Mismoodi näeb välja maailm, mida näeb oma silmadega kärbes mis värvi mitmes mõõdus, milline see on ja nii edasi. Väga mõnus küsimus. Meil ei jätku aega, et kas või mingilgi moel põhjalikult vastata, sellele küsimusele ma vastan nii. Maailma visuaalne nii-öelda taju maailmapilt, mida näeb kärbes, on tohutu. Ulatuslik on kahtlemata kolmedimensionaalne. Ta näeb laiust, pikkust, kõrgust, sügavust ja mõõdab sügavust. Ka päris kenasti vahemaasid. Kuid see on kindla peale ka mitmevärviline. Kusjuures punaseid, siniseid, rohelisi, kollaseid, värve näed musta ja valget ja arvatavasti näeb värve, mida. Mida omaettevärvina kuidagimoodi tajub kärbes või mesilane või mõni teine värvilisem nägemisega putukas. Me võime neid näha, kui mingisuguse aparaadivahendi tehnilise vahendi abil muudame neid mingisuguseks meie jaoks nähtavaks värviks. Me ei näe teiega ultraviolett kiirgust seas peaaegu ühtegi, eks ole. Tunneme, et jah, see vist on ultraviolett tegelikult ultraviolett, et valgust Me kui sellist ei näe. Aga sinised ja violett värvid, mida me näeme, kui nad sisaldavad. Ja me siis oletame ja reeglina ei eksi, et ahaa, tugev ultraviolettgaas sees putukatega on võimelised nägema kaugeltki mitte kõik, loomulikult kärbsed, kindlasti ultraviolett oma ettevärvina, muuseas seda suudavad, et näha ka paljud linnud, papagoid kindlasti mõned päevased röövlinnud ja kahtlemata pistlikulised Nad näevad suurepäraselt. Tema muuseas suulasi unime võtta ka karvasjalg viu näiteks, eks ole, sobib ka nende saagiks on närilised ja need linnud lennates niiviisi nagu õhus, rippudes ühe koha peal, nagu väiksed helikopterid ühe koha peal, mõni meetri kõrgusel näiteks põllu kohal, mida ta seal vaatab, mida ta vaatab ja vaatab pikalt ja siis äkitselt kuskile hakkab lendama ja siis jälle vaatab, jälle, ripub õhus, jälle vaatab, ta otsib. Diis säravaid täpikesi, hiirlaste uriini tilgakese pealt, peegeldatuna päikese ultraviolett peegeldub uriini tilgakese peal, mida alati pidevalt jorus jätavad enda järelehiiglased, kui nad jooksevad ja nende peegelduste ultraviolett täpikeste peegelduste järgi püüab hiireviu siis tabada selle ärilise trajektoori, kuhu see läks, vot sedasi pissile sort, sealt sealt, sealt, sealt seal. Nii et mida kõike ei näe, seesama kärbes. Kuid igal juhul tema maailmapilt, mida ta näeb, on mosaiik, näe, see on nagu pusle. Aga eesti keeles võib seda vabalt nimetada mosaiik, sest mosaiigis on tükikestest kokku pandud muster. Sest silmi on sadu ja sadu üksikuid silmi oma Tiide kahes kompleksis nii-öelda vasakpoolne silmade kogu siis vasakliit, silm ja parempoolne liit, silm on kärbestel olemas ja kumerad, Nad on vägagi ümarad, nii et see on tõepoolest nagu ümmarguse objektiiviga tehtud foto arvatavasti. Kuid see on mul selge, see on osakestest tükikestest koosnev. Aga jah, ega kärbes eriti kaugele ei näe, mida ta näeb kõige paremini, tunneb liikumist. Ja hiilgas nägemine. Kui me üldiselt kärmestestegelblastest räägime, on sire lastel teated, tunnete neid putukaid, nad ripuvad õhus nagu tillukesed helikopterid. Kusjuures nendel on hiilgav maailma parim õhulennumanöövrivõime. Ta võib lennata saba ees. Ta võib lennata otse ülesse, otse alla, vasakule, paremale, ta võib tiirelda ja sellised kärbsed, Need, sidelased reeglina soojadel, suvepäevadel ripuvad õhus, vahest hüppavad. Kaob tikib, kaod, tekib, nad on fantastilised lendajad, mailis, parimad. Rõhutan veelkord. Iga kord, kui miski möödub sellisest Budukast, kui see on isane ja see on isane, kui ta niiviisi õhus tundide viisi lipuff. Ta lihtsalt tahab avaldada emastele muljet, saada mõne kena preiliga kokku ja niipea, kui miski möödub temast kohe teeb sellise liigutuse, nagu jälitaks ta seda lendaks selle järele, isegi kui mööda lendab temast tuhandeid kordi suurem lind. Milleks tal seda vaja oma välevusega, oma liikumistäpsusega ja reaktsiooni tohutu kiirusega. Ta loodab avaldada muljet emastele ja tema näeb liigutusi. Tohutu täpselt lendab Küvemeke mööda, ta kohe hüppab õhus sellises huvitavas keerdu kaares ise. Hea küsimus. Räägiks sellest veel ainult et aeg on otsas.