tuuline, aga imeilus paik ja sõrmann. Esindatud on ka näiteks saare arvukad ringristmikud. Ühel neist sai kunstnik justkui saatuse irooniana ise surma. Alati asub sellise ringristmiku keskel mõni tema loodud tuule mõjul ringe tegev metallskulptuur või muu taoline objekt. Ametlik rotte on man riikidega täna ülimalt tänulik kohalike poliitikutega. Toetusega aitas ta Lanzarote muuta lühikese ajaga atraktiivseks turismisihtkohaks, kus vulkaanilise saare eripärad on kaunilt välja toodud ja traditsiooniline arhitektuur ning moondekunst paistavad igal momendil silma. See särman riigi kohta õnnestus mul veel teada saada, tema surma aastal avasid tema sõbrad, ma olen riigifondi, mille juurde kuulub ka kunstigalerii, kus on vaatamiseks väljas nimel trikki enese kui ka näiteks Pablo Picasso, Jason Nirood ööd. Galerii piletikulu läheb aga Lanzarote varem majanduse ja kunstielu arendamiseks. Autoga on muidugi Lanzarote mõnus ringi sõita, vahemaad pole pikad ja korralikud asfaltteed viivad igasse saare, Nork. Läänerannik on eriti mõjus. Läheb seal otse ookeani äärt pidi ja sellelt avaneb vapustav vaatepilt kaljudele, mida ookean halastamatult peksab ja voolib. See on nagu Timonfaiagi puhas laavakivi maa, midagi seal ei kasva ja kui loojuv päike viskava kiired sinisele merele ning küsimustele le siis just sel hetkel tasub seal olla. Meri uuristab kaljudesse aina uusi lõhesid ja paaris kohas on turistile selle iluvaatamiseks kuulamiseks ka jalutusrajad tehtud. Tee lõpeb Elgolf nimelise küla juures. Meri on uuristanud seal kaljusse suurema augu jätnud ennast järgi kauni musta liivaga ranna ning vetikate poolt sügavroheliseks värvitud veega lambikese. Sellel nurgake seal on omaette aura. Käisime seal koguni kaks korda ja eriti viimasel õhtul jäida erilisena meelde. Tekkis tunne, et saada ja midagi sellist näha on ikkagi väärtus omaette. Ja hallil argipäeval kaduma kippuv õhujõud tuli hetkeks tagasi. Mustale mererannale oli laine heitnud igasuguseid erinevaid karpe, enamasti küll vaid tükikesi, mille järgi võis vaid aimata, milline see siis oli, kui seal keegi veel sees elas. Alatiseks jääb mulle meelde heli, mida laine mustalt liivalt taandudes tekitab. Tahaksin seda hea meelega praegu kirjeldada, aga selleks napib sõnu. Räägin hoopis veidi tohututes laverdaks koobastest, mis asuvad saare veidi rohelisemaks põhjaosas. Guevastelos verdas internetist võib lugeda, et koopad tekkisid ühe vulkaanipursked tagajärjel 3000 aastat tagasi. Koobaste käigud on kilomeetrite pikkused ning varasematel aegadel olla kogu saare elanikkond ennast seal piraatidest varjanud. Võib uskuda, sest seal maa all on mitu suurt ruumi, kuhu sajad inimesed rahulikult ära mahuvad. 50 meetri sügavuses all peetakse isegi kontsert. Suurte koobaste seinad on imekaunilt värvilised. Kahjuks ei luba pimedus kehvema aparaadiga eriti mõnusaid pilte teha, aga laverda on omaette vaatamisväärsus, mida polnud kunagi varem nii tohututes maa-alustes ruumides ringi liikunud. Vediga baarist Laota linnast linna mõõtu asulaid on tegelikult saarel vaid üks, mina olin arretsiifi, mis asub vaid kümnekonna kilomeetriga hobusel Boerdadel karamellist. Arretsiifon saare ainus oluline sadam. Ta on see ka üks esimesi paiku saarel, kus sisserändajad end kindlustasid. Sellest annab märku suur kivist Sanhozee kindlus otse mererannal. Eks too enam-vähem olegi arretsiif ainus suurem vaatamisväärsus. Linna kohal kõrgub ainus pilvelõhkuja Ran hotell aretsiifi. Praegu seisvat maja päris tühjalt. Põhjuseks taas meie vana tuttav, sarman rikk kunstnikule see tema saarelt eemaloleku ajal kerkinud pilvelõhkuja. Sugugi ei meeldinud jalgrataste omamoodi rahvaliikumise, et linnaplaneerimisel tehtud vead heastada. Pilvelõhkujat ähvardabki täna lammutamine, sest man rikki mõttekaaslaste arvates ta Saarele ei sobi. Muidugi ei puudu arretsiifest suured halduskeskus, liiklusprobleemid ja parkimisega seotud raskused. Nii et parem on seal kiiresti põgeneda. Lanzarote kunagine pealinn Keys on hoopis idüllilisena paik kohalikele tavadele vastavalt valge ja kivine. Kiise sõitsime vaatama bussiga üheskoos vanemaealiste Soome turistidega. Pühapäeviti on seal nimelt popule Saarne laadapäev. See tähendab, et linna koonduvad absoluutselt kõik väikesel saarel olemasolevat turismibussid ning kenad valged inimesed, muutkui koorivad mööda linna kitsaid vanu tänavaid ja Palmidega ääristatud väljakuid ning ostavad ilmselgelt liiga kallilt. Ilmselgelt mõttetut träni. Oli ka sõita kõrgel mäe jalamil asuvasse Femjasid külla, kust avaneb vapustav vaade alla orgu. Taamal päikesest säravale ookeanile. Selle külakese terrassi restoranist saime oma Lanzarote päevade kõige kallima Ein. Ja noh, neid uhkete vaadetega paikkon mägisel. Ordel harja aga arvatavasti olen sellest saarest nüüd piisavalt pajatanud. Lanzarote on ilusa turvaline maabumiskoht geograafiliselt, Aafrika, aga euroopaliku teenindusega. Kindlasti tasub korra elu jooksul vaadata. Niimoodi rändasime siis seekord tujuka looduse või looja kummalisega priisina tekkinud Lanzarote saarel Aafrika ranniku lähedal, kes mälestustes unistustes. Aja jälg. Päike on päike, vihma naine elas närvid millatega, Avadootu päike on päike. Päike on, päike on vihma, naine elas väikse, on värvi millasega ava kaudu, päike on päike, vihma naine, lasteks on värvid milledega, alaga. Päike on. Ma ei näe, saagu nagu hooraga. Päike on, päike on vihma, naine saabunud.