Tere, mina olen Ene-Liis Semper, kuulate uunikumi. Enamuse oma elatud aastatest olen elanud olematu ehk siis siilisoenguga on teatri ja videot kunstnik Ene-Liis Semper enda kohta rääkinud. Teatrikunstnikuna tegeleb ta iga päev lavaliste lahenduste leiutamisega erinevatele lavastustele, sealhulgas kostüümid, grimm, valgused. Hiljuti tõi ta koos abikaasa ja kolleegi Tiit Ojasooga inimeste ette teatri NO99 suurprojekti Ühtne Eesti. Muusika roll on ju tänapäeva inimeste elus vaieldamatult väga tähtis, sellepärast et eriti õrnadel kujunemisaastatel, kus olulisi mõjutajaid nii siit kui sealtpoolt erinevatest suundadest. Et seesama laul, mida ma täna saatesse andsin, ka see on tegelikult nagu sinna möödunud periood mis on nii kohutavalt idealistlik, ta muusika on idealistlik. Ma mäletan, kuidas mulle meeldis, pärast see mulle meeldis, nii et sõna on tagantjärgi väga huvitav meenutada. Noh, mina olen see põik lindistatud kassettmakiga alati soovidades, aga, ja enne seda veel jah, õppisin klaverit neli aastat, noh, see kuulus kuidagi mingi sellise tavapärast, see korraliku lapse- ja koolialguse juurde ka siis, kui ma avastasin, et ma ei viitsi solfitsepteerit õppida, siis ma jätan pooleli, millest on muidugi tagantjärele kahju. Kuna mul oli väga suur õnn sattuda suhteliselt heasse keskkondasid olid number sellised arukad poisid ja hiljem arukad mehed, kes on, ütleme, haritud Monika maitsed ilmingud, tänu kellele on mul siis ka olnud au kuulata võib-olla natuke sellist laiemat skaalat, kui võtta tavaline kujunemisjärgus, tütarlaps oleks seda teinud, see laul on tegelikult seotud filmiga, filmi nimi on Kodrofeenia ja film. Minu arust ta tuli välja ka 74.-le seitsme viiendal aastal ühesõnaga 70.-te keskpaigas ja räägib siis kuuekümnendatel-Inglismaal selliseid perioodid, kus olid siis noortekambad nagu rokkareid, modid ja kes nende vahel toimusid pidevalt mingisugused mõõduvõtmised siis peategelane, kes on siis modide poiss, tema iidol on pinges, siin mängib ei ole süüdi isevaid, noh, ta mängib iidolit hiljem ka labaselt ja ta siis peategelasele vahele sellega, et vaatamata sellele, et ta on nii-öelda vabal ajal suhteliselt selline ülbe ja ideaalilähedane kutt tegelikult töötab labaselt kuskil niisuguse hotelli liftipoisina ja siis filmi lõpunemises dramaatiline peategelane, kes nagu on enda jaoks ammendanud kõik need ühised liikumised kihutab mootorrattaga mööda sellist suurt suurt lagedat pankrannikut mööda kaldapealset ja siis see sama laul, mida ma siis nüüd Reil andsin see siis nagu kummised tal kõrvus ja siis ta kihutab nagu pangast alla, aga samal ajal on filmitegijad olnud niivõrd lahkete vaatlejate vastu, et et alla kukub. Kas meest ei ole kuskile, no millel on näha. Ja ma mäletan, et kui me kunagi seda filmi vaatasime, siis see tundub Päris palju uurisime ka edasi-tagasi, et vaadata, et kas tõesti on nii armsalt tehtud, et ei ole need surnuna ja ei ole. Et siis nagu päästis hästi palju jättis kuidagi toredasti otsad lahti. Aga muidu jah, see on tagantjärgi kuulasin uuesti läbi, on ikka meeletult idealistlik ja selles mõttes ongi nagu väga tore. Ansambel on selle filmi kontrottenia järgi nimetanud oma plaadi, selles ma ei teagi, kumb kumma järgi on, aga, aga plaat kannab sama nime, mis film. See laul on vaieldamatult, eks, selliseid toredamaid ja spontaanse maitselisi aegseid nii-öelda, et tol ajal, kui see film mulle hirmsasti meeldis, tol ajal ka loomulikult 30.-te muusikat rohkem. Aga eks ma olen ju kuulanud igasugu varasemaid samblaid, mis tegelikult võib-olla noores põlves nagu otseselt minu enda ajajärku ei kuulanudki. Ansambel Muu alustas 1964. aastal koosseisus Roger taltri biit, Townsend, John Entwistle ja giid, muud üle 100 miljoni albumi müünud tohutu lavaenergiaga grupp kujundas üheks kaubamärgiks pillide purustamise kontsertidel. Kaasada püüdlusi Rolling Stones. Siga moodustas hoo briti rokipüha kolmainsuse, kirjutas ajakiri Rolling Stones. Laul love laupäev nii on päritade hoo kuuendalt stuudioalbumilt ja teisest rokkooperist korrofiinia, mis ilmus aastal 1973. Loo autor on Tiit Townsend ja selle keskseks karaktarikson Kodrafinijat peategelane Chimmi, kes kriisihetkel otsustab varastada paadi, põgeneda pisisaarel. Avastanud, et enam millegi nimel elada pole, leiab ta vihmasajus vaimse lunastuse.