Keila-Joa kõndis Türisalu külas on üks vahva isesugune kuul, mis meenutab suurt ja sõbralikku mesilastaru kus tegutsetakse täpselt põhjendatult ja targalt. Sealse rahvaga kohtus Haldi Normet-Saarna. Tere, direktor Tiina Saar-bioloogia-geograafia ja veel mitme aine õpetaja Riina Talvik ja lõpuklassi õpilane Kadri Must Kivi. Tere, tere, teie kolm olete ühe erilise kooli isesuguse pereliikmed, Keila-Joa sanatoorne internaatkool loodi 1964. aastal ja sestsaadik on siin valitsenud sõbralik ja hooliv ja tervistav õhkkond ja lisaks ravipersonal kanalile on aegade jooksul seda atmosfääri Harry hoidnud ka aineõpetajad ja direktor ja õpilased ise. Ja täna olete need teie. Aga küllap on ka nii Tiina, et kõik, mis pealtpoolt ilus, tähendab mõnikord seestpoolt ränka vaevanägemist. Kui mina siia poolteist aastat tagasi jõudsin, siis oli siin imekaunis augustikuupäev, tõeline osoonimürgitus, männimets ja üks ääretult paatne inimene, meie õppejuht Sirje rints, kes mind koolimajas vastu võttis. Ja ma arvan, et tõepoolest see keskkond, mis siin on meie ümber on eriline. Need inimesed, õpetajad, metpersonal, lükla, korista, et kõik, kes me siin oleme, me kõik oleme erilised inimesed. Ja lapsed, kes meie koolis on igalühel neist on oma lugu. Seda lugu teavad nad väga hästi ja meie, täiskasvanud, peame igal lapsel luuga aitama tal õppida, kasvada ja me peame aitama neid headeks inimesteks saada. Mulle tundub, et väga head inimesed. Kui sa enne Haldi küsisid või ütlesid, et et iga ilusa pealispinna all on ka teisi värve ja varjundeid siis eks see ongi meie igapäevatöö siin. Et sellest marakratist leida neid häid omadusi, mis tal kindlasti on, või mõnes noores algklassilapses, kes on väga keerulise taustaga keerulise terviseprobleemiga ehk et kuidas esiteks nende lasteni jõuda. Sest reeglina on need lapsed väga kinni. Nad on oma Moody üksinda suletud ja see on sageli ka meie jaoks õpetajatena raske. Kuidas neid mõista? Teades pere tausta näiteks. Ja samas oleme me nagu ise ikkagi rõõmsad ja rõõmsad ju selle üle, et ikka väike positiivne samm, mida me avastame selle lapse juures, see teeb meile rõõmu. Ma saan aru niimoodi, et siin on siis südame-veresoonkonna ja romantiliste haigustega lapsed, õpetaja Riina, jah, tõesti algusaastatel see niimoodi oli, aga mida aastaid edasi, siis on see meie lastehaiguste ulatusse ka muutunud, see tähendab, et on ka epilepsiahaigeid ja praegu on ka tegelikult neid lapsi, kes on natuke ülekaalulised suhkruhaiged, nii et me ei saa enam ütelda, et ainult südamehaiged või siis ka romantiliste haigustega lapsed oleksid. Aineõpetajana nimetaksin ma seda, et tõesti on rõõm seda näha, et see laps, kes alguses meile siia tuleb sest paljud kas siis oma haiguse tõttu või ka mõnel muul põhjusel pole ehk pool aastat koolis käinud, ta ei tea sellest õppimisest mitte midagi, ta on isegi algklassides, kui ta tuleb, on ta unustanud ära koolis käimise harjumuse, kuidas tunnis olla, et seal pead sa kuulama ja püüdma keskenduda. Ja siis, kui nad on juba siin pool aastat meil ära olnud, siis kevadel on see rõõm tõdeda, et õpetaja võib ütelda, et ta suudab juba rahulikult tunnis olla, ta suudab vastata. Ta suudab asjalikke küsimusi esitada ja vot see ongi see meie rõõm, et me näeme seda edasi minekut, mis on siis toimunud sellest ajast, kui ta meile on tulnud. Klassijuhataja mööda seda, et ma olen märganud oma klassi õpilaste juurest, et ma olen võtnud Adma kuskil viiendast või kuuendast klassist nagu endale nende enda juhendamisel ja klassijuhataja täna ja siis, kui mõni poiss või tüdruk on olnud niisugune, et alguses on nii arglik, häbelik, tal ei ole seltsilisi, ta käib lausa seinaääri mööda. Ja siis, kui ta on jõudnud üheksandasse klassi on ta juba koolis diskor ja nii populaarne. Tüdrukud vaatavad ammuli sui talle otsa. Vot siis ma ütleksin, et sellise noore inimese isiksuse arenemisel on ikka see tõeline edasiminek, et kuidas ta selle julguse saanud näidata ennast ja selles plaanis ka edasi areneda? No Kadri abiturient ja 12. klassi õpilane tundub vist nii, et te kõik toetate 11 ja selles toetuse õhkkonnas saabki inimene edasi areneda, tal ei teki seda hirmu, et oi ei tea, teised ütlevad. Ja teistes koolides suurtes on ikka niimoodi, et mingid grupid ja asjad ja et kui ma siia tulin, siis oligi minna, üllatas see, et kõik nagu on hästi koos ja teevad kõike koos üldse, nii palju tehakse igast ekskursioonid ja asjad ja ja, ja kõik, kas neid tähtpäevi tähistatakse ja ma sain paljudest Eesti tähtpäevadest hoopis nagu paremini aru, mida tähendab isegi meie iseseisvuspäev, mida see meile tähendab? Et mujal pole üldse selliste grupitööd ja meil ei ole selliseid probleeme ka, et kiusatakse, et kui suurtes koolides on see, et mingi inimene erineb kellestki, et siis on kohe ta, et vaadake teda ja mingi nii, aga aga meil on just see, et me oleme kõik kõik teistsugused. Me oleme kõik tulnud kuskilt mujalt mingi looga, kui direktor ütles, see ühendab meid kõiki. See kool ongi minu arust just sellepärast vajalikesse gümnaasiumgi, et et väga paljudel kasvavad näiteks haigused välja, et see mingi puberteedi eas on raskem või nii. Aga kui õpilane on saanud üheksanda klassi hariduse, siis tal on vähem võimalusi minna edasi õppima, et väga paljudel jääb see haigus ja kui ongi, tahtsime ära lõpetanud, siis on ju rohkem võimalusi edasiõppimiseks, et rohkem neid erialasid, mida ta saab valida ja ja väga paljud Bel üheksandad saavadki minna nagu lihttöölisteks, mis on väga raske haigele lapsele. Ma olen mõelnud enda jaoks selgeks, mida ma tahan ja ma arvan, et oma tervise juures ma saan seda teha, et ma tahan kunagi saada psühholoogiks, see ei vaja füüsilist pingutust. See on rohkem vaimne pinge, aga ma arvan, et tulen toime sellega. Mina tahan ütelda, et mul oli praegu väga huvitav seda Kadri arvamust kuulata või tähendab seda mõtet, et Kadri on ju lõpetaja ja me alati räägime ka arenguvestlustes üldse sellest, et mida siis nüüd keegi noor, kes siit meie koolist lahkub, et mida ta siis nüüd mõtleb oma tulevikust ja ja kui Kadri ütleb, et tema tahab psühholoogiks saada, siis tõesti see on üks niisugune elukutse, kus sul peab olema suur ka selline empaatiavõime. Et sa püüad mõista neid, kes on natukene teistmoodi ja, ja püüad sisse elada ka teise inimese hingeellu ja probleemidesse ja Kadri suhtes ma võin ütelda, et Kadri on kohe ka selline empaatiline ja mõnikord ma isegi mõtlen, et vot öeldakse ka, et et, et kas see inimene, kes teisi aitab, peab oskama ka ise ennast aidata ja hoida. Et Kadri puhul võib-olla ongi see, et, et Kadri läheb väga emotsionaalselt kaasa teiste mure, et ega, ja teeb enda tervisele liiga sellega, kui ta nüüd õpib psühholoogiks, siis on ka üks suur asi selle juures see, et ta peab õppima ka iseennast kaitsma ja ka enda tervist hoidma teiste murede kaasaelamisel tasakaalukust ja vaoshoitust, jänese säästmist. Seda tuleb õppida kindlasti. Jätkame tänast keskeprogrammi Keila-Joa sanatoorse internaatkoolist, kus sain kokku abituriendi Kadri Mustkivi õpetaja Riina Talviku ja direktori Tiina Saarega. Eestimaal ei ole Teisk satuurset kooli, kus on kõik klassid esimesest 12. klassini. Selles suhtes olemegi tõepoolest ainulaadsed. Ja Ma tulen veel tagasi nende eelmiste mõtete juurde, et kui Kadri ja ja õpetaja Riina rääkisid isesugustest inimestest, siis mis meid teeb niisuguseks isesuguseks siin sanatuurses koolis? Ma arvan, et meie õpetajad on emad iga kooli õpetan oma lastele, ema, ma arvan, muidu ei saagi olla õpetajaametit pidada, kui sa oma klassi ei võta, kui nii, et kõik nad on minu oma lapsed. Aga meie õpetajatel on see eriline oskus, lisaks siis oma lastele nende kõigi teiste lastega, kes siin koolis on pidanud klassijuhataja on, olles vaid kõik teised just nimelt rõhutan siis on väga suur sisemine põlemine, arvan mina. Õpetaja Riina Talvik on täiesti avameelselt, küsin, kas suur sisemine põlemine on mõnikord viinud ka läbi põlemiseni? No mina olen tihti seda mõelnud, ma olen ise isiklikult olen ma iseloom, pole selline hästi optimistlik ja tegelikult mina olen lapsest saati tahtnud õpetada ja mulle isiklikult meeldivad väga targad inimesed, mina austan neid ja, ja seda nende tarkust ja ennekõike austan ma neid inimesi, kes oskavad siiralt oma nakkust edasi anda, mitte näidates seda, et vaat et mina nüüd tean vaid, et ma tahan, et sina ka teaksid. Ja minu eesmärk ongi siis olnud see, et mina tahaksin ka selline inimene olla, et kõike seda, mida ma tean, ma tahaksin, et ka minu õpilased seda teaksid ja et ma püüaksin võimalikult hästi seda edasi anda. Ja ütleksin niimoodi, et et mul on olnud hetki, kus ma tunnen, et et adi läheb üle pea. Siis ma olen mõelnud seda, et aga ma olen selle elukutse valinud. Ja ma pean arvestama, et need lapsed, kellega ma töötan, et nad ei ole ju oma loomu poolest pahad, aga kui nad teevad midagi halvasti, siis on see tingitud kas nende tervisest või sellest, et, et noh, et neil on kodus kuskil vanematega õdede-vendadega või ka kaasõpilastega midagi halba juhtunud. Ja see tingib selle halva käitumise ja mina nüüd täiskasvanuna pean olema nii palju väljaõpetatud ja nii palju, ehk et ma suudan selles olukorras õigesti käituda ja, ja leida vot selline lahendus, mis tasakaalustaks seda olukorda. Ja, ja kui ma nüüd ei võta seda asja nagu isiklikult, et kui laps mulle midagi halvasti ütleb, et näed, et ta solvab mind, see solvadki, aga ma mõtlen, et, et, et kui ta ütleb mulle, et sa oled loll ütleb ka mõni. Oi, meile ütlevad lapsed hullemaid asju mõnikord. Aga siis on niimoodi, et ma hästi, no las ta ütleb niimoodi. Aga, aga maju näe taga, et, et tegelikult on see tema sisemine kibestumus, miks ta niimoodi ütleb? Et mitte seda ta mõtlebki, et õpetaja loll vaid et see on tema viis väljenduda oma kibestumist. Ja nii ma suhtungi sellesse ja kui ma võtan seda asja niimoodi, siis ei saa see mulle ka haiget teha. No nii, Kadri ei olegi selliseid lambukesed, nagu mul alguses see mulje jäi? Ei eksin, tuleb ik, et selliseid keerulisemaid aegu ja olukord, et minu arust meie kooli õpetajad ongi hästi tublid just selles suhtes, et et neil on ju raskem töö kui tavakooli õpetajatel. Et nemad vaat hakkama saama haigete lastega, et nad peavad saama hakkama käitumishäiretega. Ükskõik mis tuju kellelegil on õpetajate peale ju valatakse see välja. Tihtipeale võib-olla see nagu on ka sellepärast, et, et õpilased juba alad teadlikult tunnevad, et me elame siin platsi peal kogu aeg ja see on nagu meie kodu ja tegelikult tulevad õpetajad siia tavakoolis on teistmoodi, et õpilased tulevad kooliaga head õpetajat nagu siia territooriumi tunnetus tekkima ja see ongi niimoodi, et võib-olla õpilased tunnevadki nagu seda võimu, et nad võivadki seda öelda, sest õpetajad on need, kes on nagu sissetungijad. Et võib-olla see ongi alateadlikult nii, miks nad vahest käituvad halvasti. Õpetajad on paar tundi pärast siin koolis ja siis nad lähevad ära, aga meie oleme siin ju hommikul õhtul isegi öösel magame siin, et jah, võib-olla on mingi teistmoodi võimutunnetus meil. Aga siiski, minu arust on meie kooli õpetajad väga tublid Kadri jutu juurde siia ka lisada seda, et et no see on huvitav mõte, et õpetaja Don sissetungijad, aga üldiselt on ju ka niimoodi, et kui mingi probleem on või midagi on ebaõnnestunud halvasti läinud, siis iseenda peale on väga raske pahane olla. Ja no kelle peale sa siis oled ikka see, kes on sinu kõrval sinu juures ja õpetaja see esimene või kasvataja. Nii et noh, et see on ka loomulik, kelle peale sisse oma pahameel või või siis selline ängistus välja valatakse. Ja direktor Tiina vaatab seda kõike nii-öelda oma peres Taalilt ja on vahel ka rahus Pirita ja kindlasti need rahusobitaja häid on kolm. Et ma ei tea, kuidas teised meid hüüavad, aga hetkel ma mõtlen, niisugune kuldne kolmik võiks olla, et mina siis õppejuht. Aga kasvatusalajuhataja ja tegelikult ka me räägime kogu aeg täna õpetajatest, siis paralleel siia juurde ka kasvatajad. Sest et kui ma siia tulin, siis kasvatajad on, ühesõnaga pilt tuli ette minul lapsepõlvest, kui ma lugesin, raamatud Silvia, rannamaa Kadri ja kasuema. Ja seal on üks hetk, episood selles raamatus, kus Kadri kutsutakse kasvataja poolt välja ja see oli vana kasvataja, poiste rühma kasvataja, kes oli väga sõnakas, konkreetne ja julge siis täpselt sama pilt on siin. Meie kasvatajad on omamoodi sekku 19.-st sajandist, 20.-st sajandist ja 21.-st sajandist. Et ma ei oskagi seda seda kolme sajandit sõnadesse panna, et peab nägema, mis Woody meie kasvatajad suhtuvad meie lastesse, mismoodi nad nendega teevad tööd, mismoodi nad läbi elavad, neid muresid ja rõõme, ma saan siis nii aru, et nad on võtnud parima 19.-st ja 20.-st sajandist ja praegu käivad ajaga kaasas, et nii-öelda 21. sajandi moodi oma lastele toeks just nimelt nii ma mõtlengi. Ja et neid võiks eraldi mõelda ja vaadata. Ja ma arvan, et kunagi nii mõnigi abiturient võiks kirjutada raamatu Meie kasvatajatest. See oleks ilus. Ja ühte tahan ka veel öelda, et kui nüüd mõelda või tagasi minna, et kooli loojaks oli ju lastearst doktor Müller pekk. Ja ma arvan, et iga uue toomine saatke alguse fanatismist. Need on samamoodi erilised inimesed. Ja tänu niisugusele isesugusele inimesele ma arvan, me olemegi ka täna niisugused ja kanname kõike seda endast, mida doktor Müller Becum mõelnud. Ja kui vaadata nüüd tulevikku, siis me tahame olla edasi sanatoorne kool just nendele lastele, nii nagu nad praegu meil täna siin on. Ja tore idee ja mõte tuli meie kooli sekretärilt, kes panigi nime. Et meie kool võiks ollagi Kadri ja kasuema, kuul. Näed, siis on kohe sinu nimi siin ka sisse raiutud. Kadri. Keila-Joa sanatoorse internaatkooli abiturient kaadri, kas ma sain õigesti aru, et teie klassis on neli last? Ja meid on neli. Me alustasime 10.-st klassist kuue õpilasega siis aastal kümnendas klassis läks kaks õpilast minema. Siis me olime neljakesi jälle ja 11. poole pealt tuli meile üks õpilane juurde ja lõpus lahkus jälle üks, nii et kokkuvõttes me oleme ikkagi neljakesti. Neljakesi on hea klassis olla see selline, noh, et kui juba kaks õpilast puudub, mis on normaalne, et vahest kaks õpilast puudub, siis ei saa võtteritest uut osa edasi. Siis on klassis igav, rahvast pole, meil on üks poiss klassis, kes pole eriti jutukas. Aga me saame hakkama. Niisugust asja ei ole, et kui teid on neli või, või siis kehvematel päevadel kolm ja kaks, et siis õpetaja hõõrub käsi, et nii teeme nüüd jälle selle tunnikontrolli ära, et uut ei saa edasi võtta ja või koguni kontrolltööga lajatab. Tavaliselt just veab, et kui nagu õpilasi on, vähemsisest, jäetakse kontroll. Ühe ära. Mina olen juhtumisi ka Kadri klassijuhataja õpetaja Riina Talvik siis meie vestlusringis, et mina olen Kadri klassijuhataja ja annan siis Cadile ka bioloogiat, ei 12 kümnendas klassis ja võin öelda tõesti, et et noh, võiks mõelda, et nelja õpilasega klassis. Et mis seal õpetada, aga kui tõesti suures klassis 30.-st klassist puudub kaks õpilasi, Me ei pane tähelegi, mõnikord aga nii väikeses klassis, siis kohe vaatad, et praktiliselt polegi lapsi. Ja Kadri mõte on õige, et noh, et siis edasi võtta on väga raske, aga kontrolltööd pole ka ju mõtet teha. Sellepärast et, et need kaks last peavad nagunii selle kontrolltöö ära tegema, siis tuleb nende jaoks eraldi aeg leida. Aga ma tahtsin öelda seda, et, et vot selle praeguse 12. klassi juures ongi ka erandlik nagu selles mõttes, et meil on seal üks selline õpilane, kes on väga tõsiste liigesehaiguse probleemidega ja Tal olekski olnud raske kuskil mujal keskkoolis edasi õppida või, või üldse seda õppetööd teostada. Sest et noh, Kadri ütles, et teda ei ole praegu meie klassist, siis tegelikult ta kuulub meie klassi õpilaste hulka, aga ta lihtsalt tervislikel põhjustel vabastatud praegu õppetööst ja meie koolis on siis selline võimalused järgmisel aastal, kui tal nüüd tervis läheb paremaks, et talle antakse jälle uuesti võimalus tulla ja jätkata sealt, kus ta pooleli jäi. Et see on ka üks meie kooli eelis, vaid just nimelt gümnaasiumiõpilastele. Teie koolil on palju eeliseid ja kahtlemata vist teeb seegi siin õppimise suhteliselt armsaks ikkagi kõikidele vahepealsetele mustadele läbi jooksnud kassidele vaatamata on küll jää, et, et tegelikult see on väga-väga armas kool ja siin õppimine on ka, et mõni asi on raskem, seda on raske, et õpilasi on nii vähe ja siis nuku isegi konkurentsi nagu eriti pole pingutada ja siis nagu kõik vajuvad kuidagi vaikselt tahavad vajuda, et me peame ennast kuidagi ise vee peal hoidma. Konkurendid tuleb välja mõelda? Jah, selle peale ma polegi mõelnud. Kujuteldav konkurent koolis on 80 õpilast 80 õpilast, et need kodus praktiliselt polegi vanemaid väga harva. Ja need kasvatajad, kes meil siin on ja need õpetajad, kooli töötajad, et nad ongi nagu meile vanemate eest, et nemad ju kasvatavad meid ja nad näevad, kuidas me suureks saame ja et see ongi viis päevanädalased. Lapsele ongi see nagu kodu, et tal polegi õieti teist kodu. Et siiatulek on ka aegadel mõnikord isegi suvel näiteks ma tihtipeale hakkan seda igatsema, eriti kui ma rokal Maarest sõidan kuskile Haabersti poole või noh, Rocca al Mares alanud ja kui ma vaatan sinna mere poole niimoodi, et siis tekib küll tunne, et tahaksin olla Te küsisite enne kaardi käest, et kuidas tere, suhe siin toimib, et õed-vennad ja mina õpetajana olen märganud seda, et et ka gümnaasiumiõpilased kutsuvad korrale neidsamu väikesi veerasid ja klaarasid, kes meil siin on, kes tikuvad mõnikord märatsema ja jooksma ja ja võib-olla ka prahti maha viskama, siis tihti olen märganud mõningaid. Kuule, mis sa nüüd jälle tegid, et see on täpselt nii nagu koduski, et, et vanemad, õed ja vennad noorematele eeskujuks jaga vanematele nagu abimehed ka koduse majapidamise korrashoidmises ja töödes ja tegemistes. Ja tõesti, meie vanemate klasside õpilased on täpselt samas funktsioonis, nagu perekonnas on vanemad õed ja vennad nendele noorematele ja mõjub tundub niimoodi, et isegi mõjuvam, mõnikord, kui õpetajapoolne võitlus õpida kõnely, aitate väiksematel vaestikaga mind täita. Pida kuuenda klassi õpilane vene keeles, et kui ma vene keeles mõne tööga hakkama ei saa, siis ma lähen alla väikest rihma ja siis ta aitab mul teha ülesanded ära. No väga hea ja siis, kui midagi sina oskad paremini siis ja siis tullakse hel meie käest küsima, kõik käituvad 11. Ma hea meelega loen ühe mõtte ja see on nüüd juba kümnendas klassis käiva Saara mõte, mille ta on kirjutanud eelmisel aastal. Ja kõlapseni, millises teises koolis saab minna peale tunde mere äärde lugema, nii et luiged jalutavad sind uudistades paari meetri kaugusel. Siin saab. Ja kui peale vaheaega või haigust bussi pealt maha tulla, poeb hinge kodune tunne. Vaatad mände merd, hingad värsket õhku ja kõik mured ununevad. Tänu meie koolile olen mina see, kes ma nüüdseks olen. Ja ma olen tõeliselt õnnelik, et ma just siin koolis käin. Tõeliselt liigutavad read ja, ja kuskil siinsamas lähedal mühiseb jo Keila-Joa Kosk. Olete sel kevadel seda vaatamas käinud, see on ikka pöörane vetemöll, mis seal toimub ja paar päeva tagasi käisin klassi, jääge selli. See on tõesti väga, väga ilus, et kui märtsikuus käisin ka sealsamas seal siis sain ma käia veel jääkoobastes ja nüüd, kui ma sinna lähen, siis on vesi ja pritsmed tulevad, et nagunii kaugele ja Häsklusega siin sammuses väike ju ka. Et see on täiesti ilus, kui praegu kasvõi siitsamast koolimaja aknast välja vaadata või natukene koolimaja trepist kaugemale minna, siis meie männimetsaalused juba varsti ju sinetavad, sest et siin pangad peale selle on meil hästi palju sinilill, mis pakub rõõmu ka kaugemalt tulijatele, sest et ega siis Eestimaal pole ju palju niisuguseid kohti, kus terved metsaalused sinetavad. Keila-Joa sanatoorne internaatkool on omamoodi nagu üks suur ja sõbralik mesilastaru, kus tegutsetakse täpselt põhjendatult ja targalt. Lisaks on meie endi kasvatajatele, õpetajatele, teistele töötajatele on meil ka jumal tugiinimesed veel lisaks majas olemas. Et on ju selleks sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed on parandusõppe õpetaja ja see tähendab ju seda, et võib-olla nii mõnigi väljastpoolt vaataja arvab, et Ühe lapsega tegeleb kuus-seitse inimest kas seda on vaja? Siis vastus on, et kindlasti on vaja just nimelt igaüks annab mingi killu sellele lapsele, kes on tulnud võib-olla kodust, kus ei ole mitte midagi. Ja kui see laps käib ära need aastad, mis ta siin meie juures on ja ma arvan, et ta saab endaga kaasa just nimelt selle elu, pagasi ja selle elumudeli kuidas iseendaga hakkama saada, mida tähendab üldse inimeseks olemine ja kuidas iseenda kaudu midagi paremaks muuta. Sest just nimelt see paremaks muutmine on ju see, millega me tegelikult iga päev tegelema Kadrina sina tead, ja sinul on praegu kindel mõte, et sa lähed edasi psühholoogiat õppima, oled sa kuulnud teiste kavatsusi ja olen jaamad, tean ka seda, kes on lõpetanud, et mida nemad on edasi läinud õppima, et et näiteks üks endine lõpetanu läks tervise edendamist õppima. Teine õpib sotsiaaltööd. No poisid on loomulikult läinud õppima igasuguseid ehitusi ja mett, tallitöötlusi ja midagi sellist, aga meil praegu ka õpilased, kes on need väga paljud tahavad ka sotsiaaltööd, et just sellepärast, et, et ka nemad saavad kedagi aidata, et et siin ongi just see, et me näeme, kuidas meist hoolitakse, meid aidatakse, et muidugi tahame ka meie endast siis kõike anda. Ja lapsed saavad siin ka omamoodi raami, sest et meil on ju päevarežiim. Ehk tähendab see seda, et kindlal kella pead sina õppima kindlal kellaajal pead sinna minema magama ja kindlal kellaajal pead sinna üles tõusma. Ja nii huvitav, kui see ka ei ole, et uued õpilased, kes on siia tulnud, on alguses veidi protestivaimu täis, sellepärast et ei saa õhtul 11-ni õues joosta ja ei saa televiisorit vaadata täpselt nii kaua, kui tahad. Ja mõne kuu möödudes, kui nendega rääkida, siis tuleb välja, et tegelikult olnud väga rahul, et on olemas see režiim ja päeva noh, nii-öelda distsipliin, see on oluline, suur asi, see annab nendele lastele sellise kindlustunde, et nad teavad, et, et see nende elu toimib. Et neil ei tule ette ootamatusi ja et nad ei pea nagu hirmu tundma sest paljude laste jaoks see eelnev elu mis nad on olnud, kui nad pole meie koolis õppinud ei pruugi alati olnud olla niisugune stabiilne. Aga see, meie selline igapäevarutiin ja režiim aitab ka seda tunnet tekitada, et elus on ka midagi kindlat. Just see, et see kool annabki hariduse, aga aga lisaks sellele annab ta ka ju väga palju elukool, et kui sa näed kõrvalt, et, et ühel õpilasel ei ole vanemaid, teisel on tervis väga halb, kolmanda, kolmandal võivadki vanemad olla ka tal pole teoreetiliselt, tal on need vanemad, aga neis pole nagu kasu erilist midagi. Et see näitabki seda, et, et inimestel on elus nii palju nagu tõsiseid probleeme ja et kuidas, nagu nad ikkagi oskavad seda elu hinnata, seda, mis neil on hinnata. Et võib-olla mõni, kellel on elus kõik olemas sisaldab lihtsate asjade üle, näiteks et ema ei anna mulle juuksuriks raha ja tal on juba see probleem. Aga meie siin oskame paremini seda hinnata, mis meil on. Keila-Joa sanatoorse internaatkooli direktori Tiina Saare õpetaja Riina Talviku ja õpilase Kadri Mustkiviga kohtus Haldi Normet-Saarna helirežissöör oli Maristombahja saates laulis Keit Kuulmiseni.