Kas mõni hiir sureb vanadusse kah või murtakse röövloomade poolt maha enne loomulikku surma? Bioloogias on olemas selline mõiste loomulikus surevus, surevus arvestamine just nimelt loomuliku suremuse arvestamine on vältimatu too ja tähtis iga loomaliigi arvukuse tiheduse biomassi ütleme puhtmajanduslikult ressurssi määramisel ja loomulikku surma arvulise näita ja siis on üldkokku arvestatud kõik põhjused, mis viivadki looma elu lõpule looduses, sealhulgas jällegi kuidas liik. Aga paljude liikide puhul selliste liikide nagu näiteks iirlased on väga tõsisel määral just nimelt loomulikult suremuse koosseisu, on väga-väga-väga tõsiselt vaata et see on praktiliselt esikohal, arvestatud just nimelt kiskjate pressing. Kiskja murrab maha, see ongi loomulik surm. Sellise loomakese puhul nagu hiir kuiv, loomuliku surma all mõistame eluiga ja selle pikkus, no ütleme, tehistingimustes pidamisel või elu puhul tingimustest, kus mitte mingisuguseid kiskjaid ei ole ja välistame siis ka parasiite haigustekitajaid, eks ole, patogeen seitseeni, viiruseid, baktereid, loom, parasiite ja nii edasi. Vanadusse hiir suureneb siis vanuses umbes kaks aastat kui teda toita Ta minimaalselt, et ta saaks füsioloogiliselt kõiki vajalikke aineid aga absoluutse miinimumi järgi, eks ole. Okei, siis ta elab mitte kaks, vaid lausa kolm aastat. Mitte et ma soovitaksin kodus seda järele proovida enda najal. Aga arvesse võiks võtta küll, kui kiskjad. Toidu kvaliteedist, lugu kvaliteedist ja nii edasi ja ma usun, et loodusest, mis hiirtest on jutt, kui su koduhiir, eks ole. Mõni muu suuskolos, kes elab näiteks kuskil kirikus, kuhu kassi ei lubata, tuhkruid, kämite, okei, ta võib seal elada kõrge vanuseni kirikus, eliteeservjueerid Ta hiirtele toitu. Söönuks, aga nad seal saavad. Nad võivad tõesti elada kolme aastasteks.