Täna kordame keskööprogrammi ketise Eesti stuudio, mis oli esmakordselt eetris 1983. aastal siis, kui möödus 30 aastat ajast, mil Moskvas Lonaczarske nimelises teatriinstituudis anti näitleja diplom 24-le Eesti stuudio lõpetajale. Neid aegu meenutavad saates tolleaegsed üliõpilased, praegused nimekad teatritegijad Ita Ever, Silvia Laidla, Ellu puudist, Jaanus Orgulas, Vello Rummo ja Kaljukarask. Saate seadis kokku Marje Lenk. Meenutab Jaanus Orgulas. See oli 48. aastal kui Moskvas tehti ettepanek meie kultuuriministeeriumile moodustada Eesti stuudio. Ja ma ütlen seda kohed seal ainult tänu Kaarel Hirdile sest tol ajal töötas meil juba oma teatriinstituut särje tänaval kus oli kaks väikest saali, ma ise õppisin tol ajal see, aga vahepeal ma jõudsin juba, ühesõnaga Moskva teatrieluga. Sõitsin õppetöö vaheajal Moskvas nägime Moskva kunstiteatrit suurt ooperit ja tekkis mingisugune ettekujutus teisest teatrimaailmast. Ja muidugi, kui see ettepanek tuli ja tegin eksamid, läksime Moskvasse. Aga ma pean ütlema, et see konkurss oli tol ajal suhteliselt nõrk. Eriti meeste osas seal võib-olla vana tuttav lugu, sest meil isegi praegu. On teada, et tehakse täiendavaid konkursse meest näitlejate saamiseks, mind valiti seal kursuse vanemaks ja meie kursuse juhtidili ajaks 100 KOV kutsus mind välja, ütles nimelt kui õpetaja vahe aegul. Et vot nüüd, Jaanus jalutajad tuleb organiseerida uusi noori. Aga et ma olin Tallinna teatriinstituudis ja ja siis ma tean selliseid andekaid eeldustega noori. Ja pöördusin nende poole, mul on isegi siin taskuraamatusse, teil ajalugu, andsid nõusolekud sõita kiisk. Laidla, ma räägin lihtsalt, kutsus ja siis, aga mul oli silmapiiril oli mul siin märkmikus ilusasti üleval sest ma olin 45. 46. aastal vabariikliku koolinoorte kunstilise lugemise meister laureaat. Vanemas klassis nooremas klassis oli siis Ilse Ever, nüüd me teame tita. Ja minul jäi selle tüdruku peale, noh, silm peale ja siis ma teen, siin on mul kirjas toredasti, ma ei mäletanud ta nime. Ja siin oli üks tantsuõhtul Tombi klubisid, tantsisin tütarlapsega neljandast keskkoolist mööda, nime ei mäletanud. Aga ta oli siis veel keskkooli õpilane. Ta on meist noorem. Ja siis püüdsin tema tänavat kinni, hakkasin talle rääkima, siis no see oli. Hiljem tuli tema Moskvasse, Asta Lott tuli siis Tõnis Kaseme, saime kätte. Ta tegi Tartu Õpetajate seminarieksamid. Ja Rakverest. No ühesõnaga, see oli niisugune väga tugev täiendus. Üks osa langes meil välja seal mitmesuguste põhjustel suutööst ja ja osaleks õppima teate, teadvustaksid ühesõnaga teisel pakuti seoses selle juubeliga, ma hakkasin neid sirvima. No siin on näiteks niisugune asi Mis meil oli, instituut andis oma. Ja see, mida me nägime teatrisse, oli teine instituut. Siin on näiteks 51. aastal septembrikuu sees ülestõusmine kunstiteatis Figaro pulsi teadis Anna Karenina kunsti teadis äge süda, konsi teadis Luikede järv suures teatris, vaskratsanik suures teatris, grandee väikeses teatris, teisel kaldal. Punaarmee teatas lodjapuusalu väikeses teatris revident, siis üleliiduline isetegevusülevaatus, siis talendi, auster, kunstiteatis, ühesõnaga siin on 22 etendus kuus. Ja mõnda etendust käsite, mitu korda. Tekkisid omad lemmikud. Gryboli, minu lemmik Eilinski ja üldse see vaatamine on huvitav, sellepärast et me praegu räägime, et et ma käisin teatris teatri mõiste ja see, et me panime uued riided selga ja istume mugavalt. Meil seda ei olnud, sellepärast et me käisime oma üliõpilaste endiga meil lihtsalt, et ei olnud niisuguseid võimalusi ja ja oli niisugune pilet Neudowne meestele, see tähendas seda, et sealt mitte midagi. Mäletan, ma vaatasin Tobreraviga onu Vanja, et ma istusin trepiastme peal kunstil teatris istudes ei näinud midagi, kuulsid, põlvili, nägid püsti saanud tõusta siis teised ei leiutanud. Ja vot niimoodi hinge kinni pidades etendused ära vaadata kooli vahel. Olevat teie käinud mägedes? Annatas hinnangul laadimiskeeld hälpinis olemusest. Tuusik, kust see huvi tekkis, 48. aastal? Olen Gruusias, kevadel märkasin Kazbeki külas hommikul üles midagi ilusamat ei saa olla, kui kui päike tõuseb mägedesse, lumine tiplex nii roosaks tundide viisi vaatas, siis tekkis niisugune tahtmine, et kas mina see oli nisu seesmine tunnetus, et kas mina võiksin saaksime minna. No ja siis Moskvas alpinismi sektsioon tööd ja siis astusin sinna kunstitöötajate alpilaagris suure ooperi esimene viiul, pilist siis erinevad klipper, ma küsisin esimese veel käest, et miksteater, mis teie sõrmed, kui mul on oma kaks surma natuke külmunud. Et mis siis juhtub v ta lihtsalt tugevdamisele gara jäänunal pides mägedes oma 70 aasta juubelit, mul siin isegi kirju, ma kirjutan koiott, no ühesõnaga, rännak läks ilma suurte viperusteta, kukkusin 40 meetrit mööda jää, jääsein seljakott oli seljapool poolpaljas ja siis emale lihtsalt pool külge oli niimoodi narmastunud. Millal te viimati mägedes käisid? No 50 80. aastal, neljandal augustil kell üheksa hommikul Elbruse tipus. Mul tuli see teater ots sest tegelikult ka tõsiselt teha, siis tuleb mulle pool aastat juba mägedes minna, kevadel instruktorite kooli läbi teha ja et sa saad oma tippe, sest tipud aeguvad ega, ega see ei tähenda, et ma olen käinud, see praegu ei maksa mitte midagi. Eestlased olid väga heas kuulsuses oma sporditegemises, tänu muidugi juba Johannes Kotkale kariste poksis. Siis Heino lipp oli, siis oli juba meie korvpallimeeskond, oli Liidu tšempion ja Millutgali selle mehe nimi, kes millise kehakultuuri andis ja ja temal oli niisugune tunne, et eestlased, kõik spordimehed. Ja, ja siis ma ikka näiteks kiisa Kaljo ja Antoni suusameeskond, kus instituut sai karika tänu nendele palju ükskord kõrgemate kunstikoolide spartakiaadil. Ja, ja, ja happy sätena ja siis mina võtsin ma kunagi 100 meetrit jooksma, mõtlesin sademeid. Harri Karro võttis 5000 tematusiminaal, joob, dressid seljas ja marsime ja nagu siis võitsin, hakkasin taga nagu harjunud üks, 60 meetrit ja siis ma tundsin, ma kukun, elab seal. Lõikas, millega vorsti tugevad oleks ja siis Harri jäi viite 1000 jooksma, ma olin siis tribüünil juba, vaatasin. Aga teate, sealt võttis osa Liidult tšempionid. Ja viited jooksiski niidiga kaelas. Ja siis ta oli juba mitu ringi maas, alguses kohtunik Külli ja ütlesin. Ma küsisin pärast karuga, mis ta sulle ütles? Ta ütles kuidagi kiiremini jooksma ei hakka, me võtame teid rajalt. Ma ei jõuagi, kahtesid punkte, punkte küll teisele ja ka poisid mängisid korvivõrku. Öelge, kas te Instituudi päevil mõnest isetegevusringid kaasa võtta? Mina isetegevusosa ei võta, mina organiseerisin, rahvatantsurõivad tänu seltsimees Freiberg, River rahvamajandusnõukogu esimees ja ma käisin tema jutul, mina ei olnud nagu selle isetegevushing, ma, ma olin siis nagu organisaatorid, rohkem kui lõpetasime oma diplomietendustega, kes mäletab, seal oli ka veel kaks kaptenid, Gorki barbarid Vummašee Figaro pulm ja Simon novell maja kääre linnas. Meil on niisugune tunne, et võitsime publiku südamed ja barbarid oli meil üldse niisugune kursusetöö, mida me hakkasime kolmandal kursusel õppima ja see oli meil niisugune suur pedagoogiline köök. Aga ütleme professionaalsel laval, ma arvan, me õigustasime oma kevadega. Statsionaaris. Ei ole vist ühtegi draamateost nii palju mängid, teevad, mängisime kaet dekoratsioonid, mängisime läbi, doosib kulust, saapatallad ära ning alati, kui juhtub Moskvas, siis lähed kihtidesse, lähed Riho nurgale, tuletad meelde, seda konservatooriumi sööklad, kus kümnekopikalise lõunasõim, kui läksime, ei osanud vene keelt. Ma läksin turul kartuleid ostma ja kobisi nad esimese ette tulema. Kastid. Vaata, mul otseselt ysna pasa ja nii edasi, vaata imelik küll, et inimesed ja kus turg oli jällegi debassaar kustub ravimina. Ja siis kolmanda käest küsisin ühiskonnas vastava kartosku. Meenutab Vello Rummo. Mina tundsin selle ameti vastu huvi nii keskkooli lõpuaastatest alates on kuskil 30.-te aastate lõpus ja algasse deklamatsioone harrastusest. Meil oli poiste kool, näitemängu me teha ei saanud, korraldasime deklaratsiooni võistlusi. Üks meie alaline esikoha võitja oli enamasti Heino mandri, kes on aasta minust nooremal 1940. sügisest kuni siis kooli lõpuni. 41. aasta suveni olid kaks keskkooli ühendatud Tallinna seitsmenda keskkooli nime all ja siis me saime juba näitemängu teha ja kuna seal olid tütarlapsed ka prantsuse lütseumi poole peal ja siis ma lavastasin seal Kitzbergi kosja sõiduva, mäletan, siis algas suur isamaasõda 41. aastal, minul tuli minna armeesse ja 42. aasta keskel mind ajutiselt tervise tõttu vabastati armeest. Ja ma olin kuulnud, et Jaroslavlis on alustanud tööd Eesti riiklikud kunstiansamblid, siis mõtlesin, et ma katsun kuidagi kasulik olla siis sel alal, mis mind kangesti huvitab ja sõitsingi Jaroslavli ja seal võeti mind draamarühma liikmeks. Mina läksin sealt muidugi kuue kuu pärast jälle tagasi armeesse, aga niipea, kui siis sõjaväest mind mobiliseeriti 46. aasta suvel ma töötasin 45. aasta algusest juba paralleelselt sõjaväega, Eesti raadios algul diktorina ja päevauudistesaadete vastutava toimetajana ja kuuldemängule saadete toimetajana ja nii edasi. Läksin ma sügisel 46. aasta sügisel vastavatud Eesti riikliku teatriinstituuti. Mind huvitas muidugi eeskätt näitejuhtimine. Vahepeal kuulasin juba maad, kas ei saaks õppima asuda üleliidulises kinoinstituudis Moskvas, kuhu otsiti ka Eestist kandidaate. Aga mul oli alles armeeteenistus käsil, masina ei pääsenud ja nüüd kuid avati ainult näitleja fakulteet Eesti riiklikus teatriinstituudis. Siis astusin sinna ja et noh, eks edaspidi õnnestub ehk ka näitejuhtimist õppida, siis näitlejatöö kõrval. Ja jõudsin seal juba kolmanda kursuse keskele. Kui 48. aasta sügisel loodi siis meie riikliku teatriinstituudi täiendavalt sedasama. Kitise eesti stuudio mind kutsus äkki 49. aasta algul, see oli kuskil jaanuarikuus välja Kaarel Ird, kes tollal töötas teatrite valitsuse juhatajana, siis oli see kunstide valitsus. Ta teatas mulle, kuna me olime varem Jaroslavli päevilt juba tuttavad, teatas mulle, et Moskvas töötavas Eesti stuudios on vaja eesti keelt korralikult valitsevat pedagoogi. Et kõik õpiksid kõigepealt selle korralikult ära ja oleksid võimelised pärast ikka eesti teatris korralikult mängima. Ja kuna sa tahtsid, ta tuletas mulle meelde, sa tahtsid režiid õppida juba ammu, ma ütlesin jah, see igatsus mul hinge peal oli, aga ma olen juba näitlejana kolmandal kursusel, et kuidas siis nüüd uuesti alustada, esimesest kursusest peale ei ole midagi, lähed sinna õpetajaks ja asud resi kursusel õppima, kuna olin juba palju head kuulnud sealt endiselt koolivennalt, Jaanus Orgulased, tema oli ka nii-öelda augu pähe rääkinud minu teistele kursusekaaslastele siis me kõik koos otsustasime minna tõepoolest ja ühineda selle stuudioga. Minul algas siis paralleelselt oma lõppe töö Kitise režifakulteedis Andrei Michaels lobanovi juhendataval kursusel, kes tol ajal oli Jer Moldova-nimelise teatri peanäitejuht, ka varasem kunsti teatri kasvandik. Ja kuna ma eeskätt olin seotud siis eesti stuudio lavakõnetundidega mõlemas rühmas, siis koosnes minu tööpäev esimesel kursusel kohe nii-öelda umbes 12 14-st õppetunnist päevas. Kui esimene vahetus, näitlejad töötasid kella üheksast hommikul umbes kella neljani päeval, Sis režissööride teatriteadlased alustasid kell neli ja lõpetasid kell 11 õhtul. Nii et mul tuli nüüd esimesed aastat noh, niimoodi kahel rindel töötada võrdlemisi pikkade päevade jooksul, nii õpetajana kui kui ise õpilasena hiljem teisest kursusest ma tulin ametlikult ülerisi Fagulteedist tervikuna Eesti stuudiosse, näitleja Fagulteeti, kuna kollektiiv oli vahepeal saanud juurde veel uut rahvast. Jaa jaa. Mind oli samaaegselt pandud ka kursusevanemaks. Niiet, Mareci Fagultteri, jätkasin oma õppetööd paralleelselt kogu aeg erialatundides ja kuna siis üldhariduse nii-öelda kunstilise üldhariduse pluss pedagoogitöö sain siis Eesti stuudiost, kuna seal suuri lahkuminekuid ei ole, nii et ma instituudi lõpetasin siis näitlejanna ikkagi ametlikult mitterežissöörina, aga sele resi õpetuse sain kõik nende viie aasta jooksul ka kätte, mida see eriala vajab. Mina sain olla Draamateatris ainult natukene üle kahe aasta. Põhiliselt tegin ma näitlejatööd, aga sain ka teha ühe iseseisva lavastuse, see oli Victor Roosovi üks esimesi näidendeid. Õnn kaasa, mis neil aastail oli, oli ühtlasi üks esimesi häid nõukogude näidendeid, mis tõelise publikumenu saavutas, aga juba olid vahepeal hakanud mind oma poole tõmbama vastloodud Tallinna televisioonistuudio noil aegadel veel nagu kogu raadio allus veel kultuuriministeeriumile ja alles hiljem loodi iseseisev raadiokomitee ja ministri asetäitja seltsimees Uusman kutsus mind välja ja tegi teatavaks, et praegu osutatakse Eesti stuudio väga, on vaja reziigaadid, keda pole kuskilt võtta. See on uus alasoust raadios töötanud. Lähedane raadioga, aga vajab ka teatriharidusega inimesi. Ja ma püüdsin vastu vaielda esialgu, et mul just praegu avanes võimalus, teadis teha seda tööd, millest ma olen kogu aeg unistanud ja mida ma õppisin ka. Et ma ei tahaks kuidagi, ei ole midagi. See uus asi vajab ka arendamist ja ja kuna ma kuulsin suunamisel kolme aasta jooksul nagu kõik kõrgkooli lõpetajad, siis mul tuli tuli võtta vastu see uus töö, nii et ma töötasin siis televisiooni peanäitejuhina kunstilise juhina. Kuus aastat vahepeal ka 57.-st aastast alustas tööd juba meie teatrikool konservatooriumi juures uuesti Voldemar Panso juhtimisel. Kuna me olime Panso peale koos fosfa ketises õppinud, tema küll paar aastat hiljem lõpetas, tuli hiljem kooli, lõpetas hiljem siis tema pidas tarvilikuks, et ma tuleksin Moskvast, vastav kogemus on ühtlasi ka lavakõne ja eriala õppejõuks konservatooriumi lavakunstikateedrisse. Et seal ma tegin Khani jõudumööda kaasa ja 61.-st aastast alates jäingi põhitööga, siis teatrikooli pedagoogiks. Selle aja jooksul me tegime ühtlasi mõned diplomilavastused, mis läksid nii Estonia teatris kui kui juba siis hiljem avatud noorsooteatris noortega, need minul tuli teha just muusikalisi lavastusi, teise lennuga vest, saidi lugu, kolmanda lennuga, humalakorjajad neljanda ja viienda lennuga juba ka draamalavastusi. Aga igatsus tõelise teatri järele jätnud mind ikka maha ja kui 69. aastal läks pensionile tolleaegne Pärnu Lydia Koidula nimelise draamateatri peanäitejuht Enn toona, siis tuli jälle tema mind nii-öelda oma järglaseks kutsuma ja sattusin uuesti kiusatuse ohvriks. Tulingi. Tulingi siis ära, Pärnu jätkasime veel natuke aega tööd ka teatrikoolis. Nii palju, kui seda vahemaad sõita oli võimalik. Ja nüüd siis 13 aastat olin Pärnu teatri peanäitejuht, nüüd juba viimasel aastal olen olnud näitejuht lavastaja, kuna leidsin, et aeg on nooremale mehele ohjad üle anda. Ja kui mul nii pensioniaeg kätte tuli ja paar aastat veel sellest ka üle läks, siis siis. Vahetasime me siinsamas majas kogu oma senise näitleja teinud Ingo Normeti ka ametipostil ümber. Nüüd on aeg nooremal mehel seda asja edasi ajada. Kas te olete nüüd käinud ka Moskvas vanaskitise majas? Päris viimasel aastail ei ole käinud, nüüd aga ma olin seal 60.-te aastate keskel aspirantuuris veel lavakõne kateedri juures ja siis ma käisin seal võrdlemisi sageli. Vaatasin ka näitlejakursuse, eriti rezii kursuste kursusetöid ja diplomitöid ja ja andsin seal oma eksameid ja kohtusin endiste õppejõududega. Neid on muidugi käesolevaks hetkeks väga vähe üldse. Järelejäänud minu teada minu lavakõneõpetaja aspirantuuri juhendaja Irina Petrovna, kas ja nii, nagu on seni veel ametipostil jaga tema kolleeg ja minu selleaegne kolleeg. Alexandra toova on veel seal, aga meie eriala näitlejameisterlikkuse õppejõude ei ole enam minu teada kedagi. Meenutab Silvia Laidla. Ma olin Tallinna riikliku teatriinstituudi üliõpilane, ennem seda seal olin kaks kursust ja siis abiellusin ja nii juhtus, et sattusin nagu siis teatriteel natukene kõrvale 49. aasta suvel, kui Kitise lend oli juba üks aasta õppinud Moskvas tulid minu koolivennad Tallinna teatriinstituudi päevilt Vello Rummo ja siis Jaanus Orgu läks minu juurde niisuguse jutuga, et kas ma ei tuleks ka mitte sinna kahtlesin, kahtlesin. Aga Jaanus ja Vello ei jätnud mitte oma juttu ja väikest surveavaldust ja ja nii ma siis sõitsingi. Moskvasse teisele kursusele, kui me esimesel teoreetilisel tunnil istusin, mäletan, see oli vene ajalugu. Luges pedagoogi nime, ma olen juba unustanud siiski 30 aastat eid, näete, 30, neljas. Ja luges. Mulle tundus nagu üks pikk sõna vaia, kui kell helises, mõtlesin, armas aeg, üks pikk sõna lõppes. Ühesõnaga nii vähema tajusin, siis taipasin. Aga meile määrati siis šeffid. Mul oli üks kena armeenlane Scheffiks, kes siis vene keelt nii intensiivselt minuga rääkis ja ja väljaspooltundega õpetajana harjutusi ja, ja siis, kui ise olid aktiivne ja siis eks ta hakkas tulema ka ja ma mäletan, kui ma esimest eksamid Lääne kirjanduses andsin Pollile sellele kuulsusele poolile külast Panso nihu peatüki kirjutanud. Siis ma palusin, et nad võib-olla tuleks mulle tõlk minuga kolleegidest, kes juba vene keelt paremini oskavad. Stuudiokaaslaste seed, nemad siis tõlgiksid selle, mis ma räägiksin, palju ütles mulle niimoodi, et et rääkige hiina keeles, ma saan teist aru ikka, kui te materjali valdad, kattematerjali oskasin, ma olin juba siin teda korrad juba läbi võtnud. Sigritila nivelungeni, Linziidri laulud tegusõnasid osanud nimisõnad nagu jäävad alati kergemini meelde kui tegusad. Sihvrid. No ujus, ma ei teadnud, kuidas ujuma, noh, on niimoodi, siis tegin kätega liigutusi. Puhtad ja, ja, ja grilleusega on, ma ei tea, kuidas kand on näidanud oma kanna pealevad ja oli temal siinsed selja peal ja panen näpus ja selja peale, vaat siin oli seal ta siis nim vuh Uhkplaval laval. Niimoodi siis andsin selle eksami, ma vaatasin, polinägusid, pisarad naerus siin lugedes. Ja kui ma olin siis sedalaadi lõpetanud oma esimese eksami siis ta naeris, ütles, et no näed ja ma sain teist täiesti aru. Hiljem läks juba ladusamalt, sest ma ei kartnud vigaselt rääkida. Kas esimene erialaeksam on ka meeles? Meil oli kodule esmaspäeval, 27. juunil, Jaanus tuletas mulle meelde, et kuule, mäletad sa, sa mängisid katkendid Feczpili roomioviiuliast. Vajutasin ja mäletan küll ja sina tulid mulle ütlesid teatrisse ja seda mitte kunagi ei mängi. Ja näed, et sa ei ole mänginud ka, lisab Jaanust mulle. Ma ütlesin, kuule, mul on veel aega. Kas sa mäletad, Kabanov oli 60, kui ta mängis juulit, et mul on veel mõned aastad aega mängimiseks, on, muidugi see ei olnud minu roll. Kellel tundide tagantjärele ikka meenutate? Ma paneks nad kõik klassikuteks sest et mõelge juba lääne kirjandust man. Ütlesin siis kujutavat kunsti, Tarappuckinud loengud olid vapustavad lääne kirjanduse ajalugu, pojadži mitte üksnes möll, teoreetiline külg oleks väga tugev olnud, vaid väga tugev oli ka füüsise arendamine. See käis nii käsikäes ja see oli nii huvitav. Näiteks ballett, teetunde andis nuhmis ballett, alged andis meile armeenlane Georg Jan. Kui temperamentne ta oli, kuidas ta tundi tegi, kaks 45 minutilist tundi oli järjestikku ja vaheaeg selle vahel ka ta ei lasknud meid vabaks, et puhata või hingatud, ma ütlen, et peale seda kahte tundi tuunikates. Me väänasime vett, et me olime väga treenitud ja väga saledad ja ma ütleksin, et sellest rasvast. Nooni mõningal määral mõni mees siiamaani võib-olla elab peale selle veel lavaline liikumine, vehklemine siis rääkimata võimlemisest, kõik need tunnid ansidega, niukse meeldiva enesetunde ja hea liikumise laval, meie eriala tunnid. Hilja, Jaakko lõvitš sud akov. Milline võrratu meister, milline võrratu pedagoog, milline inimene, tema oli meie stuudio juht kuni viienda kursuseni, siis ta kahjuks haigestus, ta sai insuldi. Aga meiega hüvasti jätmas, kui me lõpetasime, ta käis ja kaasa andis ta sellised sõnad. Olge uhked ja olge tagasihoidlikud. Ja siis oli meil esinduses vastuvõtt. Ja seal olid siis tolleaegsete kunstide valitsuse juhataja ja oli Draamateatri tolleaegne peanäitejuht, Tammur oli seal ja meie pedagoogid olid seal ja ja see oli üks tore ja huvitav sugune jumalagajätmine ja tere ütlemine. Ja seal siis avastasin korraga, et, et meie kõneõpetaja Titoova, kes oli meie rühmal suitsetas ja ta meil absoluutselt keelas, suitsetab, aga kuivõrd pedagoogiline see oli meie viie aasta jooksul ei olnud seda märganud ega ka aru saanud, et ta suitsetas, et ta oli kirglik suitsetaja ja kuidas sudoku lööja küljes riides, mis tähendab, tüdrukud suitsetavad, kust see pärit on, mis Parik mahterskaja kultuur teil on? Ei julgenud me keegi tema nähes suitsetada. Kui me võib-olla mõnikord salaja tegime, siis igal juhul, mitte Instituudi ruumides. Ta ütles, et mis hääletel saavad olema, ühesõnaga Kitis pööras kohutavalt suurt rõhku eetilisele kasvatusele. Ja tihtipeale olen ma hiljem kuulun. See kiitis laste eetika, aga ometi. Ma siiamaani ei talu, kui on režissöör purjus kas proovil või lavaproovil. Võimulpartner on purjus. Palin, noor näitleja, teist aastat teatris, kui ma võtsin paruka peast peaproovil, ütlesin, ma purjus partneriga ei tee proovi. Oli mul julgus ja see on mul siiamaani. See on noh, midagi ei ole teha, see on selle kasvatuse tulemus. Milliseks kujunes teie elu siis pärast Kitise lõpetamist. Mul vedas teatris näitleja elukutse, kahjuks on kohutavalt sõltu elukutse, ta sõltub repertuaarist ja lavastajate maitsest ja ja, ja paljuski teistest komponentidest. Aga mul vedas, ma hakkasin kohe kaasa mängimas, 13 aastat olin ma Draamateatris ja kui asutati noorsooteater 65., siis pool aastat hiljem läksin ma draamateatrist Panso juurde. Kas te olete nüüd hiljem ka külastanudki dist? Ma olen väga palju reisinud küll mööda liituja, küll piiri taga ja siis ikka tuleb Moskvast edasi lennata või edasi sõita või siis ühel korral ma läksin sinna sisse. Ja ma ütleksin, et Tal oli sama vana ja sama armas kollane maja nagu siis samasuguse niukse kärarikkuse ja elevuse ja ja, ja ja närvitunnetusega ja aga väga palju on ka muutunud vehklemisõpetaja nimerovski. Arkadi poriseks. Tema käis hiljuti siin, nägin Tallinnas, ta ütles, et Kitis on palju muutunud. Talle tundus et Te ei ole sellel kõrgusel nagu varem. Vananedes tundub ju kõik niimoodi noorepõlve see, et vot siis oli ja nüüd enam ei ole. Ma ei saa sellepärast noh, väga objektiivne olla. Võib-olla see oli suur kompliment. Meenutab ellu puudist. Tol ajal Tallinna linn oli veel varemetes. Kõik oli veel pime ja nukker. Alles käisid taastamistööd Tallinnas, ruumid olid veel jahedad, koolimajad külmad. Ja eks see kõige ilusam aeg oli siis see, kui me saime teatris käia ja vaadata etendusi. Sealt nendest aastatest algas teatriarmastus ja muidugi soov, et et äkki ma saan näitlejaks. Aga et see nüüd niiviisi õnnelikult läks, et see, need õppimise aastad olid Moskvas? See oli lihtsalt juhus, saatus. Ja küllap siis nähtavasti ka see noore inimese tahtejõud, et isegi käis kord mõte, et kui ma näitlejaks ei saa, siis Moskvasse tema midagi lähen oma olin siis nende esimeste õnnelike hulgas, kes sinna läksid. Algas üks suur avastamine, teatri avastamine, kunstielu traditsioonide, erinevate rahvuste, inimeste kõige kõige avastamine. Sest mis see noor inimene siis ikka mõistis elust või veel vähem tõelisest kunstist, kuidas õppimine läks kõik viis aastat ainult viitele, kas korraldasite ka sageli oma kursuseõhtud ja oli teil kohtumisi ka teistest rahvustest üliõpilastega? Alati olid meil kõik biotkitises niiviisi, et kõik stuudiod pidid ikka midagi oma pere poolt esitama. Ja see oli siiski üks suur kirev pere. Vähe sellest, et kindlasti olid meil nii novembrikuus kui ka kevadel üliõpilaspäevad, need olid juba üle Moskvalised toimusid suured sõpruskontserdid ja üks oli mul eriti meeldejääv, toimus kolonnide saalis konservatoorium ja teatriinstituudid. Kõik olid oma rahvusriides, meie käis veel peale teatri ka tihe isetegevus. Sellepärast meil poisid laulsid. Me õppisime ära Marappa tantsud, meil olid ilusad rahvariided ja ühesõnaga seal kolonnide saalis esinesime. Siis tekkiski üks niisugune seletamatu emotsionaalne moment, kus tõesti mingisuguse siirusega need sajad noored inimesed, kes seal laval siis oli. Tunnetasid seda vajadust. Rahu, meie põlvkond siiski teadis, mis sõda oli. Nii et see, see tunnetus kusagil on jäänud terveks eluks meelde aga pärast siis seal kolonnide kolonnide saali fuajees seal käissis tants, erinevalt inimestega, tutvumine, kohtumine ja ja minul on meeles üks niisugune moment, et äkki ma ei märganudki, kuidas ma olin ümbritsetud grusiin lastest ja ma pidin keskel hakkama gruusia tantsu tantsima, me püüdsime ka üksteise laule õppida ja näiteks väes niisugusest õhtust on mul meeles, et noppisin ära hispaania laulu, mida ma tänani esitan, kui selleks paras moment. Nii et ikka see laulmine oli nagu südame järele. Kuidas siis kujunesteeru pärast kooli lõpetamist oli jällegi väga meeldiv, et meid kõiki määrati draamateatri juurde, ehkki Meie unistasime noorsooteatri rajamisest, aga paraku nähtavasti vabariigis ei olnud veel see moment küps. Ma olin väga õnnelik, et ma sinna sattusin, sest tol ajal oli Draamateatris joa meie meistrid tipud. Maalin ühes garderoobis meta Lutsuva Salme Reegi, Linda Hauka, Linda Tubiiniga. Kõrvuti Hugo, Lauri ja Arno, Suuroru ja Malmsteniga mängisid tol ajal noored näitlejad seal Linda Rummo ja minu suured lemmikud Kaarel Karm ja Ants Eskola. Võisime näha iga päev, kuidas nad töötasid. See oli ju nagu uus kool omakorda peaaegu 18 aastat oli, ma olen Draamateatris töötada. Aga me olime ka selle tõttu üks õnnelik lendet. Kui loodi televisioon, siis otsekohe leidsid meie inimesed ju momentaalselt uue tööpõllu ja minul oli õnne väga palju raadios teha, lastele esineda, tööd oli kõige mitmekesisemat ja, ja suure rõõmuga sai seda tööd tehtud. Ja alati ikka kasutatud neid mõtteid ja arusaamine, et kõik, mis sa teed, te südamest ja ausalt. Aga tead, üksinda sinu töö ei maksa mitte midagi, ainult kõik oleneb sellest, kes on su kõrval ja oska hinnata ja austada seda. Te saite end proovida ka muusikateatris, jah, see oli väga lühikene aeg. Altar, luts kutsus mind Estoniasse ja sai paar ulatusliku rolli tehtud ja isegi perspektiivselt nagu nähti, et ma võib-olla oleksin edaspidi kaasa teinud. Aga ju siis ju siis pidi minema, nii et ikkagi ma jäin truuks draamakunstile. Ja pärast draamateatrit asusite tööle siis Jaan Toomi nimelisse kultuuripaleesse räha teatrisse ja see oli ka mingi juhuste kokkusattumus, sest näitejuhi töö oli, mind on alati huvitanud. Aga rakendanud olin ma ennast näitejuhina just draamateatri õppestuudio õpilaste kasvatamisel ja ja õpetamisel ja siis oli mul ka juba Kitise ajal, et näitejuhi tööst väga mulle meeldis, kuidas õppejõud raieski andis niisuguse iseloomustuse minu kohta, et et ma võiksin näitejuhina edasi tegutseda, aga ju siis ikka see näitlejatöö oli juba käes ja läks kõik väga kenasti, nii et ei mõelnud päris tõsiselt selle tööga tegelema hakata ka siis paratamatult juba asudes kollektiivi etteotsa, hakkasin siis seda näitejuhi rasket ametit õppima. Ja kui ma nüüd võrdlen näitlejatööd ja näitejuhi tööd, siis vahe on tohutusest, näitleja vastutab eeskätt iseenda eest. Aga olles näitejuht, see tähendab, ma pidin nägema perspektiivselt kogu kollektiivi arengut töötama noortega, et oleks järelkasvupedagoogina näitejuhina samal ajal ka repertuaari osas olema nagu kirjandusala juhataja, mul tuli uuesti asuda raamatute kallale. Minna värskendama oma teadmisi ka Moskvasse ja tõesti on olnud õnne olla Nieefrusele Lubimovi, kuigi Nostonokovi proovidel need on olnud tohutult huvitavad aastad ka sellepärast, et alati jäävad hingepõhja mingisugused salasoovid midagi lavastada, midagi ütelda läbi teatrikunsti ja mõned asjad on teostunud. Ja, aga eks neid unistusi ei ole veel. Ehkki praegu rahvateatritöö jääb mul natukene kõrvale, kuna Ivan Madombi kultuuripalee kunstiline juht ja nüüd on juba see probleemide ring palju laiem. Sest meie majas on peaaegu 3000 ise tegevuslast, minul kui kunstilisel juhil tuleb jälle kusagil uuesti midagi siiski õppida, aga rahvateatri kama, jätkan tööd ja ja tahan veel nii mõnegi lavastusega maha saada. Nii et õppimine, mis algas tol ajal Moskvas, tundub, et see kestab läbi terve elu. Aga see, mis me sealt saime, see on see vundament. Ja see on siiski tugev ja mul on tunne selle vundamendi peale võib kõike ehitada ehitada siis juba olenevalt sinu tööst, vajadustest see, mida elu ette dikteerib. Meenutab kaljukarask. Mina esinesin Väike-Maarjas Väike-Maarja keskkooli juures, isetegevusringides mängisin juba võrdlemisi suuri osasid ja siis tulin Tallinnasse, astusin polütehnikumi, andsin eksamid juba sinna ära. Ja muidugi lehest olin varem lugenud, et Moskvasse võib sisse astuda teatriteaduse erialale ja siis ma sõitsingi selle mõttega, aga seal oli jällegi üks väga tore direktor tol ajal, kes küsis minu käest, et aga kas te näitlejaks ei soovi. Aga näiteks ma tegelikult soovisingi seal võeti Vene kursusele näitlejaid vastu ja mind paluti siis kah seal esineda, vaatavad üle, et kas ma siis sobin näitlejaks eesti stuudiosse. Ja ma tean, et ma esinesin seal komisjoni ees. Ja esimene lugu oli, mida ma lugesin. See oli vene keeles, oli Kruglovi kvartett. Ja siis oli veel Klestakovi monoloogia. Ja siis küsiti ka, et kas ma muusikat tunnen, kas muusikalist kuulmist on. Aga ma olin keskkooli ajal. Ja varem olin juba mänginud puhkpilliorkestris kaks aastat, nii et ma nootekaga tundsin muusikat, tundsin ka muusikatunnid. Kitises pakkusid palju. Ja sellepärast, et meil oli väga huvitav pedagoog laulu alal Galina Petrovna rast Essonskaja ja tema oskasin üliõpilastele just läheneda ja oskasvu neilt seda kõike välja meelitada. Tema olevat. Teie kursusekaaslaste jutu järgi kunagi teile öelnud, et draamanäitleja võite te olla ka lauljaks Peate te saama. Ma hästi nagu ei mäleta, aga seda ma tean küll, et ta ütles mulle niisuguse lause, et ma kuulen sinu hääles muusikat, et oli nende aastate jooksul ka vahel selline tunnet. Et milleks ma siia Moskvasse tulin. Seda tunnet ei tekkinud muidugi alguses, kui sai puututud selliste raskustega kokku siis tekkis kahtlus, et kas ma üldse seda jõuan lõpetada, seda instituuti sellepärast, et koormus oli võrdlemisi suur. Ja kui ilmus sinna Voldemar Panso, tema oli juba aastates, mina olin alles siis 19. Ja ma ütlesin talle, et sa oled nii vana inimene, tuled veel õppima. Ja siis ta vaatas mulle otsa, mõtles tükk aega ja ütles, et 10 aasta pärast räägime. Ja rääkisime ka küll sellepärast Tallinnas. Nii et siis hiljem see aastate vahe kadus nagu ärakasse põrusitega mõnel eksamil ei põrunud. Seda ma tean veel, et ma andsin ühe lääne kirjanduse pedagoogile professor Pollile andsin kolm eksamit korraga. Millist teatrite kõige enam külastasite Moskvas tol ajal? Oi, ma külastasin palju, ma käisin Hattis, käisin siis suurde teatrisse, oli väga raske sisse pääseda. Aga ikkagi sai suures teatris kavadatud päris palju etenduse ära. Ja muidugi ma kasutasin palju niisugusi, kutseid, mis jagati Instituudis, üliõpilastele, kontsertide jaoks, kas siis konservatooriumi suures saalis või konservatooriumi väikses saalis või kontsertsaalis. Ja seal oli päris huvitavaid kontserte hästi palju. Ja meie pedagoog lavakõnealal Felix Moor temaga. Me käisime sümfooniakontsertidel ja siis vahel viiulikontserdid. Jaa. Jaa. Käisime temaga kooskõlastamiskontsert. Kuidas kulges teedee pärast instituudi lõpetamist? Esimeseks lavastuseks oligi Draamateatris Lutsu kevade kus mina mängisin siis Tõnissoni ja siis järgnesid teised juba tantsu tuli siis meile ka juba lavastajaks, draamateatrisse. Tantsuga sai tehtud kahase Pähklimägi, seal siis Alexis Kivi seitse venda ja muud koodi draamateatris töötasite? Draamateatris töötasin 53.-st kuni 59.-ni, aga kaks aastat, 57 kuni 59. Olin siis kahe isanda teener nii draamas kui Estonias. Valter Luts lavastas parajasti Kalmani operetti paja Deer ja siis kutsus mind sinna ühte väikest osa täitma, aga kuna saadi teada, et mul on ikkagi suurem hääl ja olen võimeline rohkemaks, siis hakati proovima mind peaosa peal prints ratsiaamit laulma. Ja nii see etendus toimuski. 57. aastal märtsikuus tulin Kalmani operetiga. Deer tulin välja ja 59.-st aastast, siis jäin päris ametlikult Estoniasse juba ainult Estoniasse, Neetna draamas enam ei mänginud, ma olen pidevalt kaasa teinud, et just siin Eesti raadios, kuuldemängudes neid kuuldemängusid on kogunenud juba päris palju. Minu arvates kuskil 100 kümnering olete nüüd hiljem külastanud ka oma kunagist muusikaõpetajat. Iga kord, kui ma Moskvas olen käinud iga kord ma olen talle helistanud. Kuidas tema võttis vastu selle teate, et te olete nüüd lõplikult muusikateatris, tema võttis selle väga hästi vastu. Muidugi, ja ma viimane kord, kui ma käisin nüüd Moskvas, siis ma saatsin talle ka lindid ooperi aariatest ja siis opereti aariatest. Delete temaga kolleegid ka pedagoog töödele. Kolleegid, ma olen ooperiklassivanempedagoog. Konservatooriumis. Meenutab Ita Ever. Minu sattumine kitti, siis oli omatmoodi niisugune õnnelik juhus vist, kui ma võiks niimoodi öelda, sest ma lõpetasin keskkooli ja mul oli nagu plaanis minna Tartusse edasi õppima Tartu Ülikooli. Aga siis minu praegune kolleeg Jaanus Orgu, las kellega me ühel ajal käisime keskkoolis, tema oli siis juba eesti stuudios Moskvas, ütles, et Ahjatasi Ülikool, kus seda ja teist tule parem näitlejaks õppima. Nuia, ma võtsingi oma julguse kokku ja läksin. Kuigi tegemist oli kohe niisuguse asjaga, et ma sattusin kolmandale kursusele. Viis aastat oli seda teatriinstituuti, nii et mina olen nagu läbi teinud kolm aastat viie asemel. Ja kui ma nüüd sinna saata tulin, siis oli mul raskusi küll. Kõigepealt sellega, et nad olid kaks aastat läbi teinud juba nõndanimetatud niisuguseid etüüdi, nagu tehakse teatri, kuulis, mida mina ei osanud teha. Sest hakati kohe tegema diplomilavastusi. Ja ma sattusin diplomilavastustes kohe mängima, millest nabast tahaksin rääkida nüüd olles niisugune täiskasvanud inimene ja, ja juba õige mitmed kümned aastad töötanud teatris. Kui me nüüd vahel mõtlen sellele tagantjärele, siis mulle tundub et ma võib-olla isegi noor selles mõttes, kui ma sinna sattusin, ma ei osanud nagu kõike seda rikkust, mida meie tollased lavakunstimeistrid, kes meie õppejõud olid, näitlejameisterlikkusest ma ei osanud, nagu seda tollal võib-olla nii teadjana või teadlikult vastu võtta, see kõik kujunes niisuguseks intuitiivse eks vastuvõtuks. Nüüd, kui meil oli Panso teatris ja rääkis neid, tõdesid, et näitleja peab alustama alati nullpunktist. Näitleja peab olema alati vahendit, ei tohi ette teada partnerid, teksti. Iga etendus on esietendus. Et samu tõdesid räägiti meile muidugi ka seal. Need olid suurepärased meistrid, küllap oli meil ka niisugune barjäär, ma mõtlen keele suhtes sellepärast, et meie ju kõik rääkisime eesti keeles oma oma diplomilavastustes, nemad olid venelased, küllap nad olid ka nende aastatega juba jõudnud harjuda ja lei jõudnud leida ka selle, kus see noor inimene valetas või kus ta oli siiras. Siis mis need aastad mulle veel on andnud? Ma mõtlen, et väga suure pagasi olen ma saanud kindlasti tänukitisele, oma kunsti maitse kujunemisel. Selles ma olen päris veendunud. Ma mõtlen kujutavas kunstis näiteks, sest meie kunstiajaloo tunnid toimusid peaaegu eranditult kõik Tretjakovi galeriis ettevalmistuskunstist arusaamiseks oli, oli maksimaalne. Ja praegugi veel, kui ma mõnel niisugusel jõudehetkel nagu lähen siin Meie näitusele, siis kuidagi niimoodi teise plaanina kangastub isegi mõni saal treitjakovist, kus üks või teine maal on, tähendab, niivõrd tugevad olid need muljed seal õppides ja ja ma nagu sain jah, niisuguse aluse jah, mõistmaks kujutavat kunsti Moskvast kindlasti. Etendusi nägime me kindlasti palju ja mina nende hulgas. Kuna meie teatriinstituut oli sobinovski tänaval, siis seal nurga peal on kohe Majakovski teater. Nentsele teatri alalised külastajad olime me peaaegu et ülepäeva meile anti kohe niisugune eriluba, nagu, et teatrikoolilapsed ja me võisime istuda siis iga trepi otsa pelgus vähegi ruumi oli. Ja, ja samuti ka kunstiteatriga mälestused kunsti teatrietendustest konkreetselt on võib-olla natukene ähmased, nad on siiski taandunud, aga mis meelde on jäänud? Ma vaatasin nüüd praegu kunstiteatri etendust. Ivanov. Mul oli kahju nagu sellest. Et minu meelest tol ajal, kui kunstiteater mängis, siis iga pisiroll iga episoodiline roll omas oma elulugu täieliku karakteri tervikuna praegu, kui ma vaatasin kunsti teatri etendust siis sädeleb kaks kolm, neli näitlejat. Aga niisugust ansamblit või, või niisugust vana hea kunstiteatri, niisugust Pisi rollideni mängimist minu jaoks nagu tollel etendusel, mida ma siin Tallinnas nägin, ei olnud. Kas te praegu tunnetega mingit niisugust hingelähedust, võib-olla nende eesti näitlejatega rohkem kui teistega, või on seda palju arvatud ja, ja palju tahetud, või oli see lihtsalt üks eluperiood, kus te olite nii-öelda sunnitud koos olema koos õppima? Ei, ma mõtlen, et see on jäänud ikka tänase päevani, sellepärast et ei maksa unustada seda, et me tulime nagu kõik kogu see lend tervikuna ühte linna. Ja ka suur enamus praegustest inimestest, kes lõpetasid Kitise, töötavad Tallinnas. Nii et meie omavaheline niisugune nagu kokku kui puude ja ja isegi konkreetset tööalased, niisugused kokkupuuted on väga tihedad. Me võib-olla ei kogune niimoodi sünnipäevadele ja noh, igalühel on juba omad pered ja, ja omad tööajad. Aga ikkagi, kui on mingisugused niisugused sündmused, ma mõtlen kunstisündmused Tallinna piires või koguni isegi vabariigi piires, kuhu sõidetakse kokku või kuhu sõidab kokku, ütleme teatriüldsus siis me ikka kohtume, vahetame muljeid ja, ja alati on mõnus ja meeldiv näha oma oma vanu kursusekaaslasi. Tänaval või või alati saad sa nendega jutule, kunagi ei ole niisugust tunnet, millest nendega rääkida või kuigi paljud on teatrist kõrvale jäänud, aga selle tõttu nad töötavad jälle kinos, televisioonis. Nii et ma leian, et meie tollane lend on ennast siiski Mingil määral õigustanud. Kordasime keskööprogrammi, milles esinesid 1953. aasta Moskvalunat särske nimelise teatriinstituudi eesti stuudio lõpetajad. Silvia Laidla, Ellu puudisti, Vello ruum, Jaanus Orgulase ja Kalju karaskiga, vestles Marje Lenk. Ita Everyt usutles Lea Veelmaa.