Hingamispäeval. Tere hilisõhtut olen Raivo Vare ja ma juhatan sisse saate ühel erilisel päeval erilisel hingamispäeva erilisel õhtul, sest täna sel hetkel on emadepäev. Ja mis saab olla paremat, kui kutsuda saatesse daam kutsuda inimene, kes on nii tütar, ema kui vanaema ühes isikus. See saade on olnud traditsiooniliselt kordamööda meeste ja naistesaade kordon, naised, küsitlejad ja mehed, vastajad, nagu mina eelmine kord oli, neid on vastupidi. Ja kui ma tutvusin siin saates esinenud ülevaatega nimekirjaga, siis torkas mulle silma üks omapärane asjaolu. Nimelt enamik valdav enamik inimesi, kes olid selles nimekirjas esindatud, olid kas tegevpoliitikud või kultuuritegelast. Ja mul tekkis natukene nagu häiritud tunne, et miks see nii on, sest lõppude lõpuks nii poliitikaga kultuur on üks koostisosa ühiskonnast ja üks osa sellest on ka avalik sektor laiemast tähenduses. Ja teine pool asjast on majandus, majandus, mis on kõige alusvundament, millel kõik toimib. Ja sellepärast kutsusin siia saatesse daami, kes on just nimelt majanduse avaliku sektoriga kokku puutunud oma eluteel mitte ainult kultuuripoliitikaga. Tere õhtust, Ruth Martin. Tere õhtust. Meid seob ühine tutvus ning ka hea koostöökogemus. Üheks võtmeministeeriumiks kujunenud lausa teede- ja sideministeeriumis. Ja sind, Martin, tuntakse paljus seoses igasuguste erinevate protsesside ja teinekord ka politiseeritud teemadega, aga üldiselt ma arvan, et täna õhtul ei, ega koht, kus nendest protsessidest ja poliitikast peaks rääkima, välja arvatud üks erand. Ma küsiksin su käest, mis on poliitika sellepärast, et minule jäi kummitama üsna hiljuti loetud üks mõttetera, et poliitika demokraatia tingimustes põhineb kadeduse. Aga mis sina arvad, mis asi on poliitik? Ja väga huvitav hiljuti lugesin Aristotelesest, mitte et see mu igapäevane lektüür oleks, aga lihtsalt huvi pärast ja ma leidsin sealt vähemalt eelduse, mis on vajalik selleks, et teha poliitikat, olla poliitik ja need on kaks väga lihtsat asja. Peab neid ütlema, et aga eks poliitikutest võib enda sisse vaadata, et kas need omadused olemas on nimelt majandamiskunst ehk oskus ja kõnekunst ehk oskus. No väga hea, sest see majandamiseks ongi mulle väga südamelähedane olnud. Aga räägiksime siiski, jätaksime selle teema, räägiksime hoopis inimesest, kes sa oled, rott, Martin, me räägiksime just nimelt lühikese ekskursi. No nii, sellest, kus kus sa sündisid, kasvasid lapsepõlvest, perest, vanematest, haridusteest. Ma usun, et ka tööbiograafiat puudutaksime nii reaalmajandus kui avalikus sektoris eluteest, lastest, lapselastest, elukohast, majast kõigest, millest, millest sa sooviksid rääkida ja vast põhiline, millest sa elad ja hingad, mida mõtled ja tunned, mis meeldib, ei meeldi. Millest unistad ja mida soovid millest oled loobunud ja mille nimel. Ja millele loodad. Niisiis, räägi pisut endast, alustame lapse pärast. See tundub küll niimoodi, et, et inimelu võlu ja vaev seda on keeruline rääkida, aga loogiliselt võttes ja selliseid punkte või eluteetähiseid pannes on see kahtlemata võimalik. On võimalik rääkida minu elust, emotsioon reaalselt, väga emotsionaalsed ja vähem emotsionaalselt. See, mis puudutab minu sündimist ja lapsepõlve, on kahtlemata emotsionaalne ja ja võib-olla ka mingil määral on mul võimalik täna emadepäeval toonitada oma emarolli minu elus. Kahel viisil. Minu ema mulle eeskujuks olnud läbi elu. Ja mispärast ma teades tänapäeva naiste kannatusi, nii neid, mis tegelikult on, kui neid, mis on välja mõeldud, kõrvatame neid alati oma ema saatusega. Mina nimelt sündisin siin Tallinnas Patarei vanglas ja aastal 49 mis oli paljudele Eestis väga keeruline aeg ja saatuslik aeg. Et ja minu ema, noor ja väga kaunis naine elas läbi kõik selle, mis seondub nüüd lapse sünniga, kõigi nende raskustega ja keerukusega mis seondub sellega, et troika otsusega süüdimõistetuna mitte millegi eest viiakse ta koos vastsündinud lapsega, see on siis minuga oma karistust kandma. 10 pluss viis. Kasahstani ja, ja kuidas ta sealjuures jääb väga niisuguseks enesekindlaks ja uhkeks naiseks suudab elus hoida. Ma toonitan, suudab elus hoida oma lapse ja saata siis mind tagasi. Isa tuli mulle järele, kui ma sain aastaseks ja saata tagasi Eestisse, Kasahstanist vangilaagrist. No kõike seda pikemalt ma rääkima ei hakka, aga on see teine moment, nimelt, et et võib ju olla, inimloomus on niivõrd keerukas ja, ja allub paljudele mõjudele, millest üks on kahtlemata viha ja raev mis tekib vahel liiga lihtsalt ja põhjuseta, et ta oleks võinud mind kasvatada vaenus ja, ja vihkamises olemasoleva korra ja riigi ja, ja mille iganes vastu. Aga ei, ja sellest olen talle väga tänulik. Ma olen rõõmus, optimistlik ja elujaatav naine ja just tänu sellele, et ema on niisugusena mind kasvatanud. Ja sa tulid tagasi siis, kui olid aastane juba Kasahstanis koos isaga, jah. Jah, isa käis mul järel midagi väga, väga niisugust tagasi mõtlemist väärivat on alati see, mida ma kujutan. Et kui isa ja ema ei saanud rohkem kokku, kui siis ema oli muuseas poliitilise paragrahviga vang kui, kui nad sirutasid käsi teineteisele vastu selleks, et anda üle siis laps ja nii palju nad kokku puutusid vangla väravate vahel. No see on niisugune emotsionaalne külge ja, ja lapsepõlv oli mul rõõmus selles mõttes, et tema kasklasin poistega ja mängisin poistega, mis Mulla edaspidiseks eluks kahtlemata ühe valge selleks, et läbi saada meestega tulla toime meeste maailmas oma, mõistan neid hästi ja, ja see maailm on mulle omane. Kui ema tuli tagasi, nii nagu ikka sellel ajal seal küllalt tüüpiline nimelt otsuste läbivaatamine peale Stalini surma ja ja siis otsustamine, et polnudki see noor, 26 aastane naine milleski eriti süüdi, et las ta nüüd läheb koju. Kui ema tuli koju Mida ma väga hästi mäletan, ma olin siis kuueaastane seitsmene saamas hakkas minust tegema, noh, niisugust klassikaliste kriteeriumide järgi õigesti käituvad ja olevat naist nimelt mina kõndisin jalad sissepoole, sest ma olin niimoodi harjunud ja vanaema ei osanud sellele tähelepanu pöörata, kes mind kasvatas. Ja, ja ema käis mul järel ja ütles, et vaata, kuidas sa pead käima. Ja ma olen tale jällegi väga tänulik, et minu rüht ja hoiak, sirge selg ja sirutatud kael ja väljapoole astuvad jalad ka kõrge kontsaga kingadesse on pärit just nimelt. Kus te elasite, kus see kooli läksid ja võib-olla räägi natukene ka pisut koolisti koolimälestustest. Ma läksin esimesse klassi Suislepa Ast Suislepa alkoholi ja sest seal elas mu pere sellel ajal vanaema ja siis ka ema tuli tagasi ja hakkas siin siis tolle aegses ühiskonnas tööd otsima ja, ja oma kohta otsima, mis oli kahtlemata keeruline, vaatamata sellele, et ümberringi olid eestlased ja Eesti inimesed kuid varjud ja ministeeriumid valitsesid siis küll 50.-te keskel veel tugevasti inimesi ja olusid. Ka see kant, Ta on mulle armas, sedavõrd, see on esiteks mu lapsepõlve maha ehk siis öeldakse niimoodi, et et esimesed viis aastat täna paneme sinna natuke juurde veel kujundavad inimest, kujundavad tema emotsionaalse sisemuse ja võib-olla suuresti annavad tonaalsuse kogu edaspidiseks eluks seda ette väga huvitav ja kui sealt läbi sõites alati mul midagi sees jõnksatama, vaatan seda väikest majakest, mis on alles, kus ma kasvasin metsa ääres, kus ma omandasin suhte ürgse suhte loodusesse ja see on võib-olla hiljem jällegi kaasa mänginud, et sellessamas täiesti noh, mõnele inimesele mõistetamastus lüürilise salatoonis, mis minus on ja mis on sundinud mind näiteks luuletusi kirjutama ja ja, ja võib-olla isegi eit tema sellist pragmaatilist majandust kui kui oma hilisemat elukäiku mõelda. Aga kui ma lugesin Viivi Luige Seitsmendat rahukevadet, vaat siis ma tundsin, et, et Viivi Luik on kirjutanud selle minust seal on täpselt samad sõnad sees täpselt samasugused imelikud väljendid ja ma pidasin seda ja pean siiamaale üheks üheks oma lemmikraamatuks ja ma ei hakka uhkeldama Lääne kirjanikega, mida ma kõike lugenud, ma ütlen, et, et see on nii hästi kirjutatud ja nii õigesti kirjutatud kunagi hiljem ühel välisreisil olles Soomes istusin Eeva Lille ka laua taga ja Eeva lillele hakkan rääkima, kuigi ma seda, see oli siis just värskelt, see oli 80.-te lõpuaeg. Siis oli ta seesama raamat oli tõlgitud mitmetesse keeltesse ja Eeva Lille ütleb, et, et see tunne tabab ka teisi mitte ainult Eesti inimesi, vaid ka teisi Euroopa riikides raha, vaid inimesi, kes on seda raamatut lugenud tõlkes ja see on täiesti müstiline. Mis tähendab, et see on tegelikult raamatuks vormistatud elu, vormitud elu. See tähendab, et tunnete tihedus on kõige tähtsam. Aga kas see tähendab seda, et kui sa kasvasid koos poistega ja ütleme niimoodi õppisid käsitlema seda meeste karmi maailma, kas see tähendab ka seda, et sa oled koolis kuulusid krutski vendade vennaskonda või nii olnud? Ei olnud. Kuna minul oli kodus väga range ema, siis mina püüdsin temale meele järgi olla ja, ja mina olen püüdnud tegelikult peaaegu läbi elualateadlikult olla oma emale kuulekas või, või vähemalt teha seda, mida tema soovib. See on imelik. Ja seal on siis olnud selliseid allhoovused, mis kõige rohkem leid välja loomulikult ülikoolis. See on täiesti loomulik, et igasuguseid alternatiivseid grupeeringuid tunnistada ja käia nende üritustel ja, ja tunda seda, kuidas karvakesed selgroo peal tõusevad üles. Kui sa vaatad, et öösel peaaegu keelatud mingit etendust, mida mängida, et inimesed, kes tulevad ainult selleks korraks kokku ja midagi taolist ja Jimmy Hendrixit küünlad toas maha. Ma olen näinud, et seda kasutatakse tihti videotes on üsna üsna niisugune mängitud variant, kus palju küünlaid põleb ja ka siis siis maailm nagu lendab seal, aga meie tegime seda päriselt ja seitsmekümnendad aastate alguses. Kuulata sellist muusikat, mis jällegi ma ütlen, et paneb need karvakesed tõusma ja siis hiljem võib selle unustada. Nii et kui pöörduda tagasi lapsepõlve, siis, siis tegelikult sai olnud krutskitegijaid nii palju. Aga sa kirjutasid vist luuletusi juba siis on see tõsi. Sest oma luuleande poolest sellise värsi värsistamise kunsti poolest oled sa tuntud kolleegide ja tuttavate ring. No üks ajakirjanik kuidagi põlglikult mõni kuu tagasi heitis seda nagu ette, et nüüd siis kraamiti välja ka ja ja, ja ma olin kergelt niimoodi häiritud sellest, et et nojah, et, et see on niisugune tüüpiline tüdrukud kirjutavad, aga mina ei kirjutanud üldse harilikke luuletusi. Sama kuradi vastandite ühtsus ja nii edasi, mingid filosoofilised tekstid tagantjärgi vaadates, noh niivõrd-kuivõrd siis lugemus ja, ja kõik seda võimaldas üldsegi, aga, aga need olid tunded. Aga Ma ei mõelnud keskkoolis loomulikult sellest, et minust saab keegi tegelane majanduses või, või siis veel hullem bürokraatias, sest bürokraatia ja oma loomult ja olemuselt oma sisult on minu loomusele tegelikult vastuvõetamatu. Kõik arvasid, et, et niisugune korralik tüdruk ja loomulikult ahne ka, et minust saab ajakirjanikke, nii igast mulle ka iseloomustas, kirjutati ja Tartu Ülikooli ma läksin näpus koolist saatekiri nii-öelda, aga ma ei olnud maalapsena või Mustla keskkoolitüdrukuna ikkagi perifeeria mingil määral, kuigi Kesk-Eesti, jah. Ma ei olnud uurinud üldse, et kuidas see vastuvõtmine käib, mina lihtsalt läksin ajakirjanikuks saama. Ja siis selgus, et kaks aastat tööstaaži ja midagi veel ja minu majanduslik olukord oli mulle selge, et ma pean kohe ülikooli minema ja otsa kaenu vähemalt viie aasta jooksul selle ära lõpetama. Siis temal ei ole rohkemaks võimalustega pikemalt minuga siin mängida. Teiseks ka see, et, et ma lihtsalt tõin harjunud õppima ja ma pidin kohe hakkame edasi õppima. Selgus, et ei noh, et lähme siis hästi rumalast teaduskondades ja majandus ja nii ma läksingi. Kas see oli rumal absoluutselt, sellel ajal 67. aastal väidan ma, et, et majandus oli selline. Noh jah. No igatahes sellest ei olnud midagi head oodata. Ja rahandusse krediiti ja nüüd muidugi tead ju ise, et kes sealt ei tulnud, on. Aga kas see oli siis mingi trots või miks siis sa ütled, et rumalasse teadust? Et üle minna hästi kergelt, ma kujutlesin siis 18 aastase tüdrukuna, et noh, et kui on hästi niisugune, et ma, siis ma siis lähen üle, no mingi jutt ka üleminekust oli võimalik, aga see selleks maandus oli. No ega ta huvitav muidugi ei olnud jaa, võib ütelda, et ainukene kuju, kes pani niimoodi kuulama seminarides, oli Siim Kallas, minu kursusekaaslane, kellega me alustasime kui ta rääkis geensist ja ja veel nii ühest kui teisest meie vaatasime teda suure lugupidamisega ja uskumatusega, et ta kõiki neid asju teab ja ja tark poiss ta oli ja jäi lõpuni selleks. Aga kas see tähendab seda, et vaatamata sellele, et võib-olla kõige meeldivam isegi võib-olla see eriala sul ei olnud, aga sa ikkagi õppisid, sa tegid selle ära, sa tegid nii-öelda jõuga mõnes mõttes ära või tööga tegid ära, see tähendab, et sul oligi kõva kodune töökasvatus kogu aeg käsi mullas ja sihikindlalt edasi. Jah, ma pidin õppima, aga ma loomulikult ammutasin enda jaoks nagu hingele energiat kõigest sellest, mis oli väljaspool. Ma elasin vana tiigi Tris, mis oli ka täiuslik ministeerium muidugi ja alles viimasel aastal siis seal niinimetatud Leningradi maanteel, aga mul oli huvitav seltskond ja tolleaegne selline protestivaim, mis lehvis ka Tartu Ülikooli kohal. Võtame 60 seitse-kaheksa üheksa ja Tšehhi sündmused ja nii edasi, mis meie väiksed hingekesi panid värisema. Ehitusmalev loomulikult. Nüüd maikuu sees tuleb meil kokkutulek 31 aastat vist on sellest mööda, oi kui õudne. Aga ka ehitusmalev oli, oli midagi sellist põhjapanevat minu elu jaoks. Nii et jah, ma ei ütleks, et, et ülikool mulle midagi muud andis, kui et avaldatud maailma vaata. Suhted asjadesse, protsessidesse, inimestesse, kuid see ei puutunud peaaegu üldse majandusteadust ja, ja kui ma läksin tööle suunatuna tolleaegse väevõimuga Paide rajooni rahandusosakonda, loomulikult seal õppisin selgeks, misasja ma tegema pean. Kas sa tahad öelda, et ülikoolist nii-öelda noh, ütleme selle suhet õppimise koos tulid ka mingisugused harjumused või näiteks õppisid sa õlut jooma või armastate õlut juua või meeldib sulle õlu? Iilitsioonil tudengite jook? Ei õlut ei armasta, aga suitsetama hakkasin suitsetama, hakkasin siis muid halbu harjumusi vist eriti mitte. Ja suitsetamisega on suhe selline, mis on praegu küll väga kummaline, et, et ma teen kolmveerandsuitsu igal hommikul, ma ei tea, kuidas seda lugeda suitsetajate mõttes, kas ma olen või ei ole. Ja see on tõepoolest raske defineerida. Aga mis edasi, sa läksid rahandusosakonda suunamise kohustusliku suunamisega seal minu mälu järgi oli vist kolm aastat pidid ära töötama, enne, kui said üldse liikuma, üldjuhul mis sai edasi? Jaa. Miks just paidesse ise tahtsid? Ma ei olnud mingisugune priimus, sellepärast mulle jäänud eriti palju valida Tartust ära tulin suure nutuga ja selles mõttes, et jättes hüvasti, aga Tartu on siiani minu jaoks linn, võib olla seotud sellega, et ilus noorus jäi sinna maha. Sõbrad ja see kõik, mis, mis ülikooli elu juurde kuulub ja ja et, et pärast seda pead sa hakkama sellist harilikku elu elama. Siin on ikkagi kriips vahel. Aga, aga Tartu on ilus linn ja Tallinn asemel ma võib-olla tõesti elaksin ka praegu Tartus. Aga sa elad Tallinnas, millal sa Tallinnasse jõudsid? Pärast seda, kui ma olin paides ennast teostanud, võib ütelda niimoodi, et selline loomupärane sisemine auahnus ja karjäärihimu see kõlab nii õudselt. Aga ma ütlen, et täna ei ole see enam enam negatiivne. Iseloomuomadus oli see küll kindlalt veel 10 aastat tagasi arvatavasti. Sest siis mõningad Nad tavatsesid, kui nad tahtsid vihale ajada, siis nad arvasid, et nad ütlevad, et naad siin aju tahad ülespoole minna. Ma ei teinud selleks mitte midagi erilist. Saatuse elu mängis mulle palju võimalusi kätte otse ja jäi ainult võtta vastu see mis tuli. Ma võtsin selle vastu ja ma jagasin ära ka, et mida tuleb vastu võtta ja mida tuleb tagasi lükata. Oli hirmsasti kutsumise pärast seda, kui ma olin ennast noore ja vihase kontrolör revidendina teostanud Paide rajooni täitevkomiteel Erressen ja täitevkomitee, rahandusosakonna, kontrolör, revidendi osakonna juhatajana, revideerinud ära seal kõik põhilised ettevõtted ja nii edasi, siis tuli mulle pakkumine Paide autobaasist n Sarapi poolt. Ma käisin ka neid kontrollimas ja jätsin ilmselt kustumatu mulje neile selle revideerimisega, neil oli seal natuke paati, sina selle pärast aga aga revidendi 12, aga ei mingit kaupa minupoolse kerkinud ja, ja, ja siis ühe jah, 80. aasta jõulude paiku. Enn Sarap kutsus mind tööle Paide autobaasi ja ma, mis ma ütlesin, erinevaid pakkumisi, millest mul oli tarkust keelduda, on olnud, kuni Tallinna tulekuni olid siis nii parteiliini kui ka täitevkomitee liini täitevkomitee aseesimeheks ja nii edasi. Aga, aga siis ma juba tundsin, et on eriliselt hea, kui sa istud oma laua taga. Sul on korralik kabinet, see on ka väga tähtis. Nii, sa juhid inimesi ja sa võid mõõta seda, mis sa selle juhtimise tulemusena oled saavutanud ja näete, et see on minek sellest lüürikute maailmast juba füüsikute maailma ütlema, kui jagada maailma kaheksa, minu jaoks see jagamine kehtib tegelikult autobaasis oli väga vahva meeskond, et ehk siis juhthobuste grupp viie inimeseline, praktiliselt Eesti autotranspordisüsteemis keskmise vanuse järgi. Üks nooremaid ja tegusamaid, teine grupp oli Valgas teatavasti Tiit Vähi juhtimisel. Noh, ja nendest meestest sai hiljem Tallinna tulles üht-teist ka kuulda. Kas see tähendab seda, et sealt pärineb ka sinu tutvus nii n Sarapliga kui ka Tiit Vähiga ja mis seal on arenenud väga kaua ja väga põhjalikult tänaseni ja nii on? Ja, ja Eesti riigis ei saa ju selle väiksust arvestades keegi eitada seda, et et me tunneme 11 siin väikeses konnatiigis ja oleme tutt teatud liinide, kui Misty esimese ringi, siis vähemalt teise ringi liinide kaudu küllaltki tihedalt. Ja selles, et, et keegi kedagi kutsub, nagu antud juhul oli, et lähikutsus Pitt ja, ja mind transpordiministeeriumi juhtkonda, siis ei ole ju midagi imelikku, sellepärast et et Vähi oli kindel lihtsalt, et et me tuleme toime ka mitte sellepärast, et noh, tulevad ja istuvad siin kohapeal ja tore on, äkki tahavad Tallinna tulla. Ega me ei tahtnud ka, mina ei tahtnud. No mina muidugi ei tahaks taas nostalgitseda, kuivõrd selles saates, kus mina olin küsitletav sai puudutatud 90.-te aastate teemat üksjagu, kuid 90.-te aastate alguse teemat, aga tegelikult oli see murranguline aeg transpordisüsteemist totaalselt murranguline aeg, kus tegelikult mindi üle selle transport oli valdavalt üldse infra, oli ju nõnda nimelt liidulise alluvusega süsteem tegelikult murti ütleme seda Moskva majanduslikku võimu ja väga suures osas sellest nõndanimetatud vähiministeeriumis mul oli sellega üksjagu pistmist teises ametis kõrvalt teinekord abistan ja teinekord ka vastupidi, eks ole, kus seetõttu ma kujutan seda täitsa endale päris hästi ette takkajärgi vaadates, aga ma kujutan ette, et sees olles ei olnud üldse lihtne. Oled sa nõus, et sellel ajal loodi tegelikult selline euroopalik transpordi juhtimise struktuur riigivalitsemise mõttes ka riigivalitsemisosana transpordi juhtimise struktuur? Yeah läks loomulikku teed pidi seal ainult sellisel juhul sealt edasi ja me ei korranud neid vigu, mida tegid meie lõunanaabrid näiteks eelkõige leedutan silmas, kes läksid natukene teist teed pidi ja kes kaotasid tegelikult kuni viis aastat vahepealt aega ja siis hakata tegelikult liikuma täpselt samuti liinis edasi, nagu nagu meie juba 90. aastal alustasime. Ja seda võib öelda ja, ja mina tulin täiesti tühjale kohale, sellel ajal. See ökonoomika osakond tolleaegse nimega koosnes põhiliselt et kahjuks venekeelsetest inimestest, kuna tõepoolest suhtlemine oli Moskvaga instruktsioonid, korraldused, kogu korraldus pärines siiski suuresti sealt ja, ja seetõttu oli see loogiline. Nüüd nemad lahkusid ja, ja siis olid veel mitmete astmete, enne kui teede- ja sideministeerium moodustati ju. Ma tulin tühjale kohale ja see oli omaette hea ka. Ma hakkasin tasapisilooma oma meeskonda, mis loomulikult osutus siin keeruliseks, kuna Tallinn oli minule võõras, ma ei olnud siin kellegiga koos koolis käinud ja, ja ma ei tundnud õieti kedagi ja minu enda, kuidas seda kehtimapanek, aga oli tükk ja kui tegemist sain hakkama ja ega ma ei kurda tagantjärgi. Huvitav oli. Aga sellel ajal, kui ma sain kantsleriks, kui see pakkumine mulle tehti 94.-st, siis juba hakkas algama teine periood, sa oled minuga nõus? Et, et see niinimetatud ülevõtmine ja struktuuri kehtestamine transpordi valdkonna tervikuna kogu transpordijuhtimiseks transpordi- ja side siis juba, et see oli nagu paigas ja nüüd hakkas siis õigusruumi loomine. Mis kestab mõnes mõttes veel täna, mis suures osas oluliselt tehti tegelikult ära kuni 99. aasta? Ja raamistik sai tõepoolest valmis ja selles ka niisugune sisemine rahulolu, et et mina küll olles jurist, kuid samas omades siis kogemuslik kuu või niisugust praktilist aega oma teenistuskäigus, mille põhjal ma võisin teatud otsustustes või suundades siiski olla kaasarääkija või või ka vastuvaidleja, see oli kasuks. Ja mul sellest ajast või sellest perioodist on rahulolu ja teine põhjus. Üks nagu iseenesega, teine see, et, et see väike Kerge ja kompaktne meeskond kui seda võib nii bürokraatiastruktuuris nimetada, et et ta tegi väga palju tööd ära niinimetatud põlve otsas. Sest võib vist öelda, et viima viimased paar aastat või kolm aastat tekkis niinimetatud õigus büroodelt tellimine ja ja loomulikult ka need tööd, mis, mis sealt tulid tõeliselt juriidilised tekstid, need vajasid ka ikkagi läbitöötamist professionaalse bürokraatiaaparaadi poolt. Üldiselt. Et see on niisugune rahuldust tekitav periood. Transpordi infra on üldiselt väga mehelikud alad, kuidas sa ikka selle meeste väega hakkama said ja siin on päris sobiv koht rääkida igipõlises teemast selles saatesarjas, mis on naiste võrdõiguslikkust ja küsimusele vastus, kas naisi diskrimineeritakse. Mis sina sellest arvad, kas sa oled ka nii nagu mind küsitlenud? Siiri Oviir ütles kohe alustuseks, et tema on naisõiguslane ja selle tõttu ta peab sekkuma, teatada. Küsimus. Vaat, mina ei ole, mina olen võrdne. Mina võin öelda, et, et mina olen ennast kogu aeg tundnud võrdsena ja mitte iial ei ole mulle pähe tulnud, et keegi käitub minuga kui kui astmelt allpool olevana tulenevalt siis sootunnustest. Ja mul on väga suurt rahuldust pakkunud töötamine meestega ja seal on omad loomulikult omad reeglid, et et kunagi seda ei, ei peagi toonitama ega, ega seda argumendiks tooma, et, et sa oled naine. Siis suhtuvad mehed sinusse võrdselt positsioonilt ja ma arvan, et naised, kes kannatavad jumala pärast, mitte Siiri Oviiri suhtes, tema kindlasti avab seda teemat mis on väga-väga lai ja väga huvitav, millel on väga palju sissemineku liine tabab seda teisest aspektist, aga mul puhtalt sellesse naisõigusluse ja eest võitlemisse naiste õiguste eest võitlemisse on niisugune Negatiivne suhtumise positsioon. Sest mulle tundub, et naised, kes võidavad sellest hirmsasti, midagi kaotanud või meestele alla jäänud, järelikult tere, kui olete selles rollis, ütleme, et ürgselt on ju jaotatud rollid niimoodi. Et mees läheb jahile ja naine jääb koju, talle tuuakse liha, ta paneb selle potti, keedab ja õmbleb seda seda nahka kinni, eks. Aga kui nüüd naine tahab ka jahile minna, siis ta peab teadma, et, et ta läheb teadlikult ja, ja tal on nagu kaks koormat korraga. Aga võib-olla virisemine ja hädaldamine tekibki sellest, et et ei tule nagu selle kahe rolliga toime. Aga see on päris hea ja huvitav vaatenurk, sellepärast et traditsiooniliselt seda käsitletakse pisut teisiti. Ma olen sellega nõus ja, ja soovimata poleemikast laskuda, mõtleks, et minus tekitas väikese sellise emotsiooni see sinu vastus ja see emotsioon oli selline, et et kuule, see jutt kangesti kõlab, nagu tunneksid sa ennast meestest tugevamana. Ei mulle meeldivad ja see on täiesti minu sügav põhimõtteline suhtumine meestesse Ma jaotan nad ära küll loomulikult kes tulevad toime ja, ja kes on tugevad mehed ja kes nõrgad mehed. No aga see ei pea olema niimoodi, et mees või, või naine, inimesed jagunevad lihtsalt niimoodi tugevad ja nõrgad. Ja, ja mina võiksin olla meeskonnas alati tugevate meestega ja ja kuidagi tunda, et, et ma siiski meelev vaatan siiski alt ülesse. Mitte niimoodi, kui, kui ta juba langeb sellesse kategooriasse, et ma pean võtma vastu tema sellise ka käepigistuse. Et mitte öelda väga pehme käepigistuse ja ja kui ta muidu saamatu, siis ma liigitanud ta välja, midagi ei ole teha. Prügi, mis, mis, Plavid, harjutan ennast täiesti teistsuguse elustiiliga. Ma olen elanud lapsepõlves keset loodust, nagu ma rääkisin. Nüüd väga pikka aega olen ma elanud teiste inimestega nagu suures majas ühes majas niimoodi nagu sellel puhul on, et ei tunta ja ei teata ja ja oled sellega harjunud. Nüüd mõnda aega elan linnast väljas oma majas väikeses külas, kus on külakogukond, et kaheksa maja, väga ilus küla, kõik on oma aiad ja majad teinud korda, ma rõhutan korda, siin ei mängi mingit rolli see, et ühel on rohkem raha kui teisel, vaid et hoolitakse sellest, et aed on korras ja ja lilled õitsevad, et kui on kevad ja aga see stiil on täiesti erinev sellest, mis on paneelmaja elanikul. Ma ei ütle, et, et ma selles eas nagu praegu võtan selle käigu pealt omaks, ei, mitte marjutan ennast uuesti sellega. Et kui ma astun uksest välja, siis ma olen nähtav kõigile ja, ja kõigil võib-olla mingi suhe minusse ja minul nendesse. Et oma omamoodi huvitav muidugi laius kollaseid õisi. Ja on ja on mõningad on, aga ega seda Ma õpin ja harjutan. Ma ei tea, ma ei tunne praegu ma sunnin ennast selleks, et, et õppida, et kuidas lilli istutatakse ja mis on lillesibulad ja ja mida nendega tehakse. Ja ma ütlen, et ma olen väga rumal sellest. Ma võin rääkida paljudest asjadest palju paremini kui sellest, kuidas aeda hooldada. Aga ma õpin. Kas sa oled hea perenaine, kas sul on mingisugune firmaroog, kes on teil pere, mingisugune lemmikroog? Ma ei kannata sõna, perenaine eriti ma ei kannata sellist kombinatsiooni, kui istutakse ära, oletagem ilusasti laua taga, kus põlevad, et küünlad ja kui see on täiesti etiketi kohaselt kõik paigas. Ja kui siis ümber lauaolijad hakkavad ütlema, et oi, nüüd võtame perenaise terviseks. Ma ei tea, miks, aga ma ei salli sõnul perenaine. Pandanumassiksistlikustega sellisel juhul, kas sul on ikkagi firmaroog seda võlad ikkagi teada, ma olen isegi horvaat. Kuna mu isa oli kala mees Võrtsjärvel ja kalakaitseinspektor, täpsemalt siis väiksest peast ta võttis mind kaasa järve peale ja mäletan ennast istumas paadiga säras ja loksumas niimoodi kas varavalgel või hilisõhtul tantsida, teab aga mingisugust läbi udu kumavad päikese virvet. Kujutame alati, kui ma silmad kinni panen ja sellele mõtlen. Ja vot sealt tuleb suhe kaladega, oskan kaladega kõiki asju teha, väidan ma. Aga mida sa pead kõige tähtsamaks pereelus, kas teil on mingisugused siuksed, traditsioonid ka, mida, mida, mida te teete koos või mis seal nagu niisugune noh, ütleme niimoodi, fundamentaalne pere traditsioon. Ja mida praegu teevad? Mida teeb praegu sinu pere? Meie peres on kesksel kohal ema, kes on tähendab minu ema, kes on siis ema, vanaema, vanavanaema ja kuna minu ka tütre abiellumise läbi suurenenud perekondi perekonnaring on väga väike siis tuleb välja niimoodi, et, et minu ema on ka nagu nagu tõeline ürgema seal selle pere keskel, et tema on kõige vanem ja tema on järelikult kõige tähtsam ja kõik tema elukogemus ja, ja olemus on küll selline, et ta täiesti sobib selleks. Ta näeb veel praegu väga hea välja, ta on daam, võin ma öelda, kelle sarnane minagi olen tahtnud olla oma elus. Ja seetõttu ongi siis emadepäeval ikkagi aukohal ema Linda, kas on siis pereema, mitte perenaine ja ema ja tema on pereema? Selge, aga ütle, palun, kas lastest võib-olla. Sul on tütar? Ta on täiskasvanud, on abielus, tal on endal laps ja kas sinu suhted temaga on kuidagi teisenenud muutunud? Ei, meil on see parim suhe, mis räägitakse olevat ema ja tütre vahel, et nad võivad kõigest rääkida ja, ja nad on nagu sõbrannad. Mu tütar on mulle elus ainult rõõmu teinud, võin öelda, ja kui vaadata seda, et poleemitsetakse, et kui palju peab lapsi olema ja püütakse õpetada, et no liiga väiksed on pered ja ma ütlen küll seda oma kogemusest, see ei pretendeeri mingile õpetamiselega tarkusele. Et lapsi tuleb sünnitada nii palju, et nendele suudetakse kindlustada inimväärne elu, armastus ja see keskkond, kus nad tunnevad ennast õnnelikuna ja kaitstuna. Kui see on lihtsalt püüdlus omaette, et lapsi peab palju olema, siis ma ei mõista seda, see võib õige olla, aga, aga ma ei mõista seda. Minu tütar on ka haritud ja ma arvan, et tal läheb hästi, tal on loomupärast auahnust rohkem kui minul isegi. Aga kuidagi tütred ei teki, sest mis on tema kõige armsaim komme? No tema on praegu, selles järguste saab kohe aastaseks ja, ja loomulikult kõik imetlevad oma väikseid lapsi ja lapselapsi. Seda ei olegi mõtet kirjeldada, et ta on hommikust õhtuni väga armas ja kui ta magab, siis on ta ka veel väga armas seda jälgida, et, et mil viisil väike inimene maailma avastab ja sellest aru saama hakkab selleks peab lihtsalt aega olema ja praegu mul õnneks aega on selleks. Järelikult sa oled võitena rahulikult öelda endale, et sa oled hea ema, sa oled hea vanaema olendil. Väga hea. Seads, issand, rõõm kuulda. Räägime pisut veel sellistest asjadest, nagu näiteks kirjandus. Millist kirjandust loed, mis sulle meeldib, kes on sinu lemmikpoeet, mida sa viimati lugesid? Ma olen noorena läbi lugenud, et väga palju raamatuid, sest üksildases maakohas lapsed hakkavad varakult lugema Maxi väga varakult lugema ja, ja, ja seetõttu ma suure osa kõigest sellest, mis nagu aluse paneb jällegi kirjanduse tundmisele ja ahmisin sisse, võib olla vara. Kuid siis tekkis periood, kus tööelu ja, ja niinimetatud karjääri redelil tõus vähendas seda lugemist lihtsalt puht ajapuuduse tõttu. Aga viimasel ajal, mida ma olen kuhjanud oma raamaturiiulile? Peab ütlema, et noh, et ma armastan lugeda, aga ainult kahetsen seda, et, et ma ei jõua nii palju. Siis siis ma olen sarja viisi kokku korjanud, et neid samuseid Lääne filosoofia avatud Eesti fond annab välja ühte ühte sellist huvitavat sarja, kus kus tekstidest läbinärimine on keeruline ja raske. Kuid see peagi seda raamatut lõpuni lugema võtta kas või russo näiteks ühiskondlikud lepingud, mis mul kapi peal vedeleb ja mis ajab naerma selles mõttes May eputa sellega, et. Ma ei tea, mis keerulisi ma ei suudaks sulle võib-olla praegu seda ideed, mis seal on edasi anda, aga, aga ma olen kriipsutanud midagi ja kusagil ühel hetkel tuleb see, mida ma olen lugenud, tuleb mulle kasuks, et ma väitluses võib-olla selles kübeke niisugust egoismi, et tahate ühel hetkel paista arukas või arukam, kui tegelikult oled ja vaat siis kasutad seda, et mis sul, mis sul kusagilt meelde jäänud. No ma ei tea, mina vaimustasin näiteks Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrkest. Ma ei ole seda ka läbi lugenud, täielikult, aga ma olen kraapinud. Sa oled äkki inglise keeles kogunenud. Jah, on see hea tõlge sellisel juhul? Ei, see ei ole kõige parem tõlge. Osa jääb kultuurikontekstist tulenevalt kaduma. Nii et ja, ja sinna kõrvale ütlen ma, et, et näiteks oled sa lugenud preilis milla lumetaju Ja seenalasi tõlgitud, kui ma ei eksi mulle meeldivate psühholoogilist konteksti omavad avatud või hinge sisse minekut, selles mõttes ma ei loe. Kriminulle ja jah, jah, aga, aga see on hullumeelsus, kui palju on raamatupoodides seda klantskaanelised ja ja niisugust jaburat jama mis võib-olla, et tegelikult rikub ära meie noorte äkki selle? Jah, jah, jah, nimelt. Aga luulet loeb, kes on lemmik? Loen, jah, viimati lugesin luuletajat proosas ka omapärane buduaari väikesed poeemi proosas. Nagu muusikaga on minuga küll niimoodi, et Ma vahel ei tea, mida ma loen ja ma vahel ei tea, mida ma kuulan, aga ma tunnen sellest nii juuksejuurteni ma tunnetan, et, et see on hea, see on õige. See paneb minu hinge minu väikese hinge helisema ja mul on täiesti ükskõik, kes selle kirjutas, kes selle komponeeris, kas ta on kuulus või ta ei ole kuulus sama suve mulga kunsti teatrielamused. Ja kas see on nüüd tegemist mingisuguse hingega äratusega seoses võib-olla kesk-ja piiriületamisega või minusse kogunenud kõige sellega, mis, mis ikkagi aastat salvestavad inimeses istudes saalis, mina lavastan etendusi ümber. Nii, viimati tegin ma seda Anna Karenina. Ma loodan, et professionaalid seda ei kuule, selles mõttes. Nende jaoks ei ole oluline, aga, aga ma tunnen nagu, et süvenedes asja võiks ka teistmoodi teha ja päris huvitav on, Anna Karenina, vaatasin tipp, see oligi viimane, ei Sorbas. Sorbas, Tõnu karguga ja Draamateatris Anna Karenina oli muidugi fantastiline lavastus, sest et seal oli ka ju koosseis väljas maksimaalne parim. Kuid läbi aegade meelde mõned üksikud etendused ja võib-olla fragmendid ainult nendest, mida mäletad ja mida tahaks uuesti kogeda ja sa tead, et mitte kunagi seda enam ei tule. Näiteks jah, ma kahetsen seda. Et, et vahel on aegruumis oleks vajalik teatud nüüd vanusetsüklites vaadata asju uuesti. Piranud Ella, kui me surnud ärkame. Electra saatus on lein. Aga kas sa kahetsed midagi oma elus juhul kui üldse kahetseda? Ei. Kas sa oled millestki millegi nimel loobunud? Pole vastu võtnud kõik õiged pakkumised, nii nagu ennemgi ütlesin, arvan et rumalus oleks loobuda olnud sellest pakkumisest, mis on olnud töövaldkonnas. Ja, ja suuresti mu elu on seotud juurde tööga, nii et noh, mis inimene endal kokkuvõtet tehes, no ma ei hakkaks mingit kokkuvõtet tegema ka, et küllalt oluline on ikkagi see, mis moodustab tööelu, kus sa sellega oled rahul. Siis see kandub üle ka ülejäänud elusse, tegelikult väidetakse ka vastupidist. Aga minul on need niisuguses harmoonilises orgaanilises koosluses olnud, et et ma ei ole pidanud midagi ohverdama ja mul on kõvasti õnne olnud. Mida sa sooviksid lõppeval emadepäeval endale oma lähedastele eesti emadele? Armastus ja elujaatus on need ürgsed tõed mis määravad kõik ülejäänud, peaaegu. Kui jätkub armastust ja elu jaatust siis peaks kõik kõigil hästi olema. Seda soovingi. Tänan sind ja nüüd ongi läbise tund see hiline emadepäeva õhtutund. Ja ma tänan sind, Rutt, et sa said tulla ja jagada oma mõtteid, oma tundeid, nii ilusti meiega. Tänasel päeval. Ma tänan kõiki kuulajaid. Järgmine saade on juba ruti valikul kellelegiga meestest, eks siis näeme ja kuuleme, millest tuleb jutt. Stuudios olid täna Rudd Martin ja teda küsitles Raivo Vare. Head ööd. Sädeid.