Tere õhtust, kell sai kaheksa, võtame mõned, 18. mai sündmused veel kord lühidalt kokku. Mina olen Mall Mälberg. Euroopa Liidu rahandusministrite tänasel kohtumisel räägiti kõige enam rahandus ja majanduspoliitikate koordineerimise eest. Sinu rahandusminister Jürgen Ligi sõnul kõige olulisem ka Eesti jaoks. Kõik saavad, saad aru, et tuleb hakata eelarveraamistike karmistama ja sanktsioone kehtestama kuid ei olda nõus sellega, et eelarvet tehakse Brüsselis. Muinsuskaitsekuu lõpuüritusena avati täna Narvas kunagise vangla laagrikalmistul mälestustahvel, millel kirjas 26 ukrainlase nimed. Rahvusooper Estonia tegi ühiskülastuse Riigikogusse. Rahaprobleemidest ei räägitud, neist lauldi ja tantsiti. Juhan Peegli nimelise ajakirjandusstipendiumi saaja, ajakirjanik Tarmo Vahter. Homme tuleb vahelduvalt pilves ilm, kohati võib hoovihma sadada ja äikest olla. Sooja on 20 kuni 25 kraadi, rannikul on jahedam. Brüsselis on täna koos Euroopa Liidu rahandusministreid, peateema on Euroopa liidu ja euroala majanduspoliitikate koordineerimine ja järelevalve. Brüsselis on telefonil rahandusminister Jürgen Ligi. Eesti jaoks on vahest kõige tähenduslikum see teema, mis puudutab rahandus, Andres poliitikate koordineerimist, Euroopa liidus on ju viimase nädala-paari põhiküsimuseks meil mitte niivõrd, et kas euro tuleb või ei tule, kuivõrd see, et, et kuhu me astume kuidas siis teatud riigid, kes on aga raske solvata, koormuse defitsiidis, et kuidas nemad oma olukorrast välja tulevad ja kuidas kokkuvõttes euro kui rahaühik sellega nõelad, kõik saavad aru, et ei saa niimoodi, et ühes Euroopa Liidu, eriti eurotsooni servas aetakse väga teistmoodi rahanduspoliitikat kui teises tuleb hakata eelarveraamistik karmistama, sanktsioone kehtestama. Sellega on kõik nõus, aga ei olda loomulikult nõus sellega, mida meiegi ajakirjandus on kajastanud, justkui oleksid nüüd sündimas Euroopa ühendriigid, kus eelarvet tehakse Brüsselis. Loomulikult on kõigil omad suveräänsus ja iseseisvad eelarved, et ei lähe see asi kaugemale raamistikest, et kõige rohkem huvitab Euroopa Liitu eurotsooni liikmesriikide eelarve, Kaalu küsimus, võlakoorem ja jätkusuutlikkusega tähtis kohtunga struktuurselt reformidele, et neid jälgitakse ja, ja siis antakse edaspidi usutavasti hinnanguid tõsisemalt kui seni ja sealt ka samm edasi, et ei hinnata ainult eelarve seisu, hinnatakse ka arvatavasti ka muid indikaatoreid. Jooksevkonto on üks teema, mida siin on mainitud, aga see on pikk arutelu, siin ei ole midagi tänase päevaga sündinud. Tööhõivesuunised piditel ka laual olema, kuivõrd nendest rääkisite? Tööhõive on kahtlemata kõige suurem mure sotsiaalne mure Euroopa liidus, kui tegu on stabiilsuse ja kasvu paktiga ja siis ikka jälle räägitakse mõlemast, nad on väga tihedalt omavahel seotud, aga teatud punktides kiputakse neid vastandama, et justkui kui me kasvu väga tähtsustame, et siis haavamäe stabiilsust ja vastupidi tegelikult tänane meeleolus oli ikkagi see ja mitte ainult tänane, et Euroopa Liiduga kasvu seisukohalt on stabiilsus esimene küsimus, stabiilsus, usaldusväärsus, see on see, kuidas majanduskasv tagasi tuuakse. Kardetakse ju endistviisi kriisi jätkumist ja isegi süvenemist ja turgudel on vaja igatahes positiivset signaali, et riigid tulevad endaga toime. Noh, järgmine Ecofini kohtumine on siis kõige tähtsam, seal on päevakorras Eesti liitumine. Ühesõnaga, seal on ta jah, tugevamini päevakorras. Esimest korda teist korda meil 13. juulil, kus lõplik otsus langetatakse. Hiiumaa ja mandri vaheline laevaliiklus on aastavahetusest saati toiminud üle kivide ja kändude. Leevendust pole toonud ka uue parvlaeva Muhumaa liinile tuleks, sest selgus, et uuendatud sildumiskoht ei pea laeva tekitatud vee keerisele vastu. Millal saab sadamat korda ning milline võiks välja näha hiidlaste oma aasta pärast liinile tulev parvlaev Hiiumaa? Sellest räägiti täna Kärdlas. Urmas Lauri lugu. Saaremaa laevakompanii suuromaniku Vjatšeslav Leedo sõnul peab laevaliiklusajaga sammu pidama parvlaev Muhu magursseerib praegu Hiiumaa liinil ning tema sõsarlaev Saaremaa alustab saarlaste teenindamist juuni keskel. Uued parvlaevad vajasid ka uusi sildumiskohti. Paar nädalat tagasi aga selgus, et projekteeritud konstruktsioon ei sobi uue laevaga sildumiskoha põhja plaadistuse nihkumise tõttu on muhuma värvis praegu Heltermaa kehtestatud navigeerimise eritingimused. Sadamaid haldava aktsiaseltsisaarte liinid juhatuse esimees Ants Tammleht ütles, et Heltermaa sadama lõplik ümberehitus toimub pärast jaanipäeva. See, mis praegu Hiiumaal tekkis olukord seoses selle Heltermaa kaevuga, see on ilmselge saarte liinide projekteerijate siga, 15.-ks juuniks kuivastus virtsus, valemi suurte laevade kaikohad ja koostöös laevakompaniide me otsustame ja ilmselt on siis nii, et jaanipäev sõidab oma pulsi jaanipäeva, läheb korda Saaremaa vahele, sinna tuleb Kuustra ja siiralt poolt töötame sea kaks vanad suur plaan ja Heltermaa kai läheb uuesti kusagil kuuks ajaks öösse. Hiidlastele nende oma tulevasest laevast parvlaevast Hiiumaa rääkides lubasid Vjatšeslav Leedo, et Muhumaa testimisel selgunud kitsaskohtadega üritatakse võimaluse piires arvestada. Sadamad peavad olema korras, laevad peavad graafikus liikuma, lubasime, et me vaatame need kõik märkused ilmselt üle ja koos otsustame ära, kus on vaja midagi juurde panna, kus on vaja. No loogiline ilmselt, et see laste mänguväljakud on natuke väiksed, ikka, mitme pere lapsed peaksid mahtuma sinna. Loogiline on see, et need istekohta peaks olema ka nii, et mitmed bussiteed mahusse tänase uue laeva projekteerimison seda võimalik teha. Hiiumaa ehitamine Klaipedas juba käib, kuu-pooleteise jooksul saab juba panna kiilu ning laev peaks liinile tulema juba aasta pärast. Üldiselt me isegi praegu pidurdaksime seda ehitust, et vaadata ära, mis vaja juurde teha. Võib-olla on vaja need väliistekohad katta ära, sest tegelikult meie kliima ei ole lõunamaine, 600 kohta on seal 200 väljas, aga suvel võib ju vihma sadama hakatud, need tuleb ka veel lahendada ja kus projekteerida? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Urmas Lauri Hiiumaa. Muinsuskaitsekuu lõpuüritusena avati täna Narvas kunagise vangilaagri kalmistul mälestustahvel, millel kirjas 26 ukrainlase nimed. Hageri kalmistule maeti 1000 inimest. Alles viimastel aastatel on kalmistuid korrastama asutud. Muinsuskaitse selts on suutnud tuvastada 350 sõjajärgsetel aastatel salajasele kalmistule maetud inimese nimed. Ago Gaškov jätkab. Täna lõppes muinsuskaitsekuu ja Eesti muinsuskaitse selts lõpetas selle Narvas, enne kui tublisid muinsuskaitsjaid tänati käidi Narva vangilaagri kalmistul, kus mälestati sinna maetud ukrainlasi. Kreesi nii 1933. aasta hologramm uuri Jaak, 1937. aasta massirepressioone mälestas oma lauluga ukrainlane Svetlana Berezina. Muinsuskaitse selts lõpetas tänavuse muinsuskaitsekuu just Narvas ja Narva vangilaagri kalmistul. Muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm, miks just siin, kui me kaks aastat tagasi Molotov-Ribbentropi aastapäeval siin selle esimese infotahvli panime, siis me kuulutasime välja, et me üritame iga aasta vähemalt ühe nendest kaheksast üheksast rahvusest, kes siia tundmatutest haudadesse maetud nimekirja tekitada, aga kahjuks selle nimekirja kontrollimine ja ka nagu praegu selgus, et siin on ka mõningaid vigu. Võttis aega ja mööduski märkamatult kaks aastat, nüüd me oleme alustanud esimesest ühest suuremast rahvusgrupist ukrainlastest, järgmisena peaks tulema eestlaste nimekirja niimoodi ei iga aastaga vähemalt kaks või nimekirja, siis lisanduksid. Ja Narva on üks, mõnes mõttes küll eestihärral, aga muinsuskaitse eriti vabatahtliku muinsuskaitse seltsi tegevuse seisukohalt olnud meil üks tugipunkt kogu aeg. Aga miks te peate selle umbes 1000 inimese nimelt üldse teada, saadakse tuhandes- chia maetuste on praegu teada 350 nime erinevatest rahvustest, nii et ootame ainult täiendust ja oleme tänulikud kõikidele inimestele, kes meile teatavad, kui neil on andmeid, kas oma lähisugulaste, tuttavate või mis iganes inimeste üle, kes siia maetud on. Rahvusooper Estonia tegi täna kogu kollektiiviga ühiskülastuse Riigikogusse. Uku toom annab ülevaate. Üritus algas keskpäeval Estonia teatri eest. Teatrijuht Aivar Mäe tuletas meelde, et nad ei ole mitte niisama külalised. No päris nii kõva Kõik oli väga muljetavaldav ja mastaapne. Rongkäigu algus hakkas juba Vabaduse väljakule jõudma, kui viimased read Estonia juurest liikuma said. Ilm soosis üritust igati ja kirevad teatrikostüümid avaldasid vaatlejatele maksimaalselt muljet. Pärast algas riigikogu õuel kontsert Aivar Mäe taas laval. Kui riigikogus. Tavaline või hääldatakse ja võetakse vastu neiu, seadus lüüakse lukku, nii-öelda siis seda haamrit ei ole. Ma näen sellega vastu Pihlap. Ma kuulutan kontserdi avatuks. Ning läks. Selle Aarne Miku poolt kokku pandud ja Eri Klasi ning Jüri Haltmeteni poolt dirigeeritud lõbusaks kontserdiks nimetatud üritusega tuvas Rahvusooper mitte rääkida puuduolevast rahast. Kavandatavast eripensionidest. Süsteemi reformist ja juurdeehitusi sellest või suisa uuest hoonest, mida ooperil hädasti tarvis olevat ja 180-st miljonist kroonist, mida vaja järgmise aasta eelarvesse ta ei rääkinudki, ta laulis ja tantsis. Ühed, kes sellest tantsisid, olid balletiveteranid Tiiu Randviir helita Erkina Tatjana laideolgatšougherova. Kontserdi. Sellele andis riigikogu esimees Ene Ergma Estonian lastele pidulikult üle teatripreemiat. 104. hooaja parimatele ja selle hooaja kolleegipreemiad pälvisid Jüri Alpeten Heili nelina Kuuskmäe Eve Andre taimi lume, Mart Laur, Kadri pukia, Helgi Sallo. Aga veel enne ütles Ene Ergma õuel tänusõnad ilusa ürituse eest. Eesti Ajakirjanike Liidu ja Eesti Kultuurkapitali Juhan Peegli nimelise ajakirjandusstipendiumi sadatuhat Nonii sai perioodiks 2010 2011 ajakirjanik Tarmo Vahter dokumentaaljutustuse kirjutamiseks Eesti taasiseseisvumisest. Vahteri kasuks rääkis ennekõike see, et tegemist on parimas loomejõus oleva ajakirjanikuga, kelle sõna mõjutab ühiskonda. Johan peeglistipendium on mõeldud toetama ajakirjanikke loomingulisi projekte, mida ei toeta ajakirjandustööstus ega turg. Režissöör Tanel Toomi lühifilm Pihtimus tõi talle parima välismaise filmi kategoorias tudengifilmide Oscari. Tegu on Toomi lõputööga Briti rahvuslikus filmikoolis ning pool sellega nominendiks esitas. Film valiti välja 36-st riigist pärit 61 tudengifilmi seast. Nii-öelda tudengi-Oscar, tähendab betoon võib nüüd kandideerida päris Oscarile lühifilmide kategoorias. Homme on meil vahelduvalt pilves ilm, kohati võib sadada hoovihma, olla äikest. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on homme 20 kuni 25, mõnel pool rannikul 14 kuni 17 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja, mina olen Mall Mälberg. Kena õhtut.