Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Eestis on registreeritud töötuid üle 89400 töötukassa teatel on töötud Nad on hakanud vähenema ja töö leidmise võimalust suurenema. Eesti Panga hinnangul viitab see tootlikkuse kiirele kasvule ja tootmisprotsesside kohandumisele. Valitsuskabinet otsustas, et Eesti Energia börsile ei viida ja riik garanteerib vajaliku kapitali tõusu. Majandusministri sõnul ei ole aga ka rahvusvahelise kapitali kaasamist kõrvale jäetud, kuid sel aastal see variant ei käivitu. Eesti Energia hindab valitsuse otsust positiivseks ja ütleb, et börsile mineku ettevalmistustööd ei ole raisku läinud. Viljandimaal ei jõuta kokkuleppele, kes hakkab teenindama reisijaid maakonnaliinidel järgneva kaheksa aasta jooksul. Aktsiaselts mulgi reisid vaidlustas toobris välja kuulutatud riigihanke tulemuse, kus ettepanek sõlmida reisijateveoleping tehti firmadele automaania Emmdeegeen. Tai pealinnas Bangkokis hukkus meeleavaldajate armee kokkupõrgetes vähemalt viis inimest ning üle 40 on saanud vigastada. Kokkupõrked jätkusid ka Kõrgõzstanis, kus ajutise valitsuse pooldajad võitsid uuesti oma kontrolli alla ushi linna administratsiooni hoone. Tallinnas okupatsioonide muuseumis avati näitus, kus on näha 878 juudi soost mehe traagiline teekond Prantsusmaalt Balti riikidesse ja Tallinna, kus nad 1944. aastal julmalt tapeti. Nende mälestuseks avatakse juuni alguses Patarei vangla kõrval mälestuskivi Ene Hiioni fondi tänavune stipendiaat on Ene-Liis Semper. Ühtlasi esitleb Hiion oma mälestusteraamatut magushapud häietused, mis sisaldab autori enda sõnul üleskirjutusi, ajakirjaniku märkmikus, teha tähelepanekuid inimeste kohta. Pärast kõlab Estonia kontserdisaalis Pjotr Tšaikovski viiulikontsert ja Sergei Rahmaninovi suurteos kellad. Sellega lõpetab hooaja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Ühtlasi lõpeb ka ERSO peadirigendi Nikolai Aleksejevi üheksa aastane tööorkestriga. Öösel sajuta, kuid homme päeval sajab mitmel pool hoovihma ja paiguti on äikest. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on 20 kuni 25 kraadi. Registreeritud töötute arv vähenes juba seitsmendat nädalat järjest ja on eilse seisuga 13,8 protsenti tööealisest elanikkonnast. Seega on töötuid 89436 inimest. Registris kooritud töötluse tipp jäi märtsi lõppu, ulatudes siis 14,6 protsendini. Vähenenud on ka nii heitunute kui õpingute tõttu mitteaktiivsete töötute arv, mis tähendab, et töö leidmise tõenäosus hakkas suurenema. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb töötuse määr tänavu kõrgeks. Olukord tööturul hakkab panga hinnangul vanema aasta teises pooles. Töötute arvu langus viitab aga tootlikkuse väga kiirele kasvule ja tootmisprotsesside kohandumisele, leiab pank. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul ei saa ka nädalanumbritele tuginedes teha tõsiseltvõetavaid järeldusi, sest töötuna arvelolekuid, nõudeid mitte täitev inimene võetakse samuti arvelt maha ka siis, kui ta tööd ei leidnud, ei ole. Eilse seisuga oli töötukassal vahendada üle 2800 töökoha. Töötukassa andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis suurimaks koondajaks Loksa laevatehas, mis teatas 530 inimese koondamisest. Tänavuse aasta kokkuvõttes prognoosib rahandusministeerium 15,5 ning 2011.-na aastal 13,9 protsendist töötuse määra. Valitsuskabinet otsustas aga eile hilisõhtul, et Eesti Energia omakapitali suurendatakse uute aktsiate märkimisega, võttes aluseks rahandusministeeriumi ettepanekud, et ettevõtted börsile ei viida. Riina Eentalu jätkab. Valitsuskabineti otsus saatis sõnumi, et Eesti riik on võimeline ka järgmistel kümnenditel ise elektrit tootma ja seda peab majandusminister Juhan Parts kõige olulisemaks otsuseks. Me garanteerime vajaliku kapitali tõusu ja esialgu oleme valmis paigutama sinna siis maksumaksja raha minu poolt vaadates kindlasti noh, on eilne lahendus rohkem, kui miinimum on. Samas on täiesti selge, et kui mul oleks vaadanud oma majanduse vajadusi laiemalt natukene siis kindlasti see valitsuse võimekus kaasata erakapitalienergeetikasse noh oleks olnud selline täiendav pluss. Aga selge on see, et selle variandi juurde, et noh, meil ei ole olemas sellist poliitilist konsensust. Me suudaksime sellel aastal tulla, ma arvan, et see ettevalmistustase võimaldab 2011 selle küsimuse juurde õige kiiresti tagasi tulla, kui on selles osas tahet. Mis summast käib jutt? Kokku me räägime aktsiakapitalist kuni seitse miljardit krooni, see võimaldab seda investeerimisprogramme, mille kogumaht on järgneva 10 aasta jooksul 60 miljardit krooni. Et kõige tähtsam on see, et me sellel aastal suudame sügisel uute põlevkivijaamade nii-öelda lepingut saavutada selles osas, et see on nagu eile saavutasime lahend. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive hindab riigi kui omaniku otsust panna omakapital ise juurde, mis võimaldab firmal jätkata investeerimisprogrammi. Ma isegi ütleksin, et see on Eesti energialt senise tegevusele ja tulevikuplaanidele suur tunnustus, et kui tal on omanik on, kes raha juurde panustama, Eesti riik on Eesti nagu omanik ja omanik selle otsuse tegi, mingil ajal on mõistlik eestlane kapital avada. Kuid tänases riiklikes kapitaliturgude olukorras, mis maailmas valitseb eriti peale siin Kreeka kriisi tarvitada kontekst, kus me täna oleme on valitsuse otsus Eesti energiale igati. Ja see ettevalmistus, mida me oleme teinud börsile minekuks, see töö kindlasti ei ole tühja läinud, see on töö, mis tuleb kasuks, noh, nii või teisiti jah, kindlasti inimesed, kes on selle nimel väga palju pingutanud, võivad natuke tunda, et äkki läks, läks raisku, kuid noh, sisuliselt võib öelda enamus töö, mis on tehtud, sellest, on meil kasu. Väga paljud Eesti energia on sisu poolest börsivalmis ja kui omanik üks päev peaks otsustama börsi kaudu raha hankimine on mõistlik, siis me kindlasti oleme selleks valmis. Viljandimaal ei ole selge, kes teenindab reisijaid maakonnaliinidel järgneva kaheksa aasta jooksul. Jaanuaris tunnistati riigihanke võitjaks Atko Trans, kuid Viljandi maavanema korraldusega kõrvaldati see firma konkursilt maksuvõlgnevuste tõttu. Ettepanek sõlmida reisijateveoleping tehti firmadele automaania Emmdeegee. Lepingu sõlmimine on aga veninud, sest aktsiaselts mulgi reisid vaidlustas Viljandi maavanema otsuse Piretrist. Täna teatavaks saanud riigihangete ameti asuva vaidlustuskomisjoni otsus jättis aktsiaselts mulgi reiside vaide rahuldamata. Aktsiaselts mulgi reisid tegevjuht Madis Lepp rääkis, et tema jaoks jääb arusaamatuks vaide tagasilükkamine, kuna ilmselgelt olevat tegu konkursi võitnud firma puhul alampakkumisega. Sellepärast soovitakse aktsiaselts mulgi reisid initsiatiivil kokku kutsuda ka ekspertgrupp. Teine fakt, mis Madis Lepa sõnutsi häirib, on see, et pakkumise on praegu võitnud firmad, mis kuuluvad samadele omanikele. Teevad samal hankel nii-öelda kaks pakkumist ja peale seda, kui tulemused on teada, ta esimene odavam oma hinna alt ära ja, ja võidab siis omade omanike teine ettevõte. Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tõnis Korts väidab, et kui tõesti liiniveohankelepingute sõlmimine lükkub edasi, kaalub maakonna transpordikomisjon teisi variante ikka selleks, et alates esimesest juulist reisijad vedamata jääks. Tuleb leida, kas lahend siis praeguste vedajatega, kas pikendada lepinguid, see on võimalik kuni kaks aastat või eelläbirääkimiste korras, seda nagu ise juba läbirääkimistele vedajad. Kuid kuidas planeerib tegutseda peale esimest juulit praegu liine teenindav bussifirma, aktsiaselts mulgi reisid, tegevjuht Madis Lepp. Kui 30. juulil meie leping lõpeb ja meil uut lepingut ei ole, siis firma edasi ei tegutse. Avalikul liiniveol. Või on teil äkki kavas ise teha ettepanek Viljandi maavalitsuse transpordikomisjonile mõneks ajaks jätkata liinivedu nendel liinidel, mis praegu teie käes on? Kui tehakse ettepanek või siis teeme ise ettepaneku, sest hanketingimused ei ole enam tänases olukorras piisavalt. Avalike liinivedude puhul on oluline bussifirmadele riiklik dotatsioon, Viljandimaal on sellel aastal 2,5 miljonit liinikilomeetrit. Riigi dotatsioon ühele kilomeetrile on Viljandi maakonnas praegu 6,2 krooni. Lisaks saab bussifirma piletitulu ja ka toetust kohalikelt omavalitsustelt. Piretrist, Viljandi. Vallo Kelmsaar teeb nüüd ülevaate tänastest olulisematest välist sündmustest. Prantsusmaa lükkas tagasi Euroopa Komisjoni soovitused liikmesriikide valitsused võiksid eelarvet enne parlamendile üleandmist Euroopa komisjonile esitleda. Riigieelarve kinnitab riigi parlament, mitte Euroopa komisjon, teatas Prantsusmaavalitsuse esindaja. Ta lisas, et eelarve ja finantsotsuste tegemisel. Eetikavolinik Günter Oettinger tõrjus aga täna väiteid, et komisjoni plaan kontrollida riikide eelarveid enne nende kinnitamist ähvardab liikmesriikide sõltumatust. Vattingeri sõnul ei hakka komisjon esitama konkreetseid nõudeid maksude tõstmiseks kulutuste kärpimiseks. Riikide parlamendid saavad ise otsustada, milliseid abinõusid rakendada, et eelarve Euroopa liidu reeglitega vastavusse viia. Tai pealinnas Bangkokis armee ja meeleavaldajate kokkupõrked täna taas veriseks muutunud päeva jooksul on surma saanud vähemalt viis ja vigastada üle 40 inimese. Armee kasutas puna särklaste väljatõrjumiseks, nende hõivatud aladelt, kummikuule ja veekahureid. Meeleavaldajad süütasid sõidukeid, jäid sõdurite liikumist peatada. Meeleavaldajad nõuavad peaminister ahvisiituitsiatšiva valitsuse tagasiastumist ja uute valimiste korraldamist. Mõne uudisteagentuuri hinnangul valitseb Bangkokis kaos. Kristjani linnades toimunud kokkupõrgetes kukutatud presidendi kurvam Pepe Bakijevit pooldajate ja vastaste vahel sai surma vähemalt üks ja vigastada ligikaudu 30 inimest. Eile hõivasid Bakijevi pooldajad mitu regiooni keskust riigi lõunaosas. Täna võtsid ajutise valitsuse poolehoidjad linnas administratsiooni hoone uuesti oma kontrolli alla. Käsikähmluseks seal keegi tõsiselt vigastada ei saanud. Kõrgõzstani lõunaosa linnast seal alla paadis sai aga 24 inimest vigastada. Kohalike tervishoiuasutuste teatel on osa traumasid kepihoopide ja kivide põhjustatud, kuid on ka kuulihaavadega kannatanuid. Indrek Kiisler käis Tallinnas okupatsioonide muuseumis avatud näitusel, mille traagiline eellugu algas 1944. aasta kevadel, kui Pariisi lähedalt väljus rong, kuhu natsid olid peale pannud juudi soost mehi. See rong sõitis läbi Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja jõudis lõpuks Tallinnasse. Tegemist oli konvoi ka number 73. Selles olnud 878-st mehest pääses eluga vaid 23, ülejäänud tapeti. Okupatsioonide muuseumis saab näha näitust, mille on kokku pannud nende ohvrite omaksed. Eesti juudi kogukonna esinaine alla Jakobson. Täna ei ole minu jaoks kirge, päev siis avatakse näitus teeb kurba meelt Jul inimesele, aga ma olen väga tänulik prantsuse saatkonnale, kes avas selle näituse ja see, mis juhtus Eesti 44. aastal, ei ole unustatud. Eesti on minu kodu. Ma arvan, et ei juhtu see, kuidas see juhtus ja miks see nii oli. Välisminister Urmas Paet peatus oma sõnavõtus Eesti ajalool ja märkis, et enne okupatsioonide algust oli Eestis õitsev juudi kogukond, millel oli oma autonoomia. Teistes riikides nõnda ei olnud. Kuid nii kommunistid kui ka natsid hävitasid. Meid ja senini täpselt ega saada ilmselt kunagi teada, kui palju hävitamisele määratud inimesi okupeeritud Eestisse toodi, sest inimestest numbrid, mis oli teada vaid kuriteo kavandajatele ja täidesaatjatelt ja holokausti ohvrite nimekirja täpsustamine, toimub veel täna. Me võime püüda, aga me ei suuda lõpuni mõista, mida tundsid need inimesed, kes 1944. aasta maikuus on koige number 73 okupeeritud Prantsusmaalt Eestisse toodud. Vaid mõne aasta eest oli hävitatud vana ja üldse demokraatia Prantsusmaal. Ja noor, kuid arenev Eeessi, keda Albert Einstein ise juudi kogukonna suhtes ilmutatud tolerantsuse eest oli kiitnud. Mida ka näitusel näha saab? Küsisin seda alla Jakobsonile. Päike näitas nii ei ole neid materjale palju. Hinnun fotot, nende inimeste fotod, kes käivad siin iga paar aastat, sest nende sugulased olid tapetud. Aga Eestist on nende inimeste nimed, nende sugulaste fotod, kaart, kuidas liikusse, konvoi. Tapetute mälestuseks avatakse juunikuu alguses Patarei vangla kõrval mälestuskivi. Raadioajakirjaniku Ene Hiioni nimeline fond loodi viis aastat tagasi tunnustada kodanikualgatusega silma paistnud inimesi. Fond on osa mittetulundusühingust kodanikukoolitus. Täna kuulutati välja fondi käesoleva aasta stipendiaat ja Ene Hiion ise esitles oma mälestusteraamatut. Kohal käis. Täna anti stipendium välja viiendat korda ja Ene Hiion iseloomustas laureaati nii. Tänavune laureaat on aidanud meil kapist välja tulla. Ta on teinud seda, on meil ühiskond, on olnud iseendast tüdinenud ja poliitikud unustanud, mis on mälu. Meie laureaat on suutnud poliitikuid erutada, tal on laitmatu maitse. Tanjulge kadestamisväärselt andekas. Lubage esitleda. On päris ootamatu. Ma olen äärmiselt liigutatud, nagu te näete täna. Ene-Liis Semper, kes oma kunstnikuande on ühendanud tundliku kodaniku mõtlemisega. Ühtse Eesti projekt, on meil veel värskelt meeles. Aga Ene Hiion esitles täna oma mälestusteraamatut magushapud heietused, milles elustavad muuhulgas ka ajad ja pildid aastatest Eesti raadios. Reet Valing luges katkendi raamatust. Raadiomaja esikus oli ööpäevaringne relvastatud, valvevalvuril oli püstol vööl ja vormimüts peas. Ilma loata trepile astuda ei tohtinud. Mees võis relvaga hoiatada. Nii ka juhtus. Kärsitu küla naine ruttas valvurist välja tegemata trepile. Valvur käskis tal peatuda, külaline ei reageerinud ja valvur tõmbas püstoli kabuurist ja käratas. Seis. Samal hetkel sisenes majja raadio- ja telekomitee albiino blond aseesimees. Nõrga silmanud nägemisega ülemus fikseerisid välkkiirelt olukorra. Naeratas külmavereliselt ja küsis, mis siin toimub. Külaline, mind tahetakse maha lasta. Valvur eeskirja järgi. Ülemus, te olete eeskirja hästi täitnud. Nüüd palun võtke sõrm päästikult. Pange relv kabuuri ka siin, ma kirjutan külalisele kohe loa. Mis Ene Hiion tema enda sõnul sellesse raamatusse kogunud? Minul on ainet pakkunud ümbritsev argielu. Selles raamatus on vähe juhtumeid. On hoiatused, magusad unistused, hapud, kaotused, mõrud, saad maitselagedat, ebaõnnestumised. Parim, mis minu elus on olnud, on inimesed. Täna õhtul annab Eesti riikliku sümfooniaorkestri senine peadirigent oma selles ametis viimase kontserdi. Nikolai Aleksejevi juhatas ERSO üheksa aastat, räägib kolleeg klassikaraadiost Mirje Mändla. Aleksejevi dirigeerimisel ettekandele tulnud teostest võiks esile tuua Brahmsi kolmandat sümfooniat, Saksa reekviemi, Schönbergi korre laule, Tšaikovski neljandat ning sugustakovitši, kuuendat ja Paberi sümfooniat, Mahleri viiendat-kuuendat, kaheksandat sümfooniat, laulumaast ja hoone kolmandat sümfooniat ning loomulikult išenko taante sümfooniat. Aleksejevi peadirigendi ajal kujunes traditsioon roniks ka jaanuarikuine ooperiga Poola ja toimunud on kaks ulatuslikku kontserditurneed. Esimene neist toimus 2003. aasta sügisel Itaalias ja teine 2009. aasta kevadel Ameerikas. Nikolai Aleksejev on pälvinud aastal 2006 valgetähe kolmanda klassi teenetemärgi ning aastal 2010 Eesti vabariigi kultuuripreemia. Nikolai Aleksejev sõnab, et nende aastate jooksul, mil ta koostööd teinud, on olnud nii õnnestumisi kui ebaõnnestumisi, kuid hinnangute andmise jätab ta publikule. Ta on siiski oma tööl olnud pühendunud. Tema jaoks ei ole oluline, millisel maal asuv orkester, millega ta koostööd teeb tänaõhtusel kontserdil, kõlab. Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel peate Tšaikovski viiulikontsert ning Sergei Rahmaninovi koori sümfooniakellad. Nikolai Aleksejev tunneb ennast ERSO hooaja lõppkontserdi eel väga hästi ja tõdeb, et koosta orkestriga jätkub ka tulevikus on vaid aja plaane tarvis ühildada. Eesti riiklikus orkestri hooaja lõppkontsert toimub täna õhtul kell seitse Estonia kontserdisaalis ning klassikaraadio teeb sellest kontserdist nii audio- kui ka videoülekande veebis. Ja nüüd veel ilmast eeloleval ööl tuleb meil selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 15 kraadi. Ennelõunal on vähese pilvisusega kuiv ilm, pärastlõunal on pilvi rohkem ning mitmel pool sajab hoovihma, paiguti on äikest. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on homme 20 kuni 25, tuulepealsel rannikul paiguti 14 kuni 16 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.