Mida söövad loomad kõrbes? Loom, kellele kõrbes mitte midagi söödavat ei leidu, seal ei elamus, sõbrad, selles asi ongi, et kõrbeloomad on kõrbes kodus, oma ökosüsteemis ja loomulikult nad on adapteerinud, nad on kohanenud eluks just nimelt kõrbes. Kas nad söövad teisi loomi võinud söövad taimset ollust. Mõned söövad näiteks hoopis baktereid. Ja kõrbes baktereid kahtlemata kuskil seal on ikkagi muld ja mulla sees kahtlemata on baktereid on kindla peale kõrbes ka selliseid loomi, kes söövad surnd kõdunevad orgaanilist ollust. Sest kõrbesse sattunud mitte kõrbeloomad reeglina surevad seal küllaltki kiiresti, järelikult raisakotkastele ja teistel loomadel, kes toituvad ainult surnust loomsest, olluse on just nimelt kõrbes väga hõlbus oma saagi leida. Nii et kõrb, kui me ei võta seda sõna puht nii-öelda piibli nikkus tähenduses see tähendab kohana, kus inimesel on õudselt raske olla ja kus inimesi ei ole. Kui sa oled. Bioloogilises mõttes Ariidne ala iiliti kuiv alakus, vett leidub hulgaliselt ainult üürikestelt kindlatel aastaaegadel, lühiperioodidel voolavat vett lausa külluses on tõepoolest mõnes kõrbes. Kahe päeva jooksul rahastas ka selliseid kõrbesid, ka seal on loomi ja mitte vähe. Ja loomulikult kohanemine tähendab selliste loomade, kes elavad kõrbes puhul seda, et nad oskavad ikkagi vett saada. Mida nad seal söövad, igaüks talle sobivaid asju, küll ta neid leiab, aga vaat, kus ta vett saab. See on äärmiselt tähtis küsimus, sest vesi on absoluutne elutingimus, vee olemasolu ja kõrbeloomade seas on selliseid, kes koguvad vett tuulest. Tuul toob ikka mingisuguseid veemolekule auru niisugusel tõesti minimaalsel hulgal on ikkagi tuules olemas, välja arvatud, võib olla mõningane päev aastas, millal puhub niinimetatud hamsiin nulli niiskusega tuul, siin ärabja keeles tähendab 50. Ja Lähis-Ida rahvad väidavad, et sedalaadi tuult aasta jooksul puhub 50 päeva jooksul aastas. See on siis aasta jooksul 50 päeva, kas nad on teineteise järel või hajusalt kuidagi niiviisi teiste päevade seas see on teine küsimus. Nii et kui see ei ole ham siin siis ikkagi auru tuules on järelikult oma keha peale mardikas. Kell on väga kõva, väga sile, lausa poleeritud digikest oma kõhu peale paigutades ennast tuule suhtes nurga all, nii et tuul nii-öelda puhub talle otse kõhu peale ja nad kindla nurga all. Kusjuures nurk, kui on selline, et kõhu peal kondentseeruvad veeaurud moodustavad tilgakese, mis pindpinevus mõju all ühinevad suuremateks tilga kesteks, mis piki kõhtu allapoole voolavad otse mardika suu sisse. Kõrbes elavate loomade seas on ka selliseid, kes joovad saba abil sama või näiteks liiva sisse torgata ja saba, kui see on pikk ja tugev, võib niiskema liivapiirkonda ulatuda. Paljudel kilpkonnadel on sellised sabad ja siis Kloagi kaudu sabast sisse läheb vesikilpkonnapärasoole-ga seotud ühenduses olevatesse Apullidesse. Eri viisi võetakse vett nii-öelda pardale pikemaks ajaks, mida nad söövad, liigile vastavaid toiduaineid. Nii mõnigi sööb seal lausa kahe suupoolega igasuguseid asju. Näiteks arbuusi, arbuus on botaaniliselt nii-öelda oma ehituse poolest mari Maria tüübimini ja arbuusid on pärit väga karmist kõrbest Kalahari Lõuna-Aafrikas. Nii et arbuuse kõrbes söövad elevandid, häälid kõik sõralised, paljud putukad, närilised ja nii edasi ja nii edasi ja jääd iso ja jätku arbuusini.