Kõigil normaalsetel erakondadel on aga esimees suure algustähega. Kui ta saabub, põrisevad trummid. Kuidas saabub on tema saatjad noored ja tugevad inimesed, kes on parteile näril temaga tõusnud? Purskab tuld. Vilguvad tuled. Ja plaksutab. Tasu rublesid inimeste kätte. Ta vaatab neile silma. Tere, head raadiokuulajad taustal kõlab teatri NO99 projekt Tiim Ühtne Eesti üks kulminatsioonihetkedest kui Saku Suurhalli sinna saali saabus erakonna esimeest mänginud Tiit Ojasoo ja alanud reporteritunnis vaatamegi tagasi ühtse Eesti suurkogule ja selle ettevalmistusele. Ning muidugi tahame rääkida ka sellest, millist laiemat mõju see projekt avaldab. Eesti ühiskonnas. Ja täna on stuudios TTÜ avaliku õiguse professor Ülle Madise teatrikriitik Margot Visnap ning teatrimees ja poliitik Jaak Allik. Mina olen saatejuht Arp Müller. Tere kõikidele stuudiosse tulnutele ka. Tervist. Mis siis ikkagi oli, kas see oli teater või oli see kodanikuhariduse projekt või oli see poliitiline aktsioon? Jaak Allik? No nüüd takkajärgi mõeldes ja siis tuleb ikka öelda, et oli täiesti traditsiooniline täpselt ära lavastatud teatrietendus, aga teatrit on sul võib-olla ka kodanikuhariduse aspekte ja võib-olla ka poliitiline sanktsiooni tunnused, aga aga titaaž oli valinud siiski rangelt režiil alluva lavastuse vormi. Ülle Madise. Mina tajusin seda samuti kunstisündmusena, mis minule isiklikult meeldis, ühtpidi palju rõõmu pakkus, aga hiljem asja üle sügavamalt järele mõeldes, kohati ka kurvaks tegi. Eriti vaadates inimeste reaktsioone sellele etendusele. Ja kahtlemata üks hea kunstisündmus mõjub ühiskonnale, mõjutab ühiskonda ja niisugune aktivistlik, kunst või isegi poliitiline kunst, et ongi ju sellele suunatud. Eks seda ole maailmas ka enne tehtud, siin kindlasti. Margot Visnap oskab täpsemalt neid näiteid tuua. Aga, aga selles mõttes ma usun, et ei saa öelda, et sellel ei olnud mõju. Ma arvan, et oli ja ilmselt paremini ühte kodanikuhariduse projekt. Eriti teha ei olegi võimalik. Margot Visnap. No minu jaoks oli see ka. Vabandust, oli see teatrilavastus ja ja ta oli nii mõneski mõttes, oli ta fenomenaalne. Kõigepealt tuleme publiku hulga juurde, tegelikult varem enne pole minu meelest nii surgad suurele hulgale teatrit tehtud isegi vabaõhulavastust. Ka lauluväljakul küll omal ajal järve suur lauluväljakule öösiti. Ka ma mõtlen võib-olla siis nagu viimase kümnendi või isegi 20 aasta jooksul et ei saa ka võrrelda nagu Nokia kontserdimajaga, kus on alla 2000 istekohaga et siin oli ikkagi vaatamas Sist ligi 7000 inimest. Teisest veel, miks, miks see asi on fenomenaalne, on, on sel põhjusel, et see etendus ja lavastus kui tavaliselt nagu teatrikriitikas tõmmatakse ei tohi tõmmata võrdusmärki etenduse ja lavastuse vahele, siis see tegelikult oli nii lavastus kui ka etendus, seda mängiti ainult üks kord. Minu meelest selles mõttes oli ta ka fenomenaalne. Ja, ja kui siin nagu On räägitud, et tegemist oli. Kui ma vaatan, kui teatrikriitikuna seda asja, et see oli võib-olla kodanikuõpetuse tund, see oli poliitšõu, siis mina nimetaksin seda ikkagi sotsioloogiliseks teatriks. Sellepärast et kuuldavasti nad on kaks aastat sellele lavastusele sellele projektile üritusele mõelnud. Nad on kohtunud väga paljude poliitikute ärimeeste maine kujundajatega ja samal ajal nad teostasid selle lavastuse 50 päeva jooksul. Et ma tõmbaksin nagu selles mõttes nagu ma lähenemise mõttes võib-olla mõnes mõttes Merle Karusooga, kes ka väga põhjalikult tegelikult uurib dokumentaalseid aluseid, räägib inimestega, kasutab inimeste arvamusi ja nii edasi, aga tema tulema tavaliselt teistsugune. Või siis näiteks Rootsis. Susanne osten on juba noh, mõnekümne aasta. Ungarlane teatris täpselt samamoodi oma etendusi ette valmistanud ta kaks-kolm kuud tegelikult kohtub nii-öelda selle lavastuse subjektide ja, ja, ja, ja ka objektidega ja, ja siis sellelt nii nagu nagu lavastus. Et ja, ja selles mõttes on ta veel ka võib-olla fenomenaalne, et no teater tegi seda ju seda 50 päeva jooksul vormistas seda tervikut, mida me siis reede õhtul nägime ikkagi muu töö kõrvalt. Et see võis ikkagi nagu tohutu pinge ja koormus olla. Kas keegi pettuma ei pidanud, kas nägite Saku Suurhallis seda, mida te ootasite? Ma nüüd ütleks veel selle vormi kohta, kuna hiljem ilmselt hakkame rääkima sisust. Seda avastust mitte ei valmistatud ette 50 päeva, nagu Margus ütles, minu meelest ta kestis 44 päeva. Tähendab, seda tuleks vaadata tervikuna sellest hetkest sellest hunnikust peale, kui see tal ei olnud, plakatid ilmusid edasi kuni nende plakatite sõdimise ja nii edasi kogu valimiskool, mis jooksis seal muidugi varaselt kodanikuhariduse tipp. Tipptase on, minu meelest on see valimiskord, selles oleks kooli kooli voolidele paljud nende õpetada ütleme nendele. Kuulajatele, kas siis ei tea, et valimiskool on need videoklipid, mis on teatri või siis selle ühtse Eesti projekti kodulehel? Ja kas aktsioon 76 koma kaheksaga prese Särevi tantsisid, Semperi-Ojasoo Pullerits olles on kõik ühe lavastuse osaline, teil oli nagu niimoodi kooda fina aga nüüd tule onu juurde, vastates teie küsimusele seoses pettumuses, tähendab see, see pettumus nad ei olnud, tähendab, mina ise ootasin, eeldasin mõnevõrra teistsugust teatri formi. Ma eeldasin poliitilise ja sotsiaalse teatri ühte ühte huvitama formaati, kus publik kolib lõpuks. Tähendab, ma ei eeldanud nii traditsioonilist vastust, mis oleks tähendanud muidugi seda, et nagu ka parteikongressidel manipuleeritav oleksime, meie meie olek oleks olnud näitlejaid, oleks olnud meie vaatajad, kellega siis näitajad või parteikongressi juhatus manipuleeriv. Aga siin mindi traditsioonilisse, teatri pole selles mõttes, et oli toodud sisse 150 klotööri, umbes nii palju neid oli ja meie olime vaatajad vaata et kuidas parteikongressi presiidium, näitlejad manipuleerisid oma erakonna või oma erakonna noortekogu või klatööridega meiega üldiselt manipuleerima ei hakatud hiljem paar korda selle juurde tagasi see muidugi oli põhimõtteliselt teatud riskist loobun, aga mul tekkis selline tunne, et vot selle aktsioonil 76,8, kus oli, seal ongi fenomen. Inimesel katsetati ära terve saaliga manipuleerimine, ei põrgata Kukkolongi fenomeniga üks kolmandik saali ei allunud manipuleerimisele, jai mindud nüüd riskile, manipuleerida uue 1500-ga meele etendati seda, mis kongressil toimub, mitte mee olnud kongressi delegaadid, mina ootasin seda. Ma tõesti annan aru, et ilmselt ojasoo tegi vist õieti, sest sellele minu poolt mõeldud variandil oleks asi võinud nii kunstiliselt kui sisuliselt laiali valguda nõduritega kunstiline täesti lavastatud del. Kui publik oleks saanud valida lõppu, siis mida see oleks tähendanud ikkagi mingisuguse uue erakonna sündi? Ei, ma täpsustan, tähendab ma, muidugi oled sa selle peale sõja algusest peale selge, ma ei saa aru, miks ei kisa pressis poliitikud hirmutata loop partei sellest tegemist on arukate inimestega no-teatrist. Kui ta oleks hakanud erakonda loom, oleks ta sedasama asja ohvriks langenud, ta ei saa korraga võidelda manipuleerimise vastu isenedasama vahendite abil luua partei. Mul oli algusest peale selge, et huvitav oleks huvitanud see variant, kui oleks vaadatud, kas see saal läheb Ta ei loomisele ja kus sa seal oleksid teinud partei loomisele, siis šokid. Happe abil tõstan ta teatri otsese hinnang, et ärge oodake messias olevat, ei lasknudki minna. Ja ma kardan, et see saal ei oleks saanud kohe partei loomisele minna, sellepärast et vaadates kogu seda asja teiselt rõdult lava kohalt, kuhu õnneks ka kraana peal olevad kaamerad ei ulatunud et siis sai rõõmuga jälgida, et kes siis saali on tulnud, et suur osa nendest olid teiste erakondade liikmed. Samuti oli küllalt ametnikke, ajakirjanikke, kellel kas ei sobi või suisa polegi lubatud erakondadesse kuuluda, nii et et tõenäoliselt nemad olid juba ette endale selgeks mõelnud, et nad oma ametit maha ei pane ja parteisse ei lähe. Aga siiski 1500 häält telefoni häält, mis sai siis Jõks, partei esimene Me nägime ekraan 2001 6501 600 ojasoo ja sama talide manipuleeritavad noored üks ei saa, ütles pressikonverentsil ja 1500 häält Jõks, Elena nägime ekraanidele, kuidas paaniliselt hasartselt hääletasid Eesti ka niimoodi valitsuse liikmed. Seda ma tahtsingi. Meil oli küll manipuleeriv. Ma kontrollisin üle, neid hääli oli 2164, mis üks sai 68 protsenti. Ja mina hääletasin kuus, kuus korda täpselt kolm korda ühele, kolm, teisele, kõik läks arvesse, et selles mõttes ikkagi publiku allus manipulatsiooni. Teine ma teadsin, et seisan, imin, õled. Et aga teine koht, kus mina olin ka peaaegu nii-öelda Almas manipulatsioonile, kuigi ette oli teada, kui Marika Vaarik rääkis seda, et, et valime juhatuse nii nagu vanasti Aga sa otsisid pileti välja, aga muinastoitis pileti veel paberit selgitab vaikselt kuulajale, et see oli see hetk, kus öeldi, et, et otsustatakse loosiga, kes saab juhatusse, kuivõrd see on kõige demokraatlikum viis ja toodi näiteid ajaloos, kus igal kodanikul oli võimalik osutuda valituks üks loosi teel ja paluti kõigil otsida pilet välja selleks, et loosiga selgitada, kes see uus juhatus on. Jällegi oli teiselt rõdult äärmiselt vahva vaadata, kuidas läks saalis lahti hirmus sagimine ja osa nägusid olid murelikud, osa rõõmsad. Aga peagi selgus, et kõik oli siiski kontrolli all. Keda vaja kuleeritud, kuigi kriitikuna ma. Ma üks sekund mõtlesin, ja siis ma nägin ära selle detaili, et see loosiratas oli ju nii väike ja sinna ei oleks sisse mahtunud. Kuidas te jäite näitlejatöödega rahule? No tähendab, minu meelest tõesti niimoodi aastapreemia vääriline nii-öelda valimiskoolide, kus esimese 45 minuti eest on Jaak Prints ja tähendab see, kuidas ta seda tegi, millised Azardiga, millise arusaam asjast, see on üks teine asi, kes muidugi oli jah, väga hea, oli Andres Mähar monoloog ja muide, kui nende pikkade kõnede ajal oli tõesti ju noh, Klaköörid tagustama käsi kokku, publik vaatas kergelt igavledes Pealt oli sein vahel siis Mähar oli see, kes meeletu aplausi. Ja nüüd tekkis küsimus, kas me planeerisime Mähari tohutule näitlejaenergiale. Kolmandik saarest aplodeerib alati Savisaar Pitka kohta heasse kohta saadetakse sellele sisule siiski ei saanud ju aplodeerida ka Mähar leidis aplausi. Aga nüüd näitleja kustub rääkida märkustest, noh, mis ma siin märkusi teemalise Briaatori kriitika ei ole siis minu meelest oli asi nagu selles, et need kõned, võib-olla oli siin ülesanne lavastavalt, äkki oli Seprehti teater ehk pidanudki ise veendunud mängivaid pidi näitama neid parteifunktsionäär. Hea küll. Aga siiski teiselt poolt Nad ei esinenud, nii et ma ei oleks uskunud, et nad ise ka usuvad sellesse, mida nad räägivad nad, mitte kõik, nad ei suutnud ise veendumuse kirge sellesse panna. Üsna jaburad. Vabandust. Lubadused muidugi oli, et ma ei tea, mis ülesanne oli, mõtlesin, märkisin ära, et, et nad ei, ei, ei pannud saale enesesse uskuma. Ja mina just mõtlesin ka selle peale, et, et kas, kas see oli nüüd nagu just see kõnede osa, kas see oli nagu Semperi oja sul mõeldudki, nii et see peab natukene igav olema, nii nagu tavaliselt parteikongressidel ongi? Mina oleksin oodanud, et nad oleksid nagu vinti näitlejatena roht pigem üles keeranud ja, ja, ja need kõned oleksid võinud natukene lühemad olla. Sest nendes kõnedes sisaldus juba niivõrd palju seda, mis oleks publiku reageerima pannud, naerma, pannud seda iroonilist kõrvaltpilku. Et oleks saanud ka nagu lühema ajaga, nagu need kõnede rabi Aga Toomega siinkohal kuulajatele ka ühe näite toome katkendi Sergo varese ettekandest. Head kohale tulnud. Ma tahan teile täna rääkida rahast. Rahast, millest kõnelemine mõnede arvates labane ja ebaoluline Raha ei ole peamine kirjutas IRL veel mõned aastad tagasi oma valimisloosungiks ja justkui selle kinnituseks on nad aidanud reformierakonnal meid kõiki rahast ilma jätta. Aga raha on peamine. Raha võimaldab meil teha asju, mis on tõeliselt olulised. Sest kuidas muidu hoolitseksid oma eakate emade-isade eest, kui teil, ega neil ei ole raha. Kuidas kasvatate harite ja valmistate eluks ette oma lapsi kui teil ei ole selleks raha. Kuidas hoiate tänavad turvalised, ehitate endale kodusid ja rajate ettevõtted, kui raha enam ei ole? Lugesin hiljuti viimase kvartali majandusaruandeid. Raha tõepoolest ei ole. Tööpuudus on kasvada kasvanud 14,2 protsendini mis tähendab, et meil on 14,2 protsenti vähem maksumaksjaid. Seega ka vähem maksutulu. Euro tuleku nimel on tehtud väga jõulisi, väga jõulisi kärpeid, millest paljud on olnud vajalikud, kuid paljud, ka üleliigseid. Ja nii oleme täna olukorras, kus riigi riigikassatulud ületavad kulusid. Jürgen Ligi hõiskab, et kriis on möödas, meil on taas raha. Aga ma küsin teilt, kus see raha on? Kas sinul on see raha? Meie stabiliseerimisreservis seisab praegu peaaegu viis miljardit krooni. Talitanud seisab seal. Suured, omal ajal erastatud ettevõtted on viimastel aastatel teeninud miljardeid kroone puhast kasumit. Aga ma küsin jälle, kus see raha on. Kas eesti rahvas on sellest rahast midagi ka endale saanud? Andrus Ansib kiitleb, et meil on üks suurima erasektori osatähtsusega riike kogu Euroopas. Aga mis kasu on sellest olnud tavalisele Eesti kodanikule? Edgar Savisaar lubas tõsta riigiametnike palgad 25000 kroonini. Minu ema on riigi palgal. Tan õpetaja. Ja möödunud kuul sai ta kätte 8600 krooni. Ta ei virise. Tema vähemasti saab midagi. Sotsid taovad endale vastu rinda, ütlevad nemad, kaitsevad töötute huve, kui nad tegelevad tagajärjega, mitte põhjusega. Põhjus on see, et raha. Ole. Vähemalt nii, meile öeldakse. Aga mina ütlen teile, raha on olemas. Ärge mõistke valesti, ärge mõistke valesti, see ei ole meie ühtse Eesti raha. Meil ei ole sääraseid rahastajaid, nagu on reformierakonnal Keskerakonnal, kes viimastel riigikogu valimistel kulutasid kahepeale kokku kampaania peale peaaegu 80 miljonit krooni. Aga meil on olemas meie kõigi raha. Kõikides 20. sajandi majanduskriisidest on välja tuldud ainult siis kui on suurendatud riigipoolset kontrolli. Ainult riik ja riiklik kontroll tagab meile kriisist jagusaamine jagusaamise, sest riik esindab mitte üksiku, vaid meie kõigi huve. Ka meie tänase suure kriisi lahendused algavad riigipoolse kontrolli süvendamisest. Kõik Euroopa riigid on, mõtlete samme, tõusva riigipoolset järelevalvet finantssektori ja ettevõtluse üle? Aga Eestisse justkui toimiks. Meile kinnitatakse, et peame rohkem kuulama ettevõtjaid ja tagama välisinvesteeringute püsiva muu. Millistest välisinvesteeringutest me siis räägime? Kas Swedbanga rollist Eesti majanduses? Hästi räägime? Swedbank on tõesti investeerinud Eestisse palju ta on välja vahetunud, logo lasknud pankrotti minna nii ettevõtetele kui eraisikutel ning alles äsja nõudsid nad eesti riigilt garantiisid, et nende äri kasumlikkus ei langeks. Ilmselt on Swedbank investeerinud ka paljud Eesti panga ja rahandusministeeriumi ametnike lõbu sõitudesse sest kuidas muidu seletada fakti, et Swedbanga lubati anda laenult tuhandetele inimestele, kelle sissetulekud ei ole mitte kunagi olnud nii suured, et säärast laenu üldse võtta. Täna kaotavad nemad oma kodud. Aga Swedbanga finantsjuht sõitis möödunud kuul Tallinnasse panga uue eralennukiga. Kas me tõesti peame teda kuulama Tallinna lennujaama VIP-salongis ja saavad temalt kätte juhised, kuidas meie Eesti riigi majanduse üles peaks ehitama? Need otsused? Peame langetama ise. Ja mega langetame need. Esimesena. Võtame riigipoolse kontrolli alla finantssektori. Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad austama meie seadusi. Ning ma luban teile, et esimene seadus, mille Ühtne Eesti riigikogus vastu võtab on seadus pankade kontrolli kohta. See tähendab, et me vaatame üle kõigi laenuvõlglaste lepingud. Me hindame seda, kas neile üldse oleks tohtinud omal ajal laenu anda. Ning kui vastus on, ei, ei oleks tohtinud anda. Siis me kustutame tema võlapanga ees. Me ei karista panka. Me paneme ta vastutama oma tegude eest. Jätkame me viime sisse riigipoolse kontrolli hoiuste üle. Kõik eraisikute hoiused, mis ületavad mõistlikkuse piiri ehk 400000 krooni. Natsionaliseeritakse jagatakse võrdsetel alustel ümber. See siis oli osa Sergo varese ettekandest üldse Eesti etenduses. Ma usun, et kuulajatele tuli ka päris palju tuttavaid kohti, et erinevate Eesti erakondade ja erinevate poliitikute kõnedest, aga nüüd siis oli see lihtsalt ühte komplekti kokku pandud. Jaak Allik, mis mõtteid teis tekitas tunduvalt ütlema, et Sergo Vares ja Tambet Tuisk olid need, kelle kõnet tõesti. Vapustasid ja ma oleks väga tahtnud kuulda tegelikkusele reaktsioone tegelik praegugi, kööride reaktsioon tappis saaredaktsioon ära. Aga tegelikult ma usun, et tuhanded ja tuhanded Eesti inimesed oleksid valmis sellise kõne peale nende seisukohtade peale oma toetuse andma ja sellisele erakonnale valimistel ka oma hääle andma või ma eksin? Ülle Madise. No ilmselt see oli üks ühtse Eesti eesmärkidest näidata, et niisuguste kõnede puhul tuleb osata Ta ühel mõistlikul valijal panna õige diagnoos ja sellepärast mulle tõepoolest kohati tundus, et väga kena oleks olnud see sama Jaak Prints, kes viis läbi neid suurepäraseid valimiskoole, mida soovitaks kõigil, kel võimalus ka praegu veel veel vaadata ühtse Eesti kodulehelt, et temal oleks olnud seal kõrval nii-öelda kaardikepiga ja, ja täpselt kommenteerinud, et pange nüüd tähele, kui on kõnes see osa, et loomulikult see nendel põhjustel järgmistel põhjustel täiesti ebarealistlik. Aga et siin ta nüüd tõenäoliselt mõtlete selle koha kohta nii ja nii ja oletegi saanud petta. Et tegelikult oleks võib-olla need kommentaarid olnud päris asjakohased ja seda paraku kõikide kõnede puhul. Et etenduses oleks võinud olla veel rohkem sellist pedagoogilist Momenti see selle erakonna valijatele, see koht on selle mõeldud. Mina tahame kõik kätte saada uue parteimäeks. Jah, aga kuna, kui Jaak siin enne rääkis sellest publikuga manipuleerimisest ja ütles, et, et seda nagu väheseks siis tegelikult kuigi neid kohti oli siis mina ootasin ka, et no on julgem vihasem veel tigedam ja manipuleerib publikuga ka rohkem. Ja näiteks sellesama kõne lõpus ma kujutan ette, kui Saku Suurhalli laest oleks hakanud alla sadama rahakut piirid, isegi kui need oleks lihtsalt olnud nagu paljundatud, siis oleks kindlasti midagi publiku hulgas toimunud. Et kas inimesed oleks tormanud? Ma arvan, et mingi reaktsioon. Tekkinud täpselt samuti nagu tekkis hääletamise puhul, nagu tekkis ka nende esimene reaktsioon, oleks ikka see olnud, et vaatame, mis sealt tuleb ja kes saab. Mina tahaksin kolleegidel esitada mõistatuse, mis mulle tänase päevani veel kolm päeva ma sellele mõtlen, lähme kõnede juurde tagasi, parima kõne esitas professor Rein Einasto. Parimad näitlejad oma veendumusel tähendab mina seda kuuldes täiesti uskusid. Sorry, niukseid, keskmise keskmise Eesti valija soov teha uus partei, et siis on jälle õigele poolt. Ütelnud mulle siiamaani, kas see oli lavastus, kas Einasto mõtles seda tõesti või oli ta võetud, kasutatud tema nagu noh, tegelikult maailmavaade ära või mis asi see oli? See oli nii palju, kui ma lavastuse kavalehelt vaatasin, mis on kodulehekülje peal üleval. Saime aru, et selle kõne on ta kirjutanud ise, aga oli lavastus. Aga oli lavastus nagu Jõks oli kirjutanud oma kõne ise. Käin üksikasi, selge, üks rääkis tõesti nii, peaaegu vist küll mõned kohad, ma pisut kahtlen, mida ta tõesti mõtleb. Aga kas Einasto kammutlesini või antidele funktsioon lavastaja poolt, et sina oled nüüd see, kes peaks tõesti ihust ja hingest tahtma, et me täna uue parteide Ma usun, et seda peaks tegijate käest küsima, aga ma usun, et talle anti vabad käed ja ta mõtleski nii. Mõtlebki nii, aga siis oli see muidugi manipuleerimine, Einasto. Aga see pettis mu küll täitsa ära. Jah, siin oli valitud ka see figuur, kes selle ettepaneku tegi väga osavalt. Selles mõttes tegemist on tehnikaalade professoriga, mitte mingisuguse, nagu seal pidulikult öeldi meiesuguste, intellektuaalide või, või selliste haritlaste kohta just nimelt märsilohistajaid ja sallid alla, et et tegemist oli ikkagi reaalsete alade inimesega, tegemist oli soliidses eas väga meeldiva väljanägemise ja veenmisjõuga inimesega, nii et tõepoolest oli toodud, et õigel hetkel lavale ja see, mida ta ütles, mõjus väga siiralt. Ja minul sel hetkel ma hakkasin mõtlema, et kurat, see asi ikkagi mul tekkis lootus mitte partei loomise, vaid selle peale, et asi muutuks sotsiaalseks eksperimendiks, et ta ei ole päris lahedad. Ja kui sellele järgnes, siis see, kui juhatus oli valitud juba ja pakuti välja siis partei või erakonna esimehe kandidaati, lauale tuli Indrek Tarand, kes pakkus siis nagu teise kandidaadi tarandi puhul ma kuidagi nagu sain aru, et see on veel nali, aga kui ta, aga kui ta pakkus välja ikkagi Jõksi Allar Jõksi siis minul tekkis ka nagu Einaste või pool üks sama küsimus. Et kas asi läheb nagu erakonna loomi? Ka, aga ma pean ütlema, et kui tarand ilmus, mulle ei tundunud, noh, ma ei saanud aru, see on nali, aga kui need kaks päeva hiljem mõtlen, ma pean tõesti avaldama sügavat austust Tarandile, sest mida tarand tegi, arutage eneseparoodiaga väga tugev Eneta, julgesime eneseparoodia. Nii ühtne eesti kasutas filigraanselt neid samu manipuleerimise propagandatehnoloogiaid, mida meie erakonnad kasutavad. Ta nii-öelda paljastas neid, aga üks asi on, et kui palju see inimestele kohale jõudis ja teine asi, mida see inimeste peades muudab. Ja kolmandaks, mida see võib olla erakondade käitumises, muudab, alustame sellest, et kui palju see jõudis kohale inimestele saalis, kui palju üle Eesti. Võib-olla ma võimalda suudame aga minu jaoks ikka põhiprobleem ja märkisin ülla räägiks, tähendab miks Jõks ei teinud proteid? Tähendab, oli olemas kõik õhus nagu Savisaare suur, mõtleme veel, kus sündis rahvarinne televisiooni stuudios, eks siin tegelikult oli täielik võimalused, sünnib partei ära. Et miks ei sündinud parteid ja noh, siin on erinevad, mul on vastavalt ka teatud olemusega. No kahtlemata ja kuulaks sinu vastuseid ka väga hea meelega. Mille peale mina mõtlesin, oli seesama, et tegelikult mängiti kõik stsenaariumid läbi ja kõikidel, kes said sellest etendusest osa, oli võimalus eksida. Sa oled asjadest valesti aru ja olla manipulatsiooni ohver. Ja mina pigem tajusin ka seda lõpulahendust, kus tõepoolest oli valida kahe erakonna juhikandidaadi vahel, kellest siis üks ilmus kena läikiva ratsahobuse taustal, ma ei mäleta, kas midagi räägiti ka või ei räägitud Igaljuhul pilt oli ilus. Ja lõpuks oli ka loosung, mis peaks olema paljudele hingelähedane, ehk siis ratsa rikkaks. Ja siis oli teine kõne, mis oma paljudes osades kattus suuresti 2002. aastal siis riigikontrolöri ameti erakonna juhi ameti vastu vahetanud inimese kõnedega, mille ma peale etendust välja otsisin, näiteks kõlas ka seal see, et me oleme tugevad oma erialavaldkondades, mitte poliitika tegemises poliitika pärast. Ma ise ei oska mõelda nagu parteipoliitik. Et vajan poliitikute vastutuse seadust ja. Ja tõesti rõhutatud Partsi tekstides. Ei, seda ma ei usu, ma ütlen, et see oli lihtsalt väga sarnane ja ma usun, et aruka inimesena Allar Jõks mängis kaasa siiralt loodan, et selle mõttega, et inimesed saaksid aru, et mitte ükski uus liider ega ükski uus erakond tegelikult ei suuda väga palju muuta, kui valijad ise ei muutu vabadeks kodanikeks, kes tegelikult mõtlevad alati enne valima minekut läbi selle, et milline on nende maailmavaade millised on nende huvid lühemas ja pikemas perspektiivis ja jälgiks pidevalt seda, et mida siis nende valitud või üleüldse Eesti poliitiline eliit jooksvalt korda saadab, et kui neid kolme komponenti ei ole, siis teadlikku valikut on päris raske teha. Aga just see on see, millele minu arvates etendus tegelikult üles kutsus, kaasa arvatud nende kahe kandidaadi vastanduva niisuguguse manifesti ka, kus üks oli siis üks äärmus, teine oli teine äärmus, et mida on ka maailmas väga palju proovitud ja ka Eestis proovitud. Ja, ja tegelikult need töötasid just nii, nagu oli ette nähtud. Aga jah, aruka inimesena ma arvan, et, et Allar Jõks lihtsalt läks esitama seda teist poolt, nii et see mõjuks usutavalt. Aga kodanikuõpetuse eksami mõttes ma kardan, et kõik need, kes siit tegid järelduse, et uus partei, uus liider, midagi päästaabitaks, need kukkusid selle eksami vist läbi. Aga sellele muidugi lisaks kohe, et mina isiklikult väga toetakse teiste erakonnamaastik oleks kirevam. Sest et minu meelest on ikkagi sea, kui on erinevaid poliitilisi jõude. See on täiesti põhiseaduspärane, kui aeg-ajalt tekib uusi jõude ja süsteem ei tohikski selliselt sulgeda, et uus jõud enam ei tule ja vanad jõudsis täielikult muganduvad. Aga Jaak Alliku teooriad ei, üldiselt ma olen täiesti sellega nõus ja algusest peale oli ju selge. Tähendab, 44 päeva tagasi, kaks pealisüles, nad on üks paljastada manipulatsioonid, mida meiega tehakse reklaamifirmade parteide poolt ja teine on paljastada, see müüt tuleb jälle uus messias ja teeme uue partei ja siis on jälle kolm aastat või kaks aastat on. Ja siis ma tõesti pean, ajasid väga kõrgelt hindama ka nende lausetest, mis ta ütles seal saalis. Et te uskusite Res Publicasse Beta uskusite rohelistesse sõitlepeta edasi, ütles ta, tõuskasid ilvesest, Taranduse saate ka varsti vett. Sest nad ei ole enam uued, et nende puhul ta ühtegi pattu ja tõesti nüüd Kes selle mängu kaasaga Jõks mängis, selle mängu kaased Messijast ei ole vaja oodata, muidugi, nüüd tekib küsimus, et mida siis oodata? Vaat see on nüüd üks raske küsimus, räim, ehk täna veel jõuame. Aga üks teine ilmselt, miks, miks uude parteisse asi ei ole, et mis seal sees, vaid nii nagu Tarantori ühemandaadilise valimiseni on, sadus, võtavad võtta. Üks on võitlus sõdurdandr valimistel. Jah, sest ka väga palju ei olnud mängus ja lisaks olid kinnised nimekirjad, mis ajasid inimesed täiesti vihane. Aga ma tahan öelda, et parteid no miks, mis, miks isegi Jõks mitte teatris muidugi ei tehta parteisid, aga nad ka väljaspoolt ta võiks homme teha partei. Aga siin on siiski see probleeme. Selleks, et Eesti parlamenti saada, peab sul olema üle Eesti 12. ringkonnas umbes 100 inimest igavesele tegijale heale tegijale. Võtame kasvõi. Olgu see olgu, see tarand kleepub kohe külge 100 või rohkem mofferiste turisti, keda ta peab vedama. Veab osa neist sina, parlament, kelle eest peab vastutama hakkama, siis tulebki Res Publica välja ja muide ma tahan selle äraoldud kunud rahvaliit, vabandust muidugi. 23. mail ei peaks ühinema sotsidega, jääb see nii-öelda Rüütli Reiljani parti edasi tuksuma siis seda fenomeni veel kord näeme, hulkavanturiste kleebib ennast külge, et Arnold Rüütel peaks parlamenti. Aga isegi kui minna isikuvalimiste peale, ehk siis loobuda sellest nii-öelda erakondlikust demokraatiast mängida nüüd see teema läbi siis tegelikult tõenäoliselt ikkagi saadaks parlamenti, kes inimestele rahuldust pakuks, et vaadake, mis toimub praegu näiteks kas või Suurbritannias. Et vaidlus on väga tõsine, kas ei peaks minema üle proportsionaalse valimissüsteemile, mis on sarnane meile Taanile, Saksamaale, kus siis see häälte osakaal kõikidest häältest, mis on valimistel saavutatud, muudetakse parlamendikohtade osakaaluks. Ja nõnda saab, vähemalt ideaalis, juhul kui kodanikud on tõelised vabad kodanikud saavad esinduse kõik, kellel on suurem toetuspind ja mingisugused selged Aga läheme nüüd tagasi ühtse Eesti suurkogu juurde, siin on hästi palju mainitud Allar Jõksi kõnet ja kuulame nüüd osaga sellest Üks tark mees on öelnud, et demokraatia see on õigus teha rumalaid valikuid. Mina lisaksin, et mitte igavesti. Poliitika on kunst. Aga kunst? See on ausus, loovus. Ja stiil kui palju seda Eesti riigi juhtimisest praegult jätkub? Me oleme 2010.-ks aastaks suutnud üles ehitada ühiskonna, kus hoolimist peetakse nõrkuseks. Majanduskasvu eelistatakse sotsiaalsele turvalisusele. Ja uppuja päästmine on uppuja enda mure. Eesti majandusvabadus on suur kuid sama suur on ka erinevus sissetulekutes ja avalike teenuste kättesaadavuses. Enamik Eesti poliitikuid ei oska põhjendatult seletada Eesti ees seisvaid väljakutseid ja neile lahendusi pakkuda. Ja meie valitsuse suurimaks saavutuseks väärtuseks peetakse stabiilsust. Seetõttu juhitakse riiki avaliku arvamuse tulemustele tuginedes. Tulemusena. On poliitikud. Võitjad ja riigimehed, kaotajad. Ja olulisemad reformid jäänud möödunud sajandisse. Oma ametiülesannete tõttu pidin mitme aasta eest käima ühe Erakonna juhi sünnipäeval. Silmitsedes neid külalisi, kellest suurem osa olid erakonna Toetajad või erakonna sõltlased? Siis ma vaatasin ja mõtlesin. Imelik. Et need isikud ikka veel on vabaduses. Sõbraga ajad on sellised, nagu meie neid teeme. Ja kui meie ei tee neid, teevad seda teised. Ma tahan elada sellises Eestis kui seadusi ei ole võimalik osta ja kus riigikogu innustunult pühendab natuke aega ka nende seaduseelnõude menetlemisele, mis tema enda tegevust reguleeriks ja piire seaks. Ma ei taha loovutada istid professionaalsetele, poliitikutele. Kes kuulavad, aga ei kuule ja neile, kes. Õigetele otsustele eelistavad kasulikke otsuseid. Ja ma tahan, et mu emal oleks kedagi valida. Ja mitte ainult temal. Selline oli siis osa Allar Jõksi ühtse Eesti suurkogul peetud kõnest ja stuudios olijad ja kallike Ülle Madise, nagu ma aru saan, siis tõlgendavad seda kõnet või näevad selle tausta natukene erinevalt. Ma tahaks jälle Ülle käest küsida, kui spetsialisti, mis see siis nüüd oli, kas see oli igati austusväärse ja lugupeetud ja professionaalse poliitiku siiski Allar Jõksi tegelik maailmavaade või oli see perfektselt esitatud populism, lõpliku demagoogia musternäide tema poolt teadlikud? No kindlasti, õigusteaduse vahendid jäävad sellele küsimusele usaldusväärse vastuse andmisel abiks. Aga kui rääkida lihtsalt, mida kodaniku ja inimesena tundsin, siis ma arvan, et eks seal oli mõlemat. Sest jällegi, kui see sama Jaak Prints oleks seda, et analüüsinud valimiskooli raames ja näidanud seal erinevaid massaaže, et siin on nüüd tähelepanu pööramine pereväärtustele, see, keda valib minu ema tegelikult väga õige küsimus ja kõik tegelikult, mis on öeldud, on väga õige. Ja teise koha peal jällegi meeldida tahtmine inimestele, kellel ei lähe elus väga hästi samas mitte ühtegi reaalset lahendust, kuidas seda olukorda päästa, mis on tegelikult ju tulenenud sellest, et ikkagi võrdlemisi kiiresti muutus üks ühiskonnakord täiesti teiseks 20 aastaga. Ja tõesti on suur hulk inimesi jäänud tahaplaanile ja nende elu on võtnud pöörde, mis tundub väga perspektiivitu ja kurb. See kõik on õige. Ainult et ka selles kõnes ei olnud ühtegi retsepti, kuidas seda muuta, et seda kurvastust ilmselt tunneme me kõik või vähemalt enamus meist. Ja siis samamoodi jällegi sellele, et endine õiguskantsler võttis seda ülesannet tõelise loomingulise naudinguga ja tegi suurepärase kõne, et markeerib väga hästi see koht, kus ta ütleb, et vastu tuleb võtta õiged otsused, mitte kasulikud otsused. Ja demokraatlikus õigusriigis. Siin peakski nüüd Jaak Prints osutama oma armsalt ümarate helesiniste usaldusväärsete silmade ja soengusse sätitud lokkidega. Et demokraatlikus riigis niisugust asja nagu õige otsus ei ole olemas. Sest see, mis on ühele õige, on teisele väga vale. Kas tegelikult siis peaks veel ühe lisavalimiskooli osa tegema, kus siis valimiskool lahkaks seda ühtse Eesti suurkogu? No minu meelest ei oleks see halb, et kõikides nendes kõnedes olid olemas ka erinevad aspektid, need kõned tulid omamoodi suurepärased ja muide enamus mõttest, mis nendes kõnedes kõlas, olid absoluutselt õiged briljantsed nendega absoluutselt nõus, aga lihtsalt kui ühe sammu astud edasi, saad sa aru, et kõik see on manipuleerimine. Ja tõesti lahkaks üksi ja Einasto kõnet mitte ainult omaenda tekste, noh, ülejäänud tekstid olid nende endi kirjutatud. Kas see Jõksi kõne puhul, kui, kui sa mainisid, et ta tegelikult retsepte ei andnud, kas see, kas see näitab ikkagi seda, et ka temal puudub poliitiline tulevik selles mõttes, et temaga Ühest küljest just nagu manipuleeriti, aga teisest küljest ta väitis ise, et ta nõustus selles projektis osalema ainult sellisel tingimusel, kui ta saab teksti kirjutada ise omal vabal tahtel ja tal ei anta mitte mingisuguseid suuniseid. Et, et noh, Jõksi külje kõne alguses tegelikult ootused olid väga kõrged, aga tegelikult lahendust ei pakkunud, retsepti ei pakkunud, nagu ei pakkunud ka see lavastus, mis lõppes väga kahetähenduslik kogu lausega, te olete vabad. Jah, ja ega siis tõesti lahendused, kuulge, minge aga mu tulla kiigeplatsi, mõtlen selle peale, et on tore ainult seda kõigepealt sõitma minnes, ma puutun kokku nende samade mõnitud mõnitatud poliitikutega, saada detailplaneeringut, et saada rahastamist, see ei ole lahendus tervet tervet teha vastuse papp, muidugi lahenduste teater ei peagi pakkuma lahendust kepi pakkunud lahendustega. See lahendus ei ole eesti rahva väljasuremise päästmiseks, et me lähme ja teeme suvalise hulga naisele laps. Ada, tõstatus küsimus. Aga Margot Visnap. Ma usun, et tahtsite veel rääkida mõningatest lavastuslikest detailidest, mis teile silma jäid, mis võib-olla mõned võiksid olla. Võinuksid olla teistmoodi. Jah, ma ootasin, nagu ma enne ütlesin, et ma ootasin, et see lavastus on teravam, tigedam, eriteerivam rohkem publikuga manipuleerima ja teades, et selle lavastuse dramaturg, kes on väga noh olnud selles meeskonnas palju kõnesid kirjutanud ja nii edasi, Eero Epner on väga sügavasti sees saksa kultuuriruumis ja saksa teater tegelikult noh, tema niisugused parimad avangordsemad esindajad on, on väga teravad ja pigem tigedad. Ja noh, enne jäi ütlemata üks näide, et üks saksa nüüdislavastaja Christoph Schlintensiis asutas tegelikult teatriprojekti käigus partei, mis küll valimistel eriti edu ei saavutanud ja mina näiteks oodanuks just seda niisugust eriteerivust sellest lavastusest rohkem. Näiteks kui nad olid kaasanud sinna Klaköörid nii-öelda Tiit Ojasoo suure juhi, ühtse Eesti poolt plaksutavad ja lehvitavad klatöörid, siis mina ootasin, et seal saalis oleks olnud sisse lavastatud ka näiteks Keskerakonna noored ja Reformierakonna noored. Aga partei lase oma suurkogule vastaseid selline suurkogu formaat ja sinna ei sattunud mingisuguseid teise partei nooretsegama. Lisatakse välja. Selge, aga ma ikkagi ootasin mingisugust, mingisugust niisugust noh, nagu konflikti, et noh, konfliktiks oli jah, tõepoolest Jõks, Mähari kõne seal Saku Suurhalli katusel, mis lastel seal ja fantastiliselt ealise Ja mis on juba tekstina ka Youtube'i üles pandud. Ma loodan, et kunagi jõuab ka videona ja siis saab sellest ilmselt väga populaarne video. No kuulge, see oli ju tegelikult väljavõte Delfi kommentaariumist otsast lõpuni tavalisem Delfi kommentaariumide Harset meile maha karjus suurepäraselt. Ja noh, lavastuse juurde tulles veel mulle ikka väga meeldisid need need kujundid, mis seal nagu, nagu välja tulid. Noh, paralleel natsisümboolikaga, need nörbegi tõlk, tõrvikud, mis põlema lõid, kui suur juht sissemarss. Ja tulerituaale on muidugi ka teised erakonnad suurkogudel kasud ja telepildist nähtud, ise pole käinud. Ise ise tegelikult see ühtse Eesti logo on ju selles, et midagi väga ähvardavat ja teadupoolest sisse morss on, seekord oli ja on otse kopeeritud Keskerakonna kas noortekogu või suurkogu sissemarsist, kus Edgar lippude saatel niiviisi koos paberooniga, kelleks seekord siis oli lavastuses oli Ene-Liis Semper. Ma isegi ta kohe tekitas seal assotsiatsiooni valges kostüümis, väga suur roos rinnas. Aga ma lootsin, et võib-olla nad mängivad ka Ene-Liisi veel natukene suuremaks välja ja siis oli huvitav paralleel oli ka see, et kui ja su sisse tuli oma suure habemega vunts sotsidega siis ma alguses mõtlesin, et keda ta meenutab, alguses mõtlesin, et kas ta on Jakob Hurt või aga no kui, kui tema oma kõne asemel esitas hoopiski, esitas selle videoklipi öeldes las räägivad kujundid mulje valimiskõne puhul ja siis oli kohe arusaadav, et tegemist on Nikolai teisega tegelikult mõtte Surtu arvad, hobune. Milleks Nikolai pressikonverentsilt? Ta ka nimetas, et Nikolai, teine on ikkagi temale lähedasem. Jah jah, muidugi hobuse kujund ja kogu sellise teleklipi kasutamine, et see sai tegelikult paarkümmend aastat tagasi ja Ameerika ühendriikides hoo sisse, et, et niipea, kui televisioon levis igasse kodusse, siis siis hakatigi kasutama võimalust, et mitte isegi teha kümneminutilist kõnet või kümneminutilist sisukat klippi vaid pigem 30 sekundit, mille vältel siis näidatigi mingisuguseid kaid, kujundeid, millest vist kõige kõige kuulsamaks sai, isegi see tuumapommivastane, kus siis tuumapommiga oli seotud üks presidendikandidaat ja teine oli justkui selle vastu, et oli üks tütarlaps, väike armas tüdruk, kes karikakraid noppis kroonlehti ja siis plahvatas tuumapomme, siis kõik said aru, et kui sa nüüd seda kandidaati vali, et siis sina hävitad, kes selle lapse elu. Ja, ja samamoodi oli muide hobusega, et kuidasmoodi üks mees toodi senaatoriks teise vastu, kes oli perfektne poliitik aga siis tuli üks uus, tal oli hea propagandameister, näidati seal lääneosariigis kaunist ratsahobust ja rahvas hääletas inimese poolt. Ma tulen tagasi küsimuse juurde, mida ma ühe korra juba esitasin, et mis siis nüüd muutub, kas järgmiste riigikogu valimiste kampaania on teistsugune, kas enam kampaanias ei tule selliseid lühikesi loosungeid nagu viie rikkaima riigi hulka ka ja nii edasi, kas enam ei tule selliseid halvustavaid populistlikke plakateid nagu praegu üleval on? Ikka tulevad? No praegu nad ju ise oma selles lõpu lõpu Postimehes ilmunud peet pidamata kõnes peavad kurbusega nentima nii reformi kui Keskerakond on juba selle kahe kuu jooksul oma propagandaga ületanud nende kõige õudsamad kujutlused. Nii et ma ei usu, midagi väga muutub, aga, aga mis siis nüüd siiski, mis siis tulemus on täna linna Priimägi ütleb ju, et tulemuseks on masendus ja, ja ja ühe koha pealt ma saan aru, miks ta mõtleb, sest noogutame konkreetseteks kõik neli erakonda on täiesti selles etenduses suuremad, rohkem väiksemad vähem muidugi see proportsioon oli selgelt näha, et näitlejad on ikkagi iseennast juba enne seda etendust. Ei, seda kindlasti eino loomulikult, aga noh, rahva eest lõhutud samal ajal, eks on antud väga selgelt. Et ärge oodake meistrist uut Kaidule. Tähendab kõigest sõltumata peab olema märtsis oma valimiskabiinides ja meil on ees täpselt needsamad erakonnad, täpselt hulk neidsamu poliitikud, keda seal noh, Pilati ja, ja ei lootust ringitada. Kas, mis, kuidas te aru saate, noh, ma praegu natuke parafosümporapresseerin, Priimäge. No mina küll eranditult kurvameelne praegusel hetkel ei ole ja selleks on mitu põhjust. Esiteks oli suurepärane kunstiprojekt, et see teeb tegelikult alati rõõmu ja isegi kui ta paneb millegi üle mõtisklema ja võib-olla isegi tõsiselt endasse vaatama ja endale ja teistele suuremaid nõudmisi esitama, see pole halb, see on pigem hea. Teiseks ma mõtlen, et kui kasvõi mõned erakondade liikmetest ja valijatest said tänu valimiskoolidele aru, et nad on mängukannid jõudsid järeldusele, et, et etenduse lõpus nii toas antud soovitus, et olge vabad, Bergol korjad, ärge olge mängukannid, et, et see on tõsine soovitus ja käib ka nende kohta. Et siis see võib tegelikult muuta juba paljutki, sest päris nii see ka ei ole, et, et need erakonnad on välja kujunenud kuidagi ühiskonnast lahus. Et ühiskonna väärtushinnangud ja kõikide inimeste eneseteadvus ei mängi siin mingit rolli. Et kui meil on olemas need inimesed, kes tegelikult suudavad Eestit valitseda paremini, kui seda tehakse praegu siis õnneks on meil nii palju avatud süsteem, et on võimalik minna ise kandideerima, kas mõne olemasoleva partei kaudu asutada uus erakond, et kuigi see on tehtud rahastamisreeglite liikmesuse piiranguta ka minu arvates isegi põhiseaduspärasuse piiril kõikuvalt raskeks. Aga seal on võimalik. Nii et, et pigem ma arvan, et see julgustas neid inimesi ja, ja lõppkokkuvõtteks alati tuleb panna ka eesti taustale. Nii et üks suur viha põhjus, mida tuntakse poliitikute suhtes, on see tundub, et nad elavad rahva kulul liiga rikkalt liiga hästi, et isegi nende ühiskonna kui terviku arengut puudutavate otsuste üle nii palju ei mõelda, sest on kahju. Et mitte, et ei tuleks pahandada kõigi nende kuluhüvitise muu sellise suhtes ma ise pahandanud ka alast alati ja tõesti, ma väga loodan, et ühel hetkel see muutub. Aga et kui me paneme ka selles küsimuses eesti taustale siis niisuguseid meeletuid kuritarvitusi, nagu on kasvõi Ameerikas, Saksamaal, Suurbritannias ja siin olnud Aga kas poliitikutel võiks tekkida soovi pakkuda tõepoolest ka mingisugust pikemaajalisemat visiooni valimiste eel ja tõepoolest mingisugust sisulisemat programmi loosungite asemel? Mina ei usu seda, et teate, oleme nüüd paremates lähmegi paremaks poliitikud pakuvad valimistel täpselt seda, mille eest Nobeli soode valitud saavad. See ongi nende antud hetkel. Mängureeglid, aga valijad ei leia ja ei, aga valijad oleme ju meie. Omasin tsiteeriksin ühte kommentaari, mida ma lugesin nüüd kommentaariumist, pole ühtki partiid, kes poleks kiirelt moondunud ja järelikult on Rigamite kodanikes, kes aina partiisid moodustades aega raiskavad, vaid on mingi riigistruktuuri vigane seotud poliitikud oma kasti kodanikud, teise kasti need kastid omavahel enam ei suhestu, pole vajadustest kummardama valija ees ainult enne valimisi ja lühikest aega. Siin ma tulen oma kinnisidee juurde, ei ole allaketsiga nõus, kes ütles, et valimisseadust ei tule mõõta? Ma arvan, et siin ikkagi peab ära tegema midagi seoses valimisseadusega ja võib-olla siis ma tulin teate üldse ehmatavale järeldusele. Ta hakkab ta naerma, aga natuke sõnud Üllega siin kattub. Need, inimesed, kes tegelikult ütleme midagi muuta tahavad mitte külakiige tasemel, vaid ühiskonna tasemel ega muutega. Me erakondlikust demokraatiast praegu ümber ei saa, see on parim, mis on välja töötatud, jätavad nad otsevalimised rohelistele otse hääletused. Et tuleb astuda neil inimestel erakondadesse kandideerida ja muuta neid erakond endid siis seestpoolt muud ju ei ole. Meie funktsionärid seda ei rääkinud, need rääkisid, kes siin astusid ja muutsid ka. Aga mis siis, mis siis on muu väljapääs? Mina loodan. Me ikkagi seda, et noh, pressikonverentsi lõpul pärast etendust ja, ja ka Postimehes avaldatud selles pidamata kõnes nad ütlesid, et et nemad on täiesti omadega läbi, nüüd näitlejad, nemad lähevad kõigepealt Berniewiini ja siis lähevad loodusesse ja, ja nad on täiesti masendunud sellest materjalist ehk nii-öelda komprast, mis nende käes on, alguses nad lubasid ära põletada, aga siis nad ütlesid, et hoiavad seda ikkagi olles. Et minu küsimus on ikkagi see, et, et kes võtab selle teatepulga üle ja kuidas võetakse, mina ei arva, et erakonda astumine parandaks. Ma muutun politsei sõduriks. Aga uue erakonna tegema näitab või ma usun, et pigem kahe aasta pärast. Samost, laseme nagu Res Publica. Aga miks ta peaks olema, aga vähemalt on algatatud diskussioon, inimesed. Ma arvan, see on esimene kord, kui reporteritunni saade on pühendatud teatrietendusele. Igatahes ühtse Eesti aktsioon selles mõttes läks korda, aitäh, et tulite stuudiosse Ülle Madise, Margot Visnap ning Jaak Allik, Saadet juhtis Arp Müller ja lõpetama jääb saadet ühtse Eesti suurkogu. Kõige viimane lõik. Tiit ojasoolt. Et meiega kui seda lavastust ettevalmistamise valmistamisvalimist Dacine käis kohtumas üks vanema põlve poliitik, hallipäine, sagris juustega, näost veidi hall. Ja tema ütles, et eestlased on pärisorjad. Nad viiakse keldrisse, antakse piitsa ja sinna eestlase arvamine lõppeb. Ta ei lootnud enam millegi peale. Kõik lõpetavad ühtemoodi, ütles ta. Kõik ostetakse ära. Muutuseid ei tule. Sa oled nõus temaga. Sa ei ole endiselt pärisori. See pole pärisori, kellel pole oma soove. See pole pärisori, kes ei julge vastutust enda kätte võtta. See pole pärisori, kes mõtleb paremini, saan peksa. Vähemalt üks kindel asi siin maailmas. Sa oled vaba inimene. Palun, täna siin teie endaga leping ja kirjuta sinna. Ma ütlen valju häälega välja, mida ma tahan. Ütlen välja selle, mida ma tahan, nii et kõik kuulevad. Ma ütlen välja selle, kuidas ma tahan, et Eestis asjad oleksid. Võta see leping, kirjutasin alla. Pane see endale taskusse. Peale kirjuta veel kuupäev. Seitsmes mai 2010 panen endale taskusse ja elasime järgi. Aitäh teile, Te, olete vabad.