Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja rahva teenrid eetris kaheksandal mail ja siin stuudios Sulev Valner, meie ainus vabakutseline ajakirjanik Peeter Kaldre ETV-s diam Lauri Hussar vikerraadiost ja kui me siin saate alguses arutlesime, et kas me alustame kõige olulisemast ehk siis arengutest Euroopa Liidus või värskemast, siis me jõudsime järeldusele, et alustame kõige värskemast ja sellest, et eile nägime siis Saku Suurhallis suurepärast poliitshow'd. Teater NO99 etendas ühtse Eesti suurkogu ja ajakirjanduses on seda juba jõutud kajastada. Pealkirjade all. Näed, suurkogu toimus, aga parteid ei sündinudki. Ja meie Suleviga käisime seda suurkoguga vaatamas. Sina, Peeter tutvusid ajakirjanduse vahendusel sellega, mis seal toimus, aga, aga see oli ainukene, keda seal eriti sellel suurkogul ja ja professor Einasto, kes vahepeal kohale tuli, võttis väga selgelt aluseks ühe sinu kirjutise maalehest, kes sa siis ütlesid, et aga võib-olla oleks ikkagi hea ja mõistlik see uus erakond asutada? Jah, mul on ausalt öeldes siiralt kahju, et seda ei sündinud. Oleks läinud meie poliitilise elu tunduvalt põnevamaks, aga Teie, kes te seal kohapeal olid mul Sulev sinu jutust mulje, et ega seal palju puudu ei olnud või vähemalt kõik teoreetilised võimalused selleks, et kui oleks olnud tahtmist teha see 1000 liikmega, mis siis vajalik on partei ära, et siis, siis oleks võinud vabalt ka sündida. No ma arvan küll, et selle eilse etenduse noh just et tegelikult oli hea külg, et seda parteid seal ei sündinud, aga teine väga hea külg või selle, selle tugevus oli just see, et, et väga kujund väga kujukalt oli selge, et kui oleks tahetud, siis oli hetki, kus partei sündimine oleks olnud vormistamine. Mina siiski, ma jään siiski oma seisukoha juurde, et see etendus, etendus, see oli, see oli algusest lõpuni sellisena plane planeeritud ja tõenäoliselt ka need käigud, kus astusid la professor Einasto, kes ütles, et see partei peab sündima, siis tuli lavale Indrek isand ütles, et nüüd juba ja tõenäoliselt saadavad siin Keskerakonna ja Reformierakonna inimesed oma juhtidele SMS, et kõik on seal kohas ja ja siis kutsuti lõpuks leida. Allar Jõks, kes pidas muuseas väga vaimustava kõne, et see oli, see oli kõik suurepärane, etendas aga, aga mitte midagi rohkemat, sellepärast et poliitetendusena oli ta ju algselt kokku lepitud ja kõik seda teadsid. Mind paneb siiski siiralt hämmastama see, et tekkis ažiotaaž, et järsku ikkagi luuakse mingisugune uus partei, et minu arvates see, see tekkis, nagu niivõrd tugev diskussioon on selle üle, et kas sellest etendusest võiks partei kujuneda, see näitab tegelikult seda skisofreeniline olukorda, mis meil siin Eesti ühiskonnas on ja seda meeletut kahtlustu kahtlustamist ka ka poliitilistes ringkondades. Kui tuleb keegi ja võtab meilt midagi ära. Ei, aga miks ta teistpidi skisofreeniline on, ta näitab väga selgelt vajadust, et või õigemini öeldes ootust, et see partei, et ütleme mingi partei veel, et mingi valik veel 10 kuu pärast toimuvatel valimistel nagu on, on tegelikult oodatud. Et noh, kas ta nüüd sünnib või ei sünni, eks ole, see on juba tõenäoliselt selline võib-olla fifty-fifty küsimus, ma ütleks isegi praegu, eks ole, sest aega, aega natuke liiga vähe järgmise aasta märtsivalimisteni lihtsalt aega on natuke liiga vähe. Aga et samas on selgelt, et nagu noh, see etendus minu meelest võib-olla oli isegi selleks üldse ju tehtudki selgelt nagu kirkalt välja tuua, et ootus on olemas, et, et tegelikult rahulolematus nende valikutega, mis meil nagu poliitiliselt on, on ilmselt nagu noh, väga suur. Ja iseküsimus on jälle see, et kui need, kui, kui keegi hakkaks tegema uut parteid, kui seal Taanis näiteks, eks ole, ütleme, et asi oleks pööranud selliselt teemegi uut parteid näiteks Allar Jõksi juhtimisel siis täiesti tõenäoliselt 1000 inimest oleks võinud seal Saarisse olla, kes oleks seda tegema hakanud. Aga samas võib-olla selle 1000 inimese seas, eks ole. No vähemasti seitse erinevat asja, mida nad tegelikult ootavad sellelt parteilt vaateliselt ja muudelt ootustelt, et et see on nagu, et väga lihtne on nagu saavutada ühist rahulolematust, et me tahaks midagi muud, aga et mis on see, mida me tahame, see on juba palju raskemini defineeritav ja seal võib tekkida rohkem neid lahkarvamusi, mida nagu elu on alati näidanud, et kõigi kõigi uute parteidega kõigepealt liitub mingisugune kirju seltskond erinevaid õnneotsijaid ja, ja lihtsalt väga erinevate kavatsustega inimesi, kellel on mingi oma, aga mõte, miks tal, miks seda parteid vaja on, mis ei pruugi väga kattuda selle, selle ülejäänud, näiteks tuumiku ettekujutustega, mis põhimõtetega, mis maailmavaatega, mille jaoks seda tehakse? No minul on kahju natukene sellest, et vaatasin niipalju kui televisioonis näidati, otselülitusi oli päris palju seal alates Ringvaatest ja lõpetades Aktuaalse kaameraga. Et kui ma jälgisin seda kaamera liikumist ja neid nägusid, kes sinna kaamerasse püüti, siis üle ühe oli tegemist tuntud inimesega kassoli, ajakirjanik, poliitik, majandusinimene või, või kes iganes. Et selliste tavalist valijat kellele ju tegelikult ilmselt see etendus oleks kõige rohkem võib-olla läinud. Ehk siis poliittehnoloogiate paljastamine ja, ja selle paljastamine, mismoodi poliitikud rahvaga manipuleerivad ja mängivad, et see nagu selles mõttes läks natukene tühja, et see seltskond teie kaasa arvatud, kes seal pinkide peal istus, hästi, mismoodi neid asju tehakse, tegelikult see ei ole teie jaoks uudis. Aga tavalise vaataja jaoks või tavalise valija jaoks oleks olnud see selline ahhaa-efekt, ahhaat, sedamoodi nad siis minuga nüüd siin ümber käivadki. Et see sellel tavalisel valijal jäi nägemata ja mul on tuline kahju sellest etendusest ei olnud otseülekanne. No muidugi seda oleks võinud seda vaadata, et see, ma arvan, sul on täiesti õigus ja see tunne, mis, mis seal saalis oli ja noh, mis seal salata ju sai sama põhimõttega mindud, et ma arvan, et et, et valdav enamik inimesi sinna ei läinud ka ei tavavalijana ega, ega isegi mitte nägu teatrikülalisena vaid läks nagu Lauri väga õigesti seda ütles, mitte vaatama, vaid vaatlema. Et mis toimub. Aga lihtinimene ei saanudki, nagu öeldakse, löögile sellepärast, et piletid müüdi kahe päevaga maha ja nad olid küllaltki soolase hinnaga. Jah, et see sellest võib-olla on, ma kujutan ette, Tiit Ojasool, kahju, et et publik ei tulnud sellel määral kaasa, mis tõenäoliselt oleks olnud sellise juhuvalimiga publiku suhtes, kes oleks olnud lihtsalt palju vähem vähem kammitsais sellega, et ta vaatleb ja ta nii-öelda rõhutatult kontrollib seda, mida ta teeb, eks selle tõttu ikkagi võib öelda, et et, et võib-olla liiga vähe läks publik kaasa näiteks nende plaksutajatega ja nende nendeni karjujatega, kes seal noh, olidki selgelt Klaköörideks NO 99 enda enda inimesed, et, et tegelikult ei saavutatud võib-olla seda efekti, mida, mida oleks noh, mida oleks olnud võib-olla ka huvitav läbi elada, ehkki ehkki võib-olla natuke riskantne. Hans H Luik ütles, mida, mida paljud kartsid, et läheb pöördesse, eks ole, et hakataksegi mingi mingi tohutu manipulatsioon hakkab toimuma, et tegelikult ta sellest publikust ikkagi julgelt üle poole läks sinna teadmisega, et teda hakatakse manipuleerima ja sellise pigem sellise noh, nii-öelda pigistab käe rusikasse, mõtleb, et ma ei lase endaga manipuleerida, ei lase endaga manipuleerida. Aitäh, eks ole, ma ei tee kaasa, lõbus seik on hästi manipuleerida. Telefoni hääletu hääletas läks 3000 inimest pool saalis. Viibijatest osales telefonihääletusel, kui oli vaja valida Allar Jõksi või Tiit Ojasoo vahel, et kes siis saab? Ühtse Eesti. Esimene. No iseloomulik oli see tants, Hans H. Luik ütles intervjuus, kui tund aega oli etendus juba kestnud, et mingi jama käib siin, et tund aega ei ole mitte midagi toimunud, et ma olen raha maksnud, ma tahan selle selle raha eest täies mahus show'd saada. Aga siin on üks võimalustel olemas. Suvi on ees, teatrid käivad tuuridel. Miks mitte, see projekt võiks minna üle Eesti tuurile ja siis saavad, nagu öeldakse, tavaliselt valijad ka sellest kõigest osa. Mis tegelikult veel huvitav on, et, et ma arvan, et väga paljud saalisviibijad tundsid ennast selle etenduse ajal natuke puududa, kuigi tõenäoliselt sellel hetkel tegi neile nalja siis sügavamas sisemas. Nii mõnigi tundis ennast puudutatuna väga paljusid saalisviibijaid, ka mainiti seal kohapeal ära just kõige paremate sõnadega Sander kuhugi ja kindlasti ma loodan, et see jõuab lähiajal ka YouTube'i üles siis Andres Mähar katuse monoloog, sellest kujuneb veel hitt ja sellest hakatakse veel rääkima, kuigi see oli, see oli äärmiselt ebatsensuurne ja seda siin ümber jutustada me tõenäoliselt rahvusringhäälingu eetris ei saa. Aga, aga ometigi tõenäoliselt väga paljudes saalis olid, tundsid ennast puudutatuna ja kui proportsionaalselt vaadata, siis kõige rohkem jutumärkides õnnistati tegelikult ikkagi meie kahe kõige suurema erakonna liikmeid ja tegevust. Seega siis Reformierakond ja Keskerakond said, said no teatrid kõige suurema sauna mis on ka iseenesest loomulik. Jah, ütleme, niisugune on käinud, ütleme nii, et ei olnud tehniliselt päris korrektne see etendus selles osas, kui mõelda sellises tähenduses, nagu oodatakse, et umbes kõigele tuleb mõõta täpselt ühtemoodi. Aga et selles mõttes olid sümpaatiad, olid selged, aga mõnes mõttes on see ma ütleks võib-olla, et isegi just positiivne, et milles väljendus ausus jagatud mängima seda, et meie suhtele oleme kõigisse täpselt ühtemoodi ja et kui me ühte kritiseerima peame teistele täpselt samamoodi panema, et et kui leitakse, et ühed on vale, ühed on nagu eriti halvasti käitunud, siis neid saab nagu rohkem nuhelda. Et mu meelest peab teatril see õigus olema ja selles mõttes ma olen väga nõus Edgar savisaarega, et käed eemale sellisest teatrist, kui sellepärast tahab keegi neile kallale minna. Eks ju. Põsine Peeter ütles, et teater võiks suvetuurile minna siis siis kui nüüd veel natukene seda skisoidset olukorda sisse tuua veel ka sellesse võtmesse, siis paar nädalat tagasi võtsin minuga ühendust mitme erakonna inimesed, kes ütlesid, et nii, et nüüd on siis no teater paljastatud. Sest mingile ajurünnakule olevat nad justkui välja mõelnud, et tuleks korraldada veel suvel ka Eestimaa laululaadne üritus ja ja seal siis partei ära teha, et Saku Suurhallis justkui ei tee, aga vot seal Eestimaa laulul seal võiks selle asja nagu ära teha. Tõenäoliselt ma arvan, et see oli ka üks selline no-teatri nõks või, või infolekke poliitikutele selleks, et vaadata, kuidas nad nagu reageerivad ja nad loomulikult neelasid selle konksu alla, nii et et see on, see on minu arvates probleeme. Et Eesti poliitikas on, on äärmiselt skisoidne olukord, et kõik kardavad midagi, et keegi kuskilt tuleb, võtab midagi ära ja, ja kõige naljakam on veel see, kui keegi mingi uus tulija on, siis suudetakse nagu nii-öelda selle, selle uue tulija suhtes või selle uue tulija vastu kuidagi hämmastavalt üksmeelselt tegutseda, et muidu me seda üksmeelt ei näe, aga kui keegi nende marjamaale sinna läheb, siis suudetakse kuidagi väga üksmeelselt tegutseda, et kõige kummalisem informatsioon, mis minuni sellel nädalal jõudis puudutab riigikogu poliittehnoloogide uusi mõtteid, et nad olevat selle NO teatri valguses hakanud välja töötama eelnõud, mis oleks keelanud kuus või isegi üheksa kuud enne valimisi uue erakonna asutamise. Ma loodan, et need poliittehnoloogid, kes seda kuulavad ja peavad, et nad on selliste teede taga, siis nad vaatavad praegu peeglisse, häbenevad selle mõtte pärast, sellepärast et selle asemel et ise paremat tööd teha, mõeldakse välja mingisuguseid mingisuguseid skeeme, kuidas oma, kuidas oma positsioone kindlustada seaduse jõuga, et, et see äärmiselt kahetsusväärne, noh, rääkimata sellest, et mitmete spetsialistide arvates ka see erakonna asutamise 1000 liikme piir on, on pisut põhjendamatu, et see on ikkagi Euroopa liidus ka äärmiselt drastiline ja mõnede arvates ka demokraatiat piirav näide. Seda enam, ma kordan oma vana mõtet, et see projekt peaks realiseeruma parteina, siis oleks skisofreeniline olukord natukenegi lahenduse saanud ja tuletagem ikka meelde. Indrek Tarand sai Europarlamendi valimistel 100000 protestihäält. Need on inimesed, kes ei ole rahul ka Eesti sisepoliitilise olukorraga selle selle mehhanismiga, mismoodi seda poliitikat sind juhitakse, nendele tuleb luua väljund ja selleks väljundiks võiks olla see uus partei, miks mitte, miks me seda nii hirmsasti kardame ja miks me nimetame seda, et kõik kardavad seda skiso freeniliseks olukorraks? Jah, see on, ma olen täitsa nõus, et mu meelest on täitsa loomulik oleks, et asutada, et kui keegi peab vajalikuks ja tal on piisavalt jõudu, et asutada uus partei, siis selle tegemine peaks olema. No ma ütlen, see ei pea olema nii lihtne nagu ütleme, et sa virtual reaalselt, eks ole, asutada osaühingut. Praegu mida, eks ole, saab teha noh, väga kiiresti. Ja, ja kuuldavasti, eks ole, varsti, kui seadus natuke muutub ka ilma üldse sissemaksu tegemata. Aga miks see nüüd nii raske peab olema, eks ole, nagu tegelikult tõesti meil on see ütleme raske selle 1000 liikmekogumise mõttes raske ka selles mõttes, et kui keegi sellega tegelema hakkab, et siis ta, ta peab kohe arvestama ette, noh, ütleme sellistega kahtlustuste sõimu ja laimu valinguga nagu ütleme, seal NO teatrit juba nii-öelda ette on, eks ole, igaks juhuks nii-öelda kõigega üle valatud isegi nagu, et, et juba profülaktiliselt nii-öelda võtta neil igasugune kaob ära, et isegi nagu mõelda, et äkki teeks. Et, et see, see on tegelikult ju see on skisofreeniline, skisofreeniline, eks ole, kuidas nagu seda uut tulemist kui sellist nagu juba ette nii-öelda apriori halvustatakse. Kuidas hakatakse rääkima, et vot näed, et mis me siis tehti Res Publica ja milline kohutav pettumus ja, ja siis tagantjärgi nagu öeldakse, et justkui see, et tehti Res Publica näiteks omal ajal, et see oleks justkui mingi paha asi olnud, et tehti, mina nagu, ütleme, kui ma nüüd meenutan tagantjärgi, siis ma endiselt olen täiesti kindlalt seisukohal, et Res Publica tekkimine omal ajal oli üks väga positiivne ja hea nähtus. Tolle hetke Eesti poliitilist konnatiiki elavdama, kui palju inimesi tuli poliitikasse ja tuli palju inimesi ja kusjuures turiga palju inimesi. Et osades neist me oleme nüüd pettunud, aga ma ei ütleks, et kõigis et mina suudan küll kindlasti meenutada päris mitu Res Publica kaudu poliitikasse tulnud inimest, kelle maine minu silmis on väga hea. Ja kes tegelikult on, kelle juba Nende lisandumine Eesti poliitikasse on olnud, ütleme piisav põhjus öelda, et omaaegne Res Publica tegemine oli õige. Ja samamoodi see eelmise valimiste roheliste poliitikasse tulek kindlasti elavdaks pilti ja see tänaseks noh, ütleme, et sealt on tekkinud mingisugune kummaline seebiooper. See iseenesest ei muuda halvaks seda, et näiteks rohelised eelmine kord Riigikokku tulid. Hästi sõbrad, aga ma tsiteeriks siiski Tiit Ojasoo teiselt etenduselt, kes ütles nii pärast seda, kui ta oli oma partei esimehe kõrgusest uuesti maa peale tagasi laskunud ja ta ütles, nii et need, kes ootasid poliitshow'd said seal need, kes ootasid siit uut poliitilist jõudu. Ärge oodake, kui sina tahad, ma ei taha maailma muuta, siis muudetakse seda sinu eest ja ärge oodake seda, et keegi muudaks maailma ei eest. Ehk siis sõnum oli ka selline, et, et, et ka uus poliitiline jõud ei lahenda pikas perspektiivis mitte midagi. Inimene peab ise olema aktiivne oma oma valikutes võimalikult kaalutletud ja ka neid argumenteerima. Aga teine, võimalik, ütleme, selle sõnumi tõlge on jälle ka see, et ärge oodake meie teie eest selle teemia, tehke ise. Et see on ka võimalik tõlge, eks ole, et miks te, miks te ootate, et miks, miks teil peab see ütleme asi nii mugav olema, mõtet, et me nüüd teeme teie eest kõik ära, kutsusime teid siia suurhalli, eks ole, paneme teile valge paberi ette, anname pastaka pihku, kirjutage avaldus parteisse astumiseks. Et ei, et see ei ole üldse mõistlik tee, et kui te, kui te tunnete sisemiselt tohutut vajadust, eks ole teha, et siis sellest hoolimata, et seda siin täna ei sünni, võib-olla, eks ole, et, et mõelge, kui see vajadus on tõeline, eks ole, äkki teete ise ära. Kas ka niiviisi võib, Tiit Ojasoo, ütleme seda lõpu lõpu. Aga siis võiks ju kohe vastu küsida, et aga kas on mõtet kogu Eesti poliitilist süsteemi niimoodi diskrediteerida, kui, kui seda oleks näinud võimalikult lai hulk inimesi, siis ühel hetkel oleks nad arvanud, et kõik poliitikud ongi pätid ja kaabakad, kusjuures ma olen korduvalt öelnud, et et poliitikute seas ei ole rohkem pätte ja kaabakaid, kui on teistes elualades, neid on seal täpselt sama palju, proportsionaalselt sama palju ja ja, ja seetõttu noh, siin nii-öelda poliitikutele nagu, nagu vett peale tõmmata ja ma ei näe mitte mingisugust põhjust, et sellepärast võib-olla selle etenduse see osa rääkis sellest, et poliitikas võib-olla ka asja teistmoodi, et see osa jäi tegelikult täiesti olemata ja minu arvates võib-olla siin, no teater peaks pisut mõtlema, et kuidas seda poolt parandada, et ka mingisugune positiivne sõnum veel sisse anda peale selle, et, et kõlab kriitika, et, et minge kõik sinna kohta. Vaata, see on nagu see vahe, et kui sa ütlesid, et poliitikas, nii nagu muudel elualadel on umbes sama proportsioon neid, kuidas sa nimetasid tõpraid vä. No ma püüdsin väga viisakalt ennast väljendada. Saadetakse kuhugi, Ena enam ei kasuta neid sõnumi neile. Halva auraga inimesi, eks ole, ütleme niimoodi ilusti, et siis on vahe selles, et noh, kui ütleme, mingisuguses ehituses näiteks või, või õpetajate hulgas on see proportsioon selline, siis siis see ei ole nii hull, aga kui poliitikute hulgas on kontsentratsioon umbes sama, siis võimendub, sest poliitikute käes on võim. Ja, ja, ja võim on selline kiuslik asi, et kui ta sul käes on, siis, siis võimenduvad tavaliselt halvad omadused. Ja, ja sealt sellepärast need neli inimest, kes poliitikas on, või need erakonnad, kes meid praegu juhivad, siis selles mõttes on on see tunduvalt iga inimese jaoks tuntavam kui seal mingisuguseid sigadusi tehakse, et nagu me ei saa nagu üldistada, et noh ja küllalt poliitikud ei ole nii hullud, eks ole, pole häda midagi. Aga võib-olla meie poliitikute valulävi lihtsalt liiga madal, sellepärast kui siin oli juttu skisofreeniline olukorrast, siis noh, seda näitab ka ju nädala alguses reaktsioon kirikuõpetajate poolt väljaöeldule kui kirikuõpetajad, kelle seas oli nii Tallinna Jaani kogudus, õpetaja kui ka Oleviste koguduse juhid ja nii edasi, et kui nad julgesid midagi poliitkultuuri kohta välja öelda, siis siis väga suur osa poliitikaga lähedalt seotud inimestest ja poliitikutest ütles, et misasja, mis mõttes kirikuõpetaja, et siin midagi välja anda, hoidku oma suu kinni ja ja tehnika oma jumalat edasi, aga ärgu tulgu meie marjamaale. Noh, see on seesama ikka vana klassikaline ütlus, et jäägu oma liistude juurde, eks ole, teame küll, kuidas sündis ja kust tulijat. Aga see ilmselt on tõesti palju laiemalt mõtteviisi kogu aeg kandnud ja kannab edasi, kui ainult see ütleme omaaegne Villu Reiljan ütles aga, et tegelikult Villu Reiljanit siis ka täpselt. Enne oli kultuuriinimeste oma liistude juurde jäämise koha pealt siis kui nad selle kirja tegitakse Ilvese toetuseks, aga kui meelde tuletada, aga et see on isegi päris hea, et sa praegu toodavad kirikuõpetajad siia. No teatrietendusele ma niiviisi pole mõelnud, aga kui hakata mõtlema, siis jah, see on sama nähtuse ütleme kaks külge, et et poolest Tiit Ojasoo ja kirikuõpetajad võib öelda isegi, et ühel nädalal mõlemad nii-öelda eri suundadest tegelikult tõstatasid nagu samu küsimusi ja mõlemalt puhul noh, nii-öelda poliitikud muidugi neile omaselt mitte mitte ei, ei kippunud vastama, et kas küsimus on õige vaid ütleme ühesõnaga ei kippunud mitte vastama küsimusele, vaid hakkasid küsima, et kas teil on õigus küsida, et mitte mitte ei hakanud arutlema kaasa, et kas poliitilise kultuuriga on muidugi probleem või mitte, mis oleks nagu loogiline ja mis oleks nagu konstruktiivne. Hakkasid ütlema, et teil pole õigust sellist küsimust püstitada või? See pole õige koht, pole õiged inimesed, ütle meie tegevust nagu kahtluse alla seadma. Et olge, jääge oma liistude juurde, olge vait. Üks oluline vahe tegelikult selle liistude juurde jäämisest, et kui sa võrdlesid siin kirikutegelaste kirja ja no teatriprojekti, et milles on vahe, vahel on see vahe on selles, et kuna kirikutegelaste protest oli suunatud tegelikult see teravik on suunatud ühe erakonna reklaamikampaania, vastus oli Keskerakonna reklaami. Kampaaniad tehti selles kirjas Jah, olgem siiski täpsed, Pedja üldistus, aga tegelikult ajend oli ikkagi Keskerakonna laimama kamp Haanja, IRL-i ja siis Reformierakonna vastu, konkreetsete inimeste näopiltidega ripuvad meil Tallinnas kõik üleval ja, ja miks oli see reaktsioon tuli ju vastureaktsioon tuli ju Keskerakonna poolt, ma mäletan küll, kui Keskerakonna meilid hakkasid tulema pärast seda avaldust, kus, kus esimene asi oli see Öeldi, et kirikutegelased on IRL-i ja Reformierakonnale otsas, täidavad poliitilist tellimust. No ei ole saladus, et paljud kirikutegelased on eriti lähedastes suhetes just IRL-i poliitikutega ja nõnda edasi. Et siin pandi nagu see, see asi kohe paika, et on valitud raudselt pool. Et mitte kirikutegelased ei muretse ühiskonna terviku pärast, kuigi sinna oli lisatud, et naki saadeti ju kõikide erakondade juhtidele. Ja, ja kui ma ei eksi, siis üks politoloog võttis ka hiljuti ajal ajakirjanduses sõna, kus ka umbes niimoodi et kirikutegelased kaitsevad valitsuse staatus, kood, et valitsus nagu ei tohiks kritiseerida või rünnata, et see on ka päris jabur seisuga. No mina siiski ütlen, et ma soovitan kõigil nendel inimestel, kes ütlevad, et kirikuõpetajad ei tohi oma arvamust välja libercis oma oma oma liistude juurde jääma, et lugege Eesti põhiseadust, et mul ei ole mitte midagi tegelikult rohkem siia juurde lisada ja, ja kui Oleviste kirikul kõlbab korraldada mida iganes, töötute heaks, töötute saunapäevi, korraldavad nad supikööki ja mida iganes, et siis me küll ei kuule sellest nii-öelda suurest abist nendele, et need kohe joostakse appi ja tehakse kõik nende eest ära, nad peavad ikkagi ise väga palju pingutama selleks et üht või teist teha või kui Tallinna Jaani kirikus korraldatakse töötute klubi, millise idee Tallinna linn sai Tallinna ka Jaani koguduselt, siis noh, pigem mina siiski arvan, et tuleks kaaluda, et tõsiselt neid ettepanekuid, mida, mida siiski inimesed on öelnud ja need teadmiseks võtta, et et see on üks seisukoht ja neil on õigus oma seisukohta avaldada, nii et ma ei näe siin küll mitte mingisugust probleemi, et mille, mille üleüldse niimoodi erutuda. Väga-väga kummaline. See on ikka see, et kipute meie marjamaale meie karjamaale. Jah, see on tegelikult, see näitab ka Eesti juhtivate parteide enesekindluse vähesust iseenesest ka see ühtse Eesti eilne etendus võiks olla ju vastupidi üheks tõendiks, et et poliitikutööd teha poliitikuks hakkamine ja partei tegemine ei ole niisama lihtne, ütleme vähemasti selle ilmselt selle sellega edu edu saavutamine. Sest mina julgen küll väita, et et selles osas jälle, kui võrrelda kõnesid, mida siis pidasid nii-öelda poliitikuteks poliitikud, eks ole, seal, kes siis, kes siis valiti ühtse Eesti juhatusse väga demokraatlikult loterii teel. Ja siis, kui, kui neid kõrvutada, ütleme, Allar Jõksiga, kes noh, ütleme, on tõesti hea kõnemees noh, nii-öelda päriselt võrreldav ütleme tipp-poliitikutega, eks ole või ütleme, kui me võtaksime sinna kõrvale kasvõi noh, kõnemehena ütleme, prileansse kõnemehe Savisaare või, või ütleme noh, kasvõi Mart Laari või Andrus Ansipi, eks ole kõnemeestena siis ma ütleks, et siiski no teatri näitlejatel on kasvuruumi päris kõvasti. Et, et ei ole nii et ütleme, et, et sa nagu teed täpselt sedasama. Sergo Vares tegi prilliance rolli ja, ja ütleme, et Sergo varesekõne oli, oli väga kaasahaarav ja noh, tõepoolest tegu on äärmiselt lootustandva näitlejaga eesti teatri kontekstis. Et mitte kõik kõned ei olnud, ei olnud sellised lootus anda poliitikat tema, tema poliitika rolleril. Ka roll oli muidugi ütleme, et see oli niisugune tõeline Venezuelas stiili selline, kõige natsionaliseerimist roll. See on muidugi huvitav, et see etendus tegelikult hoiab, kuidas meid ühe väga olulise asja eest ja hoiatas meid tegelikult nii-öelda jutumärkides fašismi eest, ükskõik millises vormis või, või millise, milliste ilmingutega aga, aga, aga need kujundid laval ja see, kuidas kogu see asi oli esitatud, see andis meile ikkagi väga selge pildi selle eest, et kui me valikuid ei tee ja, ja kui me laseme enda eest valida, siis need valikud võivad olla sageli väga halvad. No ta oli selline omamoodi gripivaktsiin, et tegelikult me me elasime seda etendust vaadates läbi teatud sellised võimendatud võimalikud käigud, eks ole, populismi sellised absurdi härra võimendatud käigud, mis puhul võib-olla pärast selle läbivaatamist ja läbitunnetamist, sest noh, tegu oli ka lihtsalt väga võimsa lavastusega, kus lavastati rekte, mis üks asi on nagu need sõnad, mida kõnedes esitatakse, aga teine asi on see, et kuidas, kuidas sellised, ütleme tõesti natuke hitlerliku Saksamaa tüüp. P, aga noh, ütleme ka täpselt samamoodi ka kõigi totalitaarsete selliste suurürituste korraldamise nõksud Nahkuni Hollywoodi rikku nõksudeni, eks ole, muusik ka pingetõusud kulminatsiooni sellised masside liikumised, et sellised hästi-hästi juhitud nagu pingetõusud, et need on ju tõenäoliselt äratuntavad paljudele, kes on ka mõnes mõttes ka hästi lavastatud tõesti, päris parteikongressidel osalenud ja näinud neid hetki, kus kus nii-öelda suur juht tõstetakse nii-öelda ülesse, eks ole, tõstetakse laineharjale ja siis tal jääb üle ainult nii-öelda pidada uhke kõne. No mina olen käinud ühel Keskerakonna kongressil aegu tagasi, kohe tuleb Keskerakond või konkreetne konkreetne mulje samas sellest, mis, mis oli siis ja mis, mis et et see oli siis, kui, kui Keskerakonna baasil tekkis see ränegaatide partei arengupartei kui Liina Tõnisson ja väga paljud sealt välja astusid ja oma oma erakonna asutasid ja, ja siis, kui Edgar Savisaar poliitikast oli ajutiselt tagasi tõmbunud seoses lindiskandaaliga. Ja siis ma olin selle kongressil, kus siis Edgar Savisaar tuli tagasi toimus tema tagasituleku kongress ja siis ma jälgisin neid sõnavõtte, kuidas siis tehti maatasa kõik need arenguparteilased. Üks tuli pulti, Liina Tõnisson sai nii, et vähe ei olnud ja nii edasi. Ja siis toimus siis Edgar Savisaare ootamine. Ja seda ootamist krutiti niimoodi üles, et noh, ta ei tulnud, ta ei tulnud ja ta ei tulnud, aga rahvas oli juba noh, niimoodi pillikeelena katkemiseni pingule tahaksin tulema. Ja, ja kuidas siis lõpuks tuli siis kogu see saalitäis rahvast seda linnahallis, kui mäeks tõusis püsti ja siis suur juht tuli, siis oli seal tormilised tormilised ja mitte lõppeda tahtvat ovatsioonid. Nii et see, kui ma nägin eile nende lippude sissekandmist, siis ma ei tea, miks, aga mul tulid, tulid kohe sellised paralleelid silmadeta. Samas jälle võib öelda, et on, võib öelda poliittehnoloogiliselt lihtsalt elementaarne professionaalsus, suurürituse ülesehitamisel aga räägiti. Et ega, ega iseenesest jälle ei saa ju poliitikutele ka ette heita, et nad kasutavad võimalusi mida maailmas on järgi proovitud, et nad töötavad ja ja pigemini kogu see NO teatriprojekt, et läbi selle viimase paari kuu ju koputas mõnes mõttes ka Eesti poliitika professionaalsuse südametunnistusele. Et kui ikkagi ühed teatrimehed lihtsalt sellega, et nad teevad kõvasti tööd asjaga, et neil on nad nii-öelda võtavad kuulda head nõu, mis neile ilmselt antakse, mõtlevad oma sõnumit läbi, eks ole, lavastavad seda ja on, on andekad selle juures ja kui sellega saavutatki nii suure efekti, et see muutub justkui justkuinii tõsiseks siis tegelikult on see teatud diagnoos, et, et see, mis Eesti poliitikas paljude parteide puhul ütleme, mitte kõigi, aga paljude parteide puhul toimub, on tegelikult lihtsalt väga saamatu. Tegelikult on, tehakse vähe tööd, tegelikult ollakse väga laisad ja ei, tihtipeale ütleme, ei suudeta ei oma sõnumit ega, ega oma tegevust lihtsalt professionaalselt korraldada. No siis lähebki lõpuks kõik vastandumise peale, et kui midagi muud enam ei ole, siis tuleb lihtsalt vastandada ja ja ma arvan, et me võiksime see teema siinkohal küll joone alla tõmmata, me kuuleme seda analüüsi veel tõenäoliselt lähemate nädalate jooksul veel küll ja küll, aga, aga läheks nüüd selle nädala kõige murettekitavama teema juurde ja, ja kui siin veel paar päeva tagasi oli oli, oli õhus kahtlus, et see nädal võib lõppeda Euroopa liidule väga halvasti, siis võime öelda, et väga halvasti ei läinud, aga ega hästi ei ole ka läinud, sellepärast et see, mis toimub Kreekas see, millise tulemuse on andnud Suurbritannia valimised. Need on need märgid, mis võivad Euroopa Liidu poliitikat ja, ja ka Euroopa Liidu rahanduspoliitikat hakata oluliselt muutma. Päris nüüd tõmbaks paralleeli olukorra vahel Suurbritannias, Kreekas. Need on kaks täiesti erinevat asja temaga, aga nendel mõlemal on väga selge mõju Euroopa liidule kui nii Euroopa liidule kui sellisele. Millal meie mõistame Euroopa liit lõunast? Ka põhjast on Euroopa Liit surve all, aga erineva surve. Aga noh, kindlasti noh, mina tahaksin küll olulisemaks seda, mis, mis on Kreekaga ja Kreekas ja Kreeka ümber toimunud. See nüüd Euroopa Liit lõpuks ja küllaltki kiiresti suutis kokku leppida selles 110 miljardi euro suuruse abipaketi. See on kõva sõna. No need, kes on Euroopa Liidu asjadega kursis, need teavad, et seal vehkis väga aeglaselt jahvatavad, et seal ei sünniotsused nii kiiresti nagu nagu nüüd. Ja ometigi ometigi see otsus langes ja eriti oluline oli see, et Saksamaa otsustas oma oma õla alla panna, mis on selles mõttes jällegi huvitav. Kõik ju rääkisid, et Saksamaailmselt ei, ei lähe selle asjaga kaasa, sellepärast et Saksamaa kohal kohalikud valimised seisavad ees ja ei taha, et ta ebapopulaarseid otsuseid teha. Aga see otsus tehti, mis näitab seda, et Saksamaal on riigimehi mitte ainult poliitikud. Ja muidugi suured tunnustused kantsler Angela Merkelile, kes selle tegelikult ju Bundestagis läbi surus. See on asja üks pool, et, et Euroopa Liit on oma õla alla pannud, aga tunduvalt keskpärasem lugu on see, et ega kreeklased sellest aru ei taha saada. Et neid tahetakse aidata, nad ei taha grammi võrragi kokku tõmmata oma senist maniakki vana elustiili nad ei saa aru, miks nad peavad kokku tõmbama, et nad on ju Euroopa kõige vingem rahvas tegelikult. Ja, ja mis, mis hädasin üldse käib, mulle meenus, või meeldis päris üks Kreeka ajakirjaniku intervjuu Hiina andriaadi intervjuu Delfile kus ta ütleb väga teravaid sõnu oma kaasmaalaste kohta ja ja üks üks tsitaat seal, et mida ilmselt tasub ka siin esile tuua, on järgmine keskmise kreeklaseni peaks jõudma sõnum, et ei saa elada banaanivabariigis, sõita luksusautodega. Ehk siis noh, meie tegelikult teame ka seda mentaliteeti, meil siin ka paar aastat valitses, umbes selline krohvija sõitis Lexusega, eks ole, sinna tühermaale hakkas krohviga midagi. Et selles mõttes ei ole see kreeklasteni jõudnud ja ja see ajakirjanik ütleb ka seda, et kreeklased armastavad märatseda, ükskõik mis asi toimub, nad hakkavad kohe märatsema. Ja nüüd, kui nende elujärje kallale kiputakse, siis on see märatsemise tahtmine veelgi suurem. Teatavasti pandi selluks banki põlema ja kolm inimest sai surma, nii et noh, selles, selles mõttes me ei oska küll öelda, mismoodi Kreeka, selle, selle kärpeplaani, mis valitsus on ette pannud, Allane. No Kreeka on hea näide ka sellest, et kuhu on jõutud siis nagu sellise paksu sotsiaaldemokraatliku riigi ehitamisega, et see on ka nagu hea näide ikkagi ikkagi sellest, et kui sul on 40 protsenti kogu tööjõust avalikus sektoris ja kui nendel on 14. ja 13-st palk ja ja, ja kui nüüd tõesti need nii-öelda üleliigsed palgad 14-st 13-st tahetakse nendelt ära võtta, siis millise reaktsiooni see võib endaga kaasa tuua? Et, et siin on, siin on natukene küll nagu ka seda näidata, et tegelikult Kreeka poliitikud ei ole ikkagi väga selgelt vastutust võtnud selle eest, mis on korda saadetud riigis ja millist pidu on seal seal peetud ja tegelikult lausa katku ajal peetud. Sellepärast et Kreeka riigi võlakoormus on ikkagi täiesti hirmuäratav, kui me vaatame, et see ületab kordades igasuguseid Maastrichti kriteeriumid ette nähtud Morna siis mina natuke ei saa aru, miks see nii on läinud. Ma natuke kahtleks, et seda saab niiviisi kuidagi selle sotsiaaldemokraatiaga ja selle ütleme vasakpoolsusega seostada minu mäletamist mööda vist eelmine Kreeka valitsus oli selgelt parempoolne. Et siin on nagu, ütleme. Ladinakeelse Vahemere kultuur valitsusele. Ta on siiski ajanud üsna ja kogu see ilmselt see on olnud teatud ühiskondlik kokkulepe, et sellist et sellist riiki ehitatakse ja mõnes mõttes on see olnud ka kogu Euroopa Liidu sisene, selline ühiskondlik kokkulepe enam-vähem, kõik niiviisi parasjagu üle oma jõu elavad nad Vana-Euroopa riigid ja hästi-hästi suurte nii-öelda laenukoormuste peal võlakoormuste peale, et et see on ka, see on ka omamoodi õppetund kogu kogu Euroopale ja ja ma, ma küsiks retooriliselt niimoodi, et kui Kreeka asemel oleks selles olukorras mõni Ida-Euroopa riik ütleme näiteks värske euroliidu euro kui rahaühik ühiku liidu liige, Slovakkia oleks näiteks sellises olukorras kas see, kas see, kas see abi oleks nii-öelda sama enesestmõistetav kui sellisele nii-öelda vanale Euroopa riigile, Kreekale võib-olla oleks, võib-olla ei oleks mulle tundub, et või ütleme kasvõi noh, Lätile võib öelda, et seda abinägu tuli, kui Läti jäi, eks ole, väga raskesse olukorda. Aga ma ütleks nii, et et minu meelest näiteks ei ole Euroopa liidus uutesse ja vanadesse liikmetesse suhtutud päris ühtemoodi. Et kui, kui vaadata, kuidas näiteks Lätit on tegelikult peedistatud selleks, et ta saaks palju väiksemaid rahasummasid kui Kreeka siis noh, on selge olnud, et lätlased peavad ennem tegema seda, seda, seda ära, nad peavad näitama, et nad suudavad seda mitu kuud nii-öelda ellu kui ja siis antakse raha Kreekale ikkagi praktiliselt, eks ole, anti raha ja nüüd mõistetakse, et kas saksa maksumaksjal tegelikult on ikkagi mingitki lootust seda raha sellest rahast mingitki osa kunagi tagasi saada. Aga sellel on väga lihtne põhjendus. Kuna Kreeka on eurotsooni liige, siis eurotsooni riigid ei saa lubada seda, et Kreeka riik läheb pankrotti, sellepärast et sellisel juhul on täiesti kujuteldamatu, mis juhtub ka eurotsooniga arvestades, et neid punaseid laternaid on eurotsoonis ju veel. Tänases vist oli, Päevalehes kirjutas Anna-Maria Penu pikalt-laialt sellest, millised on Hispaania ühiskonna hirmud ja, ja need on ikkagi väga suured. Aga samamoodi ja selles mõttes on õige, et noh, et Lätil ja Kreekal on tohutu vahe, sellepärast et Kreekat abistades päästis ju Euroopa Liit oma nahka, ehk siis eurotsoon päästis oma nahka ja ma vaatasin neid sõnavõtte, mis olid Saksa Bundestagis, kui seda seda abipaketti arutati, siis seal öeldi otse välja. Et tegelikult Saksa rahandusminister ütles, et tegelikult me päästame ise ennast sellega, et kui kukub Kreeka, kukub eurotsoon kukkuma. Sest ärme unustame, et sama suur eelarve defitsiit on ka Suurbritannias 12 protsenti, aga kui Suurbritannias midagi juhtub, siis neile öeldakse tõenäoliselt väga lihtsalt devalveerida siis oma naelapea et, et mitte keegi ei lähe Suurbritannia lappe ja Suurbritannia on tõenäoliselt sellega arvestanud. Aga tegelikult on ka küsimus nüüd selles, et kas lihtsalt kreeka päästetakse ära, eks ole, ja siis umbes kahe nädala pärast püütakse see kõik ära unustada või on, see ongi see õppetund kogu Euroopa eurotsoonile, et et, et lihtsalt teistele pole see probleem jõudnud, aga et on oht, et see võib jõuda ka Suurbritannia ja teiste riikide nii ütleme noh, mõned on lähemal siin Portugal, Hispaania sellele. Ei, no kõige huvitavam on ikka see, et kuidas kreeklased selle kõik alla neelavad, sellepärast et Kreeka on ju väga räige kärpeplaani heaks kiitnud juba Kreeka valitsus ja parlament on ju, pensionid vähendatakse, ma ei tea, noh, kolmandiku võrra, eks ole, avalikku töötajat, sektori töötajate palka, muuseas avalikus lugesin ühte ülevaadet avaliku sektori töötajad Kreekas tegid tööd päevas kuus tundi erasektoris 12 tundi. Nii et noh, ma ei tea, kas kuue tunni sisse käis veel üks kahetunnine maniana paus seal väikest Stad pidada või mitte? Aga siin on muidugi ka see, et tõesti meil meil siis ilmselt kõrvalt oleks hoopiski võib-olla hoida pöialt Kreeka parlamentarismil, sest tundub, et Kreeka parlament julges teha siis teatud riigimehelikke samme riskides ilmselt oma populaarsusega. Ja selle tõttu väärib täiesti kiitust, et võiksime hüpoteetiliselt ette kujutada, kas Eesti riigikogu oleks suuteline, noh, ütleme selliste näiteks tänavarahutuste olukorras sellise kärpeplaani heaks kiitma või tekiksid tunded, et seda ikka ei saa teha. Poliitikud teavad, et Eesti rahvas tänavatele märatsema ei tule. Me peame selle, tekib kindlasti küsimus, et kui kaua jätkub Euroopas solidaarsust teisi riike selliselt aidata, kus iga riigi parlamendis tuleb ratifitseerida ka see laenuleping kümnete ja kümnete miljardite kroonide ulatuses, aga aga Kreekaga seoses tekib kindlasti küsimus meie jaoks juba järgmisel nädalal. Kui järgmise nädala kolmapäeval peaks Euroopa Komisjon tulema välja siis raportiga, mis puudutab Eesti eurokõlblikkust ja see Euroopa Komisjoni raport, et peaks olema nüüd nii-öelda lõplik, kui alus Euroopa Liidu rahandusministritele otsustamiseks, mida siis Eestiga ikkagi teha, kas Eestis tuleb 2011. aastal euro kasutusele või mitte? Ja millegipärast on järjest rohkem hakanud kõlama signaale, et Eesti puhul võidakse leida üks kriteerium, millele Eesti ikkagi ei pruugi nii hästi vastata, nagu nüüd aprillikuu andmete põhjal on leitud üles inflatsiooninäitaja, mis on jõudnud sinna kriitilise kolme protsendi juurde. Et leitakse sellist, mis võib Eesti eurokõlbulikkuse edasi lükata või mis veelgi hullem, see Euroopa Komisjoni raport tuleb, selline saba ja sarvedega ja sellisel juhul võib juhtuda, et tavaliselt seda kunagi ei tehta, aga, aga arvestades olukorra keerulisus lükatakse otsustamine edasi alaliste esindajatekomiteesse Coreperi ja sealt edasi Ministrite nõukogusse ja rahandusministrite nõukogu Ecofin peaks justkui siis nagu nii-öelda hääletuse teel selle asja lahendama. Ja siis, ja siis on kõik võimalused lahtiseks, et sellise, sest sellisel juhul see lepitud skeem, kuidas Euroopa liidus neid otsuseid langetatakse, ei toimi. Ma arvan, et siin ei ole tegelikult, Eesti puhul ei ole tegu mitte kriteeriumidega selles mõttes, et laias laastus. Me oleme kriteeriumide täitnud, selles ei ole kellelgi kahtlust. Tegemist. Me loeme juba analüütikute hinnanguid, et aga võib-olla inflatsioonikriteerium ei pruugi ikkagi selline päris olla ja, ja siin Eesti majanduse suurimaid kriitikuid, Danske Bank on, on käinud välja oma arvamuse, et siin võib tekkida probleem. Tegemist on ikkagi poliitilise otsusega, kas siin on kaks võimalust, kas eurotsooni juhtivad riigid pangad arvavad, et eesti näide võiks olla Kreeka näite varal üks väga hea näide, mis annaks uue süsti sellele eurotsoonile, et üks riik võib olla kriisi tingimustes ka tubli ja täita neid kriteeriume, mis võib olla pikemas perspektiivis, suurendab usaldus ka euro vastu või siis teine variant, et tõesti ei taheta veel jama juurde saada. 280 kraadi erinevat varianti tegelikult. Aga see on ju, noh, ma ei tea, kas meil on väga mõtet siin ma küsiks, nii et härrased, kas te tõesti kahtlete meie juhtivate poliitikute korduvatest kinnitustest, et sellega ei ole probleeme, mina tahaks küll uskuda, et nad teavad, mida nad on siiamaani rääkinud, et ootame selle nädalakese ära, millal see, millal see esmane kindlus peaks juba nagu saabuma, et et mis, mis alust siis näiteks minul nüüd olematute infoallikate puhul sellega võrreldes, mis on näiteks peaministri või rahandusministril oleks nüüd kahtlustada, et nad ei tea, kui nad kinnitavad, et täiesti kindlasti kvalifitseerub novellireel. Euroopa Liidu rahandusvolinik jättis küll sellel nädalal kõik otsad lahtiseks, samas kui me kuulsime, et Eestit külastanud Soome president Tarja Halonen esines riigikogu ees ja ütles, et ütles välja, et meil on hea meel teid tervitada eurotsoonis. Mis seal siis ikka ehk ütleme siis nii, et kui ja nüüd peaks, kui peaks selline asi juhtuma, et, et see tuleb ei noh, see oleks ju ikka, see oleks nüüd juba kõigini Nende sadade kordade kinnituste taustal, et me tõenäoliselt selle euro saame, oleks ikka küll väga suur šokk ilmselt, et loodetavasti seda ei tule. Aga, aga minnes tagasi võib-olla ma tahaks eelmise teema juurde korra tagasi tulla selle kreeka juurde. Et et selle üle, et kui palju aru saama, mida kreeklane mõtleb või et, kui palju, et kas Kreekas nagu enamus inimesi ütleme, nende kärbete vastu või, või ei ole, eks me teame arvuliselt, eks ole, Kreeka parlamendihääletustulemust, mis noh, ei saa öelda, et oli mäekõrgune. Aga noh, oli sihik selge, enamus, kes selle kärpega nõustus ühel või teisel põhjusel, siis eks ole soovi nii-öelda rohkem või vähem seda soovides. Aga me tegelikult ei tea, et kas need märatsejad seal Ateena tänaval esindavad mingit raha enamust või on see tegelikult selline pronksi ütleme Ateenas, kus mõni 1000 inimest küll hirmsasti lõhub ja laamendab. Aga tegelikult me eeldame, et võime eeldada, et enamik kodanikke vaatab seda tegelikult murega kõrvalt, et mida nad leevendavad, sest tegelikult me ei tahaks, et nad laamendavad, tahaks nagu rahulikult elada. No tegelikult ju Euroopas on selline kutseline armee märatsejaid, ma ei tea, kui palju neid on paar 1000 või 10000, aga mul on mulje jäänud, et suuremas osas olnud pärit sellistest lõunapoolsest regioonist meil ja need märatsevad iga asja vastu. Vaadakem, kui on mingisugused tippkohtumisel ükskõik, kas NATO tippkohtumine, Euroopa Liidu tippkohtumine või on seal maailma rikkamad riigid koos. Märatsejad on kohe platsis neljal mingist probleeme taguda kaupluseaknaid sisse ja märatseda kõikide ja kõigi vastu. Ja, ja kui sageli, eks ole, selgub, et see, et see ainus, mis ütleme näiteks televaatajale ja ma pean kahjuks ütlema, et vahel ka Aktuaalse kaamera vaatajale, eks ole, sellest nagu tippkohtumisest tõeliselt kohale jõuab, ongi see, et toimus hirmus mäsu. Oi, kuidas häirib mind, oi kuidas. Ja ma kardan, et selle kreeka Kreekaga võib ka olla, et natukese selle tänavarahutuste müra nagu võib-olla meid noh, võib, võib natuke viia valele teele selles suhtes, et väita, et näiteks, et kogu Kreeka nagu üks mees on üles tõusnud nende kärbete vastu tõenäoliselt seal ühiskonnas pigem need mõtteviisid jagunevad. Et ja noh, küllap seal on muidugi ka olemas mingeid avaliku arvamuse küsitlusi, eks ole, mis millest jälle meil pole ka nii palju räägitud nagunii täpselt oskaks seda seda hinnata, aga et et, et üldse ma arvan, et võib-olla meil on siin natukesega meil ajakirjanikena on nagu põhjust peeglisse vaadata selle üle, et, et kuidas me nagu peegeldame tegelikkust, eks ole, et kui kui näiteks esimesel mail oli Toompea platsil 1000 inimest umbes demonstreerimas Ansipi valitsuse vastu. Põhimõtteliselt oleks võinud ju näiteks EuroNews teha uudise, kuidas Eesti rahvas nagu üks mees, eks ole, protesteerib Ansipi valitsuse vastu. Toimub hirmus meeleavaldus, üks plats on peaaegu rahvast täis, päris täisti olnud väga suur platsi öelda, aga, aga noh, et, et iseenesest, aga samas me ise teame täiesti marginaalne näiteks hulk inimesi, võrreldes kasvõi samal päeval toimunud talgutega. Hästi, aga Suurbritanniast oli põgusalt juttu, tegelikult me peaks ikkagi natukene need Suurbritannia valimistulemustest ka rääkima, sellepärast et see, milline olukord on saareriigis välja kujunenud on kaugel roosilisest ja võib juhtuda, et Suurbritannia võib langeda järgnevaks aastaks lõksu, milles ta ei ole juba paarkümmend aastat olnud, ehk siis tuleb teha koalitsioonivalitsus. Aga, aga küsimus on, kelle vahel sellepärast, et ei, konservatiivid ei ole saanud piisavat enamust ja samas ei suuda moodustada valitsust ka sotsialistid ja liberaalid ja, ja seetõttu on see olukord olukord äärmiselt keeruline ja kui siin rääkida sellest, et, et võimalus oleks valitsust moodustada liberaalidel ja konservatiividel siis nende poliitikad on küll nii erinevad, et siin ühist keelt leida on äärmiselt keeruline. Lisaks on takistuseks veel see, mis on öeldud välja enne valimisi ja, ja kõige suurem erimeelsus on meil Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu seisukohtades liberaalid on selgelt Euroopa liitu kuidagi rohkem toetav Suurbritannia partei konservatiivid on seisukohale Suurbritannial peaaegu justkui Euroopa liitu ei olegi vaja. Konservatiive liberaale seob ainult üks asi. Neil on nimelt mõlemal liider kes need, kes näevad identsed kaksikud välja nagu nagu kunagi poolasem. Aga aga liberaalide liidril tõelise liberaalina ei ole mitte Briti abikaasa, vaid on Hispaaniast toodud abikaasa, nii et, et siin on väga selge erinevus naiste kaudu neid tõenäoliselt ka eristada. Aga oluline on see, et ikkagi konservatiivid võitsid need valimised, leiboristid on ju siis 97.-st aastast olnud Suurbritannias eesotsas ja Suurbritanniat tavaliselt iseloomustab just see, et ühe erakonna käes on, selles riigis võib väga pikka aega. Enne seda oli ju konservi konservatiivide käest aastast 76 kuni 97, kui siis juhtisid Suurbritanniat Margaret Thatcher ja, ja see on maitsev. Ja siis oli Toni Blairi aeg, eks ole. 10 aastat ja nüüd Gordon Brown viimased kolm aastat, aga, aga mis on selle selle konservatiivide võidu juures väga oluline see, et see, see, see võit oli väga napp ja nagu sai mainitud, nad ei saanud absoluutselt enamust parlamendis ehk moodustada. Ja võimalust moodustada valitsust ja mulle väga meeldis ühe Timesi kolumnisti ütlus, et kuidas ta võttis selle asja kokku. Valijad ei tormanud tooride rüppe, nagu nad tegid Tööparteiga 13 aastat tagasi, selle asemel hiilisid nad konservatiivide juurde nagu pahurad, teismelised, kellel on piinlik oma vanemate kõrval seista ütles ütlesse kolumnist. Nii et selles mõttes on, on õiged tegelikult konservatiivide võidu põhjus oli see, et Inglise lihtsalt polnud väsinud teist ja kordan Braunist, kes olgem ausad, ei ole karismaatiline juht, nagu oli Tony Blair, kes oleks võinud, et ka valimiseelsel õhtul musta valgeks ja valge mustaks ta mul ikka meenub see, kui Tony Blairi hakati äärepealt maha võtma Parlamendis seoses Iraagi sõtta mineku skandaaliga. Ja kõik vaatajad, ennustused, Tony Blair läheb alamkoja ette ja ta tehakse seal maatasa. Tony Blair oma karismaga oma kõneoskusega. Rääkis kolm tundi parlamendi ees ja lõpuks kõik, ka opositsiooni esindajad tõusid püsti ja plaksutasid. Sellist liidrit praegu Suurbritannias ei ole ja ilmselt ei ole ka tulemas. No igal juhul on suur jama majas ja tõenäoliselt aasta pärast toimuvad erakorralised valimised, see on kõige tõenäolisem. Samas ajal kui Suurbritannia poliitikud juukseid katkuvad ja avastavad, et mis nüüd saab, äkki me peame hakkama koalitsioonivalitsus tegema, siis ma kujutan ette, et keskmine eesti poliitik ütleks, et tere tulemast ellu, eks ole, vast reaalsusesse meie kogu aeg teeme koalitsioonivalitsusi ja meile meile isegi ei saa mitte kahe partei koalitsiooni, eks ole, Eestis reeglina teha, vaid tuleb kolme oma teha. Noh, ütleme, et kahe parteiga kipub nagu vähem. Meie jaoks on Suurbritannia süsteemi jabur, kui erakond saab 23 protsenti häältest ja vaid murdosa kohtadest, siis on see ikkagi nagu äärmiselt jabur süsteem. Sest meie siin Eestis peame pigem nagu ohtlikuks ja halvaks olukorda, kui näiteks, eks ole, Keskerakond võidab Tallinnas puhtalt valimised või ütleme, et mingi erakond võidab valimised nii et ta saabki üksinda täieliku enamuse. Siis me oleme ju kogu aeg rääkinud, et seal nagu kuidagi natuke nagu kahtlane, et keegi ei kontrolli, eks ole, ainuvõim, aga Suurbritannias selgub, eks ole, et kui nad ainuvõimu ei saa, siis, siis on nagu kuidagi asi halvasti, sest siis ei oskagi nagu enam peale hakata midagi. See on väga hea termin, mis on kasutusele võetud. Briti brittidel on praegu rippuv parlament, üks sõna ripub parlament. Et viimati oli seal ripub parlamente, siis ühelgi erakonnal ei olnud absoluutselt. Ülekaal oli seitsmekümneil. Me ei jõua täna kahjuks rääkida üheksandast maist, homme on sees ja mind paneb küll pisut hämmastama üheksanda mai puhul see, et et kas tõesti on üheksas mai pandud ühte patta, et laulupeo ja valimistega või teiste selliste tõesti Eesti jaoks oluliste sündmustega, kui sõidavad, eribussid ja lastakse maksumaksja raha eest ilutulestiku, aga aga selleks kiire kommentaar meie koduleheküljelt. Üks üks kuulaja ütleb, et teda paneb imestama, et isegi teie suhteliselt erapooletu seltskond Kreeka sündmuste valguses kordagi isegi ei küsi, kas Eestile endale ongi euroga liitumine praegusel ajal kasulik. Eesti on juba ammu euroga liitunud, tegelikult sisuliselt vahet enam ei ole. On ikka. Küsimus on kas või selles, et 300000 inimest on nabanööri pidi tegelikult euroga seotud ja kui nende olukord muutub ebastabiilsemaks, siis siis ma ei kujuta ette, mis, mis nende kas või kodulaenudega juhtub, nii et kindlus nendele olekski. Kas ma arvan, üks näide sellest on oluline. Parafraseerides klassikuid, nii euro kui Euroopa Liidu surmast rääkimine on ikka kaugeltki enneaegne. Selle positiivse tõdemusega siis tänase saate lõpetama ja tänased rahva teenrid olid Sulev Valner, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar.