Tere, päikeselist laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on 11 ja viis minutit ning ilusa ilma kiuste on eetris ikka rahvateenrite saade ning siin stuudios Riin Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Sulev Vedler, Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ning nii nagu ikka, räägime nädala kesksetest. Uudistest püüame vaadata pisut kaugemale ja ka pisut asjade sisse. Ja nädala keskseks uudiseks kujunes mõistagi Euroopa Komisjoni lähenemisraport Eesti eurovalmiduse kohta ning selles raport This soovitatakse Eesti järgmise aasta alguses eurotsooni vastu võtta. Aga üha enam kuulab ka arvamus, aga see, et meid kutsuti pulma, aga tuleb minna matustele. Kuidas te neid Eesti ajakirjanduses kõlanud? Üsna murelikke noote praegu hindaksite, kas meil on põhjust pigem rõõmustada või, või pigem murelik olla? Tere, minu meelest on küll põhjust rõõmustada rõõmustada selles mõttes, et Eestil oli üks eesmärk. Kuigi siin mõned ministrina on öelnud, et ega euro saamine ei olnud eesmärk omaette, siis ikkagi selles programmis, mis ütleb, et Eesti peaks euro kasutusele võtma, kasutatakse sõna eesmärk, meil oleks eesmärk, sai täidetud. Ehk kui ma oleksime mõelnud, et kui Eesti ei oleks saanud Eurotsest mis siis oleks juhtunud. Ja üks väga-väga oluline asi selle juures on just usaldusväärsuse küsimus kus suur finantstorm algas aastal 2008, siis Eesti usaldusväärsus kukkus väga kõvasti. Ühel hetkel selle siis 2008. aasta lõpus, 2009. aasta alguses liikus isegi Toompeal selline mõte, et Eesti võiks üle minna eurole. Kiirkorras võtad nagu paralleel paralleelvaluuta alla või siis või siis täiesti krooni asemel kasutusele, ilma et me oleksime saanud Euroopa, kes baasluba, ilma et me oleksime kõiki neid kriteeriumeid täitnud pärast, et Eesti oleks lihtsalt usaldusväärne. Tookord see mõte jäi küll pooleli. Nüüd oleme me siis ametlikult sinna vastu võetud, et see peaks inimestele ütlema, et investorite igalt poolt maailmast turistidele kõikidel teistel, et Eesti on siiski usaldusväärsem. See peaks andma ka eestlastele usaldusväärsust juurde. Paradevalveerimise oht ja põhimõttelisem väga-väga oluline. Jah, aga teisest küljest jällegi see tavaeuro on nüüd ise ju ju muutunud teatud mõttes tundub nagu vähem usaldusväärseks kõikide nende kriiside ajal. Et noh, kahtlemata muidugi usaldusväärsem valuuta kui, kui Eesti kroon aga, aga selles praeguses kriisis on, tegelikult ei tulnud ilmsiks see, mille eest siin paljud majandusasjatundjad hoiatasid juba üldse enne euro eurol euro kasutuselevõttu Euroopas, ehk siis see, et mis peaks olema enne, et kas siis rahaliit või siis tugevam riikide majanduspoliitiline integratsioon ja siin ongi nüüd tulnud ilmsiks tee praeguses kriisis, et mis on selle asja ohud ehk siis see, et kui nüüd üks riik näiteks nagu Saksamaa on, seal on palgad väga aeglaselt kasvanud, samasse riik toetab väga jõuliselt oma eksporti, inimesed säästavad palju ideaale. Ütleme seal majanduses on, on vaja madalaid intressimäärasid samal ajal selline riik nagu näiteks Kreeka või, või ka Portugal kes ei ole suutnud niivõrd tugevalt innovatsiooni ja eksporti toetada, et tema siis jääb, jääb võlgadest ja satub raskustesse. Ühesõnaga, on tulnud nagu välja see, kui ohtlik võib olla see, kui ühist raha kasutavad riigid tegelikult oma majandusmudeli poolest majanduse kasvu poolest on, on väga erinevad. Siit praegu need ohud tulevad ja muidugi see nädal siin nüüd ju ka oli. Reen esitles ka ettepanekuid, et kuidas siis liikuda selle poole, et, et euroala vist oleks, oleks riigid rohkem majanduspoliitilised, eelarvepoliitilised integreeritud ja ma arvan, et selline muutumine on nüüd paratamatult. Ma tahaks siiski rõhutada, et tegelikult me peaksime arutlema, võib-olla kahedimensionaalsel üks on euro üle laiemalt ja kui siiani me olime küll euroga seotud, aga meil puudus igasugune sõnaõiguse euro osas, siis kui me liitume eurotsooniga, siis tekib ka Eestil väga selge sõnaõiguse euroga seoses ja, ja loodetavasti siis ka see Eesti eeskuju kas või avaliku sektori tasakaalu saavutamisel võiks olla nii-öelda üks osa sellest debatist, mida euro üle peetakse, aga teiselt poolt ikkagi see Eesti enda rahasüsteem, Eesti enda rahasüsteemi stabiilsuse tagamine. Ja see, see on nii-öelda teine osa sellest, aga väga selgest diskussioonist, et, et kui me siin räägime sellest, et Eesti kroon on euroga seotud, siis ronil väga palju muid variante ju ei olegi. Olgem olgem väga ausad selles küsimuses, sellepärast et, et, et kui me siin oleme kuulnud euroskeptikuid arutlema selle üle, et ta võiks Eesti krooni kursi vabaks lasta, siis niivõrd väikese riigi krooni kursi vabaks laskmine, see lõpeks üsna kiiresti krahhiga, sellepärast et selleks selle kursi kukutamiseks piisaks vaid paarist spekulandist. Nii et, et see ei ole kindlasti tark idee. Nüüd sidumine mingi valuutakorviga, see, see ei pruugi samuti hea idee olla, sellepärast et me ei tea, kuidas need teised valuutad toimivad ja kui neid hakatakse devalveerima, siis samamoodi Eesti krooni kurss kukuks. Et tegelikult. Me oleme ikkagi sõltuvad suurematest valuutadest nii või teisiti ja kui me oleme seotud euroga, mis on olnud siiski üks stabiilsemaid valuutasid, kui me võrdleme teda ükskõik millise teise suure valuutaga, siis eurole tema stabiilsuse osas ei ole küll veel siiani mitte midagi ette heita, ütleme nii, et USA dollar on olnud oluliselt heitlik. Mul tuleb siin meelde aasta 92, mina olin siis noor üliõpilane. Sügis juhtus Euroopas väga tormilise sündmusi. Siis kogus kuulsust üks mees, keda me hästi teame Josharas. Väidetavalt ta võitis ühe päevaga miljard dollarit mängidesse inglise naelast inglise nael. Pärast seda lülitati välja sisse Euroopa ühisest valuuta vahetamise süsteemist, siis kukkus Itaalia Liir. Me nägime, kuidas kahe kuu jooksul Hispaania Beseda Portugali Eskuudo, Soome mark, kõik nad kukkusid, rootslased tegid meeletuid jõupingutusi seal isegi parlamenti, ütles Nagorooni päästmine, olgu tal selline elu ja surma küsimus. Siis üheks hetkeks tõusis selle intressimäärad keskpanga intressimäärade 500 protsendini. Siis ütlesid rootslased, aitab, nende kroon kukkus ka 30 protsenti. Kogu süsteem varises väga lühikese ajaga, kui hakkab, pärast seda tehti ühtne valuuta, euro tehti hästi, karbasti kindel, põhimõtteliselt selline, kust välja ei saa astuda. Jah, see oli viga. Selles mõttes sina, kelleri alustasid nagu õieti tavatsesid eurooplase tasandilt, mina vaatasin seda asja eestlase tasandilt. Eestlase jaoks siiski, see on selline värk, et Eesti on usaldusväärsem, jääd, nüüd kaob tal see võimalus, et krooni devalveeritakse tema laenuga juhtub midagi, kodulaenuga juhtub midagi halba. See võimalus kaob ära. Ehk selles mõttes ikkagi äärmiselt positiivne sündmus. Ei, loomulikult on see positiivne silmas, seda, seda ei saa absoluutselt ehitada küll, aga me peame olema valmis selleks, et seesama rahaliit, kuhu me nüüd astume, tema ise hakkab nüüd väga intensiivselt ikkagi muutuma ja ma arvan, et see hakkab ikkagi vaikselt toimuma. Seesama palju räägitud kahekiiruseline Euroopa, kus need eurod kasutavad riigid integreeruvad omavahel senisest palju rohkem. Aga kas ei ole Euroopas ka praegu selline olukord, et kui Eesti tegi oma valusad kärped siin juba aasta-poolteist tagasi ära siis Euroopas ei ole neid kärpeid paljudes riikides siiani tehtud ja nüüd ollakse silmitsi sellega, et tuleb ikkagi hakata kärpima. Ja kui siin on jutt sellest, et Hispaania alles nüüd hakkab kärpima, selleks, et natukenegi vähendada oma sisemajanduse kogutoodangu ja, ja riigieelarvesuhte puudujääki. Ja samamoodi ka nüüd ju Portugal hakkab näiteks kärpima, nende puhul tähendab kärpimine näiteks seda, et riigiametnike palk ei saa tõusta kiiremini kui inflatsiooninäitaja võrra aastas. Ja. Noh, samas soomlased võtavad laenu ja suure laane tahavad seal tarbimisse suunata ja siis me mõtleme, et okei, suur osa sellest, ehk tuleb ka siis Eestisse siin läbi viina ostmise ja nii edasi. Et mingil hetkel tõenäoliselt on sunnitud Soome hakkab, hakkame kärpima ja siis see võib anda meile uue paugu seepärast, et meie kärpisime, sellel ajal, kui kõik ülejäänud riigid laenasid ja suurendasid sellega tarbimist, aitasid majandusel taastuda. Kui need ülejäänud riigid hakkavad kokku tõmbama. Sellel on väga selge See on selgelt mõju Eestile ja, ja see on päris vastik mõju selles mõttes jällegi meil ilmselt vedas, me jõudsime sinna õigel ajal sinna eurotsooni sisse. No majandust need kärped kindlasti jahutavad ja, ja kui me vaatame seda, et üldiselt on siiski Euroopa majandus kerges tõusujoones küsimus on muidugi, milliste meetmetega seda on saavutatud. Aga võib siiski arvata, et, et ka kogu maailma majandus on pisut paranemas, nii et, et sellist suurt langust, nagu me seda siin nägime veel poolteist aastat tagasi, seda tõenäoliselt ei tule. Me ei tea, milline saab olema nende kärbete edasine mõju majandusele laiemalt, et siin mõned juba hoiatavad, et kas võib tulla siin nüüd välja majanduskriisi nii-öelda kolmas faas seoses nendesamade kärbetega. Et Eesti on kukkunud ajas ikkagi viis aastat tagasi oma SKP-s, Me oleme aastal 2005. Ülejäänud Lääne-Euroopa riigid ei ole sellisele tasemele läinud. Meie ei näe siin lähiajal mingit sellist meeletut tõusu. Tuleks vupsti tagasi ja ütleme aasta 2008 tasemele. Ei, me oleme mingi osa oma oma majanduskasvust ära andnud, oleme oma elatustasemelt mitu aastat tagasi läinud ja me olemegi sellise selgujulises kasvas hästi aeglaselt hakkama tõusma võib-olla, aga kui nüüd ka ülejäänud riigid hakkavad, hakkavad siis kokku tõmbama majandus, siis me võimegi sinna elli peale jääda või, või võib isegi väike langus tekkida? Aga Sulev samas Euroopa riikides ei olnud sellist kinnisvarakriisi, nagu me seda nägime Eestis. Meil sattus kaks kriisi kokku. Jah, seda nüüd küll. Aga me oleme ikkagi kukkunud maailma üks suurimaid kukkujaid meil on kukkunud nii majandus kui ka on ka tööhõive kukkunud või kes selle nädala näitaja tööhõive osas on äärmiselt vastikad. Tõeliselt pessimistlikud, et 130000 töötut seda ei ole. Seda ei ole Eesti näinud. Jah, ja küsimus on selles, et, et kui me räägime siin ka tööhõivest, siis tööhõive ei ole Eestis kunagi nii madal olnud kui praegu, nii et et kuigi siin nüüd viimaste kuude näitajad töötukassa statistika põhjal näitavad nad pisikest paranemist, aga, aga see võib olla ka statistiline, sellepärast, sest et, et me ei, meil ei ole piisavalt informatsiooni nende inimeste kohta, kelle töötushüvitise saamise periood on lõppenud ja kes lihtsalt ühel hetkel ei viitsi enam töötukassasse minna, et ennast uueks kuuks uuesti töötuna registreerida. Jah, aga ikkagi see euro, seal on minu jaoks sellel nädalal selline nagu tõeline tippsündmus muidugi selle kõrvale, et väljas läks soojaks, see tuumatalv sai lõpuks läbi, et need kaks langesid väga hästi kokku ja valiksime siin sellist nädala persooni või nädala nägu, siis minu meelest see on Aare Järvan. See on siis see mees, kes töötab Toompeal, on peaministri majandusnõunik ja kes on kogu seda euro asja ajanud? Et Ta vääriks küll teatud riikliku autasu, aga ka ülejäänud valitsuse liikmed sai, mainin Andrus Ansipit. Ei, ma ütlesin, ülejäänud politseinikud, Andrus Ansip ärib, Jürgen Ligi väärib ka kõik teised ka Ivari Padar, muuseas, kes ei ole see liigaga endise rahandusministrina hakkas siin väga kõvasti tööd tegema. Minu meelest siin on nagu korra selles saates, ütlesin, et järgmine aasta, kui kui riiklikke autasusid jagatakse, siis peaks meie poliitikuid meeles pidama. Olen jätkuvalt seda meelt. Kuigi mina peaks ütlema, et ma olen kuulnud mitmest allikast ja nägin ka valitsuse pressikonverentsi internetiülekandes seda, et Andrus Ansipil on nende uudiste valguses tekkimas uuesti selline 22 ja poole 1000 hääle sündroom ja valitsuse pressikonverentsil üsna arrogantne vastus küsimusele, et miks siis Reformierakond on Eesti Energia aktsiaemissiooni vastu, siis sellele reageeris Andrus Ansip väga teravalt ja hakkas hakkas kohe süüdistama seda ajakirjaniku ja tema, tema väljaannete, et noh, minu arvates on päris normaalne küsida, et miks siis siiski ollakse Eesti energia IPO vastu selle teema juurde veel või veel me jõuame, aga puudutades veel natukene euroteemat, ega see euro ei ole meil nüüd 100 protsenti kindel, sellepärast et siin on väga selge poliitiline mõõde ka lõpliku otsuse langetavad ikkagi Euroopa Liidu rahandusministrid ja, ja kui lugeda sellel nädalal Euroopa ajakirjandust, siis näiteks mainekas Briti majandusajakiri Economist viitas küll sellele, et Prantsusmaa ärarääkimisega tuleb küll need väga selgelt veel vaeva näha, sellepärast et Prantsusmaa on väga selgelt võtnud üsna jäiga positsiooni. Ei ole nad Eesti europüüdluste suhtes kõige sõbralikumad ja kui siin veel vaadata, mida sellel nädalal Euroopas Prantsusmaa ja ja Prantsusmaa hinnangute kohta eurotsoonile on kirjutatud, siis siis ka Kreeka abipaketi osas on, on Prantsusmaa olnud väga jäigal seisukohal ja esitanud sisuliselt ka teisel Euroopa suurriigile Saksamaale lausa ultimaatumeid, nii et Prantsusmaa positsioon siin saab olema äärmiselt oluline. Ja et sa mainisid siin väga õigesti, et see Euroopa Komisjoni positiivne otsus on kindlasti kõige kaalukam asi selle protsessi juures, aga et mitu olulist hääletust on tegelikult tõepoolest ees. Et nii siin kõik Euroopa Liidu rahandusministrid otsustavad kõigepealt kvalifitseeritud häälteenamusega, ehk siis see tähendab, et üksikutel riikidel ei ole hääleõigust, hääletavad siis selle üle, et kas euroala peaks laienema Eestisse ja seejärel siis veel Euroopa rahaliidu enda rahandusministrid hääletavad ka veel pärast teda ja nemad siis Peaksid formaalselt otsustama muuhulgas ka vahetuskursi üle. Vahetuskursile on Jürgen Ligi välja öelnud, et tema, tema sõna on ka selle hästi oluline, et tema ei ole nõus, mingi muud ei saa kursiga, kui see, mis praegu on. Muidugi käivad ringi kõlakad, et siin viimase nädala jooksul pidid ka Eesti poliitikud omajagu võimlema, et et ikkagi see otsus nii positiivseks tuleks, sellepärast et Kreekaga seotud ja siis edasi sinna Lõuna-Euroopas laienenud kriis või see kriisioht. See tekitas ikka küsimus, et kas see, kas Eesti peaks vastu võtma või mitte, seal olevat läinud päris tuliseks, teised jällegi ütlevad, et ei, ei, seda ei olnud. Et kus see tõde on, täpselt ei tea, mis seal poliitkoridorides toimunud on. Fakt on see, et tuli kaks raportit ühelegi Euroopa keskpank. Ja see raport jõudis juba tegelikult Eestisse tükk aega tagasi seal käis nagu mitu ringi seda kooskõlastati. Ja siis saadeti jälle uus versioon jälle kooskõlastati see, et positiivne on seda juba teatritükk aega ette. Et see Euroopa Komisjoni keskpanga keskpangal ajab. Euroopa Komisjoni otsus sündis tunduvalt hiljem. Ma ei oska öelda, mis päeval ta reaalselt sündis. Kui me vaatame, kuna komisjon koos istus, siis formaalselt hakkas istung kolmapäeval brüsseli aja järgi kell kaheksa ja Eesti päevakorra punktile midagi 11 või 12, et siis nagu langetati, aga. No minule teadaolevalt seda Eesti punkti üldse hääletusele Euroopa Komisjoni ei pandud, et see läks üsna kiiresti läbi ja kui, ja kui meenutada veel seda pressikonverentsi, mida siis Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja Olli Reena andsid, siis oli see üsna-üsna, rahulikus toonis, Eestist räägiti seal põgusalt. Peaasjalikult räägiti nendest meetmetest, mis oleks vaja nüüd eurotsooni tugevdamiseks ja kontrollimiseks kasutusele võtta ning Manuel Barroso ütles seal väga selgelt välja, et kontrolli tuleb tõhustada ja, ja määral on, on see vormunud ka seisukohaks, et Euroopa Liit peaks hakkama kontrollima riikide eelarveid ja see tekitab need tõenäoliselt Euroopas ikka ikka väga suured vormi, sellepärast et juba on kõlanud ka seisukohti, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole sellega nõus, et Euroopa Liit hakkab kontrollima nende eelarveid. Öeldakse, et see on hiiliv föderalism ja samas ka on viidatud sellele, et Euroopa komisjon hakkab riikidel käsi väänama ja nii edasi nad peavad ära andma jälle osakese oma suveräänsusest, et ja nii edasi, kuigi seoses euroga on sellest räägitud, et, et kui on riikidel ühtne rahapoliitika, siis oleks vaja mingil määral lihtsustada ka ka neid riiklik majanduspoliitika osasid ja mingil määral, et, et see oleks kuidagi natukenegi ühtlustatud selleks, et selleks, et oleks tagatud selle raha stabiilsus. Mina arvan seda, et ehk siis on räägitud rahandusministeeriumist ehk Euroopa raha Euroopa Liidu rahandusministeeriumist, mis tõenäoliselt veel niipea ei realiseeru, aga kunagi siiski. Ma arvan seda, et selline edasine integratsioon on tegelikult täiesti paratamatu, ma saan sellest praeguses kriisis ikka ilmsiks. Praegu tuleb ju umbes kaks kolmandikku siseriiklikest õigusaktidest sisuliselt Euroopa Liidust. Paljude valdkondade puhul on ongi siis kogu pädevus ongi siis Brüsselis näiteks keskkond aga, aga praegustes oludes, siis kus poliitikutele on siseriiklikud suhteliselt vähe mänguruumi, ongi siis väga ahvatlev tulla välja teinekord mingite lubadustega, mis võivad küll valijaskonnale meeldida, aga, aga ei ole pikemast perspektiivist sugugi vastutustundlikud ega jätkusuutlikud, et meenutame kas või Eesti enda mõningaid valimiskampaaniaid ja lihtsalt selline eelarvete nii-öelda näitamas käimine, harjutamas käimine. Restoranis võiks olla mingis mõttes selline väike tasakaalustav faktorsi. Minu meelest on. Kui Eestit ei võetaks mingil puhul eurotsooni sisse, oleks täielikult ebaõiglane. Me oleme kõik kriteeriumid ära täitnud. Et see oleks meie karistamine, samal ajal näiteks Kreeka läheb seal mõnusalt liugu. Temaga nagu ei tehta mitte midagi. Ehk siis passid, siis sulle makstakse, aga kui oled kokkuhoidlik, siis sind karistada. Ja see oleks täielik ebaõiglus et selle loogika põhjal peaks Eesti igal juhul saama lõpuks positiivse, otsese, aga kõige pessimistlikumad muidugi. Arvamused on sellised, eurotsoon ise võib laguneda, et keegi kas visatakse sealt välja või keegi lahkub sealt. Noh, sakslased ikkagi uskusid, euro on selline kindel nagu valuuta, nagu Deutsch mark omal ajal. Ja nüüd selgub, et kreeklased teevad vast natukene kehvemat, mina jällegi mõtlen siin vaikselt, et näed, et Eesti Eesti põllumeestel nüüd on kergem Venemaale võib-olla mõnda kaupa müüa või midagi muudaksid eesti kaubana suhteliselt odavamalt, kuna euro hind langeb, eks ju. Teistpidi jällegi, kuna dollar kasvab, siis bensiini hind võiks jällegi tõusta, et mis värk on selline? Aga samas, kui siin on räägitud sellest, et näiteks Poola majandus ei ole nii palju kukkunud, kui eurotsoon, siis siis me vaatame seda ikkagi Poola majandus slotipõhiselt, Poola on on devalveerinud oma valuutat 30 protsenti, siis tõusis see 15 protsenti, siis ta kukkus jälle seitse protsenti. Seega kui me vaatame koos devalveerimisega seda Poola majanduse käekäiku, siis ei ole see nii roosiline midagi, kuigi siseriiklikult on ta tõenäoliselt natukene natukene elavam selle selle devalveerimise tõttu, aga küsimus on see selles, kas see on lahendus. Poola majanduse väärtus on ikkagi ju vähenenud selle devalveerimise võrra. Rootslased lasid kroonil tsutikene odavamaks. Pärast seda oli meil ikkagi selline üle-üleriiklik nii-öelda leinapäev, kui selgus, et norra SKP on suurem kui Rootsi ala. Aga kuidas, kuidas nüüd sellesse suhtutakse? Kuidas sellesse suhtuda, brittidel sama lõbu, naela kurss on kukkunud ja nüüd me oleme silmitsi olukorraga, et et, et ega see brittide olukord on ju tegelikult veelgi hullem kui Euroopa liidus, sellest ei ole lihtsalt nii palju räägitud, aga kui brittidel on olukord selline, kus kus nende riigieelarvepuudujäägi, kui on võrreldav Kreeka omaga samal ajal nad lasevad kogu aeg veel ka naela kursi alla ehk devalveerivad. Olukord on ju tegelikult veel keerulisem ja nad nad kaotavad iga päev. Nojah, aga nemad ei ole nende seas nii-öelda sellepärast, et nad ei ole eurotsooni liikunud sinna, nagu rohkem kantakse Itaaliat, Hispaaniat, Portugali, Kreekat, Iirimaad. No aga sama devalveerimine nende riikide puhul, mida ta Lauri mainisid, et see võib-olla jah, muidugi kodanikule siin natuke valus, aga kui rääkida nende konkreetsete riikide majanduste jätkusuutlikkus Eestis ikkagi pigem pigem aitab sellele kaasa. Ma tahaks öelda, et see euro tsoonikriis on võtnud üsna kummalisi mõõtmeid, et ma siin hiljaaegu lugesin uudist selle kohta, et kuidas Kreekas saavad juba saksa turistid tänaval peksa. Ja samas oli uudis ka selle kohta, kuidas Brüsselis rünnati Kreeka turismiinfopunkti, et kas see on siis siis see, kuidas kriis eurotsoonis tänavapildis vastu vaatab, rääkimata siis sellele, et tõenäoliselt ka Hispaanias jõuavad inimesed üsna üsna kiiresti tänavatele, hakkavad avaliku sektori kärbete vastu sõdima. Elame-näeme, siin üsna pea peaks eurotsooniga seoses jälle jälle uusi uudiseid tulema. Me pisut võiksime rääkida ka sellest Euroopa Liidu abipaketist, mis on, mis on kokku pandud nii et selleks, et raskuses olijaid aidata kokku on räägitud siin 750-st miljardist eurost, millega peaks siis raskuses olevad riigid kõige mustema stsenaariumi välistama, aga samas sellega seoses ei ole räägitud, et isegi kui nad selle abipaketi saavad, siis tegu on ikkagi laenurahaga ja see tuleb ikkagi tagasi maksta. Küsimus on ainult selles, et kui Eesti peab nüüd ka samamoodi sellesse fondi panustama ja kellelegi abi andma, siis siis küsimus on meie jaoks ainult üks, kust kohast raha tuleb? Lähme siis välja laenama ja pärast kunagi laenurahana tagasi saama. Alguses võtsid turule selle sõnumi ikkagi väga hästi vastu ja nüüd mõne päeva jooksul on saabunud ka sinna selgus, et mis see siis on, et see on lõhki laenanud, antakse laenu natukene juurde. Ehk probleemid ei ole kuhugi ära kadunud, vaid neil natukene lükatakse edasi. Ehk näiteks Kreeka puhul on küsimus selles, et kas ta on maksuline, mitte, see jääb ikka püsima tanlikviidne praegu ta suudab oma selle aasta laenumaksed ära maksta, tegelikult ta maksab intresse sisuliselt ise intresse maksta laenu tagasi veel ei jõua maksta. Kust ta selle raha hangib. Ja Kreeka võla osas on siiski suhteliselt väikesed, näiteks võrreldes Itaaliaga. Hispaaniaga, kus majandus tunduvalt suuremad. Et sellepärast me ju räägimegi, et et Euroopa liitu tuleb rahasüsteemi, tuleb ümber teha, eelarvesüsteem tuleb ümber, ta kärpelakkam tuleb. Okei, aga kust kohast Eesti selle raha võtab? Laenab. Ei tea ja ei tea üleüldse, kas seda paketti sellises ulatuses ka kunagi reaalselt vaja läheb. See on praegu tehtud, seal on piisavalt suur. Et kas seda kasutama nii, millises ulatuses, seda me ei tea, osa raha, muuseas on IMF-i ala ja seal on erinevaid variante erinevaid laenusid, erinevaid võlakirja, võimalik, et ka meie peale välja alga võlakirju, selleks et edasi laenata raha. Jaanusel on viidanud ka rahandusminister Jürgen Ligi, kui ta siin kaks päeva tagasi reporterist uni tunnis stuudios esines, aga mis puudutab nüüd meie avaliku sektori võlakoormus, siis mulle tundub, et et ühe eilse otseselt ei, täpsemalt, siis juba üleeilse otsuse valguses võib see võlakoormus kiiresti kasvama hakata. Ta põhjuseks on Eesti energiasse tehtavad investeeringud, sellepärast et valitsus võttis vastuseisukoha, et mingisugust aktsiaemissiooni Eesti Energia seoses ei korraldata ja lähiajal vajalikud investeeringud tuleb teha laenurahast ja selleks tuleb hakata nüüd otsima võimalusi, et kuidas seda laenuraha saada. On üsna tõenäoline, et see laenuraha tuleb ikkagi riigil kätte saada ja siis Eesti energiale edasi anda. Siin on erinevaid võimalusi, aga, aga fakt on see, et avalik sektor peab energiasektori renoveerimiseks laenu võtma. No ma meenutaksin siin ei, ei saa jätta märkimata, et kui siin valitsus ei oleks paljudel aastatel järjest Eesti energiast välja miljardit krooni dividende, siis oleks praegu ikka viimase laenuvajadus mõnevõrra väiksem. Ja kas siis ei oleks meil jällegi põhjust olnud rääkida sellest punktist number üks ehk eesti tuleb varsti eurotsooni või läheb varsti õlad, saale? No siin võeti seda juba oluliselt varem ju ju neid dividende välja ka sellel ajal, kui oli väga suur buum Eesti majanduses. Aga ikkagi see, see otsus on, on mõneti kummaline, sellepärast et kui peaminister ja pool aastat tagasi andis üles anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile valmistada ette Eesti Energia vähemusaktsiate börsile viimine, siis üsna kiiresti see, see diskussioon lõppes. Kui see võimalik aktsiate börsile viimine sattus terava kriitika alla, siis muutusid üsna kiiresti argumendid ja muutus seisukohta ja siis kadus Reformierakonna toetus sellele aktsiaemissioonil. Nüüd selgubki, et, et ei olegi valitsuses toetust ja tulebki teistmoodi seda olukorda lahendada, et et minu jaoks on nagu hämmastav see, et kuidas poole aasta jooksul peaminister on oma seisukohta muutnud, kuigi tuleb tõe huvides märkida ka seda, et samal ajal, kui ta tegi ülesande majandus- ja kommunikatsiooniministrile tegi ta tegelikult ülesandega rahandusministril alternatiivse plaani väljaselgitamiseks ja see puudutas siis peaasjalikult laenuraha leidmist. Aga kas siin ei olnud mitte selles asi, et Juhan Parts alustas seda iba reklaame, mis tunduvalt varem ja tunduvalt jõulisemalt kui Jürgen Ligi alternatiivseid plaane. Et mulle küll jääb meelde. Väga lihtsal põhjusel sa rääkisid eurost räägime sellest, et avalik sektor peab laenu võtma siis avalik sektor peab arvestama ka sellega, et laenu tuleb ühel hetkel tagasi maksma hakata. Aga isegi kui see tagasimaksmine toimub kunagi tulevikus, siis intressi tuleb maksta iga-aastaselt ja, ja kui ja kui vaadata nüüd kas või järgmise aasta eelarvega seotud numbreid, siis selle Eesti Energia laenu intress oleks juba ainukese, järgmise aasta lõikes üle 300 miljoni krooni. Ma esiteks küsimuse, et, et kui meil on niigi pingeline eelarve, siis siis kust kohast leida veel see 300 miljonit krooni. Ja ma ütleksin siinkohal, et minu jaoks on isegi see küsimus, et, et kust te raha leida, et ka siis need börsilt laenu, see on isegi teisejärguline ja kogu selle Eesti Energia investeeringuplaani küsimuse kõrvale, et praegu ma pean tunnistama, et ma ei ole nüüd ka aru saanud, et mida siis nüüd valitsus on konkreetselt otsustanud, et kas nad on siis nüüd heaks kiitnud terve selle Eesti Energia investeeringuplaani, mis oli üle 60 miljardi krooni, et mis osad seal siis konkreetselt nüüd nüüd on heaks kiidetud? Praegu on ikkagi küsimus oli see, et tahetakse investeerida. Õlitootmisse näiteks. Ja, ja, ja, ja uutes kateldes, et ütleme, et aastal 2016 70 protsenti tootmisvõimsustest ei vasta enam ei vasta enam Euroopa Liidu nõuetele, aga, aga siin noh, mul ei ole midagi selle vastu, et osadele kattedele siis pannakse juurde väävlipüüdjad, aga küsimus on nende uute katelde ehituses ja siin on, arvestame seda Euroopa energiapoliitika tervikuna, siis Eesti ikkagi ujub siinkohal vastuvoolu. Suund on ikkagi sellele, et vähendada CO2 heitmete rohket elektri tootmist, see läheb väga kalliks tulevikus. Eesti investeerib siin kümneid miljardeid kroone sellesse samasse asja ja me ei tea, et kas olevikus üldsegi on, on, on, on õigustatud või mitte, et fakt on see, et, et meie inimesed saaksid. Aga kui me arvestame kõiki CO2 CO2 emissiooni emissiooni raha, mida selle eest tuleb välja maksta, et meil saab olema ilmselt üks Euroopa kallimaid elektri tootmiseks. Minu arust andis valitsus väga selge signaali, ta andis laenuandjatele signaali, et kuulge, kui te tahate anda Eesti Energiale, laenab siis vajaliku omakapitali. Valitsus garanteerib. Ja siis patsutasid õlale seal Partsile ja patsutas Liivel, ela, tublid poisid, tegid hästi tööd. Me vaatame veel tulevikus teie investeerimiskavas üle siis kas teeme seda või teist ja siis, kui projekt käiku läheb, küll ta siis selle raha saate. Ehk põhimõtteliselt lükati otsustamine edasi. Ja aga küsimus on praegu selles, et kas, kas investeering tervikuna on üldsegi on üldsegi sellises mahus mõistlikum arvestama ja neid Euroopa energiapoliitilisi suundumusi tervikuna. Pluss veel see, et siin on väga küsitav ka see, et, et kas nüüd Euroopa Komisjon klassifitseerib siin Eesti energiale antavat toetust riigiabiks, kas see läheb läbi või mitte. Ja kui võtame neid uudiseid, mis tulevad Euroopast elektrimajanduse vallas, siis seal näiteks tuleb üks uudis teise järel, et on külmutatud üks kivisöeelektrijaama projekt teise järel. No tõenäoliselt selle otsuse valguses rõõmustavad ikkagi nii mõnedki ja ma arvan, et Eesti õlitööstused rõõmustavad selle üle, miks see investeering Eesti energiasse ei pruugi tulla nii suur, kui on esialgu Eesti Energia kavandanud ja õlitööstused võivad rõõmustada selle üle, et Eesti energiast ei või ei pruugi lähiajal kujuneda nii tugev konkurent, kui seda kardeti, sellepärast et raha on Eesti Energial investeeringute tegemiseks vähem. Ja, ja millegipärast on mul ka tunne, et kõikvõimalikud tuumajaama ehitajad võivad rõõmustada selle üle, et seda infot praegu ei toimunud, sellepärast et et juhul, kui ühel hetkel tehakse otsus tuumajaama rajamiseks on üsna tõenäoline, et sellisel hetkel korraldada takse aktsiate emissioon ja sellisel juhul nendel tuumajaama ehitajatel on juba palju palju targem turule siseneda, et nad võib-olla pigem rühivad seda aega ja see võib ka üks põhjus olla, miks siis miks siis see hipo on praegusel hetkel ma ütleks siiski edasi lükatud, sellepärast et keegi ei ole öelnud, et seda hüpotei korraldata kunagi tulevikus on öeldud, et seda infot lihtsalt praegu ei tule. Minu meelest Reformierakond tõstatas palju olulisi küsimusi näitas seda, et Eesti energia on poliitiliselt hästi mõjutatav, ütelda tahan täielikult poliitikute käpal ja kogu see tema tegevus sõltubki poliitilistest otsustest. Kui palju põlevkivi kaevandada saadaks. Näiteks Eesti energia oma investeerimisplaanis nägi ette, et ta saaks rohkem põlevkivi kaevandada, kui praegu on üldse lubatud, noh, et kuidas see üldse võimalik on, et firma läheb mööda ühest riigikogu otsusest. Jah, et ma täpsustaks, et, et lihtsalt selle põlevkivi arengukava alusel peaks vähenema põlevkivi kaevandamine praegusega võrreldes, aga Eesti energia justkui näeb ette, et ta, et ta jääks samale tasemele Samasuguseid riske on hästi palju veel nüüd, kui vaatame, et need erinevad rahastamisskeemid, et üks variant on näiteks, et rikute tõesti laenu ja annab annab siis selle rahahädas Eesti energiale. Üldiselt me ju teame, et riigi laenu suhteliselt odavam. Kui IPO Kaadu sinna vanasse raha sisse siis aktsionär tahab, mida ta tahab saada, saab kasumit saada. Tema kasumi ootust tõenäoliselt on suurem kui kui riikliku laenu kaudu tulev raha. Ja nüüd järgmine küsimus on vist kõige olulisemalt, kumb see tarbijale siis kasulikumale minule kui elektritarbijale, kas see firma saab odavamat raha või see, et firma saab kallimat raha? Igal juhul ta mõlemad tahavad raha saada, nii aktsionärid kui ka võlakirjaomanikud. Ja siis on muidugi teine küsimuse pool on see, et, et Eesti energia, kõik need investeeringuplaanid, need nüüd Need, plaanid hakkavad teostuma sellises olukorras, mida me tegelikult keegi praegu ei oska ette näha, kõiki neid riske ette hinnata ei tea ikkagi, milliseks kujuneb tulevikus elektri hind, me ei tea, milliseks kujuneb õli hind. Me ei tea, milliseks kujuneb CO2 heitmelubade hind. Ja selles kontekstis minu arvates võiks olla isegi mõistlik see, kui neid. Kui neid riske ei kanna riik üksinda, vaid mingi osa ikkagi läheb ka turule. Kindlasti on mõneti mõneti võib ju tuua ka siin näitajaid, kuidas toimib soomlaste Fortum, enamusosalus on Soome riigil, aga seal on ka olemas vähemusaktsionäride, kellel on vähemalt mingigi sõnaõigus selle ettevõtte arendamises ja ma peaks ütlema, et Fortum on väga mõistlikult majandatud ette võtta ja, ja kui me vaatame ka Fortumi tegevust Eestis ka, ka siin võime öelda, et Fortumi puhul on sageli probleeme vähem kui, kui Eesti energia puhul ja seega ma ei, ma ei saaks küll öelda, et, et see, et, et Fortum meil on palju väikeaktsionäre, on selle firma kvaliteeti kuidagi halvendanud. Küsimus on loomulikult selles, et, et kui, et kumb on nüüd efektiivsem. Aga väidetavalt on majandusringkondades siiski seisukoht, et, et, et selline ettevõte, kus ettevõttel on, on rohkem kui üks omanik on, on reeglina efektiivsem kui see, kui ettevõttel on. Ettevõttel on jah, et see ettevõte, kus on, kus on rohkem omanikke, on, on pisut efektiivsem kui see, kui on ainult üks omanik, kes siis kontrollib. Ja nii nagu me kuulsime läbi läbi poliitiliste seisukohavõttude, selle ettevõtte tegevust. Nii, aga vaatame ikkagi, et Eesti energiale äärmiselt poliitiliselt sõltuv ette, kui ta oleks näiteks börsile viidud ja seal oleks lubatud investoritele, et selliseid selliseid kavadel ja poliitikud oleksid otsustanud, et ei, me vahepeal muudame siin näiteks laseme veelgi vähem põlevkivi kaevandada, aga samas on investoritel lubatud, et te saate nii palju, siis tekib investoritel täiesti selgelt õigustatud ootus, riik on neid petnud. Mäletan väga hästi, mis juhtus Eesti raudteega, ka suurejooneline erastamine. Ühel hetkel tahtis Eesti raudtee isegi börsile minna, seal arvutati välja, et selle ettevõtte väärtus võiks olla neli või viis miljardit. Siis kõik vajus kokku. Välisinvestorid muutusid, sõid, ameeriklased muutsid väga-väga kurjaks. Sellega, et nüüd lugupeetud välisinvestorid kaebasid Eesti riigi kohtusse Washingtonis olevasse kohtusse ja nõudsid väga-väga suurt kasu ta saab. Ühel hetkel muutus selle kahjutasu väljamõistmise risk nii suureks. Täiesti mõttekas oli Eesti raudtee lihtsalt taasriigistada ja tossatigi välja. IPO puhul oleks olnud täpselt samasugune oht ka Eesti Energia puhul, et mingil hetkel, kui poliitikud, noh, ta on lihtsalt nii, poliitiliselt sõltub ettevõtte, et investoritel võib tekkida õigustatud ootus. Kuulge, poliitikud, andke meile järgi. Ja siis me oleme jälle ennast kuidagi sidunud. Seda enam, kui arvestada, et need investeeringuplaanis oli siis kirjas, et kaevandatakse põlevkiviveerandi võrra rohkem kui seesama are põlevkivi arengukava ette näeb. Ja siis need kõikvõimalikud toredad projektid, näiteks kus käisid Eesti Energia juhid sellel nädalal Jordaanias ka Jordaaniasse oleks läinud päris suur hulk raha. Ja nad on edasi läinud, kama Raukasse, uurivat pinda USA-s. Ehk hästi palju on seal selliseid väga vahvaid projekte ja selles mõttes mul Eesti Energia meeldib ettevõttena tõotab suurelt asja ette. Aga seal on nii palju ebamäärasust, et selles mõttes need otsuse edasilükkamine eriti veel, kui need seda raha ei läinud, vajab vaid vaja oleks ainult kindlust. Et laenuandja oleks kindel, et kapitali jätkub, oli minu meelest õige otsas. Valitsus andis ju selge signaali, kapitali saab sellel firmal jätkuvalt, meie oleme valmis karateerimat vajalikul hulgal kapitali pannakse siis mis moel sõdemil ja ma arvan seda, muuseas, selle otsese tegemise puhul mõeldi ka päris palju. Ees ootavad seal riigikogu valimistele. Räägime, et kapitali jätkub, aga meie ma meenutaksin, et investeeringuplaan on 63 miljardit krooni ära, see on raha, mille eest saaks üle kolme aasta kõikidele pensionäridele pension. Aga ega keegi ei ole kunagi mõelnud, et Eesti riik paneks kogu selle raha sinna sisse. Ei, ei, seda võetakse ikkagi laenust. Lihtsalt me paneme. Jutt käib sellest, et sinna panna osakapitalist juurde. Ülejäänud firma laenab juurde. Pealegi on see tõenäoliselt etapi täna ja kui me praegu ei räägi siin tuumajaama investeeringust, siis investeeringu ootab veel siin siin aastaid. Ja aga, aga see üle 60 miljardi krooni on, on ikkagi see on selline suurusjärk, mida tegelikult peaks ajakirjanduses ja üldse ka poliitikas palju rohkem nendeks juppideks võtma ja ja luubi alla alla võtma ja rääkima, mis riskid on nende konkreetsete projektiosadega ja vaatama, et siin me ei, ei avastaks 20 aasta pärast, kuidas suur raha niisama ära raisata? Ma arvan, et ega seal Eesti Energia sees enam paljud inimesed ei usugi näiteks, et et nad saavad seda toetust, mida siis riigikogu lubas neile, et kaks uut jaama ehitada või kaks uut blokeid Narvasse. Mõlema jaama puhul tuleb väga suur tõenäosus, siiski minnakse näiteks tuumajaama poole ja, ja ainult üks blokeidatakse valmis. Kui sa, Sulev mainisid siin eelseisvaid riigikogu valimisi, siis ja, ja ka seda, et see otsus oli tehtud seoses eelseisvate riigikogu valimiste ja siis ma olen kuulnud sellel nädalal ka ühe värskelt ilmunud raamatuga seoses, et see raamat on valminud seoses eelseisvate riigikogu valimistega ja tegu on siis praeguse Lasnamäe linnaosa vanema Kalle Klandorfi värskelt ilmunud raamatuga jälitaja ja jälitatav, nii on, mis selle raamatu täpne pealkiri sul on, see? Sulev silmal. Mul on jah, siin üks, tõsi küll, raamatuid käsikirja jälitaja jälitada. Jälindata selle, nii on selle raamatu pealkiri ja tegu on päris põneva lugemisega. Kindlasti tasub raamat ette võtta ja läbi sirvida. Aga, aga huvitav on see, et selle raamatu üheks peamiseks mürgimüügiargumendiks on on kujunenud siis kaks lõiku. Raamat tõsteks räägib praegusest sotsiaaldemokraatide erakonna liidrist Jüri Pihlist ja sellest, milliseid materjale on tema kohta pärit ajast, mil ta töötas siin Tallinna kesklinnas ühes hotellis toonase miilitsajuhina ning teine puudutab praegust presidendi nõuniku Toomas Sildamit, kelle kohta Kalle Klandorf korduvalt ajakirjanduses on nüüd viimaste päevade jooksul jooksul väitnud ja kirjutab ta ka raamatus, et et Toomas Sildam oli KGB poolt värvatud. Mida te, mida te sellistest asjade seisust arvate, et mulle endale hakkas silma kell Kalle Klandorfi üsna vastuolulised laused, kus ta kõigepealt ütles, et tal on piisavalt andmeid kõige selle tõestamiseks ja kui talt küsiti, siis, et mis tal täpselt on, siis selgus, et tal ei ole mitte midagi. Nii, ta väitis õhtuse ekspressi saates neljapäeva õhtul, kus ta ütles, et kõik on talt ära võetud, et tal olevat mingi linte, mille olevat kapo ära korjanud ja nüüd ei olegi tal tegelikult mingisuguseid materjale, mis mis neid väiteid justkui kinnitaksid. Mina mõtlen siinkohal seda, et kui Klandorf oleks selles kirjutanud, siis oleks tekkinud küsimus, miks ta nendest asjast nendest asjadest kirjuta, miks ta kirjutab Pihlist, miks sa ei kirjuta sildamist. Ja nüüd, kui ta kirjutab sellest, siis tekib täpselt samasugune küsimus, miks ta sellest kirjutas? Selline täiesti loll olukorda. Iseenesest raamat on, eelmised oma lugesin läbi just Anne Veesaare raamatu, vaatasin alguses, et samasugune hoogne kirjatükk aega pärast ma sain aru, et sellest oleks võinud hulga ägedama asja teha. Sellepärast et see mees on pidanud päevikut, ta teab väga palju intriige. Sellest oleks saanud sellise Edgar Savisaare peaministri muutu paksu tellise oleks tõsiselt äge asi põnevikku selle mehe elus saaks väga-väga vinge põnevikku teha. Praegu on siiski suhteliselt selline kahvatu selle kõrval, mida ta saaks välja paisata. Jah, kui ta kirjutab näiteks see oli vist detektiivibüroo SIA-st mis tuli siis inglisekeelsest väljendist Security Intelligence insonsi, mis viitab justkui nagu ka luurele ja asutati 192. aastal, siis ma peaks ütlema, et selle SIA kohta on ta olnud üsna tagasihoidlik. Ei ole seal juttu SIA klientidest, seal on küll mainitud, et need olid rahakad, rahakad, kliendid, suured firmad ja rikkad inimesed, firmade rikkad inimesed. Kuigi, kui natukene SIA Ta uurida, siis need rikkad inimesed võisid olla sageli üsna üsna kahtlase taustaga. Aga, aga kahjuks nendest inimestest ja nendest värvikast taustast Kalle Klandorf kuigi palju ei kirjuta ja, ja samamoodi üsna nagu vähe võime lugeda ka selle kohta, mis puudutab siis kurikuulsat lindiskandaali kui SIA kontorist leitud teesalvestused mille üheks osapooleks oli Edgar Savisaar ja teiseks toonased tipp-poliitikud, sellega Ta on, on jäänud Kalle Klandorf ka äärmiselt tagasihoidlikuks, kuigi tõenäoliselt see info, mis tema valduses oli, oli, oli tunduvalt rikkalikum. Jah, ta räägib, et Savisaar oli meile toonud mõned õudsalt kehva kvaliteediga lindid, et me neid oma tehnika abil puhastaksime. Olime ostnud endale sisuliselt stuudiotehnika, millega sellist tööd teha sai, puhastasime ära ja andsime puhtaid lindid, Savisaarele. Mustad lindid käskisin hävitada, kuid millegipärast jäi see tegemata. Nii need lindid kusagil Raudki kapis vedelesid. Kaitsepolitsei rõõmuks. Ta oleks muidugi saanud rohkem siin öelda. Aga ega siin on selliseid lähemaid asju muidugi veel näiteks. Juhtum, kus keegi tahtis maha lasta Edgar Savisaart siin atentaadikatse, selles kirjutas Tarmo Vahter mu hea kolleeg aastal kaks tagasi Ekspressi veergudel. Siis ta süüdistab kaitsepolitseid sisuliselt sellesse, et, et Pihl lasi palgata KGB taustaga inimesi KAPOsse samuti ka seda, et Tal oli siin üks väga väärtuslik selline agent ja siis, kui tema selle agendi KaPole üles üle andis, siis varsti saaginud paljastati ja venelased saatsid ka Klandorfi sõnumeid. Sähvatas hinnangu, huvitavat materjali oleks, aga mina oleks tahtnud seda põhjalikumalt. Mõtlesin rajaga selles raamatus on, on üsna uskumatuna kõlav väide, et Kalle Klandorf väidab, et kaitsepolitsei loodi riikliku julgeoleku komitee poolt. Üks selline üsna üsna mitmetähenduslik mõte. Mulle tundub, et, et see küll on pigem fantud kantud ühest kunagisest kibestumisest. Kui Toompeaeriteenistus koosis kuulasid. Jaan Tootsen, Kalle Klandorf kaotas tegelikult luureteenistuste võitlusel, kaitseb eile ja, ja siis ikkagi kogu selle nii-öelda tõsisema politseilised tööga määrati tegelema kaitsepolitsei ja ja ka ja ka luuretegevus, aga samal ajal kui sa tomperi teenistus sootuks likvideeriti, et see võib olla kantud ka sellest toonasest kibestumisest. Noh, ilmselt siin on kibestumist ja teistpidi nagu sõja alguses ütlesid, et et tegemist on ka teatud poliitilise aktsiooniga. Et kindlasti kui sa näitad Sildami peale, siis mõeldakse siin vaikselt ka presidenti. Minu meelest on see selles mõttes küll jah, võib-olla mingi selline teatud avapauk valimistel. No samas kui kritiseeritakse Pihli ja Sildamit ja kui me vaatame, et kelle presidendikandidaat on Toomas Hendrik Ilves, siis miks ka mitte, me võime vaadata tulevikku, see võib olla seotud ka presidendivalimistega selleks, et diskrediteerida Toomas Hendrik Ilvest, kuigi ma isiklikult arvan, et, et see on ainult seotud siiski Kalle Klandorfi enda sooviga kandideerida eelseisvatel riigikogu valimistel. Jaa jaa, kaua sa ikka seal Lasnamäe linnaosa vanem oled, ühel hetkel tundub, et töö on tehtud ja võiks edasi liikuda ja miks ka mitte siis kui Toompeal terendab kas riigikogu liikme koht või, või miks ka mittemarssalikepike, kasvõi näiteks siseministri toolil. Näol jaak öelda Sildam, siis ma mõtlen küll Kadrioru peale, aga, aga samas kuidagi ilvesele selle kaudu haiget teha oleks nagu liiget. Sildena ilves on ikka väga kaks erinevat inimest ja ilvese taustal ikka teine. Mulle meenutab see lugu, mida me siin viimastel päevadel oleme ajalehtedest lugenud ka Koit Pikaro politseist lahmi lahtilaskmislugu, sest kui Pikaro 90.-te keskel politseist lahti lasti, siis ta väitis, et et allilm maksis tema lahtilaskmise eest justkui siis tõenäoliselt jutumärkides, kas toonastele, politsei juhtidele või ma ei tea kellele päris palju raha, väidetavalt siis viis miljonit krooni ja ja toona oli politseijuht Ain Seppik, kes ütles, et loomulikult selline väide on täielik jama ja ja ta lisas, et ta ei kaeba Pikaro selle väite eest kohtusse ainult põhjusel, et tegude tegu oli siis jõuluajaga ja seega pole. Pole jõuluajal ehk mõtet sellist tegevust ette võtta, nii et pisut-pisut sarnane lugu igal juhul sellega, mida me praegu loeme. Kuigi, mis puudutab seda Sildami lugu, siis tegelikult see oli teada juba 92. aastal, sellepärast et kogu see informatsioon tuli avalikuks. Vähemalt see, millele Kalle Klandorf viitab, siis 92. aastal, kui kui nad toonase eriteenistuse töötajad läksid Kuku raadiosse, nõudsid eetriaega ja siis teadsid eetris Toomas Sildamile on, on seosed justkui kaid KGB-ga ja nii edasi, nii et midagi uut selles selles ei olnud, sellest on varem ka Eesti Ekspress pikalt ja põhjalikult. Sildami juhtumist on tõesti ka väga-väga palju kirjutatud, aga noh, ma ei ole ise seda Klandorfi raamatut seni veel käes hoidnud, et vaata, need Sulev siin kõrval sirvib seda, et fotod, huvitavad pealkirjad ja nii edasi. Ja, ja ma arvan, et selliste raamatute edu tuginev ikkagi paljuski ka tõsiasjal ette, et see Eesti lähiajalugu see, mis toimus 20 25 aastat tagasi ja siis on ikkagi tõsise ajaloo teaduse poolt väga vähe läbi uuritud teema. Ja nüüd siis ongi, et erinevad erinevad poliitikud, funktsionärid üritavad oma mälestusi kokku kirjutada ja siis nii-öelda andade oma oma definitsioon sellest, et mis siis tegelikult juhtus, võivad olla. Sellest materjalist on ka salajane. Näiteks ta siin räägib koha peal, kus ta arvas, et Kaitsepolitsei kuulatada peale siis pealt, siis ta hommikuti tõstis telefonitoru ja siis hakkab rääkida. Tere, Jüri, kuuled. Liinid on valmis. Ei tea midagi kuskil vahetama. Aga samas me ei saa teda järgi kontrollida, kes nendest väidetest vastab tõele, mis mitte kunagi võivadki koguste selline isiklike mälestuste sigrimigri, et see võib jääda avalikus ruumis faktina kehtima. Et muuseas, siin sa rääkisid Pikaro maffia nii-öelda loo siis siin on samamoodi, et Klandorf, kui ma nüüd õieti mäletan, siis ühe koha peal mingis mingis lõigus ta rääkis, et ka tema pidi siis saama vist Kaitsepolitseipealikuks või selline tal oli nagu kandidaadis maffia ei olnud muuseas sellega nõus, et noh aga võib olla ma eksin, oli äkki äkki see oli mõni teine? Okei, aga lõpetame reklaami sellele raamatule ära, vaatame korraks tulevikku ka. Kui ma ei eksi, siis järgmisel nädalal ja juba järgmisel nädalal toimub rahvaliidu erakorraline kongress kus siis otsustatakse, kas erakond jätkab iseseisvana või mitte. Milline on teie prognoos, praegu on üsna selline tasavägine heitlus, et on, on peaaegu seis fifty-fifty, et ega ei ole, ei ole, ei iseseisvalt jätkamisel, pooldajadega sotsidega ühinemise pooldajad mingis ülekaalus. Ma ei oska selle koha pealt siin midagi öelda. Tragikoomiline on see igal juhul, mis toimub, et kui fraktsiooni esimehe kohalt lahti nüüd ähvardatakse välja visata äsja valitud fraktsiooni esimeest Mai treiali erakonnast ja nii edasi, et asi tundub ikkagi, nagu ta on täiesti absurditeatriks. No rahvaliit ja sotsid on minu jaoks kaks väga erinevat kaubamärki siga ja kägu ka omavahel kokku pookida, seal jubedus. No eks nad ole erinevad, aga samas kui me vaatame ajalukku ja meenutame, kastasin neid sotside iirlasi mõõdukaid, et nemad on ju minevikus ikka päris paljude selliste Ruraalse taustaga parteidega kokku sulanud, et kõigepealt oli see Eestimaa Rahva-Keskerakond 90.-te alguses, siis oli ju veel see Talurahva Erakond, kui ma õigesti mäletan, mille juht oli, oli Ilves ja nii edasi. No mina prognoosin, et me kuulame rahvaliidu erakorralisel kongressil ka kõnesid, kus tuuakse välja üks väga oluline aspekt, millest ei ole siiani palju räägitud. Nimelt et kui ei oleks seda sotsidega ühinemist ette võetud, siis me oleks olnud tõenäoliselt lähiajal silmitsi pisut teistsuguse ühinemisprotsessiga, kus oleks ikkagi uuesti ette võetud Keskerakonna ühinemine ja me teame, et pärast kohalikke valimisi sellist algatust oli näha, sellest ei tulnud midagi välja, kuna suur osa Rahvaliidu Ta oli selle vastu, aga aga nii nagu väga paljud rahvaliidu liikmed väidavad, ei ole soov mõnedel rahvaliidu liikmetele Keskerakonnaga ühineda või astuda mingil moel siis keskerakonda, mitte kuhugi kadunud, nii et kindlasti rahvaliidu kongressil. Me hakkame kuulama kuulama ka selle sinu sisulisi sõna võtma, aga rahvateenrite aeg on sellega läbi saanud ja siin stuudios olid Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler ja Lauri Hussar.