Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on Eesti raadiokeskne uudistesaade. Teeme kokkuvõtte kolmapäevast, 13.-st veebruarist. Toimetaja on Mall Mälberg. Eesti majanduskasv oli möödunud aasta neljandas kvartalis viimase kaheksa aasta aeglasem. SEB Ühispanga analüütiku Ruta Eier sõnul puudutab langus eelkõige kinnisvara sektorid. Eurot majanduse aeglustumine praegu lähemale ei too. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku muutmise eelnõu muudaks karistuse seda karmimaks, mida enam autojuht alkoholi tarvitanud. Täna läbis eelnõu riigikogus esimese lugemise. Ainult neljandik ajateenijatest läheb kaitseväeteenistusse hea meelega, ülejäänud täidavad oma kohust. Samas kolm neljandikku ajateenistuse läbinutest jäi teenistusse rahule, selgub rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse korraldatud küsitlusest. Täna jätkusid Keenia kriisikõnelused. Kõnelusi vahendab ÜRO endine peasekretär Kofi Annan. Meil on tegi ettepaneku moodustada vahevalitsus ning kahe aasta pärast korraldada uued presidendivalimised. Osapooli selline ettepanek ei rahuldanud ja kõnelused jätkuvad homme. Eile õhtul suri Londonis oma kodus infarkti tagajärjel gruusia miljardeid patarkad, siis Miili, kes oli hiljutisel pressi sidendi valimistel riigipea Mihhail Saakašvili üks vastaskandidaat ja opositsiooni suurrahastaja Londonis. Politsei peab tema surma kahtlaseks aprillikuu sigu, mille üks eesmärke on noori elavat muusikat kuulama meelitada. Jätskaar toob Eestisse taas ridamisi häid esinejaid teiste Austraalia kitarrivirtuoosi, Tommy Emmanuel USA tipptrompet, testi täiv tagalasse ja Iisraeli päritolu passisti Avišenkovani jõhvi kontserdimajas on täna õhtul sässa ooperi Manoon maailma esiettekanne. Homme tuleb pilves ilm, mitmel pool sajab lund, õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Euroopa komisjon andis täna hinnangu Eesti, Bulgaaria, Tšehhi ja Läti eelarvekavadele, nimetades Eesti puhul rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust heaks. Riigivõlg olematu ja elanikkonna vananemisest tingitud kulutuste suurenemisega on arvestatud, kommenteeris komisjon olukorda Eestis. Eesti eelarve eesmärgid tunduvad komisjoni hinnangul realistlikud. Eeldatakse, et väga suure majanduskasvu aastatel tekkinud makromajanduslik tasakaalutus väheneb üksnes järk-järgult ning on märkimis Pärnu oht, et majanduskasv aeglustub, märkis komisjon. Majanduskasv on aeglustunud. Statistikaameti teatel oli läinud aasta neljanda kvartali majanduskasv neli ja pool protsenti võrreldes 2006. aasta lõpuga. See on viimase kaheksa aasta aeglasem kasv. Kai Vare palus kommentaari Eesti Ühispanga analüütikud ru täierilt. See näitab, et majandus on olnud suhteliselt kiires langustrendis aasta keskmisena tuleb küll suhteliselt tugev majanduskasv, seitse protsenti aga korterite lõikes on see aeglustumine on suhteliselt kiire ja praegused märgid näitavad, et aeglustumine jätkub. Kas me võime öelda, et tegemist on majanduslangusega? See on kindlasti kasvu aeglustumine, aga klassikalises mõttes langusega tõenäoliselt veel tegemist ei ole ravioole nähedesse, katsed langeks allapoole nulli. Põhimõtteliselt on ju tükk aega räägitud, et see kasv ongi meil olnud liiga kiire ja sellest tulenevalt on kaasnenud mitmesugused muud negatiivsed asjad nagu näiteks inflatsioon ja see on lükanud ka euro kasutuselevõtu kaugemale. Kui kaua selline aeglane kasv või langustrend peaks jätkuma, et me ikkagi euro kasutusele võtta saaksime võimalikult. Just see praegune majandus, kas tegelikult peegeldabki seda, et, et see on kohandumine normaalsetele tasemetele, et see viimased paar aastat oli, võib öelda selline majandusmull suuresti, et hea on see, et sellest mullist tuleb õhk nagu tasapisi välja. Aga hetkel, kui näed, et see inflatsiooni ikkagi niivõrd madalale suudaks langeda, et see eurole kuidagi kaasa aitaks, selle aasta inflatsioon jääb nii või teisiti jääb suhteliselt kõrgeks, isegi kui aasta jooksul mingisugust täiendavat hinnatõusu ei toimuks, siis aasta alguse tase on juba niivõrd kõrge, et aasta kokkuvõttes ei ole võimalik saavutada mingit sellist numbrit, mis aitaks eurole kaasa. Tegelikult neli ja pool protsenti on võrreldes Euroopa liidu keskmisega ikkagi hea majanduskasv. Tõepoolest, praegu on numbrite mõttes ei ole väga põhjust kurta, aga mina lihtsalt kardan, et see langus jätkub siin aasta jooksul vähemasti aasta esimesel poolel. Kõik juhtivad indikaatorid näitavad, et see aeglustumine kestab edasi. Mida see toob kaasa näiteks väikeettevõtjatele, kas hakkavad tulema väikeettevõtete pankrotid, inimesed hakkavad tööta jääma ja nii edasi. No ilmselt on karta, et töötus mõningal määral suureneb sellel aastal, aga suures osas noh, kuna see majandusmulje oli meil siin tekitada sellest kinnisvarabuumist suuresti siis tõenäoliselt töötus tuleb ka seoses nendesamade sektoritega, mis on seotud kinnisvaraga, kui nagu toimub selline sujuv õhu välja tulemine, sest kinnisvaramullist siis väga palju muudes sektorites ei peaks mõju avaldama, et selles mõttes tuleb aastal küll võib-olla mõne mõneti raskem, et investeeringud vähenevad, intressid jäävad suhteliselt kõrgeks, raha kättesaadavus on üks tegur, mis kindlasti ei aita meil siin majanduskasvu taastada. Selle aasta jooksul. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel seadus, mis peab korrastama liiklusalaste süütegude regulatsiooni ja muutma efektiivsemaks nende menetlemise. Uku Toom jätkab eelnõuga täiendatakse karistusseadustikku uue väärteo eest kohaldatava põhikaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Seda määratakse praegu lisakaristusena täpsustatakse joobeseisundi mõistet ja selle tuvastamise regulatsiooni. Karistuse suurus seatakse sõltuvusse joobe raskusest. Justiitsminister Rein Lang. Eelnõuga tõmmatakse väärteo ja kuriteo koosseisu vaheline piir sealt kus kasvab oluliselt raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste oht. Praegu kehtiva seaduse kohaselt käivitub kriminaalmenetlus juhul, kui juht on jäänud alkoholijoobes sõiduga vahele teistkordselt. Eelnõu algatajate arvates see normaalne ei ole, sest see tähendab seda, et kui näiteks koolibussijuht jääb esmakordselt vahele neljapromillise joobega siis on tegemist väärteoga. Kriminaalmenetlust ei järgne eelnõu kohaselt lubatud alkoholi piirmäära, mis on siis alates null koma kahest promillist veres ületamise korral juhtimise puhul tegemist väärteoga. Kuriteoga on tegemist, kui sõidetakse joobeseisundis des ühest koma viiest promillist ja teatud juhtudel ka alates null koma viiest promilliste kui juhil on väliselt tajutavat tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Joobes juhtimine on alati kuritegu. Ministrile esitati hulk küsimusi ja puudutasid need suures osas karistusi ja nende põhjendatust, aga ka võimalikku riivet põhiseadusega. Veel korraks Rein Lang, kui küsiti tema arvamust töö kui kasvatus ja karistusvahendi rollist. Ma toetan ka seda, et kõikvõimalikud õigusrikkujad koristaksid metsa ilusaid ja maanteekraave ja selles suunas me ka liigume ja see on see ühiskondliku töö laialdasem kasutamine. Et ei ole ju mõtet, eks ole. Sellistele poisi pättidele kolm korda päevas soojas arestimajas niisama süüa anda, luuad ja labidad on poes saadaval. Niisiis oli täna esimene lugemine ja nagu öeldud, oli küsimusi palju, tõsi küll, mitte seisukohavõtte ehk esinemisi, aga riigikogu liikmed saavad näidata oma suhtumist parandusettepanekutega. Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus korraldas küsitluse, kus uuriti hinnanguid Eesti kaitseväele ja ajateenistusele laiemalt. Indrek Kiisler käis kuulamas. Nii Eesti avalik arvamus kui ka ajateenijate kindel seisukoht on olnud aastaid, et Eesti riik vajab kohustuslikku ajateenistust. Kui aga noormehele on saabunud kutse tulla armeeteenistusse, siis on suhtumine teine, ütles uuringu läbiviija, sotsioloog Juhan Kivirähu. Neid, kes siis vähema hea meelega avaldavad ise soovi, on veidi üle neljandiku ja praktiliselt ligi 40 protsenti neid kesised kahtluse korral ei läheks täiesti vastumeelselt ning kolmandik on valmis siis oma kohustust täitma see vastuolu, et ajateenistus on vajalik, aga samas siis ma hea meelega ei minda. Et ühtepidi me võime näidata näpuga perearsti poole ja ütelda, et kõik on muutunud loruks, istuvad arvuti taga, eks ole, tervis on kehva ja ei viitsi midagi teha, ei viitsi riigi eest seista. Aga teine küsimus on ka selles, et kui mingi asi on kohustuslik, et kas selle kohustuse täitmiseks on ka riik omalt poolt ei teinud. Kuid millised on noormeeste ootused ajateenistusele ja kuidas need lähevad kokku tegelikkusega? Ootused ja tegelikkus langeb kokku väeosasiseste suhete osas teiste teiste ajateenijatega suhete osas. Et neid hinnatakse kõige positiivsemalt. Eesti kaitseväes on hästi süüa, tuleb ka sellest välja suhted ülematega. Hästi hinnatud elamistingimused, aga kõige suurem siis diferentsiaal siin vaba aja veetmise sportimisvõimaluste juures. Üheks murelapseks on endiselt alandav kohtlemine ülemuste kaasajateenijate kui ka teisest rahvusest ajateenijate poolt. Seda on kogenud umbes viiendik ajateenijatest. Ja räägime siin pidevalt koolikiusamisest, eks ole, et kui meil koolimajas on nii, et on noored on koos ja 11 kiusavad, siis ei maksa arvata, et seal, kus on mitusada noormeest koos, et seal seal mingisuguseid omavahelisi probleeme ei esinenud, kindlasti esineb, aga seda ma kindlasti ei ole, midagi sellist, mis Eesti kaitseväe kätt üldiselt iseloomustada. Kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko ütles, et Eestis on noormeestele ajateenistuse pikenduse andmine väga paindlik. Praegu on olemas 12 alust, mis annavad võimaluse pikenduse saamiseks ning lõppkokkuvõttes ei pruugi noormees üldse sõjaväkke minna, sest tal täitub juba 28 eluaastat. Minu hinnang on küll, et täna tervisenäitajad väga kõrged, et kui me vaatame nisu väljalangevate osakaal meie igapäevases tegevuses, kes ei jõua terviseseisundi tõttu ajateenistusse, siis see on ju päris hirmutav, et 30 protsenti on meid kohe mittekõlbulikud tänavapilti vaadata, siis ei tundu, et meie noormehed, kõik nii haiged oleksid, nii et siin tuleks tervisekriteeriumid vaadata. Kaitseministeeriumis töörühm on moodustatud, nüüd selle valdkonnaga tegeldakse ja ilmselt siin ka mingid korrektuurid tulevad. Edasi ülevaade tänastest välisuudistest Margitta, otsmaa. Täna takerdusid Keenia kriisikõnelused presidendi vaiki pakki esindajate sõnul ei jõudnud osapooled võimu jagamises kokkuleppele. Läbirääkimisi vahendav endine ÜRO peasekretär Kofi Annan tegi ettepaneku moodustada suur koalitsioon, et teha lõpp kibaki tagasivalimisele järgnenud vägivallalainele. Ettepaneku kohaselt võtab vahevalitsuses Modgeenia juhtimise kaheks aastaks üle ja korraldab seejärel uued presidendivalimised. Presidendi pea läbi rääkija. Justiitsminister Marta Karu sõnul pole seda ettepanekut isegi mõtet arutada. Opositsiooniliider Melody Inga süüdistas kibakid 27. detsembril peetud valimiste tulemuste võltsimises. Kibaki sõnul oli aga kõike seaduspära pane ja tal pole põhjust võimu oma rivaali ka jagada. Kriisikõnelused jätkuvad homme. Kofi Annan on kehtestanud riigis kuni 72-ks tunniks uudistesaadetele eetrikeelu. Venemaa ja Euroopa Liidu tänasel kohtumisel ei suudetud ületada erimeelsusi Kosovo iseseisvumise küsimuses. Venemaalt jäi endiselt seisukohale, et Kosovo kolme iseseisvuse väljakuulutamine õõnestakse Euroopa julgeolekut. Liit aga ei pea võimalikuks praeguse olukorra jätkumist. Maa välisminister Sergei Lavrov kinnitas siiski, et vaatamata erimeelsuste püsimisele ei plaani Venemaa kehtestada mitte mingisuguseid sanktsioone eralduva provintsi või selle iseseisvus tunnustavate riikide suhtes. Valdavalt albaanlaste kaasustatud Kosovos võib iseseisvuse välja kuulutada juba tuleval pühapäeval. Komisjon kavatseb hakata võtma kõigilt Schengeni viisaruumi sisenejatel sõrmega Jälgi, et takistada terroristide pääsu ühenduse piiridesse. Kava kohaselt plaanib Euroopa liit lisaks sõrmejälgede võtmisele ka pildistada ühendusse sisenev vaid välismaalasi. Samuti kavatsetakse arendada valvetehnikat, sealhulgas kaameraid, sensoreid ja mehitamata lennuseadeldisi sõrmega. Jälgede elektroonilise registreerimise süsteem on plaanis juurutada aastaks 2015, ent enne peavad kava heaks kiitma Schengeni riikide valitsused ning Euroopa seadusandjad. Euroopa Komisjoni hinnangul elas 2006.-le aastal Euroopa liidus kuni kaheksa miljonit ebaseaduslikku sisserändajat, neist enamik aegunud viisaga. Eile õhtul suri Londonis infarkti tagajärjel gruusia miljardärist ärimees padri Padar ka Tshiili, kes kandideeris opositsiooni esindajana ka oma riigi presidendiks, kogudes seitse protsenti häältest. Briti politseiuurijad peavad Paddar Tshiili surma kahtlaseks. Eesti Päevalehe korrespondent Krister Paris on parajasti Londonis ja tema käest küsisime, miks te, miks Briti politsei arvab, et padripatarkad Sis Willi surm on kahtlane. Briti politsei ametliku teate järgi on alati, kui inimene sureb, äkksurma, tema surm, kahtlane. Ma ei väida midagi muud, et tegemist oleks võinud ka päriselt Toomla näitakse mõrvaga, kuid igal juhul läks pardi patraktilised Katzisviili surnukeha nüüd lahkamisele ja Eesti sealt võivad olla esimesed andmed. Juba täna arvatakse, et mõned pikemad testid näiteks, mis puudutavad võimalikku mürgitamist, tulevad hoopis hiljem ja miks kahtlustatakse võimalikku mürgitamist. Ütleme, kui näiteks rääkida inimestega siin tänava peal, siis kohe esimene see hoone on. Ta ütlevad, et kui inimene sureb ootamatult südamerabandusse, meenutab see väga ühe eriteenistuse käekirja, mis on Londonis ilmselt siis ühe inimese ehk Andrei liitiline Rico juba tapnud ehte, kuna see gruusia miljardär, kes praegu seks oli põgenenud endasse nõule gruusia võimude eest Londonisse on olnud seotud väga kirju seltskonnaga ta näiteks olnud seotusele Andrei logovoiga, keda peetakse siin Londonis Litvinenko mürgitajaks. Ta on seotud nii gruusia võimudega kõrgel tasemel kui seotud omal ajal Venemaaga. Ja kuna vähemalt üks eriteenistus on juba näidanud üles võimet inimesi tappa, siis loomulikult on õhk kahtlustest pungil muidugi padri patarkadzis. Viili ise andis paar kuud tagasi Londonis kohalikele ajakirjandusele intervjuu, kus ta väitis, et hoopiski Gruusia võimud on palganud mõrtsuka tema tapmiseks. Ta tõi selle tõestuseks välja ka lindid, kus siis väidetavalt üks gruusia ametnik arutas tšetšeeni sõjapealikuga tema tapmist ja tollal ta ütles, et ta on väga hirmuleta talongi küll 120 ihukaitsjat, aga ta ei ole kindel, et kas tal õnnestub sellel avatumas ellu jääda. Nii lihtsalt tema väga kirju taust ning tema enda ütlused annavad mõistagi alust kõikvõimalikeks kahtlustusteks. Jõhvi kontserdimajas algab veidi vähem kui tunni aja pärast džässooperimaailma esiettekanne. Ago Gaškov ajas etenduse jutu suuremates osades mängivate Hanna-Liina võsa, Jassi Zahharovi. Jõhvis esietendub täna higis Armando opermoon ja peaosatäitja, mõnuni osatäitja on Hanna-Liina võsa. Muusika on väga sassi läheb aga selle etenduse ülesehitus on jälle ooperi tavasid järgiv lavastaja. Koreograaf jah, sellepärast et tegelikult see ei ole ikkagi päris etendas, me anname natukene edasi seda. Neid situatsioone, emotsioone, mis etenduses peaks olema, aga päris nagu stseene ei ole. Kas see, et sinna on juurde lisatud maailma esiettekanne, kas see on lihtsalt turundusnipp või on seal ka midagi rohkem? Aga ma arvan, et see on sellepärast, et seda pole niimoodi suurelt ja avalikult kuskil n tehtud mõnusasti sellest tükist osa on siis manu, on, kes on noor tüdruk, sattunud kuidagi elu keerdkäikudesse, jääb, jääb saatuse tahtel tegema tööd siis nii lõbusad tüdrukuna loomulikult armub jah, esimesest silmapilgust, sest noormehesse, kes ei ole küll tema klient ega midagi, mis on keelatud armastus nagu esimesest hetkest ja ega sealt midagi head ei tule. Lõpuks. Ko siis antikangelane, täiesti antikangelane mees, kes rikub ära noorte armastajate elu viinad libedale teele, kasiino omanik, kes ei usu armastusse, vaid usub rahasse ainult ja lähtub sellest värtsinaga, on ainult raha, tan kõik vahetanud rahaks, ka inimtunded. Vaat on moos küsida, et mis tikk tänapäeval tähendab, meil on millegipärast selline arvamus, et kõik klassikalised lood on ka ülekantavad, tänapäeva ongi. On täiesti 10-sse, sest Eestis on probleem ka siin andusega ja see räägib sellest väga kujukalt, millega see lõppeda võib. Ehkki täna on meil tegemist kontsertettekandega tükk, ei ole ju tervikuna meil ettekandes loomulik. Siiski sellest saab aimu, sellest saab pildi, et see lõpeb väga traagiliselt, me tegime siis on ainult nelja esitusega, neljas Eesti kontserdikontserdimajas, kas seda sulle sellise suure asja jaoks liiga vähe, võib-olla isegi on vähe ka noh, eelkõige ma usun, on ta lihtsalt tutvustuseks, sest ma tean seda, et seda on pakutud siia Kaaess nagu tuua nagu lavastada. Ja täna just hommikul oli mulle Estonia noh, ja ma rääkisin ka peanäitejuhiga ja tal on see klaver muide olemas ja me rääkisime sellest ja seda klaviiri uuritakse ja ei ole, ei ole üldse võimatu, et seda ka Eestisse tuuakse, mängitakse. Tänavune aprill on džässikuu 16. aprillil algab jätskaar, mis pakub kontserte 13. Eesti linnas. Täna tutvustati kontserdikava lähemalt üle vaata, teeb Kai Vare. Džässi kui üks eesmärke on noori MP3 ja CD-plaatide juurest rohkem elava muusika juurde tuua, ütles džässikuu projektijuht Madli-Liis Parts. Lisaks jazzkaarel en aprillikuusse koondunud teisigi džässiüritusi. Viljandi kultuuriakadeemias toimub muusikatriaad otsa nimelises muusikakoolis peetakse Uno Naissoo nimelist loomingukonkurssi. Džässikuu ei koosne ainult muusikast. Eestisse saabuv Gabriti džässikriitik Stewart ning Karlson Madli-Liis, Parts. On praegu maailma vaieldamatult kõige intrigeerivama ja kõige rohkem ainet pakkuvaid džässikriitikuid on tuntud oma väga julgete väljaütlemiste poolest ja on väga-väga suurte teadmistega hästi-hästi mitmekülgne käskivalt tuleb siia ka ühe loenguga on jälle oodatud kõik kooli õpilased ja muusikaõpetaja ja ta tuleb rääkima Euroopa ja Ameerika džässierinevustest. 16. aprillil läheb aga lahti jazzkaar, mis pakub viitkümmet kontserti mitmel pool Eestis on ERM, tutvustas esinejaid. See oli maailmamuusikat ka kestnud äsja võitis Grammy ja võitis oma üliplaadi. Jaan trummikilega festival algab muutu, Hirtoon peab väga hea Soome. See on ka meie legendide klubimuusika rajaja Roy mängi vibrofoni. Laava räpib. Ja väga paljudele kaasaegsetele tegijatel on tema lugusid paljude vihmutus. Ja siin on, kuula üks maailmas. Happeline hääl on lai. Laulab, ei kandnud, laulab juudi vangid. Rokki, poppi. Diivan ei tabla. Ameerika esitrumpi. Imeilus muusika, imelised harmooniat, midagi ka noortele Novi muusika-ina, pahu. Norra muudiga avad pidi praegu. Jäänud on lugeda ilmateade. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub loodetuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni 17 ja puhanguti 20 meetrit sekundis. Külma on kaks kuni kaheksa kraadi. Homme hommikul ja päeval on ilm pilves, mitmel pool tuleb hooti lund. Puhub loode ja põhjatuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul kuni 17 ja puhanguti 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni miinus kuus kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17090. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.