Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku tänase päeva olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa transiidikonverentsilt TransEstonia 2010 rõhutati logistikasektori tähtsust ja vajadust pakkuda transiidis lisandväärtusega teenuseid. 2008. aastal tarbiti Eestis 12,1 liitrit absoluutalkoholi iga elaniku kohta, mullu langes see arv aga 10,2 liitrini. Konjunktuuriinstituut seostab seda majanduslanguse mõjuga. Rohelistele erakonnast välja arvatud liikmed süüdistavad erakonna juhte demokraatia eiramises. Need omakorda on kindlad, et roheliste näol on tegu kõige demokraatlikum erakonnaga. Tai valitsusvastaste rahutused on levimas üle riigi. Valitsus laiendas öist liikumiskeeldu pealinnast veel 22-le provintsile. Pealinnas Bangkokis lõõmab ligi paarkümmend tulekahju vene riigifirma Venemaal. Raudtee president Vladimir Jakunin ütles New Yorgis Ameerika välissuhete nõukogus rahvusringhäälingu küsimusele vastates, et Eesti ja Vene suhetes on viimasel ajal näha olulist soojenemist. Praeguste kavade järgi töötab Tootsi turbabriketitehas veel vaid järgmise aasta kevadeni. Tehas vajab suuri investeeringuid, kuid nõudlus briketi järele on langenud. Selle aasta muusikat tantsuteatrit koondav Nargenfestivalil algab 28. mail. Festivali tihedas kavas tähistatakse pidunädalatega heliloojate Veljo Tormise kaheksakümnendat ja Arvo Pärdi 70 viiendat sünnipäeva. Öösel ja homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on üheksa kuni 25 kraadi. Riigikogu konverentsisaalis peeti täna kuuendad transiidikonverentsi TransEstonia 2010 tõusulaine Uku toom käis kuulamas üks märksõnadest, mis, Nõupidamiselt meelde jäi, oli logistika, meie selle sektori rahvusliku turunduse koordinaator Urmas Kõiv ütleb, et ühtne arusaam on tekkimas ja valmimas on ka suurprojekt, logistikasektori klaster, mis ühendab umbes kahtekümmet ettevõtet ja mis peab Eestit turundama otsima teenuseid, mida paremini müüa, tegelema haridusega. Seda logistikasektorit on väärtustatud, märkis ka tänase ürituse moderaator Raivo Vare konverentsi kokkuvõttes, kui vaatas, mis on tehtud pärast eelmist üritust. Ta märkis veel. Venemaa ja Hiina-suunalise teemaga jätkuteemad nad kuhugi kao infrastruktuuri investeeringute teemajärgul teema väga palju tehtud ja kindlasti lähedase teemaga edasi, nii et ka see ei kao kuhugi. Tagasild on igihaljas, vaevlen remondita, aga tegelikult uuest sillast ei ole ikka veel asja saanud. Kahju küll. Hiina teema on meie äriprojektides küll tõusnud, küll vajunud. Urmas Kõiv ütleb, et Hiina ärimeeste huvi Eesti vastu on endiselt tõusuteel. Ega ma ei tea, kuus kord kaks on jälle üks suurem grupp, 50 60 Hiina äriinimest või poliitikategelast on tegelikult tulevad Eestisse, tutvuvad siin kohalike oludega ja, ja see on selgelt näha, kuidas on Hiina huvi kasvanud siinse piirkonna suhtes. Samas rõhuti konverentsil sellele, et kuna meil on vahemaad väikesed, siis vedude pealt Eestis eriti teenida ei saa. Tuleb lisada mingi muu tegevus, tuleb kasutada lisandväärtusega teenuseid. Urmas Kõiv toob näitaja jälle seotud Hiinaga. Tänavuse lihtsalt läbiladude käib mingi kaup siis ladudes tekiksid masinad, mis selle tootega midagi teevad. Üks hea näide on näiteks see, et kui tulevad näiteks Hiinast juppidena jalgrattad ja siis, kui need pannakse Eestis kokku ja pannakse meid, in you pannakse peale ja saadetakse Euroopa turule siis see on näiteks üks selline piltlik näide. Kuidas võiks üks selline jaotuskeskuse teenustele lisaväärtuse andmine toimida. Kogu selles kontekstis omandab üha suuremat osa Shanghais toimuva EXPO maailmanäitus ja seal sõlmitavad kontaktid. Aga riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas võtab Eesti-poolse lähenemise kokku nii. Minu arvates on kõige tähtsam see, et me saaksime aru sellest, et Eesti logistika ja transiit on üks tervik ning ettevõtete, kes selles majandusharus tegutsevad, peaksid senisest ikka väga, väga palju rohkem koostööd tegema, neid ühiseid kokkupuutepunkte otsima. Sellepärast räägime sellest, et logistika transiidi valdkonnas ei konkureeri omavahel isegi mitte riigi tänam vaid konkureerivad transpordikoridorid, mis läbivad mitmeid riike, siis ilma sellise koostöötaja klastri taolise lähenemiseta kindlasti hakkama ei saa. Alkoholi tarbimine Eestis on oluliselt langenud ja vähenemise suurusjärku võib võrrelda sisemajanduse koguprodukti languse määraga, nii ütles Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing eelmise aasta alkoholi uuringu tulemusi kommenteerides. Kuigi 2008 siis lõpiksin, tarbimisnumber on 12,1 liitrit absoluutalkoholi iga elaniku kohta, siis nüüd on see 10,2, on natukene suurenenud halavina osakaal Eestis ja sellest põhipõhjus on ikkagi odavam natukene suurenenud kallurstidega, kas antud ja siin kindlasti mõjutab see, et Soome tõstis oma oksiidi nende jaoks siis jälle nende kodumaine alkohol natukene kallines, nii et me oleme tõesti jõudnud siis oma alkoholi tarbimisega praegu kuskile ja nii nagu me sissetulekutega oleme jõudnud sinna 2005. 2006. aasta tasemele. Eesti eripära võrreldes Põhjamaadega on suur kange alkoholilembus, samas kui soomlased tarbivad lahjat alkoholi rohkem. Josing seostas seda asjaoluga, et viina jaehind püsis Eestis hoolimata aktsiisitõusudest aastaid stabiilsena. Me oleme Põhjamaade hulgas kõige suurema tarbimisega, et väiksema tarbimisega riigid on siis Island, Norra ja Rootsi. Joome kuskil ligi üheksa liitrit viina, õlut 72 liitrit, viinamarjaveine seitse liitrit siidrit, kolm liitrit. Eestis on alkohol hästi kättesaadav, meil müüb kanget alkoholi 2333 kauplust, samas kui põhjanaabritel on neid kogu riigi peale 344 ja Rootsis 411. Kaupluste lahtioleku ajad on meil ka pikemad ja pea kahekordne on ka hinnavahe, võrrelduna Põhjamaadega. 68 protsenti inimestest vastas küsitluses, et kodust joovastavate jookide müügikohta jõudmiseks kulub neil kuni 10 minutit. 81 protsenti vastanutest leidis, et alkoholi tarbimist tuleks Eestis vähendada, eitaval seisukohal oli üksnes kuus protsenti. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder märkis, et hindab valitsuse senist alkoholipoliitikat ja aktsiisitõus õigeks, kuid samas ei saa aktsiise lõputult tõsta, kuna see võib avada tee salaalkoholi laialdasemalt tarvitamisele. Meie prioriteet on eelkõige alkoholi tarbimise vähendamine ja riigieelarve tulud on ka olulised, kuid need ei ole esmaolulised. Kui te vaatasite aktsiisitõusu 2009 2008, siis see oli vist kolm protsenti, ainult see ei olnud allikas, kus riik oleks kohutavalt tee. See ei olnud eesmärk, tarbimise vähendamine, eesmärk. Ma arvan, et aeg on küps ka jõulisemalt ja tõsisemalt tegeleda ka alkoholi kättesaadavuse küsimusega. Võimuvõitlus roheliste erakonnas jätkub, eile arvati erakonnast välja 20 liiget, sealhulgas viis endist eestkõnelejat. Uku Toom küsis kommentaare mõlemalt poolelt. Pooled on nõus, et toimuvat saab nimetada võimuvõitluseks, kuid täiesti eriarvamusel selles, mis on eesmärgid ja millest see võitlus on tingitud üks erakonnast välja arvatud stendi neist kõneleja Tanel Tammet. Erakonnas on mingis mõttes kaks suuremat leeri, üks on oluliselt suurem seal inimeste hulk, kes tahaks näha demokraatlikku erakonda, kes tahaks näha, et liikmetena tegelik õigus asju otsustada, et tegelikult, et valimised on ausad, et inimesed saavad kandideerida, toimub sisuline diskussioon ja siis on meil täiesti klassikalisel viisil kujunenud väike tilkunud inimesi, kelle eesmärk on siis puhast ebademokraatliku jõupositsiooni hoida ja nüüd ongi kujunenud, et see väike grupp inimesi, kes on Strandberg ümber koondanud, soovivad, siis elimineerida neid inimesi, kes tahaks demokraatlikku erakonda näha. Ja roheliste erakonna peasekretär Ain kavale Erakonnas ei ole demokraatiaga midagi lahti olnudki, meil on üks läbipaistvamaid, nagu ka käesolev juhtus, seda näitab läbipaistvamaid erakondi Eesti poliitilises elus. Otsused jõuavad otseselt meediasse, otsused on demokraatia lõplikud, neid saab vaidlustada. Kui mitte erakonnasiseselt, siis selle jaoks on Eesti vabariigis ja teistes tsiviliseeritud riikides kohus see, et sikud lammastega hästi kokku ei pruugi passida. Mis teha, seda juhtub mujalgi. Ametil on muidugi sikude ja lammaste eraldumise kohta oma arvamus ja ta kommenteerib oma küllalt emotsionaalset pressiteadet. Ei ole ju kuigi meeldiv, kui lihtsalt ignoreeritakse üldkogu otsused, kui on viimasel üldkogul kaks kolmandikku inimesi on toetanud neid, kes praegu välja visata ja seda lihtsalt sõidetakse sellest väikese grupi poolt teerulliga üle, kasutades erinevaid trikke. Järgmisel nädalalõpul koguneb roheliste üldkogu, oleks loogiline, et kerkinud probleemid seal selgeks vaieldakse. Siiski ei ole Tanel Tammet, kes kinnitab, et nende toetajaid on erakonnas rohkem väga optimistlik. See, mis üldkogul tehakse, on piiratud päevakorraga, sinna ei saa enam erinevaid punkte päevakorda panna ja samuti on, on selge ju praegu, et kogude valimiste juures on suur probleem, et hulk inimesi, kes sinna kogudesse tahtsid kandideerida, ongi selles eemaldatud. Põhjus, miks nad on välja visata, ongi see, et nad tahtsid kandideerida kogudesse, et nad olekski sinna tõenäoliselt saanud, et nad on erakonnas suhteliselt populaarsed inimesed, et ma arvan, et tõenäoliselt on vaja korraldada erakorraline üldkogu, kus saab päevakorda panna punktid nagu hääletusliikmete taastamiseks ja nii edasi. Ain kaval on selles mõttes nõus, et need küsimused ei pruugi päevakorda tulla. Siiski nendib ta. Kaude ilmselt kindlasti tuleb ka sellele üldkogul jutu viimase aja sündmustest erakonnas, et ega arvuteluta ei ei pääse, see ei ole selline toiming, mis ühekordselt tehtuna oleks ammendatud. Ei ole, selles käib jutt päris kaugel. Samas peab kaval üldkogu põhiülesandeks strateegia paikapanekut järgmise aasta riigikogu valimisteks valmistumisel ja keskendumist programmilise tegevuse elluviimisele. Tanel Tammet Omalt poolt leiab, et programmilistest küsimustes suuri erimeelsusi ei olegi ja kurdab, et vastuolu on eelkõige suhtumises demokraatiasse. Ja siit jätkab välisuudistega Tõnu Karjatse. Palun Tai pealinnas Bangkokis puhkesid tänavarahutused pärast seda, kui armee alustas varahommikul valitsusvastaste laagri laialiajamist. Valitsus kehtestas Bangkokis ka komandanditunni, ehkki öise liikumiskeelu ajendas seda õhtu eel lisaks Bankokile veel 21-le provintsile. Varahommikul puhkenud kokkupõrgetes valitsusvägedega sai surma vähemalt kuus inimest, teiste seas Itaalia fotograaf. Praegu lõõmab Bankoppis ligi 20 tulekahju. Põlevad linna suurim kaubamaja, telejaan, börs, kino ja mitu pangamaja. Öö saabudes olukord mõnevõrra rahunes, kuid julgeolekujõud lubasid operatsioone jätkata. Oma kontrolli alla võttis valitsus ka riigis tegutsevad telejaamad. Välismaalased saavad vaatamata komandanditunnile riigist lahkuda. Kõrgõstanis puhkesid kirgiisid ja usbekid kokkupõrked, surma on saanud vähemalt kolm inimest ja vigastada üle 60. Eriti pingeline on olukord riigi lõunaosas Fergana oru piirkonnas. Jalalabadi usbekkide liider Catherson Patöörow tegi ettepaneku moodustada lõunaosas Usbeki autonoomne piirkond. Seepeale tulid kirgiisid tänavatele, loopisid kividega rahvaste sõpruse. Ülikooli ülikoolis tormasid omakorda välja usbekid, kes ütlesid, et nad kooli ei loovuta ja politsei sekkus kähklustesse. Poola presidendilennuki allakukkumise põhjuseid uurinud komisjon kinnitas, et lennuki kokpitis oli allakukkumise hetkel ka kõrvalisi isikuid. Neist ühe hääl on tuvastatud, teise või teiste hääled tuleb veel tuvastada Poola valitsusel. Nii ütles komisjoni juht Tatjana noodina Moskvas antud pressikonverentsil. Noodina sõnul ei toimunud lennukis enne allakukkumist terroriakti, tulekahju ega plahvatust, samuti esinenud lennu ajal tehnilisi rikkeid. Mootorid töötasid kuni kokkupõrkeni maaga. Poola presidendi lennuk kukkus mäletatavasti alla 10. aprillil. Smolenski lähedal. Hukkusid kõik pardal olnud 96 inimest. Prantsuse valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega keelatakse avalikes kohtades kanda 1000 moslemiloori. Eelnõu jõuab parlamendi ette juulis. Sarkozy parempoolsetel on eelnõu läbisurumiseks parlamendis piisav enamus. Põhiseaduse eksperdid aga hoiatavad, et keeld ei pruugi vastata ka Euroopa Liidu seadustele. Vene riigifirma Venemaa raudtee president Vladimir Jakunin, keda peetakse peaminister Vladimir Putini lähikonda kuuluvaks isikuks, ütles New Yorgis mõjukas Ameerika välissuhete nõukogus rahvusringhäälingu küsimustele vastates, et Eesti ja Vene suhetes on viimasel ajal näha olulist soojenemist. Eestlased ja venelased ei ole vaenlased, märkis ta. Neeme raud jätkab New Yorgist. New Yorgi arvamusi ärieliidile Venemaa majanduslikust ja poliitilisest seisust ülevaate andnud Vladimir Jakunin ütles otse. Eestlased ja venelased ei ole vaenlased. Venelased ja eestlased ei ole vaenlased, meie ühised vaenlased on narrid ja kui nad on veel poliitilised narrid, on nad veelgi ohtlikumad ja narridest ning riikidevahelistes suhetes pingeid tekitanud. Vale sammudest tõi ta näiteks Eesti pronksmehe teisaldamise kuid suhted on nüüd märgatavalt paranemas, lisas ta. Seda, et suhted Venemaa ja Balti riikide vahel on paranemas, ei kinnitanud mitte üksnes president Ilvese visiit Moskvasse võiduparaadile vaid näiteks seegi, et president Ilves osales Tallinnas selle aasta veebruaris toimunud regionaalsel raudus firmade ärifoorumil. Olin üllatunud, et Eesti president otsustas sellele üritusele isiklikult kohale tulla, märkis Venemaa raudteefirma juht. Meie vahelisi lõhesid tekitasid poliitilised valearvestused, mida tehti ka ehk teatud väljastpoolt tulnud mõjude tõttu, kuid fakt on see, et meil on kõik võimalused suhete parandamiseks, märkis Venemaa raudteede juht Vladimir Jakunin, lisades New Yorgi välissuhete nõukogus esinedes sedagi, et regionaalse koostöö arendamine raudteedel ja koostööga Baltimaadega oli ja on Venemaa prioriteet, millega tegeleti ka kõigile poliitilistele pingetele. Vaatamata rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Ja tagasi koduste uudiste juurde praeguste kavade järgi töötab Tootsi turbabriketitehas veel vaid järgmise aasta kevadeni. Ester Vilgats uuris, mis edasi saab. Turbatööstus Pärnumaal Jõõpre rajati juba 1919. aastal, 1939. aastal aga kerkis Tootsi turbabriketitehas, kus kasutatakse praegugi neid samu 70 aasta vanuseid seadmeid. Aktsiaseltsi Tootsi turvas töödeldud kütuste ja energeetikajuht Ülo Stokkeby. Ketivabrik on vana oma töö ära teinud ja nüüd on kaks võimalust, kas teha siia suured investeeringud, vahetada välja amortiseerunud seadmed tehnoloogilise aurutootmise pool või siis investeeringud mitte teha ja ta mingil ajal seisma panna. Investeeringud oleks väga suured, aga briketile nõudlus on suhteliselt väike. Nõudlus on kahjuks jah, suhteliselt väike, nii suurt vabrikut lihtsalt pole vaja, samas ma tean, Eestis teine briketivabriku need investeeringud teinud, nii et Eesti jaoks peaks teketi jätkuma. 2002.-st aastast kuulub aktsiaselts Tootsi turvas Soome firmale vabu Tootsi turbajuhataja Matti Puuronen. Elu vana otsus olemas, et tehase jätkab kuni kevadeni 2011 ja aasta lõpus vaatame uuesti, mida teeme, turg pole stabiilne ja investeeringud oli vaja teha ja nende investeeringute pärast selle see otseselt jätkab kolm aastat veel ja isegi seitse, kaheksa miljonit investeerinud tehasesse veel kaks aastat tagasi. Miks tööketi Eestis nii vähe ostetakse hindu ainult teine asi, et kui hind on pisut kõrgemini ikka, seda kasutatakse vähem ja ongi kõik. Tootsi vallale, kus elab ligi 900 inimest, teeb umbes 50 inimese võimalik koondamine suurt muret. Valla kassasse laekuks siis iga kuu maksudena umbes 60000 krooni vähem. Vallavanem Kalev Kaljuste. Ja kui ta tõesti peaks kinni minema, siis see tähendab meile ligi 50 60 töötu lisandumist, mis oleks tõsine sotsiaalne probleem, sest kohapeal nii palju töökohti meil ei leidu. See on täitsa õige, et tema on meie valla suurim tööandja ja kõige määravama tähtsuse kangi tema saatus meile. No te olete kaalunud mitmesuguseid variante, kuidas nii-öelda seda valda päästa, kui tulubaas täielikult kipub ära kaduma ja üks võimalus on siis, et toetuda nagu tugevamatele ja ühineda. Me oleme tõesti alustanud ühinemisprotsessi viie vallaga ja täna on siis nii kaugele, et me koostame ühist arengukava, kus me paneme paika need piirkonna teenused, mida me tahame seal piirkonnas osutada, ma arvan, et sellest saab hea asi, aga ma arvan, et väiksed vallad peaksid kõik vaatama selles mõttes ühinemise poole. Selle aasta muusikat tantsu järiaatrid koondav Nargen festival algab 28. mail ja viimane üritus toimub alles septembri algul. Silvia Soosaar käis festivali kava tutvustaval pressikonverentsil. Nõnda kõlab üks viiest laulust Nargenil etenduvas Jaan Tätte näidendist lendajad, mida festivali eestvedaja kunstilise juhi Tõnu Kaljuste pressikonverentsil ette mängis. Kaljuste sõnul merel festivaliga palju seost. Kohtade puhul on teema endine, et me hoiame merele lekkidele ja need inimesed, kes suvel mööda merd sõidavad, saavad ega paadiga naissaarele ja ka Noblessneris Haapsallu aastane ka uusi kohti, näiteks sel aastal on selleks vanasadamaturuhoone. See on siis endine terminal, millest sügisest saab turg. Et me sel aastal teeme tormise kontserditel tormis ringi, et üks enne seda, kui me naissaarele läheme, seda esitama tegime linnas. Igal aastal avatakse Nargen helilooja Cyrillus kreegi päevadega Haapsalus. Sel aastal kaevas Kaljuste muusikamuuseumist välja esiettekandele 10 treigi teost, mis pärit 1918.-st aastast. Ma tahan leida uut ja huvitavat, tekitada niisugused väiksed avastusi ka inimestele, sest see materjal, mida sa esitad, peab muutuma ja inimesed peavad saama väga huvitavaid sõnumeid sellest skulptuurist, mida kunagi tehti, ja Cyrillus Kreek oli üks väga stoiline ja väärikas inimene, võttis muusika tegemist nii suure mõnuga, et on äratanud puht inimlikus plaanis sümpaatia. Ja teiseks poolt ma olen tajunud seda tänulikkust publiku poolt üle maailma. Kaljuste sõnul tuleb igal aastal üha rohkem inimesi ka oma paatidega festivali paikadesse kohale. Merega sõbraks saamine hakkab ilmet võtma ja mul on hea meel sellest aastast selle tõttu, et see islandi vulkaan õpetas ka inimestele arusaama, et loodusega peab arvestama, et me arvestame viiendat aastat juba ajad ei maksa pahandada, kui mõnikord laine veidi kõrgemana Festivali lõpetab 11. septembril Rakveres avatav skulptuur poiss jalgrattaga meenutamaks, kuidas Arvo Pärt käis jalgrattaga turuplatsil Eesti Raadio kontserdiülekandeid kuulamas sest kodus raadiot tal ei olnud. Ja nendel ilmast öösel ja homme päeval on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub ida- ja kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, öösel võib paiguti tekkida udu. Sooja on öösel üheksa kuni 15 ja homme päeval 19 kuni 25 kraadi, tuulepealsel rannikul on pisut jahedam. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.