Tere kaunist hommikut kõikidele vikerraadiokuulajatele on pühapäeva hommik ja pühapäeva hommikuti 10 ja 11 vahel pakub vikerraadio oma kuulajatele võimalust elada kaasa jutusaatele. Täna ei ole mingi erandlik päev jutusaade ikka eetris ja mul on suur rõõm tervitada täna hommikul siin stuudios. Praegu peaks siis ütleme riigikogu liiget Jaak Salumetsa tervist, tervist ja päikest teile kõigile. Alguses, et kuulajatel natukene selgust luua, siis me räägime jaaguga sina peal, kuigi suhe ajakirjanik ja riigikogu liige eeldaks teie vormi. Meie vanusevahe on ka laias laastus 20 aastat. Ma küll ei oska öelda, kumma kasuks või kahjuks ja, ja ka see ehke eeldaks teie-vormi. Samas me tunneme jaaguga teineteist mõnda aega ja eraelus räägime sina peal, mistõttu järsku minna üle teie peale. Ma arvan, et tunduks ka Jaak Salumetsale kummaline ja kuna on ka pühapäeva hommik, siis siis nii ta lihtsalt on, ehk siis hakkame pihta. Paar päeva tagasi, täpsemalt, üleeile oli see päev, kui sa andsid kätte Eesti korvpalli meistrivõistluste finaalseeria viimase mängujärgselt võitjale trofee ja medalid kaela. Ka tekitas sinus Rakveres saalis olemine samasuguseid tundeid kui siis, kui solid treene või kui sa olid mänginud. Loomulikult tunded olid kõrged, sest ma olin pealtvaatajana tribüüni peal, kus käis selline mälu mida nagu treenerina sai, tunneta selles mõttes, et sa oled omas maailmas, aga see kära mis ümber käib, sellest sa oled välja lülitatud, aga pealtvaatajana sa võtad selle kõik enda sisse ja minu jaoks oli see järjekordselt Eesti korvpalliedulugu. Sa oled ikkagi elukutselt utreerida ja kuigi noh, vaadates sinu öelda CV'd siis ega sa tipptreenerina ka kaua töötanud ei ole. Kui sa alustasid kaleviga 85 ja lõpetasid seal 96 97, siis natuke rohkem kui 10 aastat ei ole ju treeneri jaoks väga pikk aeg ja nüüdse treenerina ei ole töötanud, kui nüüd üks väike rapla hetk välja jätta ka juba rohkem kui 10 aastat ehk siis kas sa vaatad mängu, kui lihtne pealtvaataja või sa ikkagi liigutab nuppe ka seal välja? Ma eelistan vaadata professionaalse kretiinina ehk siis liigutada nuppe ja väljaspool emotsioone kõike Jälgi treeneritööd ängi jälginud mängijate käitumist, sest treenerina pidin tunnetama, seal ei olnud sul aega enam jälgida abi, tunnetame iga mängija seisundit. Kas ta tõuseb pingi pealt, kuidas ta väljas väljakul käitub tema kehakeelt, et see oli, see oli, see oli treeneri töö üks väga suur osa, me ju sisuliselt ma ikkagi olen see treeneriks jäänud, aga üldiselt ma ütlen sulle seda, et ega mulle see sõna treener eriti ei meeldi. Ilmselt esikeelne vaste sellele on juhendaja. Aga inglisekeelset mulle meeldib väga, see on väga prestiižne sõnad, Gotš, selles on midagi pühalikku, selles on midagi austust, äkki siis juht jah, juht ja ta ongi sisuses juhtsest tegelengi Tre kõuts tegelebki juhtimistööga ja ta juhib, juhib inimesi ta tema otsustest tuleb ka nende inimeste koostöö, nende inimeste koostöö tulemus, kas ta on positiivne, negatiivne ja eriti korvpalli plussina, ütlen seda, et sa võid perfektselt mängida 39 minutit ja 45 sekundit ja siis Gosse pühe vea kas aptehnilise taktikalise vale käigu või vale vahetuse ja ongi kogu selle selle tiimitöö tuksis. Aga hüppad sa praegu vahel lihtsalt püsti ka inimlikult, nii nagu enamik korvpallisõpru ja haarab peas kinni ja mõtled, et mida ei, ei, ja veel. Ei, see, see, seda ma nagu ei tee ja, ja ma ütlen sulle, ma üritan jälgida emotsionaalse evolutsiooniväliselt seda sest, et suvama asja sisend sees ei ole, siis ei ole mõtet energiat kulutada sellele püsti hüppamist. Samas, kui sa olid treener, kui sa seda nüüd hakkad tasapisi meenutama, siis mida see treener tunneb, kui ta läheb näiteks sellisesse Rakveretüüpi, spordisaali, kus on noh, ütleme inimesi 3000 4000, kõik on selle ala sõbrad, kõik nad on tulnud ennast välja elama ja siis sina ütleme, oled veel võõrasaali inimene ka, ehk siis vastane ja see pead sinna hullumajja minema, millal sa ennast välja lülitad ja kuidas see käib? Üldiselt kõigepealt ma üritan, ehkki lülitasin välja kõigepealt mängijad sellest hullumajast ja mitte see mängupäeval, vaid juba alustasin, nagu ütleme nädal enne selle seda mängu, kus ma teadsin, kus on palju rahvast. Ehk siis üritasin neutraliseerida selle hirmu, selle hirmu, hirmu selle rahva ees, selle saali ees. Ja kui ma kõigepealt oli karupesa oli, nagu öeldakse hundikoobas või kuidas nimetati, oli Tartu siis nüüd on lisandunud ärakvere ja Rakveresaalil on väga hea omadus, seal on seal on suur, aga publik on väga lähedal. Ja see annab veel erilise sellise võimenduse publikule. Et ka nõrga närviga mäed võtab ikka põlvest nõrgaks küll, kui selle platsile volaks juuksed ja see oli minu ülesanne, tähendab neid mehi tuua maa peale. Et need on tavalised mehed. Leid, seda publikut on igal pool olnud võrdsetes tingimustes, ühelase positiivne, teisele negatiivne ja kui selles mängus suudad sa keskenduda, soodetada võitjad. Kui sa oled väljaku kõrval, sina minu meelest olid noh, üks eredamaid näiteid teema kohta, millest me kohe räägime siis ma arvan, väga paljud inimesed küsisid, miks ta niimoodi karjub oma mängijate peale, ehk siis miks treener karjub oma mängijate peale või on see karjumine selle sõna eestikeelses tähenduses? Kui minna nüüd sellesse süviti sisse, siis mina olin see hetkel see, kes olid et mul ei olnud kombeks mitte midagi sisse jätta. Ja, ja kui ma ikkagi nägin, et mees nagu öeldakse, mitte oskustest, sealt kinnise kui mees ikka tõmbas jalavaeva sirgeks, kui mees ei abistanud teist meeskonnakaaslast või kui ei viitsi toosse kiiresse või kui ei viitsi mängida kaitses või andis liiga kergelt lauavõitluses koha ära. Hoovus oli võitlejaloomus, ma ise kasvasin läbi Wordi ja läbi nagu öeldakse, võitluses koha eest päikese, sama maa nõudsin ka messet. Ja tollel hetkel, kui sa mäletad, siis ei olnud ju mingisuguseid lepinguid siis meie mängija sissetulek oli kolm, 50 talongi päev ja palju muid asju, mis nagu üldse ei kutsunudki, nagu öeldakse, inimest virgaks ja motiveeritus muutuma. Ma üritasin luua tollel ajahetkel ja võib-olla mul õnnestus isegi rohkem oma tiimiga, ütleme, staffi tiimiga luua võimalused mängijatele nii materiaalset olukordade parandamiseks, rahalise olukorra paranduses, meditsiinilise teeninduse olukorra parandamiseks. Ma tahtsin ka midagi vastu saada, ehk siis andmise ja saamise vahekord peab olema tasakusele hetkel. See on emotsionaalne inimene, mängija hoolda, emotsionaalne ja ma olin see, kes ma olin. Ega mulle sega ei meeldinud mobiinas kahestuma trenni minnes ehk siis nendega töötles igapäevases töös luua väga raske luua, ütleme treeningul mängusituatsiooni, sest jõle kõik kombinatsioonid, kõik asjad tulevad trennis kuidagi ilusti välja. Mängus ei tule välja, vastus on üks väga liiste treeningud lastakse lõdvalt. Ja kui on tegemist, et saada sisse treeni mängu mängutaseme ütleme, trein kätte siis on sul vaja väga karm olla, sest alateadvuses kõik on inimesed, kõik lasevad kuskilt kergemalt. Noh, ei ole vaja. Eriti need, kes teavad, et elaval tema mänguaeg on 36 35 minutit. Miks ta peaks pihutab, ta teab, et ta saab selle kätte. Aga kas teine moment on veel see, et et, et mõnikord olin ka pahandusi Nende mängijatega, kes peaksid nagu võitlema hajaeest mänguaja eest alad arvasid, et ja mugavam pingi peal istuda ja külasele üks, kaks minutit ära teen ise ei ole head, et treener ei anna mänguaega mulle. Ma siiamaani on seisukoht, selle ma ise ära tunnetanud, ma tulin korvpallimängijana. Sa pead võitlema mänguaja eest, alles siis sa õigustad ennast kõutsi silmis. Lexsoul üldiselt korda ka, mida siis inimesed sinu väljaku äärsest käitumisest arvasid või, või kas sa üldse mõtlesid sellele, et keegi midagi arvab? Absoluutselt ei mõtelnud selle peale, sest töös ja see oli mu tööseisud. Ja eks valija lähedane tuttav hingelähedane inimene ütles, et kuule, mis sa seal lehtedelt õmbled, et et sul nagu siis saade viga endale. Tegelikult ma ei teinud viga, see oli ühtepidi ka mu kaitserefleks organismile ehk siis see ülekuumenemine, mis seal platsi ääre peal on, et sina oled ääre peal. Sa ei saa mitte millegi muuga teha, natuke juhtida, aga mängija saab ennast maha jahutada selle mängu. Kas on positiivne ja negatiivne, sul ei ole mitte midagi teha. Ja ma eelistasin olla see, kes vaatamata sellele, mis keegi mu selja taga arvas, ma tean seda, et ka minu selja taga oli fännklubi, kes tulid mind kuulama mu teksti nagu praegu sõbral ja aga ma ütlen seda, et, et mulle meeldinud inimlikult see, et nad pidid nii palju andma, nagu öeldakse. Energiat sööjad nõudma, et mängijad, sa pead seda, seda, seda seda tegema. Mis sa arvad, kas saab tänapäeval käituksid treenerile pinge järjest teisiti, sest noh, siis, kui sina mängisid, siis ei olnud nii palju kaameraid, kes oleks kohe rõõmuga soominud välja, Salumets on näojasalumetsad teksti kindlasti ei olnud siis nii palju fotograafe, kes oleks istunud sinu nina all ja pildistanud sind lootes saada. Teab mis ägedat kaadrit. Kas saab, noh, kui nüüd spekuleerida, kas praegu Kontrolliksid ennast rohkem treenerina ei oska öelda, sest praegu on natuke erinev aja ajasituatsioon, kui oli, siis aga ma võin öelda sulle seda, et kadunud Toomas Uba oli mul väga-väga tõsine konflikt televiisori kaameres vahetult pärast mängu. Kui ma olin silmaga kaotanud, mingisugust mängu ei mäleta, keskel paarisaja oli. Ja siis Toomas Uba küsib, et Jaak, et miks see siis ikka kaotasid Teie kehvad olema, nii kehvad, õige sillamäng. Ja üldiselt kui on Silva mäng, siis seal treeneri kaob. Ja arvasin siis, mida ma siis tegin, ma saatsin teile Eestimaavaes. Reporter Toomas Uba pikale lainele, loomulikult klatsisime selle asja ära, aga reporteril peab olema ka professionaale tunnetus, millal küsima minna, see tähendab seda, et seal mingisugune 10 15 minutit treeneri jaoks enne kui ta saab adekvaatseid vastuseid anda. Ja mina ütlen seda, et et see misse Toomasega juhtus mul see, mis pärast seda, kui me tegime sotid selgeks, et millal, kus ja kuidas tal on õigus küsida kõike sellest edasi ei kahtlegi ja, ja ma ei väidagi vastu. Aga kuidas küsida, millal küsida? Selle saime korda, töö toimis. Aga praegusel hetkel ma ütlen seda, et mul on jõle raske ütleme siis öelda, et see Salumets, kes tänapäevaks Beatrjema kahtlemata ma kontrolliks ennast paremini, võib-olla et inimene õpib eluaeg. Aga Mu emotsioonid jääksid samaks, kui ma ütlen, et jaak seal sama situatsioon sama aeg. Sest et ma loodan, et ma loodan, aga ma kahtlen selles et need mängijad, kes täna mängivad Eestis me räägime kõik, et nad on professionaalid ninal lepinguline, elame raha. Ma ei usu Lääs nende suhtumist platsivälist suhtumist, kogusta suhtele, mis, mis, mis toob tulemusi. Et nad oleksid tõelised professionaalid. Saan ma kahtlen selles, sest tulemused, tulemus tuleb see, mis seal platsi peal seal tagajärg, võit või kaotus, tegelikult kõik, mis toimub platsi ümber enne seda mängu, see on põhjus, sealt leiad põhjuse. Ja vot selles ma natuke kahtlen. Et kassadovnike käituvad täis professionaalina, see on minu isiklik arvamus, võib olla ma eksin, aga mis võib-olla ei sunni neid mängijaid, nagu öeldakse väga professionaalselt, käitumises puudub konkurents. Sest neid mängijaid võime, nagu öeldakse, lugeda. Kahe kaks korda kaks korda kahe käe sõrmedele, kes nagu kannavad sellist tõsiseltvõetava mängija nime ja see ongi see, kus, kui meil avi see meeskondade arv, mis praegu on Eesti meistriks jätkumänge ja ehk siis konkurents puudub. Vormeli urgitaks sellest sinu treeneritöös, et sa küll räägid, et sa elasid ennast mängu ajal välja, aga noh, kindlasti saju mängisid pärast mängu edasi, ma ei kujuta ette, et sa mäng lõppes ära, sa sõitsid autoga koju ja oligi kõik, et et mida see mu abikaasa kodus pidi nägema, millist salumetsa, kui sa olid mängu sellesama ühe punktiga tappa saanud, et mida sa siis tegid õhtuti öösiti järgmine päev, et kuidagi seda endast eemale. Usu või ära usu, aga minu kõige suurem kaitserefleks on olnud minu uni. Ja ma suudan uinuda ühe minutiga praegu, et sisuliselt see oli, kui ma olen algav treeneris, loomulikult ma vaatasin viidad üle ja üle ja niuksed kehtleks läbi. Ma sain aru, et ma ei muuda sellega mitte midagi valmistuda järgmiseks päevaks järgmiseks etteasteks. Kõige tähtsam on uni. Aga mu abikaasa oli väga tunnetuslik inimene. Tollel hetkel ta ei üritanudki mind, nagu öeldakse, millegiga koormata, ta lasi mul olla üksi see, kes ma olen. Ja, ja, ja ma olen väga tänulik talle, selles mõttes ta tunnetas ära, et mind ei ole mõtet praegu puutuda ja, ja kunagi mõnikord plahvatusi ka ega ka see toimis siis noh, selle kiiresti nii kui lõpetasin ja ma sain aru, et see, see ei ole see koht ja see inimene, kelle pea tooks ennast väljas enam välja elama. Nii et sa lihtsalt läksid pärast mängu koju joomata paari õlut, et läheks kuidagi lihtsamalt unise, lihtsalt läksid koju, panid pea padjale ja oli. Läbi jah, selle selle selle seisundi saavutasid ja, ja see ongi minu tervist päästnud, sest ma vaatan, tähendab treenereid, kellel südamega probleemid, kellad, rõhud juba või või iga minu austatud juhendaja hinnangul maohaavadega nad elasid sisse, tõi. Esiteks ma elasin välja ja uni on ikkagi tervis, kus toimub organismi taastumine sel perioodil, kus toimub energiavahetus. Nüüd sa oled riigikogu liige, sa väljaku ääres ei ole, sa vähemalt mulle tundub, ei saa ennast selliselt välja elada. Ehk siis kas elu poliitikuna, kes sa ju ikkagi meie esindajana oled, on see teistsugune väga palju võrreldes korvpallitreeneri. Ametikohaga. On küll, esiteks sa oled üks 101-st, see määrab ära juba sinu sinu seisundi, selles sinu asukoha selles koosluses. Kuna meeskonna treener, peatreener said juht, sa vastutasid konkreetselt iga otsusega ise selle eest siis praegu praegu vastutab tegelikult see 101 vastutab seal kogu selle riigi käekäigu eest õigete otsuste eest. Aga sa ei, sa ei vastuta otseselt, saad kaudselt vastutad. Sa oled üks nendest otsustajate tegijatest. Et nagu sa läksid täielikult uude rolli, et juhist sai üks töömesilane selles koosluses. Aga noh, sa ju nüüd need ka, et mõni laseb jala sirgu ja ei tee oma tööd pühendumisega, võis sinu meelest teeb hoopis valet asja erinevatel põhjustel. Et nüüd sa ju ei saa lüüa rusikas lauale ja ennas ennast sellisel kujul välja elada, tahaksid sa teinekord. Ma arvan, et Ma olen enda kallal nii palju tööd teinud, et mul ei tulegi see praegu üldse mõttesse sellisel kombel käituda. See töö oli juba käivitunud ammu enne seda, kui ma sattusin riigikogu, sest mu, kus sa vaatad, mu c5 Su kogu see eelnev elu on ikkagi olnud inimestega otsustamise juures põllu peal. Aga nüüd ma lihtsalt ütlen nii, et, et seal selle inimese valik, see on selle inimese otsustus. Tema teeb oma otsused, kas teeb seda või tee, mina teen nii, nagu ma tunnetan. Noh, üldiselt sportlased Eestis on ju sellise positiivse märgiga nad küll noh, reeglina ei oska mängida ja viskavad ainult mööda ja treenerid ka vahetusi teha ei oska ja taktikat nad ei tunne, aga noh, üldiselt nad on ikkagi omad joped. Meie, meie omad sportlased, spordimehed, poliitikud, noh, ikkagi on miinusmärgiga tegelased, rahva silmis tundub vähemalt mul kas sina mingil hetkel, kui sa ikkagi astusid esmalt keskerakonda ja läksid poliitikasse, kas sa mingil hetkel tundsid ka, et sind hakati vaatama teise pilguga? Ja ma räägin ühe loo, räägib, et. Et kui ma sattusin Riigikokku, nagu öeldakse viimasel tunnil või viimasel minutil õieti siis olid tunnid juba alanud. Ja minu õnneks ma tundsin seda sadat inimest enam-vähem, kõik kõiki peaaegu ja nemad tundsid mind minu eelnevast elust. Ja ma tegin talle kohe selgeks Jaak, sa pead jääma selleks, kes sa oleks, ehk siis ma nimetan ennast näkku, öeldakse Tügavalt, pead jääma palli veeretajaks. Et hakata ümber kehastama, näitlema. Nüüd ma ütlen näitlema, miks me ütelda sellepärast et sa oled seal riigikogus ja kui me esimest korda sattusin sinna liigogu saali enne esimest istungit siis. Enne istungi haal inimesed läksid. Mõjusalt rääkisid juttu Aniversaali läksid, sest siis oli ka televisioon peal. Minu jaoks muutus saal Panso lavakunstistuudioks, tähendab, ehk siis poliitikud üks edevuse komponent küljest ta peab ennast näitama. Minul. Ma olen nii palju televisioonis olnud, küll lühikeste pükstega, küll lipsuga, küll küll ka negatiivses seisus afektiseisundis. Positiivsus on see vajadus puudus, mul puudus vajadus ennast ümber kehastuda. Ja, ja ma arvan, et pole käitunud enda suhtes õigesti, et pole jäänud selleks, kes ma olen. Aga ma olen säilitanud sellise positiivsuse, ehk siis sportlaste kõige tähtsam asi positiivsus. Ja ma olen võtnud asju reaalselt, mida ma suudan muuta, seda muudad, mida ma muuta ei suuda, seda ei muuda. Ja oma igapäevases töös olen ka seda kasutanud, aga ma olen üks 101-st. Kummal peab olema paksem nahk, kas poliitikul või või treeneril? Sportlasena sa vähemalt seda aega väga ei mäleta, aga sa väga palju peksa ei saanud inimestelt. Üldiselt olid sa ikkagi meie oma Salumets kõva võitleja treenerina täitsa mingil hetkel siia pab enko Vajevi sellel kõige hellema laial Eesti inimeste jaoks, sina tõid siia kaks venelast, järsku sa said päris palju peksa ajakirjanduses ja inimestel, ma arvan, ikkagi ka. Ja nüüd võrreldes selle poliitiku elukutsega on see. No te saate ju ka päris kõvasti, on see malakas valus? Minu jaoks ei ole, sest see, mis ma kõik sain juba nagu sa mainisid ära Pavlenko ja gara vaevi siia toomine ja eriti rahvusliku ärkamise ajal, kus kõik, mis oli seotud Jeesuse, kolib püha ja kõik, mis seal seatud ees, seda ei olnud püha. Et mul aeti korralikult. Aga kui ma ütlen sulle ausalt, ega me elasime seda hetke üle päris tugevasti, tollel hetkel ma ei käitunud, ei lähtunud poliitilisest situatsioonist, ma lähtusin sellest, mis oli minu tulemusele vajalik. Ma nägin, et need komponendid on mu meeskonnal puudu, ma pidin seda täiendama, ehk siis me tegime esimese sammu professionaalse sammu, et luua selline meeskond, kus oleks kõik nagu öeldakse, siis paiga süsteemi paigad ja tsem Avakas. Ta võib lüüa küll, aga see malakas enam ei noh, ei lähe minu minu nahast läbi lihtsalt ja teiseks on ka vaimselt selleks valmis. Kolmandaks oma südametunnistuse vastu ma olen olnud aus, mul ei ole, nagu öeldakse, selliseid probleeme enese suhtes. Me oleme rääkinud jaaguga nüüd siin 20 minutit paslikul mängida ka ühe muusikapala vahele. Jaak võttis kaks teost kaasa, ütle esimene neist sisse. Igal juhul see on Mait Maltis esituses, et aga ma pealkirja enam ei mäleta, las ta tuleb siis nii, nagu ta tuleb. Just kuulame. Vastan ma rinnaosa toote olle kuivi luu juurde jääda. Ja. Pered. Et ta ta, Ta ta ta. Jätkame juttu saadeti ja külaline on täna Jaak Salumets, saatejuht Tarmo Tiisler. Räägime saavutusest, kui sa oled treener või olid treener, siis sul oli üks mingi vajadus midagi saavutada. Nüüd sa oled riigikogu liige ja noh, ma vähemalt eeldan ja tahaks loota, et minu esindajal on mingi vajadus midagi teha. Võrdle palun neid kahte asja. Tähendab, see saavutustahe on mõlemil, nagu öeldakse, ära tegemist, tahe on olemas, treeneri ütleme ego võib-olla egotripp on palju kõrgem. Kuna ma ise olin eel endine tips tippsportlane, sealt tuli kaasa suure ego. Ega treenerina soovisin saavutada tulemust. Aga mis kõige tähtsam on, et visioon, et milleks me seda asja teen ka riigikogu liikmena on, peab olema riigikogu liikmel visioon Kuda siia surnud juba, et mida ta teha tahab. Ja minu konkreetne töö on seotud riigikaitsekomisjoniga, olgu jätma näidanud ennast olevat aamilitaarse inimesena, et sõjaasjad mind ei huvita. Ja sõda on üldse minu jaoks out, mõelufolgleta reaalne koguaeg on tamme kõrval kas suuremal või vähemal määral. Ja seda ma tunnetasin hiiglasse komisjonis väga selgelt. Eriti selgelt mõtlesin siis, kui pidime järjekordset otsustama missioonipikenduse või lähetuse afganistani nendesse kolletesse, kus meie mehed lähevad, meie poisid lähevad ja ei pruugi alati tagasi tulla tervena ja ühiskonna jaoks kõlblike inimestena. Aga teisest küljest ma sain aru, et et on teatud hind, mida me maksame oma sõltumatuse ja vabaduse eest. Aga kui ma olen käinud kahel sellisel noore mehe ärasaatmisel teispoolsusesse siis nagu väga sügavalt hakkama hakanud tunnetama see, et et see nupule vajutamine ja otsuse tegemine ja olgu, et riigikogu on üks kaitsekomisjon liigub väheseid komisjone, kus kus otsused tulevad konsensuslikult, kas tuleb või ei tule, et üldiselt me oleme konsensuslikult otsustanud, meil ei ole sellised häältega viis, kolm ja väga harva konsensuslik otsus ja kui sa otsustad, sa oled üks nendest, kes otsustab selle missiooni jätkamise või mitte jätkamise siis järelikult see otsus võib-olla kaudselt selle inimeses sats alged ka selle teist, teiselt poolt vaatan selle noore mehe enese tahe, vaba tahe sinna minna, ta on ikkagi elukutse. Aga see paneb mõtlema mind, et, et päris ikka nii ei ole nagu meie kohta räägitakse. Läbi selle vastuse ma ütlen sulle, et mina tunnetan küll seda väga sügavalt vastust, vastutust enda sees. Järjekordselt pigem läheda emissiooni afganistani. Aga treenerile oli sul eesmärk, milline võita lihtsalt teist treenerit, olla kellestki sham, mees olla teisest ühe punkti võrra parem või mis või mis sind ajas? Puu otsa mid ajas puu otsa see, et, Selline inimtüüp, kes tunneb huvi iga uue vastu ja kui ma tunnetan, et mul on visioon ja ma tunnetan, et siit võib midagi tekkida siis mind huvitab protsess, pääses viia lõpuni see protsess ja vaadata, kui kaugele ma jõudsin mitte see, et labürint peal võita. Ter treenal tarmat ja tema meeskonna nii ja nii palju puuteid, loomulikult see on protsessi üks osa, aga mind huvitas see, kuidas arenev meeskond, kuidas arenevad inimesed seal sees, kuidas toimib staff kuidas toimib see kooslus üldse ja kui, kui võimekas see kooslus on üldse lõppeesmärgi saavutamisel. Loomulikult seal toimuvad ka tee peal mõeldakse teatud inimeste vahetused, kui üks ei sobi enam sellesse tiimi, selles otsuses tuleb vahetada ka välja, seal on elu üks osa. Et, et konkurents, mille ma lõin kunstnikult. Et mul oli töös, oli 15 meest. Tähendab, kolm viisikud oli mul tões ja olge, et ma teadsin, et põnes mees ei tule iialgi selle sellise sellise tasemega vees, aga ma pidin konkurentsi hoidma, et seda meeskonna ütleme siis saavutus, tahet ja motivatsiooni ja ja tulemust nagu edasi. Kui sa oled riigikogus, siis sa oled üks 101-st treenerina solid, liider, üks ja ainus, kõuts juht. Pealik, kuidas nimetada? Oli see üleminek sulle kuidagi keeruline? Ega? Ega? Ega? Kui ma lõpetasin treener, ega siis ei olnud ka enam. Et need kohad, kus ma töötasin, ma ei olnud ainujuhtija, ma olin üks, üks üks tegevjuhtidest ja otsustasime koos kõik. Et ma olen sellega harjunud, et ja kuna olen tuulde kui meeskonna töölt siis loomulikult mul oli kergem, nagu öeldakse, see suruda maha avase liidri liidri tahe olev liidriks olemise tahe ja võime tegelikult võime on siiamaani olid, ega, ega ka hetkel vastutust võtma. Et see ei ole probleem minu jaoks, aga endise juhina ma nagu tunnetan väga hästi ära, kus oli konkreetne värk, oli tulemus põllu peale ei saa demagoogiat ega populismiga eriti kaugele jõuda saavutama tulemuse ja see oligi sinu, sinu sõnum seal, ütleme selles koosluses kohta on väga palju demagoogiat, populismi, mida ma isiklikult vastu ei võta. Et üldiselt, ega ta ikkagi mind ei sega, olla üks 101-st maha taru. Siin on omad juhid, siin on omad, ütleme, arvamusliidrid ja ma teen kõik selleks. Sellises koosluses ütleme, lihtliige või Covid, nii komisjoni, kes ma teen oma tööd, lihtsalt. Mida ma pean tegema? Kui palju sa oled kohanud sellist suhtumist, et no kuule, see on ju mingi sportlane, Jaak Salumets küll tunnustatud treener, aga noh, toidusportlane, aga meie siin ikka teame, kuidas asjad käivad tegelikult. Selle kohta ütleksin nii, et mina sellega nõus ei ole. Esiteks ma olen väga palju elus õppinud ja õpin edasi. Sportlasena väga tugev sotsiaalne närv, tegelikult. Ta tunnetab ühiskonda väga hästi, samas see aga minul olemas ja see aitab meid elus edasi liikuda. Kui me teeme ainult riigikogu tehnokraatidest, siis ei toimi, kui me laseme üle kaalud juristidel Siskajaid toimi, seal peavad olema pedagoogid võib-olla isegi muusikud, sportlased, kirjanikud, kõik see on, see on läbilõige meie ühiskonnast, ainult siis saavutame tasakaalu. Et kui üks või teine asi ülekaalus on, siis nagu tulemust ei tule. Aga, ja mis on võib-olla, ütleme seaduste tegemise puhul, mis mind võib-olla häirib, on see, et kui kui toimuvad juristide mängud, eks ole juristid, teavadki seda seadust, aga pahatihti ei suuda ära tõestada neile, et kas see seadus hakkab tööle või ei hakka. Reaalses elus siis sellele järgnevad, mis asi seaduste muutmise seadused? Tähendab, seadus ei hakka tööle reaalses elus, olgugi et ukse peale koputada käivad Me kogume informatsiooni kõikidelt huvi ja lobigrupid, et see on meie ülesande sõeluda välja see optimaalne ja pannakse seaduses, et hakkaks toimima. Mu küsimus oli rohkem see, et oled sa tundnud sellist suhtumist, et mida sina, sportlane tead asjadesse. Vala konkreetselt ei ole mul keegi seda kui öelnud ja ega ma laheks öelda, mul on vastus ka valmis selleks kui selliseid jutud. Aga kahjuks ma olen tunnetanud kuulnud teiste sportlaste kohta, et kui sportlased olid trennis, siis teised olid koolis. Ma ei pea seda õigeks igale inimesele, kes tuleb, see ilma, on oma raamat kaasas ja oma oma nagu öeldakse, oma tee käia, et ükskõik, mis valiku keegi on teinud, seda ei tohi halvustada. See ei ole õige. Aga kahjuks sealt see toimib Eestis ja väga räiget toimib. Kui palju ujus sul poliitikuks, saades külje alla igasuguseid inimesi, kes hakkasid mõjutama, et kuule, äkki peaks seda seadust kohendama natuke, nii, et oleks nagu kasulik. Kuna ma olen lihtliige ehk siis parlamendis ja mu ema ei mingeid komisjoni ega ei ole mingi mingi töögrupi juht või ainult ühe komisjoni liige, siis kõik need huvigrupid ja inimesed ujusid komisjoni käisidki meile oma nägemusi esitamas ja iga ja, ja see on täitsa loomulik, nad peavadki seda tegema, et et mulle meeldib see, et kodanikuühiskond areneb ja on tekkinud sellised kolmanda sektori huvid mis võib olla erinevad, ütleme, ettevõtluse keskkonnahuvidest või siis hoopis avaliku sektori huvidest. Et see on otsene, nagu öeldakse, selline. Sa pead nad kõik ära kuulama, vastu võtma ja tegema endale selgeks, mis on, mis on must, missa, valge, mis on õige, mis on vale ja siis pannakse seadusesse, siis lükatakse vabariigi valitsusele täitmist. Sa tundsid väga hästi, ilmselt kuidas toimuvad asjad spordis, siis olid sa äris aastat noh, 10 umbes ütleme ja siis olid järsku poliitik, et kujutasid sa seda tööd riigikogus sellisena ette, nagu ta sul. Praegu on. Ega ma siis nagu väga eemal selles poliitikas ei olnud ja ja mind on kogu aeg selline poliitiline huvi tundnud, et kuidas need asjad ikkagi käivad lihtsas keeles. Nii et kui sa oled igapäevas ses töös väljaspool sellest, Sarii kogu, sa näed sealt, tunnetad seda tööd hoopis teistmoodi, et no mida nad seal istuvad, mida seal jalavad, midagi nad ei tee, kogu aeg on midagi valesti. Mõni mees, eksid, kus see on täielik, nagu öeldakse, autolt piisas, miks ta seal istub. Aga tegelikult, kui ma läksin sinna sisse, siis ma ütlen sulle ausalt, et et ma nägin hoopis teiskeskkonda teist tööstiili. Et teiste kvaliteeti, kuidas, kuidas tulemus tehakse asja hoopis teistmoodi, mida tavainimene ette kujutab, see on, see on päevast päeva istumine koosolekutes koosolekule minema sa kuulamine ja siis ära seedimine olles ise nagu tseerina, ütleme analüütika aeguna, taktikamängu strateegiline ette valitsus, siis, siis ma olin suhteliselt lihtne teha selles mõttes, et see oli mul olemas kõik ja, ja mis on veel, oli lihtne, ma tulin reaalelus nendest samadest tingimustest, et see mul ei olnud midagi uut ja ma tunnetan väga hästi ära huvigruppide survet, tuletan väga hästi ära. Kas see on õige või vale või tahetakse, ütleme, konkurentide poolt meile see ette mängida või maha mängida, et see poliitika ma ei mäleta, keegi ütles väga hästi, et see on väga suur kunst. Ja sina kinnitad, et on. Tähendab, ta on, ta on kunst, aga kui ta ei oleks, tähendab. Ütleme siis et seal oht, et seal mängitakse inimeste, ühiskonna saatusega, et see peab olema väga tugev sotsiaalne närv, et mitte eksida, selles müüd üle mängida. Ja, ja see ongi see koht, kus võib-olla miks tekivad inimestel sellised muljed, et näed, mis nad teevad selle valesti, otsustavat, tegelikult ei tea meie ega ei tea ka ühiskond. Kas see, kas see süsteem hakkab tööle või ei hakka tööle, sest sa vaatad, mis toimub maailmas? Majanduses? Mitte keegi ei kujutanud ette, mis tuleb. Ja, ja praegu öelda, et iga otsus, mis vastu võtame, hakkab toimima, et see päästab, see on võluvits ei ole, täielikult saan, need seadused on protsess mis viivad meid sellest kriisist välja. Mõni mõnikord tuleb peatuda, vaadata uus seadus ümber mõnikord teha isegi samm tagasi. Et mitte valet otsust teha. Ja siis jälle edasi liikuda, et nagu ma arvan, nii et ma olen selle sisemise poole nüüd juba, kuidas asi toimib selgeks teinud endale. Ma kujutan ette, treenerile tundsid teinekord väga suurt rõõmu, kui suutsid kellelegi puht taktikaliselt üle mängida, noh, ikka on inimlik rõõm, ma olin temast parem. Tunned sa riigikogus olles ka vahel sedasorti rõõmu, näe, ma mängisin tema üle, mina võitsin pigem. Ma tunnen rõõmu sellest kuna ma olen, kuna ma jälgin väga palju inimesi, kes käivad nagu öeldakse, kantsis tekkimas, käivad debateerimas oma nägemust või kellegi teise nägemust ette kandmas. Ja ma tunnetan ära seda. Ta valetab, samu rõõmust, ma sain kinnitust sellele, et kõik, mis kantslis tuleb, ei ole õige. Et pigem ma tunnetan sellist rõõmu, et ma olen jälle kord nagu oleks ära tunnetanud selle, mis võib-olla see inimene ei räägi. Ta mõtleb. See on pigem minul seppasid, ta jälgib inimesi. Sina oled teinud Eestis selliseid erakonna vahetusi, mida ilmselt spordis saab võrrelda Reali ja Barcelona-le, et sa lähed täiesti ühest otsast teise Keskerakonnast, Reformierakonda, oli see mingi hetk sinu jaoks, kus sinu peale hakati viltu vaatama? Just nimelt? Käigu pärast minu elavana muutus põhines sellel, et et Keskerakonna üldkogu toel Tartus otsustas ei Euroopa liidule sellega ma nõus ei olnud ja see jääb ka väljaastumine. Siis ühe perioodi olin ma nagu erakonnata Avin otsustama, aga kuna ma olen oma loomult oma mees hingelt vaba otsustama, et ehk siis 15 aastaselt olema kandnud vastutust enda eest siiamaani välja lahendused on perekond ja ka meeskonnad ja inimesed, kelle kirjas ma olen töödanud siis arvan seda, et et selle asja loomulik käik ja mitte keegi ei ole mulle seda ette heitnud. Ega ma ei ole ka varja, miks sa selle vahetuse põhjus. Millal sa viimati ise korvpalli mängisid? Eks me üritasime pärast seda seda tippu lõpu nagu siis mängida mingisugust vabariigi meistrivõistlustel. Aga see, kuna iga iga mäng oli trauma minu jaoks ehk siis pärast seda põdesin ka kõik olid kulunud juba. Ja ma sain aru, et Jaak, et kui sa seda teha ei saa sellisena lausa tegitada siis unusta ära säilitad mõtlemise, sa ei lähe hulluks, sa saad edasi liikuda, sest see, mida ka veterani sport teeb seda kaoldus, oled selles erialas kinni ja ma sellele väga kiiresti selgeks, et ma nagu ei ei tee seda asja. Nii et sa pole mänginud ise korvpalli umbes 30 aastat. Jah. Tähendab, et ja jäi ja ei tunne ka puudust selles mõttes, et kui sa ei saa seda teha, siis. Ma arvan, et su vaim on tugevam ja, ja paraku meil ongi väga tugeva vaenuveteransportlased, aga liha on nõder. Skujutada liitke liigutusi IIZI kiirusega oled väga terane, Osab, sa vaatad seda kõrvalt, kuidas oma vanusel mängivad, siis tekib väga nukker tunne. Nüüd Jaak, täna. Eestis on ilmunud loendamatult elulooraamatuid. Miks sinu oma ei ole veel teiste kõrval? Väga lihtne vastus, munad on üht-teist elus teha. Aga oleksin mõelnud sellele, et tahad fikseerida oma elu kuidagi kaante vahele, et selleks saaksid ka teised osa. Ma arvan, et ta on piisavalt siiamaani kohalik inimene olnud. Olen väljaku põlu all, lühikeste pükste väel nipsuga dressiga igas isas aiandis olen olnud televisioonis piisavalt meedias piisavalt. Aga ma Ma hakkan selle raamatu, kirjutas veel siis, kui on ilmunud kirjastused välja, kes tahavad nagu saada lepingut minuga. Aga ausalt ma käitun, nagu öeldakse, väga palju sisetunde järgi. Mul ei ole veel sellist tunnet, et jaak, et sa peaksid kirjutama. Et kirjutan enne valimisi valmis, et ole noh, ikka natukene jälle jälle rohkem. Ma ütlen sulle seda, et nagunii, kui ma selle nüüd valmis teeksin jõuakski enne valimisi öeldakse aps. Et liigun ees valimiste jaoks. Aga mis puutub, ütleme, sellist sellesse pilti olemisse, siis ma ütlen sulle ausalt minu pildis olemine antud ajahetkel olla plusse ega miinuseid, pigem ta tombule miinusega. Selles selles mõttes, et. Mul ei ole sellist, kas ma olen elus nii palju pildil vald, kus on nii palju kirjutatud, et see on see, see krediit, mis võib-olla käimuga kuni teispoolsus kaasa. Aga nüüd, kui ma midagi kirjutama, esinenud mulle mingi sõnum olema. Ja ma olen valinud endale ka ära sellise tõsise ala mille kohta öeldakse ikka ka meile, on ju kõik hästi, toimib ehk siis Eesti spordi areng, jätkusuutlikkus ja eriti ma tunnen muret oma treenerite pärast, et nende koolitus ja nende ühiskonnas nagu öeldakse, seisus ei ole eriti ehk spordidajate üldse ei ole eriti hinda kahjuks tegelikult on vaim ja füüsise tasakaalu väga tähtis osa, ehk siis kas sa muidu edev inimene oled omameelest, aga me kõik oleme edevad, oleme mina kindlasti, muidu ma ei töötaks raadios ilmselt. Ja, ja ka mina olen edev inimene, ala, ma lihtsalt öelda, et see edevus on, on taandunud pikale, rahulisid rahulikuks, vulisemiseks jaganud. Aga mina olen, nagu öeldakse, saanud sellise edevuse rahulduse. Rõõm oli Jaak Salumets rääkida sinuga siin vikerraadio pühapäevahommikuses stuudios. Meil on üks Tõnismäe lugu, saate lõpp valitud ja ütle talle sõnad kaasa. Mäksa alati olnud hingelähedane ja selle la nimi olnud ühenduses siinselt. Nii ta on ja ütleme, aitäh kuulamisest, vikerraadiokuulajatele, kuulasite jutusaadet. Külaline oli Jaak Salumets, saatejuht Tarmo Tiisler ja muusikapala saate lõppu Mäksilt. Kui luus ju Loo. Siidiuluk Semper jaamas ja siis üks päev, vaat mis. Mul on. Kuid siiski nii virra tuubali kus kõvemust Sõbrad kuulge. On. Nii. Ta tahaks võtta selle veehoidla feimi.