Tere kuulama keele sõnumi järjekorras üheksateistkümnendat saadet. Tänane saade on tervikuna pühendatud ühele teemale, keele kord postele, täpsemini vahekeele ehk õppijakeelekorpusele, mis loodud Tallinna Ülikoolis. Ehkki esialgu tundub mõiste võõrapärane ja arusaamatu veendute peagi, et tegemist on tänapäeva keeleteaduses ühe olulisima uurimismeetodi ja suunaga, millel ka kaalukas praktiline väljund. Meil oli külas Tallinna Ülikooli dotsent, vanemteadur, vahekeele korpuse töörühma juht Pille Esson. Ta annab ülevaate sellest, kuidas mitte-eestlaste eesti keele kirjalikku keelekasutust kajastav elektrooniline korpus on loodud ning milleks seda kasutatakse. Tegemist on niisiis ühiskonna seisukohalt väga kaaluka ettevõtmisega, mille tulemusena saame lõppkokkuvõttes täpsema pildi mitte-eestlaste keeleoskusest ning selle tulemusena võime objektiivsemalt standardiseerida keeleeksamite tasemeid, ühtlasi õppides ise nende keeleoskust ka tõhusamalt parandama. Ühtaegu saame aga väga palju teada ka oma emakeele kohta. Märksa rohkemgi, kui õpikust või sõnaraamatuist võiks välja lugeda. Soovitame seda intervjuud tähelepanelikult kuulata, sest see avab ehk nii mõnegi meie keele puristi kõrvad mõistmaks seda, kui keeruline elav organism on tegelikult, eks võimalusterohke ja ajas pidevalt muutuv keel. Meil on nüüd külas Tallinna Ülikooli dotsent eesti keel võõrkeelena ja vanemteadur, kes on juhtimas Eesti vahekeele korpuse rühma. Pille Eslon, tere. Tere üle. Kõigepealt peaks meie kuulajatele, kes võib-olla ei ole tänapäeva keeleteadusega kõige paremini kursis, lühidalt ära seletama, mis asi üldse keele korpus tänapäeva mõistes. Keele korpus eeldab seda, et see on üks elektroonne keele kogu, kas siis suulise kõne või kirjalike tekstide ja seda keelekogu siis kasutatakse teatud kindlatel eesmärkidel ja eesmärke on mitmesuguseid. Kõige esimene eesmärk, mis, millest, nagu need keelekorpused üldse ka alguse said, oli ikkagi sõnastiku koostamine ja sõnastike tegemine eelkõige inglise keele sõnastike koostamine ning selleks oli siis tarvis kõiki võimalikke kontekste, milles siis seda sõna kasutati ja niimoodi siis need kogud hakkasid. Tekkima eelduseks oli siis elektroonilise tehnoloogia areng, kui nii võiks öelda, enne seda toimus kõik käsitsi? Jah, kahtlemata. Ta ennem seda olid suured kartoteegid instituutides ja vastavates asutustes, kus sõnastike koostati. Võib-olla kõik mäletavad omal ajal nüüdse Eesti keele Instituudi koridore, kus praegustki neid kartoteegikaste võib näha. Aga, ja nüüd nagu pannakse see kõik masinasse eeldatakse, et masin otsib sealt välja vastavate programmide abil vajalikud sõnakasutused ning kabastavalt süstematiseerinud täid. Ja on olemas ka juba mitu eesti keele korpust. Lisaks teie vahekeelekorpusele. Eks algus on ikka saanud sellest, et on kirjakeelega tegeldud kõigepealt ja seda Tartu Ülikoolis ning Eesti keele instituudis. Aga siis eesti vahekeele korpus sai alguse ühe sihtfinantseeritava projekti raames, mida tol ajal juhtis professor Martin Ehala kes kutsus mind oma projekti tööle ning tegi selle mulle ülesandeks, et see on nüüd antud projekti raames vajalik töö ja tuleb koostada eesti vahekeele ehk eesti õppijakeele korpus. On see päris üks ja sama õppekeeleõppijakeele ja vahekeele korpus. Tähendab, väike terminoloogiline vahe on, kuid põhimõtteliselt meie jaoks lihtsate inimeste jaoks, nagu me siin oleme, on see ikkagi üks ja sama terminid mõisted on tekkinud lihtsalt erinevates teadus paradigmadest eri perioodidel. Nii nagu te ütlesite, et keelekorpused sündisid kõigepealt inglise keele baasil ka vahekeele korpused, suurimad on inglise keele vahekeele korpused. Jah, ja eelkõige sel eesmärgil etikalt inglise keelt õpetada ja üks suurimaid maid, selliseid korpusi on siis Ikla korpus ja see on siis koostatud niimoodi, et on kokku kogutud 15 emakeelega inimeste inglise keele õpingukirjalikud tekstid ja samuti suulised katsed ning koondatud üheks elektrooniliseks andmebaasiks korpuseks. Ja mitmesuguse tarkvaraga on võimalik siis analüüsida seda palju efektiivsemalt kui varem neid kaardikesi lapates. Kahtlemata sellepärast, et kui ütleme kasutada standardprogramme, mis on kättesaadavad ja ja viska töötlevad materjali statistilise andmetöötluse põhjal, siis kahtlemata on see juba keelest sõltumatu tarkvara mis lihtsalt töötab sageduse põhimõttel ja otsib sarnaseid elemente, aitäh. Ning nagu Heiki-Jaan Kaalep kirjutab, et sagedus ongi seletus. Et miks me keelt kasutame just nii, nagu me teda kasuta, seda kasutame. Ja me peame kohe ära ütlema, et, et sellel ei ole midagi otseselt pistmist. Tuvide keelsusega tähendab nii ja naa, see näitab lihtsalt seda, kuidas eestlane või venelane või inglane või sakslane oma keelt kasutab. Mitte seda. Mis on kirjas ÕSis ilmtingimata? Sellepärast, et tihtilugu lähevad need andmed, kas siis vastuollu sellega, mis tõstis, on või nad hoopis näitavad teist pilti keelest ja, ja võib-olla siis keele normeerijad peaksid sellega natuke arvestama ja üldiselt on sellega nii, et tänu sellele see keel olemas ongi, et ta on, on kogu aeg sellises arenevas seisus, et me ei saa öelda vaat sest maalt ja sinnamaani ja siis ongi eesti keel valmis. Ja me ei saa öelda ka seda, et me saame ühe keele pähe riputada mütsi nii-öelda keelenormi ja öelda, et vaat, see on nüüd norm. Aga et ilmselt siin peab olema selline väga mõistlik kokku loksumine, kui ma tohin seda terminit kasutada, et ühelt poolt väga kenasti oskuslikult nagu suunata selle normiga, sest torm on alati kokkuleppeline asi ja suuresti ka sellest sõltub, kas inimesed võtavad selle omaks ja, ja teiselt poolt ühesõnaga kujuneb ta ikkagi välja selle pealt, kuidas inimene kuidas ta Et nii nagu me oleme ka professor Ehala ka oma saadetes varem rääkinud, keel on elav organism jah, ei ole mitte niisugune, et ühel päeval valmis Ja mina olen öelnud niimoodi, et et kui meil oleks mingi süsteem ja keel on süsteem ja kuidas süsteem oleks valmis ja me saaksime selle süsteemi paigutada endal karpi siis on keel surnud, nii ta on, et siis võib ta maha ja, ja kui ühesõnaga räägime siin keele arengust, siis on hädavajalik, et oleksid need lahtised osad keelesüsteemis, mis kogu aeg, ütleme nagu Me vetruv all sool kõnnime annaksid meilt mättalt mättale hüpata ja aina seda soot nii-öelda mätasteks teha ja aina tugevamaks pinnaseks, aga kahtlemata see siis toob kaasa nagu keelemuutusi, keele, arengulisi, igasuguseid huvitavaid arenguid, osaliselt seotud gramatisatsiooni mõistega. Kui nüüd rääkida konkreetsemalt sellest Eesti vahekeele korpusest, mille töörühmade juhite siis sellel onju üsna praktiline, võiks isegi öelda sotsiaalne eesmärk, sest meil on siin Eestis väga suur, mitte eesti kogukond ja me kõik ju tahaksime, et nad õpiksid võimalikult hästi eesti keelt rääkima, et kas see on nagu see kõige kõrgem ülesanne, mille te olete seadnud oma tööle. Tähendab töörühma ülesanded on erinevas aspektis arendatud meil välja. Ja üks nendest aspektidest on kahtlemata eesti keele kui teise keeleõpe ning eesti keele kui teise keeleõppeprobleemid on tõesti Eesti riigi probleem. Ja sellega seoses on meie tegevusel ja meie tegevuse tulemusena võimalik meil pakkuda välja keeleomandamistasemete lingvistiline kirjeldus, mida me saame teha ainult siis, kui meil on suur korpus aines kui see korpus aineses on kogutud eesti keele kui teise keele õppijate erineva taseme oskuse tekste. Kui me oleme testinud kogutud tekstid ekspertide abil, et see tõesti on üks või üks kasvõi ja, või, või B üks või kaks, eks ole, või B2 üks. Et et siis pärast seda me saame, need tekstid nagu eraldada eri gruppidesse ning me saame nad automaatselt töödelda nende tekstide lingvistilise sisu välja tuua. Mida see tähendab? Et me saame kätte tüüpilise sõnavara, mis selle taseme õppija kasutab? Me saame kätte tüüpilised morfosüntaktilised või sellised Struga tuurid konstruktsioonid, mis siis õppija sellel tasemel õppides tüüpiliselt kasutab tavaliselt, ja kui need struktuurid on vigased, on nad vigased. Kui nad on mitte päris eestipärased, siis nad on ka mitte päris eestipäraselt, aga natuke on eesti keel. Ja kui nad on kenad ja õiged, sest nad on ju väga ilusad konstruktsioonid määrab nüüd taseme lingvistilise sisu, see tähendab seda, et ta määrab ära mile aluse, millest lähtudes me saame inimese taset testida. Ja testimise jaoks ta annab sellise noh, reaalse pildi mitte me ei võta, ei testi, et niimoodi, et me kogemuse järgi arvame, et ta peaks seda ja seda oskama vaid me näeme reaalselt, mida tegelikult nad sellisel tasemel oskavad. Kui me võrdleme siis vastavalt eesti kirjakeelega, siis me saame sealt tegelikult seal eesti kirjakeelepildiga. Ja siis selles võrdluses annab nüüd täiendada neid taseme oskusi vastavalt sellele, kas me tahame neid täiendada või ei taha täiendada. Korpus on siis sündinud keele õppijad, esseede põhjal põhiliselt jah, on esseed on põhiliselt teine on kirjad, ametikirjad, isiklikud kirjad on ka teisi selliseid tekstiliike. Nii et me ei ole nagu teksti liigiliselt praegu piiranud. Aga jah, Esseedele läheb seal väljas on kõige parem. Selline korpus on seda väärtuslikum, mida rohkem sõnu või sõnesid, kuidas õige termin andeid, sõnavorme, sõnavorme, sõja olete kogunud, palju neid praeguseks on? Eesmärk vist on viis miljonit, olen ma lugenud kuskilt? Tähendab eesmärk on selline, et tegelikult me ei ütle seda seda miljonit või, või, või, või seda arvu sellepärast, et tegu on avatud korpusega, sinna lisame kogu aeg tekste juurde ja tuumkorpuseks me oleme mõelnud 500000 sellise mahu. Ning see koosneb põhiliselt nende inimeste tekstidest, kelle emakeel on vene keel. Ning me oleme kogunud need tekstid Ida-Virumaalt ja Tallinnast ja Harjumaalt. Et selles mõttes on nagu regionaalselt piiratud. Nüüd siis teine tase nende asjade juures korpuse arendamise juures on siis allkorpused ning need allkorpused tulevad siis teiste emakeeltega inimeste tekstidest. Ja eelkõige soome, inglise emakeelega, Ungari emakeelega, saksa emakeelega, läti emakeelega, prantsuse on praegu nagu olemas ning see, mis just peaks huvitama Eesti haridus ja teadusministeeriumi on korpus. Kuhu me siis allkorpus, kuhu me paneme kõik riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse tekstid, eksami soorituste tekstid selleks, et need oleksid nagu selle tasemeõppega seotud ja analüüsitud ning näitaksid, mida me tegelikult peame küsima inimese käest. Kui ta tahab sooritada B-tasemeeksami näiteks. Aga see on suur töö ja seal seisab alles ees, kuidas praktikasse töö käib, siis te sisestate need tekstid ja siis töötlete, neid tähendab teksti sisestamine on rutiinne töö. Kui me räägime siin riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse tekstikogust siis on meie üliõpilased, kes käivad siin Tallinnas reki vastavas ruumis, sest neid tekste välja me ei saa, meil on Rekiga sõlmitud koostööleping ning nad sisestavad need tekstid lihtsalt arvutisse. Peab olema ka väga täpne tööd, ei tohi vigu juurde teha. Jah, ja teine asi on see, et loomulikult on järgmine inimene, kes vaatab need tekstid üle, et nad oleksid korrektsed selles mõttes, et ei oleks tekkinud sinna mingeid liigseid märke või, või noh või paljugi, mis võib juhtuda. Nii, aga siis on teil olemas, kus ta on valmis juba praegusel kujul töötlemiseks, sellepärast et selle korpuse tekste saab kasutada tekstikoguna millest saab lihtsalt võtta, teha ühtse faili ning absoluutselt töödelda mistahes standardprogrammiga. Meie oleme kasutanud väätmisturssi praegu esialgu, see on esimene väljund, teine väljund on see, et me oleme käsitsi märgendanud, meie tea taksonoomia veaklassifikatsiooni alusel vead selles korpuses 500000 peal natuke üle 500, aga see on ikkagi esialgu põhiliselt käsitsi, see on tehtud käsitsi ja aga praegust riikliku Rimi Eesti keele keeletehnoloogiline tugi abil ka oleme me siis hakanud looma sellist prototüüpimis, ise otsiks sõnajärje vigu. Teatavasti on sõnajärg üks eesti keele raskemaid probleeme, sest suhteliselt vaba sõnajärje puhul nii son muutub tihti ja, ja me ei saa arvestada siin nüüd neid kõiki neid faktoreid, kuidas teemal ema asju nii-öelda muudetakse elavas keelekasutuses, kuid oleme võtnud elementaarlauseosa tuuma ja püüdnud hakata vaatama selles sõna järgenet, välistades algul ära aga kõik muu ja siis aina lisades lisades juurde lauseliikmeid. Et kus siis tegelikult eesti kirjakeeles need ja need lauseliikmed ja need ja need sõnad peaksid olema osalause piirides ja lause piirides. Ning püüdnud õpetada siis programmi otsima seda ja pärast esimese aasta tööd. See tulemus oli niisugune, et kui me katsetasime seda Eesti vahekeelekorpusele, kas seal õppijakeeletekstidel, siis ta leidis üles 76 protsenti, ta tuvastas 76 protsenti, et see ei ole päris halb tulemus, aga siit annab edasi minna. Siia vahele võiks küsida, et varsti ei ole sihvka korrektoreid vaja enam? Jah, nüüd Tartus tegeldakse ka selle asjaga, kristalliine tegeleb, et keelekorrektorit teha veelgi täpsemaks ja, ja me nagu koostöös seda asjaga Teeme no kui nüüd rääkida veel tulemustest, sest see töö on ju tootnud juba esimesi teaduslikke resultaate esimesi töid. Ma ei tea, mil määral bakalaureuse-magistritöid doktoritööni veel ei ole jõutud? Jah? Üks doktoritöö tuleb, et see praegust, sest me võtame ka eesti koolide vene keeleõppijate tekstid ja võtame vene koolide emakeeletekstid ja vaatame, kuidas on siis vene keele olukord. Et selle pealt Peaks tulema üks doktoritöö, ma ei oska veel praegust öelda, kuidas sellega saab, et ega siis see oleks praegust, olete, oleks ennatlik rääkida. Kui me nüüd räägime veel sellest nii-öelda kaudsest kasust, mida selline töö annab näiteks Eesti enda keeleteadusele? Kuidas seda ahimat? Jah, no ma alustaksin sellest, et mul jäi teine pool nagu kraadiõppurite töödest rääkimata, et magistritööde ja bakalaureusetööde tasemel on tehtud uurimusi ja üks magistritöödest oli siis ma räägiksniku ehituse uurimine ja, ja tema on ise tuntud õpikute autor ja, ja keeleõpet. Ning tema magistritööst võib nii ühte kui teist ehituse õpetamise kohta välja lugeda, et põhiline printsiip on olnud see, et praktikute jaoks me oleme püüdnud töödelda läbi teatud keelematerjali, kus on näha. Keeleõppe jaoks on antud mingi üks reegel, aga tegelik keelekasutus üldsegi ei näita, et see reegel oleks põhiline, kas siis need antud vormi või konstruktsiooni kasutamise juhul või ei ole see üldse oluline reegel. Ning sellega seoses täpsustab ta juba eesti keele reeglistikku. Aga kui ta täpsustab reeglistikku, siis samal ajal see uuritud materjal annab ka nii-öelda teaduslikule uurimisele juurde nii-öelda igasugust uut informatsiooni. Aga mis on kõige tähtsam, on see, et selline korpusest tulenev või korpusandmetel põhinev uurimus kui lingvist või ükskõik milline, kas kirjandusteadlane ei lähe teksti juurde niimoodi, et mul on valmis hüpotees ja mul on valmis seisukohad vaid ta läheb otsima, et aga mida see tekst mulle näitab? Vaat siis, sellel on küll heuristiline tähendus, see annab meile sellist teavet, mida me ausalt öeldes ei oleks osanud oodata. Et kui me niimoodi võtame kätte teksti, hakkame teda lugema ja analüüsima puht teksti lingvistiliselt. Teine asi, mis on võrdlemine, öeldakse niimoodi, et erinevate kurbus ainest ja erinevate diskursuste uurimisel loomulikult me näeme nende diskursuste erinevust. Kui minu bakalaureuseõppe üliõpilased uurivad, ütleme näiteks eesti ja vene tõlk käit Postimehe online-väljaandes või Postimehe selles artiklites, mis ilmuvad kirjalikult ajalehena, eks ole, paberkandjal et siis nende sõnastuste muutuste taga on tegelikult erinevad diskursused. Ja, ja see on nagu kriitilise diskursuseanalüüsirida, et me näeme nagu seda sotsiaalpoliitilist ühiskondlikku tausta. See on päris huvitav siis, kui me võtame näiteks selle aspekti, et me võrdleme kirjakeelt Eesti kirjakeelt, nii nagu ta on normkirjakeel ja võrdleme teda sellesama õppijakeelega. Sest et õppijakeel ausalt öeldes ju kajastab kõike seda, mis tegelikult kõige aktiivsemalt Jaktuaalsemalt toimub kirjakeeles, kuna me õpime seda keelt, mida me praegu kasutame nüüd ning õppija, kui ta õpib, siis ta ei piirdusele õppetunniga, vaid tal on raadio lahti, ta vaatab televiisorist saateid. Ta kuuleb, mis tänaval räägitakse ning see kuidagi ladestub. Ja niimoodi märkamatult omandatakse see keelekasutus, mis on praegune ning me näeme neid keelemuutuslikke protsesse, näiteks, mis keeles võivad hakata nagu eos arenema sellisest keelega asutusest tunduvalt paremini kui sellest kirjakeelest normkirjakeeles. Ma küsin ühe niisuguse veidi primitiivse küsimuse, et kas nende uuringute põhjal võib ka järeldada, et vene keel mõjutab kuidagi eesti kirjakeelt? Tähendab, mina olen tegelenud ise eesti keele sihitise käänete varieerumisega vaheldumisega ja koos Katri hõimuga võtsime me ette siis sellise katse. Me vaatasime, et kuidas õppijakeeles on, kuidas eesti kirjakeeles on ja kuna Katri võimul on elektroonne fraseologismiga sõnastik siis tema vaatas, et kuidas seal see asi toimub, nii et üks on nagu tekstikasutus ja teine on siis sõnastiku kasutus. Ja vaatasime nagu keeleajalooliselt kahvel tagasi teisi uurimusi, kuidas siis on selle sihitise käände vaheldumisega olnud. Siis lõppjäreldus on see, et eesti sihitise käände varieerumisega pole lahti midagi. Seni on ikka olnud selliseid kõikumisi lainelisi. Aga oma soome-ugri list olemust pole eesti keel kunagi selles minetanud. Nii et ma ei saa öelda, et sihitise read ja partitiivi ülekasutamine seal hakkab kõrva. Et see oleks nüüd paha vene mõju. Ma ei saa seda väita oma tulemuste alusel. Korpused ei näita seda. See on võib-olla lihtsalt eestlaste enda viga. Eksivad sellega ei, ma ei kasutaks üldse sõna viga, aga üks huvitav tendents on, et väga palju oleneb sellest, mida me tahame öelda. Mis on selle asja mõte, noh, ütleme näiteks, et ühesõnaga, kus välde eristab nüüd osastavat omastavat. Et siis isegi see hääldus on niisugune mõne teise ja kola metsa. Jah, see hääldus on ka ütleme, metsa metsavaheline, et selgelt aru, kas ta on teine või kolmas välde, eks ole. Ja vot selliste sõnade puhul oluline seened, mida inimene tahtis öelda. Et kas ta on, ütleme, kui raha, raha oleksin näide, et siis kas ta on selle kogu selle raha kätte saanud või seda raha ikkagi jupikaupa antakse kogu aeg. Et kas tegevus on nagu lõplik või täielik või on ta veel nagu kuidagi pooleli või mitte äris, pigem on ta niimoodi ikkagi, et tegevus ise ei peagi olema kas lõplik või poolik, sellepärast et see tooks kohe sisse selle aspektitähenduse. Et see aspekti tähendused, jah, nad on arenenud oma arenguga seoses. Aga et minu arvates see ei ole domineeriv, vaid domineeriv, on see niisugune informatsioon, et, et kas mulle anti seda raha kaupa ja antakse edaspidigi mingi jupikaupa, kogu aeg saab see sportlane oma toetust või see sportlane sai oma toetusraha kätte ja olgu need kena inimene ja ei raga, kui see poolteist miljonit nüüd aasta peale normaalselt ära. No mul tuli kohe seoses spordiga selline lause meelde, et keegi võitis, kulla võitis kulda, jah, on vahe, on vahe, ainult et kas me, kas see häirib meid? Ega ta jah, mõte ei muutu sellest või informatsioon, tab pesame. Küsitluslehed küsitlused, mis on olnud inimesed näiteks hindavad neid niimoodi, et tema ei leia selles midagi emakeele valdaja erilist. Tuleme päris sinna algusesse tagasi, kui ma küsisin, et milline on see nagu kõrgem eesmärk, et kuivõrd seda vahekeele korpust õppijakeele korpus saab nüüd rakendada loogiliselt tähendab just nende mitte-eestlaste keeleõpetuse parandamiseks või tõhustamiseks juba sellisel moel, nagu ta praegu on rakendatud. Et kui inimene tuleb ja kasutab meie kasutajaliidest, võtab ühe vealiigi ja vaatab seda vea liiki, et millised vead teistele tulevad saplaselt samuti õpetaja. Ja saab siis nagu nende näidete varal midagi nagu ennetada. Teine asi on loomulikult see, et kogu eelnev jutt, mis ma rääkisin sellest tööst, kuidas keeleoskustasemete lingvistilist sisu määrata et kogu see töö on vajalik selleks, et siis teha selline korpuse juurde selline e-õppemoodul kus siis inimene saaks sisestada oma teksti kirjutatud teksti, sest me tegeleme ainult kirjalike tekstidega. Et saaks siis enesekontrolli ja tagasiside, mis on siis vastavalt visuaalselt ekraanil näha näiteks mingi teise värviga ette toodud. Minu helesinine unistus on, et kohe tuleb ka viide vealiigile, kohe tuleb ka viide reeglile. Ja siis vastavad harjutused nendele ja nendele vealiikidele on siis edasise nii-öelda linkimise tulemus. Saab ennast harjutada. Ma sain aru, et korpus on siis suhteliselt vabalt kasutatav, et see ei ole kuidagi väga piiratud juurdepääsu. Ei, seda mitte, ainult et praegust on ta ümbertegemisel hetkel ja hetkel võivad olla sellised raskused tekstide leidmisega, sest meil saab ühesõnaga minna konkreetse vea juurest ka sinna teksti, kus see viga on, tervikteksti kusse, niga andeid. Kilod nagu me oleme siin korduvalt maininud. Eesti riigi toetus on üsna märkimisväärne kogu selle töö juures, te kuulute sellesse suurde keele programmi, mida Eesti riik toetab. Jah, eesti keele keeletehnoloogilise toe programm, nii, mis nüüd sel aastal lõpeb, selle toetus on meile olnud nüüd teist aastat. Me ei ole päris algusest peale olnud selles programmis ja Me oleme tänulikud, et me oleme selle toetuse osaliseks saanud. Aga kahtlemata, Ta praegustes oludes ja kitsastes oludes kui loetakse iga senti et siis ei ole kerge nii-öelda olla kogu aeg rahastatud ja hästi rahastatud, et pigem ole õnnelik, et sind on märgatud. Grantegaa lootus saad, noh, eks seda näitab elu. Ja tahaks veel lõpuks rääkida teie rahvusvahelisest koostööst, ma leidsin ühe artikli, kus räägiti sellest, et suuresti on just olnud ka soomlased nagu virgutajaks selle korpuse loomisele. Koostöö Oulu ülikooliga on olnud teil üsna tihe. Ja soomlased ei ole meid virgutanud, aga kumba et kuna ühesõnaga Meil oli eesti õppijakeele korpus juba olemas ning selle korpuse suurus oli sel hetkel, kui me soomlastega koostööd hakkasime tegema kusagil 400 500000 juba siis isiklike kontaktide tulemusena. Ja sellega seoses, et Oulu Ülikoolis hakati soome keelt võõrkeelena neid kirjalikke näiteid koguma üle kogu maailma. Ning et Oulu Ülikooli tekisse keskus ja leidus ka vastav spetsialist, kes võttis selle töö enda kanda. Jarmo Jaandunen siis kahtlemata tekkisid, meeldid väga kenad töökontaktid ja me oleme niimoodi koos seminare pidanud ja meie oma vahekeele korpuse töörühm on, nüüd peab järgmine või see aasta sügisel oma viiendat sügisseminarid. Ja iga selle seminari järel on meil ilmunud ka artiklite kogumik. Ning siin ei ole mingit saladust, et Oulu inimesed on olnud huvitatud just sellest keeletehnoloogilisest arendustööst, mis selle korpuse juures on tehtud ja on huvitatud ka meie, meie korpus keskkonnast sellega. Kas teisalt ju aula ülikool on hästi tugev infotehnoloogia vallas, siin meie oma raadiomaja kõik programmid on ka sealtsamast ülikoolist pärit, tegelikult algselt jah, see vastab tõele. Nii et selline viljakas koostanud siin Läänemere ääres siis ka toimub ja kindlasti ka teiste rahvusvaheliste ühendustega. No meil on koostööga Turu ülikooliga, kes tegeleb analoogsete asjadega ning Helsingi Ülikooli nüüdiskeelteosakonnaga, ma ei tea, kuidas nad seda nimetavad, Laidas. Ja lõpuks küsiks veel seda, et kas korpus saab kunagi valmis, see on nagu Tallinna linn kunagi valmis. Nii et jääb teele, kelle eestlanna soovid ainult edu selles töös, millel on ka siis täiesti praktiline väljend mitte ainult teaduslik, sest tihti loga rahvas arvab, et teadust tehakse vaid tema enda nimel. Jah, väga hea ja Eesti riigile vajalik praktiline väljund. Edu teile, aitäh. Jätkuvalt kutsume meie kommentaarirubriigi kuulajaid esitama oma mõtteid ja arvamusi meie kõigi keelekasutuse kohta aga samuti ettepanekuid missugustel teemadel võiksime edaspidi kõnelda, missugused probleemid vajaksid lahtirääkimist näiteks alates sügishooajast nagu varem lubatud heade mõtete esitajatele ka raamatuauhinnad. Täna tsiteeriksin lõpuks veidi meie tubli kirja saatja, kes esineb killu nime all. Viimatist ja üsna ajakohast lisandus meie kommentaariumisse oletlemisest spekuleerimisest, kes teeb, mida Miili ja Maali. Kas Jakobsoni-Koidula tammsaared ja keresed on aasta pärast hundi kõhus, Neeme Adoletlevad, Euroopa liidu poliitikud? Kuidas ja kuivõrd õnnestub eurot tugevdada, nemad spekuleerivad? Ma pole irooniline, kindlasti neil parimad kavatsused. Siiski, kust on pärit sõna poliitika kreeka keelest tähendades riigi juhtimiskunsti, veidi kurioosne, teades praegu Kreeka riiki hinge vaakumas, ilma igasuguse kunsti pärata. Hiljuti pakuti siin mõttetu mehe vasteks mõõdlust. Selle vastand võiks olla arus, arukas isik. Pange tähele, mis on eesti sõnatüvi, see on aru ehk mõistus, ei mingit polist ja pankrotiohtu. Arused mõtlevad, ei praali, ei parasta, nad otsivad ideid ja lahendusi, pingutavad oma kasutaja end upitamata. Nadon arused jaa, oletlevad arukalt, erapooletult mõõrus teeb teadagi mida. Kas meie poliitikud võiks oletleda sel viisil ära panemiseta? Tallinna siginenud sõnadega spekuleerivad pöördplakatid, nii hiigelmõõted paistavad Lõuna-Eestisse ära pööratud sõnad, kelle vastu hops olen sattunud keelelt poliitikasse pole see saade. Aga aruseid võiks olla rohkem kui mõõruseid, rohkem arukat oletlemist, arutlemist ja vähem kasuahned spekuleerimist. Olgem eestlased, olgem eurooplased, aga saagem ka arusteks. Saagem siis arusteks ja kohtugem taas nädala pärast, kui loodetavasti tuleb pikemalt juttu keeletoimkonna juhi professor Krista Kerge ka. Saate tõid teieni Anna-Maria korrel ja Mart Ummelas kuulamiseni.