Raadio kaks tere head kodanikud, ülekuulamine hakkab pihta. Õhk on elektrit täis ja sugugi mitte sellepärast, et ootamatult on saabunud Eestimaale suur soe elekter on õhus tänu sellele, et vabariigi valitsus otsib vastuseid küsimusele, mismoodi rahastada Eesti Energia ambitsioonikaid edenemis plaane. Tänase ülekuulamise toimikukaante vahelt leiate kahe põhitunnistaja ütlused. Ülekuulamine. Ülekuulamise toimik number 143 Eesti Energia investeeringute rahastamisest. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustav. Väljavõte toimikust kogutud materjalid, ülekuulatav number üks Parts ju amet majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandusminister Juhan Parts, kuidas see seis praegu siis ikkagi peale neljapäevast kabinetiistungit on Eesti Energia rahavajadusele vastamine läbi börsil noteerimise aktsia börsile viimise pandud kui sügavale kalevi alla või kui sügavale siis maapõue põlevkivi vahele? Noh, Eesti energia, investeeringute rahaline vajadus sai väga selge lahenduse. Et see on nagu väga positiivne, et loomulikult tuleb valitsusel minna veel Riigikokku, mida me taotleme, on volitust siis vajadusel sõltuvat investeerimisprogrammi reaalsel realiseerimisel kuni seitse miljardit krooni. Täna me räägime sellest suurusest. See võib muutuda sellepärast, et kui nüüd valitsus ise hakkab paigutama kapitali raha, siis me teeme seda loomulikult täpselt siis, kui seda on vaja. Kui me rääkisime sellest nii-öelda teisest alternatiivist ehk siis nii-öelda aktsiate emiteerimisel börsilt ehk sisuliselt raha taotlemisest kapitaliturgudelt, siis on loomulikult seda mõistlik teha üks kohtadega. Aga siin mingi tagada nähkume tähendab selles mõttes, et valitsuse otsus, eks ju, et laenata sisuliselt seitse pool miljardit, sest et seda ju riigieelarvest kusagilt võtta ei ole. See lõpetas selle jutu ära igaveseks, et Eesti Energia aktsiad võiksid minna börsile või see on nii-öelda lihtsalt ajutine vaherahu. Kõigepealt proovime niipidi. Pigem nii nagu te ütlesite jah, et, et valitsusel jääb alati võimalus selle investeerimisprogrammi realiseerimisel iga järgmise nii-öelda kapitali paigutusel küsida, et kas nüüd ei ole, ütleme parem hetk kas need küsimused, mida on, on ka ju tõstetud Nendest on tegelikult ju õiged küsimused. Et kas mitte ikkagi taodelda raha kapitaliturgudelt, kas see võimalus jääb, aga on selge, et see neljapäeval kabineti arutelu näitas, et poliitilise maksimumi seisukohast enne valimisi aktsiate avaliku emissiooni teha ei ole reaalne tänases. Valija ei sööks seda lihtsalt ära. Mina ei arva seda, nii et siin on tõenäoliselt ma arvan, et see on üks selline noh võib-olla niuke veealune hoovus, millest on võib-olla vähe räägitud, et kuidas Eesti inimene sellesse suhtub, noh me ka oleme seda uurinud, et tegelikult nende inimeste hulgas, kellel on võib-olla rohkem huvi, rohkem informeeritus, siis on suurem toetus sellisele nii-öelda natukene julgemale või loomingulisemalt lähenemisele, kui noh, lihtsalt tõsta maksumaksja raha. Nii et põhimõtteliselt poliitiliselt tehti nii-öelda maksimum kokkulepe, mis praegu oli saadaval. Aga ma saan aru, et südamest riski usute, et Eesti Energia jaoks või see nii-öelda miinimumkokkuleppe, sest et teil tehti sisuliselt ju selg prügiseks, olgem ausad, ei see, see on õige, et poliitiliselt oli see maksimum, mida me saavutasime ka nüüd puhtalt Eesti energia kui ettevõte. Või siis Eesti energeetika, aga minu arvates kõige olulisem Eesti majanduse seisukohast ütleme me siiski maksimumi saavutanud, aga see ei tähenda seda, et me peaksime, oleme kuidagi tundma ennast tõbisena, et ma arvan, et see otsus on siiski noh, ühe olulise küsimuse ta võtab vähemalt minu töölaualt maha. Me saame 2010. Kui nüüd see protsess jätkub, ikkagi reaalse otsused, reaalsed lepingud, kokkulepped uute põlevkivijaamade ehitamiseks teha ja see on väga suur asi, nii et sisuliselt poliitiliselt puhtalt seda, seda käiku praegu analüüsime, siis lähenevad valimised vähem kui aasta pärast väga tugevalt praegu jätsid märgi Eesti kogu siis energia nii-öelda süsteemi laiemas mõttes väga suure investeeringu otsustamisel. Noh, aga kuidas see teistmoodi, et minu arvates energia investeering ja no valimised, valimised ehk teisisõnu inimeste tahe, noh, need on ju ikkagi ühel või teisel moel kaudselt seotud, mingite niitidega, on, ma ei ütleks, et et nüüd see kokkulepe poliitiline, niisugune kokkulepp, et, et see oleks väga halb või mingisugune teistsugune koplut, väga hea poliitiline kokkulepe on see, mida sa antud olukorras suudad maksimumi saavutada, et ega ega noh, argument on, palju küsimusi on palju. Arutelu Meil oli ka tegelikult kestis vaata et neli tundi on ja kusjuures ega me ju esimest korda jahuta, on ju Eesti energeetikat laiemalt ja konkreetselt Eesti energia nii-öelda arengu ja kasvuvajadusi, et see teema tegelikult nüüd on meil ikkagi kaks aastat vahelduva vahelduvalt kogu aeg päevaga. Miks Eesti energia ise oli väga huvitatud just sellest sellest börsile mineku versioonist, sest et nende nii-öelda töö selle nimel oli ju oli ju väga intensiivne ja küllap nad teiega kohtades seletasid, tutvustasid, näitasid jooniseid rohkelt arvukalt. Miks, miks Eesti Energia seisukoha pealt nende juhtida silmanurgast vaadates kasulikkust? No ma ei tea, kas see nii oli, et Eesti Energia seisukohalt Siin on nagu kaks lähenemist, et üks on see, et kas rahulduda keskpärasusega või püüda natukene ambitsioonikamad arengu ja kasvu nägemust teha. Rahulduda keskpärasusega tähendab siinkohal siis see, et leppida olukorraga, kus riik igal hetkel järjekindlalt võib ettevõttest rahulikult kassas need miljardid, mis sinna kogunenud, on välja võtta nii nagu ta siiamaani on teinud, ilma et ta peaks seda tegema kuidagi börsiettevõttega seotud reeglite kohaselt. Jah, kindlasti ütleme, börsiettevõtte reeglid on karmimad, on nii ettevõtte juhtide jaoks, ettevõtte strateegilise omaniku jaoks me ju valitsused, Eesti riik oleks jäänud strateegilis omanikes, loomulikult on need karmimad. Teatud mõttes, kui me mõtleme. Me peame paneme selle asja konteksti, mis meil nii-öelda laiemalt energeetikas toimumas on ja toimub lähema kolme viie aasta perspektiivis. See ammu on aeg unustada see ettekujutus, et energeetika, mingi monopoolne, ma ei tea ministeeriumi pool ministeeriumilaadne, mingisugune tegevus, Euroopa liidus on ju reaalsus nii-öelda reaalse turu teke, see, mis selle arutelu käigus väga palju silma torkas ka meedias, et ikka et energiahiid, tohutu energiamonopol ja nii edasi ja nii edasi, et me oleme sisenenud sellesse ajajärku, kus Eesti energia ei konkureeri ühe või teise väikse tuuliku pida, aga vaid konkurendiks on Soomest, Fortum Saksamaalt, EON hootsist, waten fold siia, tõenäoliselt, kui meil realiseeruma ja kõik need nii-öelda infrastruktuuriühendused siis see kujuneb huvitavamaks, see ei ole ainult 1,3 miljonit Eesti elanikku ja ettevõtted, vaid see on kaheksa miljonit Baltikumi Skandinaavia kui 15 miljonit. Meil on ühendused Venemaaga ja nii edasi ühend püüame rajada ühendus Poolaga, need tekib reaalne turuolukord. Kui me räägime elektritootjast teine pool, mille üle on ka palju räägitud, on see põlevkiviõli ja põlevkivi väärtustamine, siis selles osas me oleme kogu aeg maailmaturul, et ega siin me ju konkureerime reaalselt naftaga ja teiste kütustega. No see on arusaadav, aga ikkagi me ei võtnud praegu appi neid, kes oleksid võinud ju mitte ainult raha andes, vaid ka oma reaalsete huvidega muuta seda Eesti energiat tugevamaks. Praegu me peame ikkagi võidu jooksma kõigi nendega, kellega võib olla ühe või kahega, me oleksime saanud teatud koostööd teha. Nojah, et eriti kui me mõtleme seda, et Eesti energiaülesanne, mida mina olen püstitanud ja mida see tänane juhtkond jagab, on see, et Eesti energia peab olema eksportiv ettevõte, oma tegevust, aga me peame nägema neid ekspordivõimalusi ikka ka täna me ju tegelikult juba ekspordime nii elektrit, õli, loomulikult elektrit nii põhjamaadele kui ka teistesse balti riikidesse ja me peame täna küsima mitte maha magada, võimalusi, et millised on meie kasvuplaanid ja millised on meie plaanid, et me jääksime sellest tekkimas konkurentsist tegelikult püsimaid. Et selles mõttes Eesti energia, mida me nii-öelda koduselt kodu kodumättad tulema hakanud vaatama, et vot siin on üks suur monopol, Eesti on üks äralõigatud osa, siis see olukord on tegelikult muutunud. Toksin meie jutul on ka otsa nüüd tagasi sinna, kus me rääkisime sellest, et valitsus ehk riik on võtnud Eesti Energia kassast nii-öelda raha riigieelarvesse. Kui palju viimastel aastatel see summaarselt on olnud, palju riik on võtnud? No me oleme panustanud sellesse valitsussektori defitsiidi vähendamise kuskil 3,5 miljardit krooni Eesti Energia dividendide kaudu, ehk umbes pool siis sellest, mida praegu öelda loodetakse siis juurde laenata, eks ole, kindlasti head. Aga vaat neid ei saa vastandada see, et see ongi küsimus, et ma arvan, miljon eestlast praegu tahavad teada, et miks me ühest küljest oleme ära võtnud ja nüüd hakkame seda kallist laenuraha sisse tooma. Jah, nii võib küsida, sellepärast omaniku ees kindlasti kaks aastat tagasi oli ka variant, et seda nii-öelda kasumit kanda kapitalile. Aga me peame arvestama siin jällegi seda suuremat pilti, riigi rahanduse pilt ja see, et riigil kui omanikul on õigus võtta dividende ja kui ta on ka mõistlik teatud probleemide lahendamiseks on siis see on, see on kindlasti üks samm, mida me kasutasime üle. Mis asi on 3,5 miljardit krooni, see on tegelikult mitte kaks, aga ta on kuskil 1,7 protsenti SKP-s ja kujutame ette, kui me räägime tänaseni euroga ühinemisest, et kolm protsenti defitsiiti on see nii-öelda punane liin. Ja, ja see siis tähendab, et kui me ei oleks võtnud seda vahasen liitke kolmel 1,7 juurde, me oleks olnud tegelikult juba nii-öelda eelarve defitsiidis, viis protsenti ka tulevikus me planeerime ju Eesti energiast dividende, nii et siin tuleb saavutada tasakaal sellest nii-öelda dividend soovilised ja investeeringute soovist, et see ei ole nii mustvalge. Teine asi, mida ma tahan kindlasti öelda, alati öelnud, et vaadake, Eesti energiat, võetakse dividende, et need on ju meie, meie, kes maksame, kodutarbijad tegelikult ei ole. Eesti Energia põhiline suurim kasumiosa tuleb ikkagi elektrienergiaekspordist, punkt üks, punkt kaks. Elektrienergiakaubandusest, mida tähendab kaubanduses, on minu meelest edasi rääkida ka põlevkiviõlist. Et me oleme väga palju aidanud seda nii-öelda europrotsessi just sellise teatud, ütleme julgema tegutsemisega väljaspool Eesti turg Eesti Energia kaudu. No mulle tundub, et Eesti energialt valitsus ootab omamoodi nii-öelda sellist kübaratrikki, kas Eesti energia peab iseennast kõrvupidi kübarast välja tõstma, sest et sellele teatele lisaks tuli ju ka teada selle kohta, et ka neid põlevkivi kaevandamise mahtusid ei ole, ei ole valmis suurendatama, ehk teisisõnu, milles tekib, päris täpselt arusaadav ei ole. Kas on mingi teie enda jaoks mingi märk sellest, et riik peab ise need rahad leidma, jäädes siis strateegiliseks ainuomanikuks? Tegelikult see Eesti energia arengukava kägistab, ei tule seda õhku peale, mis oleks vaja. Jah, mõnel määral olen sellega nõus, et me võime seda üldistada ikkagi jätkuvalt sellisest ettekujutusest, et me siin nii-öelda Eesti suhteliselt pisikeses majandusruumis suudame keeta väga suurt rikkust ja, ja kui me rakendame selliseid teatud protektsionistlikke meetmeid, usume tegelikult, et kui riik panustab kapitali, et läbi selle suudame võita. Ma arvan, et see, mida Eesti energia laiemalt energiasektor suudab Eesti majandusele pakkuda siis on meil rohkem võita sellest, kui me nii-öelda loome võimalusi väljaspool Eestit tunduvalt rohkem ja kõik võidavad, võidavad need taastuvenergia tootjad. Ja läbi selle tegelikult võidavad Eesti ettevõtted, sest ega me küsimuse all on ka ju mõistlik elektri hind, et ega me seda mõistlikku elektrihinda ei suuda tagada. Kui me ainult nii-öelda klammerdume selliseks pool riiklikuks elektrimajanduses on, see on ebareaalne, sest elektrimajandus on ikkagi suhteliselt globaalne. Meie, kuna me ei ole ise naftariik Kui loogiline on olnud see riigi samm nüüd tagantjärgi hinnates, kus me oleme sellele rohelisele energiale ikkagi erakordselt suurtes summades peale maksnud ja iseenesest eemalt vaadates see ei ole moodustanud ikkagi sellist osa energiavõrgus, mis ta, mis ta just ambitsioonides oleks võinud olla. Noh, ta on olnud üks selline siire globaalsest poliitikast ega siis see taastuvenergia selline intensiivne päevakorda tulemine tuleneb ikkagi paljuski sellises nii-öelda murest kliima pärast. Kas see mure kliima pärast, see on õige või vale? Ärme seda meie praegu käsitleme seal kohtunike teadlaste debatt ennekõike. Aga see on olnud selline nii-öelda Euroopa üldine arusaam, et sellega tuleb tegeleda. Lahendus on taastuvenergia. Emotsionaalne raha. Päris teine asi on kindlasti see, et taastuvenergia on ikkagi puhas keskkonnana, sõltumata kliimast. Puhas keskkond on siiski ka eesmärk, mida me peame oma majanduse nii-öelda arendamisel silmas pidama ja nüüd ja nüüd me jõuame selle taastuvenergia osas see, et me tahame Eestis rohkem taastuvenergiat, mis Eesti puhul põhiliselt on ikkagi kaks allikas, et üks on seesama tuuleenergia, teine on biomass puit. Noh, mõnel puhul ka, paneme turba ka selle juurde, on ju, on tegelikult mõistlik suund. Ja täiesti eraldi küsimus on, et kas me nende nii-öelda investeeringukeskkonna loomiseks ettenähtavat toetused, mida siis ju elektritarbija oma arvetel, seda nii-öelda taastuvenergia tasu, et kas need toetuste määrad, mis on siis riigikogu poolt paika pandud, on majanduslikult põhjendatud või nad annavad nagu liigse liigse noh, ütleme tootlikkuse sellele investeerijale. Ma arvan, et see peaks olema, jätkub arutelu teem jah. Me oleme mõneti kätega seotud, kuna riigikogu on ju selle seadistanud, et siin ei ole võimalik üleöö seda muuta. Vastasel juhul. Meil teatud ohud, rohets riigi vastu saab nõudeid esitada. Mõneti ta on väga suur, on ju, samas jällegi sellise, kui me mõtleme, kus me alustasime aastal 2000 umbes selle teemaga, siis me oleme siiski hästi edasi liikunud, on, ja me oleme olukorras, kus täna taastuvenergiat on Eesti energiabilansist tervikuna kuskil juba üle 10 protsendi. Globaalselt ja Euroopas räägitakse, et vaat kui hea oleks ka 2020 taastuvenergia osakaal oleks 20 protsenti. Ka meil on siin omatatud niuksed sihid või ajad, mida me peame saavutama ja ma arvan, et me saavutame seda. Nii et siin on nii ja naa, et et selles, selles mõttes on ju puhas keskkond, sõltumata sellest globaalsest kliima nii-öelda poliitikast on ka meie jaoks tähtis. See on väga meeldiv, et meil istub siin ülekuulamise pingil Eesti Energia üldkogu, tõsi küll, ühes isikus, aga, aga öelge nüüd ausalt, alati, kui räägitakse suurtest otsustest, mis puudutavad siis Eesti energeetikat, Eesti Energiat, räägitakse sellest, et on olemas üks seltskond ärimehi, kes nii-öelda käibeseebitab aeg-ajalt lisab sinna-tänna võib-olla mõne hea sõna ja näe imet, otsus lähebki nende kasuks, pigem. Ehk see kärbitud nii-öelda investeerimisplaan, nimetagem seda siiski nii, eks, olgu kärbitud arenguplaan tegelikult ongi soodusveskid nendele samadele hakkepuidu põletajatele nendele samadele, kes, kes panevad veskit püsti, ootavad sealt pealt suurt raha tagasi. Ehk tegelikult me vaatame nüüd silma sellise lobigrupivõidule jälle. Päris võib-olla ei tahaks nagu nendele nagu alla anda või allaandmiskuulutada võtta, aga on selge, et on selliseid nii-öelda konkurente, kellel on mingisugused puutumused Eesti energiaga. Siin on nagu kaks vaadet, üks asi tõesti, kui me vaatame, hästi, niukseid kitsas on ja siis see konkurenti või, või sarnases, tegevusvaldkonnas oleva nii-öelda ettevõtte huvid võivad nagu eristuda Eesti energiaga, kui me vaatame seda laiemat pilti, et meie nii-öelda Eesti majandus, Eesti energeetikavõimalused laiemad turgudel arendada tehnoloogiat, arendada eksporti, siis tegelikult need huvid hakkavad kattuma. Nii et see on natukene niukse vaatamise küsimus on ju, et noh, siin on alati toodud näidet, et me ju põlevkivi ja põlevkiviõli on ju mitu ettevõtet ka Eesti eraettevõtted kasutavad, onju, et paljuski tegelikult nende huvid kattuvad mõne koha peal tõepoolest, ütleme nad omavahel peavad ärilisi läbirääkimisi. See on ka arusaadav ei tahagi, et Eesti energia sellele põllule trügiks riigiettevõttena riigi rahadega tuleks toimetama seal, kus erakapital nina sisatajaks. Tahtma, et Eesti energia samamoodi võtaks erakapitali, et investeerida põlevkiviõlitöösse. Tegelikkuses ütleme, kui me räägime siis põlevkiviõlist, siis ütleme siin minu arvates nii palju, kui on Eestis eraettevõtjad, kes seda tegevust viljelevad ja, ja siis siin on tegelikult rohkem kattuvaid huvisid kui konkureerivat huvi. Võib-olla lihtsalt siin on noh, tihtipeale ütleme niisugune hästi lühiajaline vaade, tundub, et et, et tasub rohkem nagu lobistada või mingis osas oli siin üsna huvitav juhtum, siis kui Eesti energia otsustas investeerida prügielektrijaama, mis puudutaksin Tallinnat on ju väga tugev lobi väga arusaadav, prügiettevõtted jäävad ju ilma sellest nii-öelda prügist, mida nad matavad oma prügilatesse, kuidas lobi välja nägi, tuldi teie juurde sõna otseses mõttes kabinetti istuma ja ja räägiti nii sügavalt vaate silma ja öelda, et võib-olla ei oleks vaja lastest. Selle sõna lobi on võib-olla natuke kehva, et ega näiteks majandusminister kohtub ju noh, väga erilaadseid ettevõtetega, et ega, ega see ei ole mingisugune must ja must ja, ja mingisugune illegaalne, vaid ikkagi ettevõtet tutvustavad oma arenguplaane, mingid sektorid tutvustavad oma arenguplaane näitavad, et millised on ohud, riskid, on ju see mõneti mõistlik ainetega. Tavaliselt noh, ütleme, valitsuse ülesanne või ministeeriumi üles oleks kuidagiviisi need asjad nagu püüda kokku siduda mõne asja puhul on nad tegelikult noh, võib-olla ületamatud. Võib-olla ma olen küünikaga, valimised on tulemas ja kui juba nii-öelda siis Eesti Energia investeerimisplaanide puhul me räägime sellest, et seal on valimiste märk moel või teisel küljes, siis siis ega nendesamade otsustada puhul, kus tulevad lobistid juttu puhuma, samamoodi nad teavad, valimised on ees, parteikassad on suhteliselt tühjad arved, tuleb maksta, kampaaniaid tuleb teha, palju lubatakse. Mina ei tea, ma ei ole lubatud, see ausalt öeldes tee kaudu ma saan aru, no see ei tea, tuleb küsida nende käest, keda on võib-olla rohkem põhjust kahelda, et kuidagi neid seostada, et üldiselt mina ja minu erakond on selles osas väga karmide kokkulepetega, et, et mingite teenete eest raha võtta on välistatud. Juhan Parts selle valitsuse otsuse juures on üks väga huvitav kommentaar valitsusjuhilt. Mis mõnes mõttes on, on nii-öelda koolipoisi kolm teie tööle, kui mitte kui mitte öelda isegi, et rahuldav, ehk siis see, kuidas peaminister ütleb, et et on jäänud pisut selgusetuks Eesti Energiaturuväärtus, see on selles mõttes väga huvitav, et mis siis tegelikult nagu on, et kas tõesti on see ebaselge või ei ole lihtsalt peaminister aru saanud Eesti energiaturuga? Eesti energiaturuväärtus, et me täna ei tea Eesti Energiaturuväärtuse, saame midagi teada siis kui aktsiaturul. Et täna me tegelikult me võime siin, ütleme ette kujutada, et Eesti energia on tohutu sajad miljardid ja võime olla ka skeptilisem, aga me ei tea. Turuväärtus seisneb siis, kui ettevõtted on tuul. Ja selles mõttes see valitsusjuhi jutt on tegelikult seesama nii-öelda selgitamiseks selliste ilusate selgete arusaamade sõnade kaudu sest et seda väärtust teada saada ei saagi olla. Või ongi see etteheide ikkagi ka teile, et ei ole teinud mingit kokkuvõtet sellest, kui palju see ettevõte võiks väärt olla? Ei ettevõtte väärtust on hinnatud ju erineval moel, aga ma ütlen, selle tegeliku turuväärtuse saab ju alati teada siis kui miski asi on turul, enne ei ole turuväärtus enne olnud, aga ma ei tea, bilansiline väärtus, mingisugune eksperthinnang, neid võib hinnata ühte või teistpidi, pigem on olnud valitsusjuhi poolt on olnud küsimusi selle keskkonna osas, mille osas on küsimus, et ega me ei saa öelda, et, et meil on kõik küsimused lõpuni selged, aga me kahjuks me peame aktsepteerima, et isegi selline noh, võib olla väliselt suhteliselt stabiilne ettevõttes, nagu on elektritootmine või muu energeetika siis. Me peame harjume elama pidevalt, kus väliskeskkonnas on palju segadusi. Üks näide. Ega me siiamaani detailideni idea kuidas 2013 hakkab toimuma näiteks süsihappegaaside kaubaks, jah, me teame, et see kaubandus hakkab toimuma. Jah, me teame, et, et suure tõenäosusega äriplaan peab arvestama seda, et kogu see CO2 kvoot tuleb sisse osta. Aga ometi. On mitmeid küsimusi, millel ei ole nagu lõplikku selgust ja need küsimused on selles mõttes õigustatud, aga see otsustuse koht on alati selles hinnata, et kas üks või teine ebaselgusega. Millist rahalist kaaluda võib omada selle ettevõtte turuväärtusele, kui me seda turule pakume, et küsimus, kas on oluline või see, nii on pähe olu. Kas selle valitsuspartneri jaoks oli siiski see plaan, need äriplaanid, mis Eesti energia oma börsile mineku plaanide selgituseks ka tõik seal olid ka liig ambitsioonikad Nad ei puudutanud enam niivõrd Eesti turgu, Eesti valijad, teisel konkreetselt. Kas see oli ka üks põhjus, miks, miks otsustati piirduda selle 7,5 miljardilise investeeringuga? Et selles osas, et see investeeringute programm detaili minemata, et esiteks me peame investeerima vaatamata kõigele on ju põlevkivijaamades, siis on selline julgeolekuinvesteeringu osaliselt see, et me peame investeerima edasi, arendama põlevkiviõlitööstuste, sealt kütuste lahendamist, siis selles osas on tegelikult väga suur üksmeel. Aga sellest 75-st ei jätku kõige selle 70. Piisav kapital, mis võimaldab kaasata piisavas koguses võõrkapitali ja nii palju, kui võõrkapitalis on võimalik kaasata, ega me ei räägi seitsmest miljardist nii-öelda kogusest, investeeringumahust on, see loob jällegi suurendab ettevõtte laenuvõimet. Kui me räägime tulevikust ja veel tulevikurahastusotsustest, siis ütleme juhul, kui Eesti energia läheks seda teed, et et siiski rajatakse Eestisse tuumaelektrijaam, mis siis saab, kus siis see raha nii-öelda leitakse või võetakse, oli sellest neljapäeval tuumaelektrijaama investeering ei ole kaasatud sellesse investeeringuprogramm miks ei ole kaasatud sellepärast, et see ei ole piisava konkreetsusastmega, kes ta Hei, aaa seda investeeringuprogrammi kuni 2020. Kui see nii-öelda tuumaelektrijaama investeering muutub reaalsemaks, kui seda investeeringut peaks tegema Eesti Energia, muidu ei saa välistada, seda võivad teised teha, siis see on nii-öelda noh, nii-öelda järgmine investeerimisprogramm. Nii et igatahes selle võimalus selleks veel on olemas küll, tõsi, pikemas perspektiivis, et sisuliselt Eesti Energia siiski ühel päeval läheb börsile, et nii-öelda ust ei ole lukku pandud, need võimalused on avatud. Ma arvan küll, et isegi meil oli kabineti üldine meelsus oli, et seda tuleb pigem noh, rohkem seda ust lahti teha veel. Et me siiski sellise väga intensiivse ettevalmistustööga oleme seda võrra saavutanud, et esiteks noh, avalikkus arutab neid küsimusena. See on see hinnangu kohta, et kas noh, ütleme, avalikkuse informeeritus on piisav arusaam piisavalt küps on ju noh, vot see siit hakkab see teatud poliitika peale ja selles osas on mõneti alati ka niisuguste hinnangute küsimus, et kas oodata lükata edasi teha. Ma arvan, et lihtsalt kogu selle protsessi tohutu positiivsus olnud tõesti, et ikkagi see teema on olnud nagu noh, reaalse arutelu objekt, et me oleme ikkagi seda ühte või teist poolt käsitletud, on olnud erinevaid seisukohti, me näeme, kus seda kritiseeritakse, onju kriitika, kas ta on õigustatud tunda, niisugune demagoogiline on võimalik tagasi lükata, palju küsimusi on nagu ikkagi esiplaani tulnud seal nagu ju vajalik ja hea, kui palju läks maksma see, et tipust loobuti, kas riik võttis juba mingeid nii-öelda kohustusi anda kellelegi nõustajatele maksnud? Peale seletan, muidugi, kohtusite mingite panga esindajatega lakkamatult arutasite neid asju ja. Selle hipopuhul on ju tavaliselt need, kes nii-öelda see, see nii-öelda see edukuse tasub. See loomulikult jääb ära, sest edukustasu sõltub ju sellest kohaldajast, kes antud juhul põhiline olek oli siis nii-öelda Deutsche Bank, kes selle konkursi võitis, temal oleks olnud see nii-öelda edukuse tasu, mis muide hämmastavalt soodne või räägime selle selgeks, et tavaliselt on see kolm protsenti nii-öelda siis toodavast kapitalistega siis meie konkursi, mida ettevõte viis läbi, sest ettevõte läheb börsile. See suurusjärk oli kuskil 1,5 1,6 protsenti toodavast kapitalist, aga see jääb loomulikult ära, kuna seda ei ole, aga sisse istudes sa näed kohe, seal on eessügavustest sõidualustustasu kas tuli maksta? Loomulikult me ju teeme selleks, et valmistada ette noh, kogu seda nii-öelda kapitali pakkuvat ettevõtet nõuab õiguslikke analüüse finantsanalüüs äri alal, kui selline asi kõik maksab, aga see tegelikult on mõneti vajalik sõltumata sellest, kas me taotleme kapitali, on ju börsilt võim ise nii-öelda pildistame selle ettevõtte korralikult läbi, kaardistame kõikvõimalikud arengud väliskeskkonnas, et see on ka tegelikult ettevõttele vajalik, sõltumata sellest, et kas me nüüd lähme teeme selle järgmise sammuga ideest. Need, kes praegu seda ülekuulamist kuulavad, tunnevad kindlasti ühe asja vastu huvi ja, ja see vastus peaks olema suhteliselt konkreetne, sest et kui võetakse 7,5 miljardit, et laenu selleks, et see ettevõttesse sisse panna, et kaasata sinna veel juurde raha, siis arvutus eeldab ka seda, et oskate öelda, kui palju maksab kolme aasta pärast Eesti kodanikule tegelikult elektrienergiakeskuseks. Elektrienergia maksab kodanikule ikkagi nii palju, kui see turul see hind tuleb, see on see reaalsus, et me peame arvestama, et elekter on turul saadaval kaup, see, mille eest me peame seisma, et see peab olema tegelik, tuv. Ehk seesama osaline turu avanemine, mis on toimunud, see indikeerib ära selle, millist elektri hinda me hakkame maksma ise paari aasta pärast, siis kui turg lõplikult avaneb. Mitte päris tavatarbijale, et siin võib tekkida, kui me vaatame põhja kogemus, siis tavatarbijale, noh need variandid on väga vägagi noh, ütleme erilaadsed võivad olla, et ega tavatarbija ei osta seda nii-öelda elektribörsilt olevat. Hind on, et siin võivad olla nagu erisused, onju, aga me peame arvestama seda, et me oleme tihti rääkinud võtted Eestis on nagu odav elekter, täna oli võrreldes teistega, muidu ongi tegelikult ju Eesti elektri hind isegi see börsihind on ikkagi tunduvalt odavam, kui ta on siin põhjamaades, rääkimata Saksamaast ja nii edasi, et noh, me peame enda käest küsima, et milles see odavus on tulnud, kas me oleme tõesti nii andekad, kavalad leidnud mingisuguse Perteetu Mobile on ju siis noh, vastus sellele küsimusele on paljuski selles, et me ei ole ju investeerinud elektri tootmisse. Me tegelikult kasutame nõukogude aegsed elektrijaamast. See on see küsimus ja nüüd on meie ees, on mõneti on see valik, mida siin on räägitud ju hoogum võetud aastaid, viis võib-olla rohkem on ju, et need jaamad ütleme A vananevad bee, nende keskkonnanõudeid. Meil on võimalik parandada tavaliste investeeringutega, on vaja uusi võimsusi, onju ja kui tulevad uued võimsused, siis tulevad uued kapitali rahad, nii et parima elektri hinna me saame siis, kui me suudame luua nii-öelda hästi toimima efektiivse turu. Aga rahast rääkides ikkagi see hind võib olla kahekordne. Ma ei tahaks seda niimoodi öelda, kui me vaatame näiteks seda põhjamaa elektrit, börsi, siis on ju paljudel aegadel on seal olnud ka hind odavam, kui on olnud eesti reguleeritud hind, oli tõsi küll, keskmine hind natuke kõrgem, see sõltub jällegi sellest, et kui palju on elektritarbimist vaja, see tapmisstruktuur Põhjamaades on olnud vägagi erinev, see sõltub jälle, milline on tööstus, on ju tööstuse struktuur ja paljudest sellistest komponentidest, onju, et isegi kui me üks selline Liisa prognoos on ju kusagil minister Parts olemas, kui palju hakkab eraisikule kolme aasta pärast elekter maksma, et Eesti Energia kogu sinna pandud raha ja riik kaasa arvatud? Ei saa niimoodi öelda, sellepärast vaadake, millest koos tavainimesele elektri hind on ka täna, kui ütleme konkurentsiamet, kes nendest sõltuvalt regulaatorite hinda kehtestamine, see sõltub, üks asi on tootmine. Kolmandas on jaotusvõrk ja neljas nii-öelda lüli selles ahelas on see nii-öelda kaubancel kaks nendest, ehk siis see põhivõrk ja jaeõhk, mis moodustab tegelikult noh, ütleme nii-öelda toov, et kaks kolmandikku sellest lõpphinnast, mida see inimene maksa põleb siis tegelikult me näeme, et me, me üritame luua konkurentsitootjate vahel põhivõrk jääb loomulikuks, monopoliks siin ikkagi vaadatakse kulupõhiselt on ja kui palju see reaalseid kulusid tehakse selleks, et elekter inimesele jõuab koju ja selles mõttes ei saa seda kohe öelda, tõuseb teine asi, mida me peame arvestama, on alati see, et et kui me vaatame, ütleme noh, viimaseid jällegi, mida inimene reaalselt maksab, on ju seesama taastuvenergia tasu maksud, elektriaktsiis, käibemaks, keskkonnatasud on ju need kõiki tegelikult lülituvad siin elektri hinda ja, ja, ja need on meie käes, kui me suudame maks alandada, siis vähenebki elektri hind on üks asi, mis muidugi, kui me räägime energeetikas laiemalt, siis ikkagi noh, võtmeküsimus ei ole. Tavainimese seisukohast on see, et kuidas me saavutame reaalselt säästu ja mitte ainult elektri puhul, vaid ka soojuse soojus puhul eriti oluline. Et reaalne sääst on siis ütleme, energiahoidvamad maja reaalne kasutus on ju see ikkagi saab toimuda siis kui me näeme seda reaalset hinda. Et sealt on see tegelik kokkuhoid. Sellepärast ma küsingi teie käest, et kas hakata uut kihti mujal ümber ostma või mitte, ma tahakski teada, kui palju kahe või kolme aasta pärast reaalselt kilovatt, kus elab seal majas kortermajas, kortermajas. Nii me vaatame isegi Tallinna näiteid, Paldiski maantee 170, kui ma ei eksimaja, kus on tehtud mitte maximum renoveerimisprojekt on võidetud sooja kokku hindasid 55 protsenti, 55 protsenti vähem makstakse sooja eest, kui tehti üks renoveerimisprojekt. Praegu me oleme välja kuulutanud koostöös Swedpangaga Tallinna linnakohtujuristide liidu nii-öelda täieliku näidis renoveerimisprojekti meie põhiliste kortermajade jooksale ja me tahame saavutada veel suuremat sooja kokkuhoidu, kalkuleerida seda see investeering. Ja sellele oleks vaja teada, kust see elekter maksma hakkab, selle jaoks. Seal samasugune asi, et noh, et, et äkki ma peaks oma toitumisharjumusi muutma, et kui, kui suu on leiva hind viie aasta pärast, no ei oska öelda, kui suur leiva hind see sõltub paljuski sõltub paljuski, kui palju on nafta hind on ju maailmaturul, et, et need on kõik sellised asjad, et on võimatu öelda, ei saa välistada seda, et hind jääb umbes samasse suunda. Ei saa välistada, et, et, et, et ta tõuseb, et selles mõttes on see, ütleme keeruline hinnata. Kalkulatsioonide Eesti Energia äriplaanis seda kirjas ei ole, millist rahanud usuvad ja loodavad sellele hetkel turul. No vot, need on nüüd nagu niisuguseid ettevõtte ärisaladused, et ega see, mida tulevikuprognooside tulevikustsenaariumid ei ole ju see, mida tegelikult nii-öelda need, need vägagi palju ka nii-öelda kõikuda, et see on, see on ju selle nii-öelda investeerija risk ka investeerija näiteks räägime tuultega. Vitali tõhutuses investeerija hindab neid riske omamoodi talvel hoopis teistsugune ettekujutus, teistsugune prognoos. Mismoodi tegelikult asjad võid hakata juhtumine, et selles osas ei ole see nii-öelda ettevõtte plaan mingisugune absoluutne tõde, mis kehtib 10 aastat. Ülekuulatav number kaks Ligi Jürgen amet rahandusminister. Ühe asja puhul õnnitleda, esiteks selle puhul siis, et Eestis väga suure tõenäosusega ja muuhulgas siis ka teie abiga saab endale euro ja, ja teine asi on siis see, et olete üsna edukalt oma koalitsioonipartneril Juhan Partsil selja prügiseks teinud neljapäeva õhtul kabineti kõnelustel. Sai reforme harjunud oma tahtmise, ehk siis Eesti Energia vähemalt nõnda nähtava tuleviku osas me teame, ei lähe börsile õnnitlema, euro puhul peab Eesti riiki Eesti rahvast aga ei toimunud mingit selja prügistamist, ma pean ausalt ütlema, et nendega ma seal selle aruteluga ju kõiges rahul ega nõus ei ole, hulga inimeste hulga lausetega. Aga minu ja Juhan Partsi vahel ei olnud sellist maadlemis suhet üldse. Teie nägite ka, et pigem oleks Eesti energiavajaduste raha vajaduste rahuldamiseks oleks tulnud tegelikult see börsiplaan ellu viia. Mina olen uudistest kuulnud, et, et seda ei ole ka Johan öelnud. Juhan on öelnud, et väga hea, et Eesti Energia investeerimisplaane toetati ja see on täitsa õige, et põhimõtteliselt neid on toetatud. Aga milles valitsus isegi vastust ei ole saanud ja siit täpset vastust ei olegi, et miks on vaja seitse miljardit jaanipäevaks see, mida jaanipäevaks veel vaja ei ole, on isegi raha garantii, et isegi seda, et me, et riik raha garanteerib, ei ole vaja enne, kui sügiseks. Parem on tõesti jaanikese lubadus ära anda, aga koguda seitse miljardit kuhugi Ardada? Sellel tegelikult otsest seletust ei ole, selles mõttes valitsuse otsus on, on mõistlik anda anda lubadused rahastatakse aga õigel ajal õiges mahus. Aga see on ikkagi kuskil mingit jahedana külmkamber olemas, kus see seitse miljardit kõik olemas on, mida ta siis Juhan Partsi kaudu Eesti energiale saate saata. Kui see on seitse miljardit, siis tõenäoliselt saab riik laenu võtma, aga kas see summa on, on nii suur vastutus, on mingi mehi siis noh, eile me arvasime ikkagi, et selle esimese vajaliku rahasumma riik tõenäoliselt laena ja selleks küsib siis riigikogult riigikogult volituse peaks ütlema seitsme miljardi ulatuses, et kuni seitse miljardit, et on õigus valitsuse laenu võtta, mina lisaks küll, et et valitsus ei ole võtmas sellist summat laenuks. Kui me nüüd kahtesada plaane kõrvutama, et üks nii-öelda siis börsilt raha küsimine ja teine läbi laenude raha juurde saamine, siis summa summarum kumb oleks nii-öelda odavam raha meile olnud, ehk et kummljale tarbija taskusse, olgu selleks siis eraisikud või eks ole, tööstusettevõtted nii-öelda väiksema augude noh, väga teoreetiliselt öeldes on laenuraha odavam, saksa tahavad dividendi rohkem kui pangad intressi aga börsi puhul on noh, muid aspekte, et riik ikkagi ei seo sel juhul iseenda raha, ta ei pea mingil hetkel siis oma võlakirju lunastama. Ja üldiselt arvatakse, et börsifirma ehk on efektiivsem, kuna tal on stiimuleid, läbipaistvust rohkem. No kas see kolmandik või veerand, et nii palju muudab seal Eesti Energia puhul, et seda Mairutaga kinnitamast, tegelikult on tegemist tubli firmaga ja eesti paremini juhitud firmad üldse, nii et vähemalt suurtest firmadest tal ei ole millegi üle häbeneda. Kas nüüd see välisosalus midagi siin parandaks, ei ole üldse üldsegi kinni? See välisosaluse küsimus lihtsalt võtab ära valitsuselt või see börsil olemine võtaks valitsuselt ära selle võimaluse, nii nagu ta viimasel ajal 3,5 miljardi ulatuses on teinud, et aeg-ajalt lappinud raskel hetkel riigieelarvet. See on ikkagi üks selge põhjus, miks, miks seda börsiplaani heaks ei kiideta? Valitsus. Ei, ei, ei ma ei saanud sellest teosest mõtte seosest aru. Riik on kokku võtnud Eesti energiast välja umbes kolm kroon dividendi dividendidena selgelt börsiettevõttes niisama et Liiver kana, nüüd see raha üle meil on praegu seda vaja teha ei saa. Noh, saab ikka, kui vaja on dividendi, siis võetakse, aga, aga kuna yldiselt jagad on investeerimisplaani konkreetne paberil ja valitsusel tasemel ära kuulatud, siis ega nad dividendi tahtmine nii suur ei ole, kann enamat ei dividendidest, ei ole, ei ole tahtmine midagi riigi poolt väga kontrollida, täiesti võimalik on, et riik vajaliku kapitali, mis tema arvelt tuleb, panebki dividendide reinvesteerimise teel ja need variandid on erinevad. Et meil on küsimus ka Eesti energia enda laenuvõimesse võib osutuda paremaks. See tegelik kapitalivajadus ei ole kindlasti 2010, vaid küsimus on kas 2011 või 12 kuni, nii nagu eile riigikontroll väga-väga rangelt seal seletas, et, et võib-olla ainult kuskil 2014 15. Et riigikontrolli ütleme, ettekanne oli eile hästi niisugune bürokraatlike kriitiline, et mina pidin isegi natukene kritiseerima seda, seal oli selline justkui auditeeritakse riigiasutuste. Tegelikult on tegemist ikkagi äriettevõttega ja noh, mitte kõik see kehahoiak seal ei olnud, aga sellise majandusruumile kohane, aga aga isenesest juhiti väga praktilistele asjadele tähelepanu ja see kallutas seda valitsuse arutelu ka päris palju ettevaatlikumaks, et teatud asjad, seadusemuudatused, seosed teatud arenguga kavadega. Tuleb üle vaadata, et see on üks asi ja meil ei ole ka sellepärast põhjust jaanipäevaks seitset miljardit turult kokku koguda. See on üks põhjusi. Kas see, et riigi omanduses olev ettevõte ei lähe börsile, kui palju on selles seda põhjust, et tegelikult Eestis on väga palju neid ettevõtteid eraettevõtteid, kelle majanduslik tegevus on seotud just nende samade küsimustega, mis Eesti Energial ühest küljest ja teisest küljest, kui Eesti energia oleks börsiettevõte siis avalikkuse nõudlust tema tulemuste osas oleks hoopis teistsugune kui, kui praegu ehk tegelikult kas on olemas teatud huvi hoida lihtsalt Eesti energia tagasihoidlikumas positsioonis, kui ta oleks? Ei, mina ütlen seda, seda, seda nõudlikkust Eesti Energia suhtes on päris palju, juhtkonnal endal on väga palju nõudlikkust silmist väga hästi näha, kuigi mitte niivõrd suust kuulda, et see juhtkond oleks börsiplaanist huvitatud. Juhivad nad, juhivad nad seda firmat väga läbipaistvalt aktiivselt ja käituvad selles mõttes ja heas mõttes nagu ära ettevõtjad, et püüavad kogu aeg laieneda ja on suure haardega, teevad rahvusvahelisi projekte, et haare on meil väga võimas ja ma ei kurda seda läbipaistvust, et võib-olla, et ma olen ebaadekvaatne, ma olen ise seal nõukogus olnud, ma olen ise valitsuses olnud, näen kõike väga, mul on väga head suhted see juhtide endaga, ma saan iga hetk helistada, nende küsida, mingi huvitav detail kuskil kuskil kerkib, aga mulle tundub, et, et Eesti energia tiga nähtaks läbi küll ja ega see börsiinvestor nüüd teda palju läbipaistvam. Küsimus ei olegi niivõrd läbipaistvuse, vaid selles, et kui ta on riigiettevõte, siis temalt nõutakse vähem need tulemused põlevkivi õliks muutmisel muude taastuvenergiate ressursside kasutamisel. Need on lihtsalt väiksemad. Teoorias see justkui oleks nii, aga ma ütlen veel, et see juhtkond on nii ambitsioonikas ja nii haardega ja energiline, et noh, ma, ma siiralt ütlen, et ma ei kujuta ette, et börsil oldaks veel tublimad, aga teoorias on see õige, nii et nii-öelda väikest kasumlikkus neile ette heita ei saa ja oda mingi muuseas oleks, oleks see suurem. No pagan, kui ma vaatan, kuidas seal võideldakse nende absurdsete sotsiaalpakettidega, kus mingisugust kingitused mingiteks, olematuteks, kalendripäevadeks on, on kirjutatud kollektiivlepingutega. Et selleks ei ole mingit vahet juhtkonnale, aga ometi ta teeb seda ja, ja nende väga, ütleme siis ühiskondlikult teistsuguse teadlikkusega töötajatega suheldakse vapralt, nad nõuavad sellised, ütleme nii, et suhteliselt tagurlik, kõike asju on seal ametiühingute suust kuulda. Aga nad on väga kenasti hakkama saanud, nad on inimesi koondanud, nad on, nad on palju saneerinud ettevõtted, milleks ei ole mingit muud survet, kui nende endi ambitsioon ja terve mõistus. Selles mõttes ma ei arva, et midagi radikaalset seal muutub küllaga. Küll, aga on, ütleme, riikliku huvi ka praegu võib-olla kahtlaselt, aga, aga riiklik huvi näiteks põlevkiviressurss oleks kasutatud mitte ainult ökonoomselt ütleme odavalt, vaid ka selles mõttes nagu rahvavarana hästi säästlikult, et et näiteks kui oleme silma kinni pidanud mõningate keskkonnatasude osas me need on suhteliselt madalad, siis on väga suur küsimus, kas eraettevõtja, liitudes John, kõik valitsuse arutelu peegeldan, et kas eraettevõtjale on põhjendatud, siis hoida neil makse nii madalal need ei kuidagi ei loodusele põhjustatud sotsiaalsfäärile põetud põhjustatud kahju tegelikult ei korva. Ja kas on põhjust siis hoida neid kui kolmandik näiteks on erainvestor, et teha seda soodustust? Siis on küsimus suur pakett, mis on põlevkivi jaamad, et hinnatakse, see võib maksta kuni 24 miljardit, kas on põhjendatud jagada siis seda, seda katlatoetust, mis on CO2 poliitikaga seotud? Kas on põhjendatud seda raha jagada erainvestoriga? Ma ei ütle, et see vastus on ei aga need küsimused tegelikult on täiesti nagu sügavalt põhimõttelised ja noh, teistsuguseid asja ei ole mingi vabaturg, see ei ole selline kurgi poodega. Kus, noh, on seal reeglid, vabad, mitmest administratiivset poliitilised otsustajad ja riskid on sealjuures riik teeb mingi soodustuse, küsimus on, kas sa seda jagab, hangime mingi CO2 kvoodi, eks ole, Eesti energiat võib-olla isegi eelistame ebaõiglaselt. Kindlasti arvab seda hulk eraettevõtjaid, aga kui sina, eraettevõte tuleb hulka, kas siis me jätkame samamoodi. Kas see äriplaan, mis oli, kas see jääb jõusse ehk siis õli toodetakse samas mahus edasi kõikidesse plaanidesse toodetakse edasi ja, ja samamoodi taastuvenergiaressursse kasutataks samas mahus ehk riik oma rahadega laenurahadega sekkub turgu, kuskohas on eravõte võtjad olemas? Õliturule jah, Me arvame tegelikult jällegi üks näide, kus, et tegemist ei ole tavalise turumajandusega, seda räägime, et Reformierakond on pange tähele, et see õlitööstus on riigile kuuluv nõu How suhteliselt unikaalne, see on kindlasti kohane meie põlevkivile, kas seda eraettevõtja, seda kasumit, seda nõu haud jagada on alati vaidluse koht? Nüüd on kaks näidet, praegu üks on see VKG tehas, mis ei ole hakanud korralikud tööle, vähemalt noh, ma ei tea nüüd selle nädala seisuga ütleme, kuu või kahetagune, et on probleemid on samas siis ka risk, kui pandi praegu nurgakivi uuele, sellel õlitehasele, mis on küll täiuslikum ja tehnoloogiliselt egas arenenuma Eesti energia oma. Kui äriplaanis on kolm sellist katelt, siis ütleme, et on siiski jätkuvalt visked ei hakka efektiivselt tööle, kuna ta on unikaalne, ta täiustatud ja ta on suurem kui senised. Äkki see suurem nii hästi ei funktsioneeri ka nendel väiksematel on probleeme. Et kas me otsustame praegu kolme katlaehitamist, juhul kui see esimene veel ei ole näidanud, et ta tööle hakkas. Ikkagi juunikuuks ei taha seda raha sellesse, sellepärast äkki hakkas esimene tööle. Teiseks, kui meil on kolm katelt, siis sõltub meie CO2 poliitikas, mis Euroopa komisjon praegu arutab, kas õlitööstusele laieneva CO2 piirangut või ei laiene. Kui laienevad, siis kolmandat katelt ei ole vaja. Jällegi on küsimus, et miks me seda seitse miljardit jaanipäevaks küsima? Põlevkivi kaevandamise maht riigikogu on võtnud tõesti tobeda piirangu kaevandamispiirangu vastu, mina käisin selle saanud korra kurjalt puldis riigikogu nahutamas, selle eest aga jäin vähemusse. Aga fakt on, et arengukavas on võtta suund 15-le miljonile sanga allapoole, vähendada mahtu see tähendab, et maht on väiksem kui Eesti energia. Praegu on see külg see arengukava lõppu 2015, aga me ei tea, kas me sellest üle saame sellest probleemist. Praegu ei minda kindlasti riigikogu otsust ümber tegema jõuga. See oli riigikogu enamuse tahe veel äsja, eks ole, et lihtsalt ühe investeerimisplaanipärast, et loll otsus võeti vastu poliitiliselt ei käi, nii et sa lihtsalt ütled, et kuule riigikogu, mõtle nüüd uuesti ümber, et korra juba rääkisime, sai kuulandetanud mitmete uuesti siis on demokraatia. Tegelikult seesama reegel kägistab praegu Eesti Energia kägistatud. Mida ma tegelikult rääkisid, mõtlesin puldis, et kuulge tutvuge natuke, et mis me vajadus on, et sellistes valijatele puhute kuskil vallamajas, et see on tore, küll, aga tagab ettevõtete alate miljoneid, Läksin, eks, aga, aga tööd on ka vaja tehangu realistlikute mõistusega, et tuleb ikkagi vaadata, milleks me põlevkivi kasutama kas ja hulk, ütleme, eksperdid ütlevad, et just praegu on see põlevkivi nagu väga tähtis, et ta tulevikus võib-olla kaotataks. Rahandusministrina, kui kaua te lubate maksta veel nii-öelda seda roheliste energia eest sedasamasugust tasu, nagu seda praegu makstakse? No mina olin siis kaitseminister, kui see võeti vastu Riigikogus, nii et valitsus ei teadnudki midagi mingil kolmandal lugemisel lihtsalt kuuluta, tehakse meie erakonnast olid ainsad vastuhääled. Ja see on jällegi üks selline õiguspärase ootuse piiril olev küsimus, et kui investeeringud on tehtud seda arvestades, kas need riik saab käigu pealt jällegi tagasi seda. Ja kas see on õige tendents üldse rohelise pealt kokku hoida, et see on Euroopa suund kahtlemata, aga ta oli ka, ütleme siis liiga suure linna, et kui ta on kaks korda suurem kui tootmise elektri omahind ise, eks ole, sellel taastuvenergiale seal siis liiga suur toetus. Jällegi on probleem, mis sellega haakub, ma praegu loetlen probleeme lihtsalt selgitamaks valitsus arutelu, ma ise olen ausõna selle börsiplaani suhtes väga positiivselt meelestatud. Ma lihtsalt ei näed, miks kerkis jaanipäeva emission nii jõuliselt ja et seda isegi moel. Mis minister poleks, tahtis selle lihtsalt ära teha, vastu valimisi? Ei, ma ei, ma arvan, et see oli pigem pigem ikkagi rohkem initseeriti ikkagi sealt firmast ja ma selles mõttes nagu Johanil sudden tal solidaarselt ei tahaks, talle liigad tehtaks, aga mis siin ajakirjanduses väga räpased artiklid aeg-ajalt ilmuvad, süüdistatakse mingeid parteis, sponsoreid ja nii edasi, et mingeid lobistasime. Ausalt öeldes praegu panustatakse tohutult pearaha selleks, et tõestada börsiplaani. Aga noh, valitsusel arutab asja, tahtsid paljud, teisel tasandil palju tõsisem vastutus on see, kui lihtsalt ära veenda, veenda, et tore, progressiivne asi ja, ja teeme ära ja loll olid ju need, kes ideed, noh, see palju tõsisem valdkond, nii et sisuliselt lükati praegu Eesti Energia börsile minek nii-öelda edasi. Mina väidaks niimoodi, et see lükati edasi, see lükati ootele, nii nagu nagu paljud asjad ootavad, mida ei ole, ei ole nimetatud halvaks asjaks, nad pannakse ootele, tegelik laenuvajadus pandi ootele. Ma ei ole minemas tegelikult laene võtma. Ma küsin riigikogult mandaati, et valitsus saaks võtta, seda, nõuab põhiseadus. Ja räägin riigikogule ausalt, et rahastamisalternatiivid vaadatakse üle ja on ka noh, riigikontroll näiteks näiteks 2009. 2010. aasta neid strateegiaid Eesti Energia endi omad omad, kus tegelikult on see positsioon parem, kui ta oli 2009 2010 on palju parem kui 2009 laenuvajadus väiksem ja hilisem. Mis tähendab, et ja Eesti energia enda laenuvõime on aja jooksul revideeritud positiivsemaks. Kas praegu on selge see, et riigil enam peale seda, kui on eurosignaal selge ei ole enam dividende sealt välja võtta? No ma nii ka ei ütleks, et eks ta ole ikka iga kord kaalumise asi, et kas on hetkel suurem probleem riigieelarvesse on hetkel suurem probleem investeeringutes, et on meil riigiettevõtteid kus tegelikult pigem investeeritakse üle, meil on nagu tubli tunne selles, et, et milleks. Energia puhul seda ei saa ju olla, kui me siin räägime sakslaste poolest. Eesti Energia puhul eirab investeerita üle küll, aga võib-olla püütakse seda raha varuda ja see on see hoiak, et üldiselt need need administratiivsed, teadmatus, et mis ees on CO2 põlevkivi kõige selle suhtes, kuidas poliitika areneb, on üks põhjus, miks ei tohiks nagu praegu veel kivisse raiuda seda investorile öelda, et kuigi seal prospektis on kenasti kirjas, et see on aus jutt olnud. Aga ikkagi. Me saame parema hinnangu, need riskid on maas, aga millal võiks olla nii-öelda see kuupäev, see, see aastanumber, kui me teame, et need samased administratiivsed riskid, millest siin on korduvalt juttu ainult nimetanud on nii-öelda maas ja võib edasi minna siis kas a laenu võtmisega või b tõesti nii-öelda leida sobiv hetk pärast neid, et minna börsile ja sealt raha võtta? No minu praegune tunne arvamine eilse arutelu järel on ikkagi see, et rahavajadus riigi poolt on majandusaastal 2011 2012. Et sellel teemal arutatakse edasi 2011 2012. Majandusaasta. Neil on see, nagu kooliaastasel hakkab kuskilt keskelt, kas kevadest aprillis kamandas aastal umbes sel ajal on, on vaja lisaraha, aga ei ole ka päris kindel see. Mis sul selleks ajaks planeeritud ühe kilovatt-tunni hinnaks lõpptarbijale? Oi, see on noh, eile käis läbi ikkagi avatud turg on, eks ole, 2013 isla täiesti lahti, et parandage mind, aga seal on. Eile mainiti ühe eksperdi arvamust, et avatud turul saab olema, et 50 senti see jaamann praegu ta on praegu või börsihind tähendab, praegu on 30 kandis, et tegelikult tõotab see ind tõusta, sellega tõuseb kindlasti ka investeerimislaenuvõime Eesti Energial enesel, aga noh, kas ta nii palju tõuseb, et seda on raske uskuda? Sest praegu ju suur osa kasumist saadi näiteks sellest väga suurepärasest tehingust, Igna linaga ostsime, müüsime Põhjamaades edasi, see oli kunagi leedulastel väga hea tehing, aga hiljem nad ehmatasid ära, et või hind on tõusnud ja ei tahtnud seda jätkata, aga see see oli üks suure kasumi põhjus Eesti Energia kasumit tegelikult hetkel langevad, aga hiljem nad võivad jälle tõusta. Kuulamise toimik number 143 Eesti Energia investeeringute rahastamisest. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine. Raadio kaks.