Stuudios on tänagi teetseremooniameister, Vahur kell ja teemaks oleks täna, kuidas kodus valida nende nõud ja vesi, et keeta endale tee natukene teistsugune kui võib-olla see, mida me oleme iga päev harjunud. Kuidas valida kannu peab selleks olema klaaskannessavigan. On ideaalid ja need ideaalid on kirja pandud juba üheksandal 10. sajandil ühte raamatusse ja neid ideaale erinevate kultuuritraditsioonide puhul on märgata, et järgitakse vähemal rohkemal määral ka meie naaberrahva sama garan muuseas kasutanud leidlikult ära seda ideaali ja teinud nii-öelda oma joomisviisi, mida me tunneme sama varinime all. Sama varitee ideaaliks peetakse savikannu. Miks soovitavalt mitte glasuuritud, vaat meie savi ka on see lugu, et meie savi tihtipeale ei jää pidama. Nüüd on uued tehnoloogiad, on Kõrgkuumutus. Sellega saadakse savi pidama. Aga miks? Väga lihtne? Ma ütleks niimoodi, et savikann hingab, teatud materjalid hingavad nagu inimenegi sisse-välja. Kui me võtame kannu sellise kannu, mis hingab see tähendab, et ta tõmbab oma seintesse selle taime omadusi ja ka vett. Ja tegelikult, kui vaadata vastu eredat valgust, siis me võime isegi näha, et sellest kannu seintest aurub vett välja. Aga mis on siis see, see miski, mis teeb selle eriliseks on see, et kui me järgmine kord paneme tee sinna kannu sisse, siis minu tunnetuse järgi tee satub nagu koju. Ta satub turvalisse keskkonda. Ja me tunneme seda oma maitse maitsemeelega, kui sellises kannus valmistatud teetassi valada. See maitseb hoopis teistmoodi. Aga miks ei sobi klaaskann? Ei saa nüüd öelda, et ta ei sobiks. Aga vot see, ma olen, elu toetav hingamine jääb sealt ära. Olen kuulnud selliste võrdlustega nagu ütlust, et, et kui teil on õietee, siis õietee tahaks klaaskannu. Must tee tahaks savikannu, sest ta tahab, et see oleks eelsoojendatud ja eelnevalt sedasi valmis tehtud ja siis hoiab ka kauem sooja ja tõmbab paremini, aga õrnemat teed tahaks siis klaasi sees olla ja siis on neil hea. Võib-olla on õieti väga ilus klaaskonnas vaadata, järsku, sellepärast visuaalselt on siis mida nautida. Tume tee, must tee, värvib selle tee vedeliku seal hästi tumedaks ja me ei näe seda mängu tegelikult, mis ühes läbipaistvas klaaskannus lahti läheb, kui teevesi seal omavahel suhtlema hakkavad? See on hästi põnev. See näitab ära tee iseloomu ka selle jah, teejoogi ise looma, mis seal tekib. On olemas isegi selline tee, kus jälgitakse seda kolm korda nimetatakse kolm tõusu, kolm langust, väga kallis tee pidi olema Hiinas. Ja pungadest tehakse tee ühepikkused nagu piigid. Kolm tõusu langust ja siis jälgitakse, mismoodi nad üles lähevad ja alla lähevad ja siis jälle üles lähvad ja alla lähevad. Et ma kaldun arvama, et see on vaatemängu liisu sees. Põhjustatud valik, miks eelistatakse? Ja siis mingit keraamikat võib olla. Millise temperatuuriga peab olema vesi? Jaa. Ja kuidas see vesi valida, kraanivesi kõige lihtsam? Kui nüüd üldse küsida, mis on oluline tee valmistamise juures siis kõige tähtsam on vesi. Teisel kohal. Tee valmistamise juures on, kuidas seda valmistatakse. Ja siin tuleb temperatuur mängu. Milline on temperatuur? Erinevad teesordid, roheline tee, must tee. Rohelist see tee puhul on öeldud, et see peaks olema kuue 10-st kraadist kuni 85 kraadini. Aga millest selline vahemik? Sellepärast et nad on erinevalt töödeldud. Aga väga lihtsalt öeldes peaks seda tegema nii. Kuidas te tunnete? Kui teeleht on avatud on lahtine. Kui rullitud või seal pressitud, siis peaks temperatuur olema madalam, kui ta on kokku rullitud või pressitud, siis peaks olema ta kuumem. Aga mitte siis üle 85. Jah, mitte üle 85, nii, nii öeldakse. Jaa, jaa. Parem kui ta oleks seal kõrgemas piiris lubatud kõrgemas piiris, siis te saate kõige suurema naudingu. Vastasel korral see tee teile ei maitse, muutub mõrudaks. Mõrudus on tihtipeale kinni tee valmistamiseks kasutatud v valikus. Aga meil ei ole ju väga valida, kas on kraanivesi, kui on kaev, siis kaevuvesi allikaid läheduses on väga vähe ja pudelivesi see tundub nagu üldse surnud vesi. No kui me peame valima, siis kui te tahate teest saada tõelist naudingut, teil on, eriti, kui teil on väga kalliste hinnaline teedel on mingi tuttav kuskilt toonud siis ei maksaks v pealt kokkuhoida, minge poodi, valige selline vesi, kus oleks võimalikult vähe mikroelemente ja selles vees muidugi ei tohiks olla rauda. Aga ta on juba ju surnud vesi seal pudelis, ta on seal seisnud kuu-kaks võib-olla isegi kolm, kui mitte rohkem. On elustamise meetodeid. Laske ta korraks ära külmuda, sulatage siis ülesse, see muudab vee struktuuri selliseks, et teie organism omastab seda vett tunduvalt kergemini. Ja siis sellest keedan juba teie, kui kaua teeksin tõmmata laskma? Siin on nüüd väga erinevaid suhtumisi, jälle kultuuriti on see väga erinev. Aga lihtne tavakasutajale antav soovitus võiks olla see, et kui te tunnet, et teil on vaja ergastust siis laske tõmmata minut võib-olla poolteist, kaks, siis sellest taimest eraldub ainult kofeiin ja teised jäävad sinna sisse. Ja kui te tahate saada rahulikuks siis laske tõmmata teda kauem musta tee puhul mitte üle kolme mitt, võib-olla viis minutit veel võiks Amyt rohkem. Aga musta teed võin ma keeva veega. Jah, mustale teele öeldakse, et valage vahetult keema tõusnud vesi aga selle puhul peaks jälgima, et vett surnuks ei keeda. See tähendab muidugi ta liiga kaua keeta lasta, võis. Kui vesi tõuseb pulbitsevast keema, nii et mullid veepinnale lõhkevad, siis on teie vees 100 protsenti tuld ja null protsenti vett. Energeetiliselt. Nii et vett vette enam jäänud ei ole. Ehk see vesi on surnud, millal ma siis ta ära peaksin? Siis kui hakkab veepinnal selline allika moodi liikumine. Väiksed õrnad naljad tulevad, õrnad tulevad sealt varem, aga kui allikas sellised olete näinud, võib-olla allikad võib olla. Toimub liikumine, aga ilma suurte mullidega. Mullid on suured nii, aga nad moodustavad sellise voogamise veepinnal. Kui levivasse kannuse teed valmistada, siis hakkab kõik väga väikestest mullidest öeldakse gravi silmad, vähisemad kala, silmad ja pärlikeed või pärlid, alguses pärlid ja siis, kui nad kee moodustavad katkematu kee, siis on vesi paras tee lehtedele valamiseks. Aga kas saab ka kuidagi kodus lihtsamalt, kui mul on elektrikandma, ei näe isegi, mis seal sees toimub. Ja mul on kodus. Kaks noort lapsed, minu lapsed siis eks ole, või et nemad on läinud sellega kaasa, et nad püüavad päästa elu. Selles kannus, see tähendab elektrikannus. Naljalt seda muidugi ei tee. Aga nad ei lase kunagi ka kannu niimoodi keema, kus mullid hakkavad lõhkema Kallase etamises. Egan hüppab ja need termostaadid ei ole alati ühtemoodi reguleeritud. Mõni keeb ikka veel jupp aega rappudes. Aga kui elektrikannus jääb heli v see kahin väikseks, peaaegu kustub ära, siis oleks õige hetk kan välja lülitada, sest järgmisel hetkel plahvatab ta keema. Selge pilt ja homme jätkame.